President Ilvese võidupüha kõne sõnas ja videos: olulisim heidutus on tugev ühiskond (1)

Video
Toomas Hendrik Ilves
23.06.2016 11:39
Rubriik: Arvamus

"Ajalugu ei ole lõppenud. Meie kõik ja igaüks eraldi oleme osalised homse kujundamisel," sõnas president Ilves oma viimases võidupüha kõnes, "Eesti julgeolek algab meie enda tarkusest." Järgneb presidendi kõne täispikkuses.

Head kaitseliitlased, head liitlased, hea Eesti rahvas.

Viimase paari aasta vältel oleme ilmselt kõik tajunud, et meid ümbritsev julgeolekuolukord on varasemaga võrreldes väga erinev.

Meie murede alla on kirjutatud meie põhiküsimused: mis saab meist? mis saab Eestist? mis saab Euroopast?

Inimene soovib ikka uskuda, et olevik võib olla igavene. Olgu ta sellega rahul või nagu sagedamini, rahulolematu, et asjad ei lähe kiiremini paremaks. Harva mõtleme aga, et olevik võib kiiresti muutuda ja muutuda täielikult. 

Enam ei kulge Eesti nii rahulikel teedel, nagu mäletame viimasest paarist aastakümnest. On muutunud Euroopa. On muutunud maailm. 

Ajalugu on täis hoiatavaid näiteid vaid oleviku põhjal otsustamisest. Meie enda puhul oli see eredamalt 1939. aasta silmi sulgev lootus, et Eesti jääb maailmast puutumata, kitsalt läbi tollase oleviku ehk mõistetav, aga nagu me teame tagasivaate täppisteadlastena – siis tegelikult hukatuslik.

Ent oleviku jätkumist uskusid nii inglased kevadel 1914 kui ka Brežnevi-aegsed kommunistid NSV Liidus, poolakad enne Teist maailmasõda ja ukrainlased enne Maidani.

Paraku, ja mõnel puhul õnneks, nad kõik eksisid. 

Eesti julgeoleku hoidmise ülesanne viimasel veerandsajandil on olnud kindlustada, et me enam ei eksi, et soov elada vabal maal vabade inimestena ei osutu õõnsaks unistuseks. 

Vabadus ja rahulik areng on saanud Eesti status quo-ks. Kõik, mis kole ja ähvardav, on toimunud kusagil „mujal“. 

Head kuulajad, 1989 tähendas paljudele Läänes „Ajaloo lõppu“, kui liberaalne demokraatia ja turumajandus saavutasid teiste ideoloogiliste konkurentide üle lõpliku võidu. Ajaloo lõpu uskumisest kantuna sai 300 000 USA sõjaväelastest, kes kaitsesid Lääne Saksamaad, vaid mõnikümmend tuhat. See nimetati rahudividendiks.

Kiiresti end reforminud Ida-Euroopa riigid liitusid Euroopa Liidu ja NATO-ga. Viimase puhul küll mitte õhkkonnas, kus keegi arvanuks, et Venemaa kujutaks endast Euroopale ohtu. Pigem valitses pea 20 aastat hoiak, et NATO peab tegelema teiste piirkondadega või kui seda ei suuda, siis üldse pillid kotti panema. Euroopa oli selle arusaama järgi valmis, vaba, terviklik ja… elas lõplikus rahus. 

Isegi siis kui Eesti internetti tabas üheksa aastat tagasi poliitiliselt motiveeritud rünnak või kui Venemaa okupeeris augustis 2008 Gruusia linnad Gori ja Poti, ei näinud suur osa Euroopast vajadust tegeleda omaenda territooriumi kaitsega. Probleem oli ikka „mujal“. Kaitsekulutused muudkui langesid. 

Nüüd tuleb meil tunnistada, et enam-vähem Berliini müüri langemisega oktoobris 1989 alanud ajajärk on vaikselt lõppenud. Paljud ei taha seda veel tunnistada, meie ehk tunnetame toimunut paremini. Meie siin piiririikides tunnetame toimunut ehk paremini.

Mida peaksime selles olukorras tegema? 

Esiteks vajame praegu juhte, nii valitsuses kui ka opositsioonis, kes juhivad ja julgevad otsustada. Suur, ehk isegi murranguline aeg nõuab suuri tegusid ning seega inimesi, kes tahavad ja oskavad võtta vastutust. Teades, et aitäh öeldakse tagantjärele. Kui öeldakse.

Euroopa vajab liidreid, kes julgevad võtta vastutuse praeguste kriiside seljatamiseks ja tõepoolest juhtida – juhtida Euroopat, oma riike – ega lähtu viimasest populaarsusküsitlusest. Oma toolist kinni hoides ei saa juhtida.

Daamid ja härrad!

Eelolev sügis toob Eestile uue Vabariigi Presidendi. Põhiseadus paneb talle kaks tähtsat ülesannet, mida peab täitma – ta on riigikaitse kõrgem juht ja ta esindab Eestit rahvusvahelises suhtlemises.

Nähes, mis on meie ümber toimunud viimastel aastatel, eriti alates 27. veebruarist 2014, kui Krimmi annekteerimisega varises kokku senine julgeolekuarhitektuur ja mõistes, et me ei ole üksik saar keset turvalist merd, peab uuel riigipeal olema kindlasti teadmine, kuidas nende valdkondade eest seista. Kuidas seista riigikaitse ja rahvusvahelise suhtlemise eest. 

Olen nõus, riigipea sekkub, kui rikutakse põhiseadust või kusagil on karjuvat ebaõiglust. Ta mõistab siseriiklikke probleeme ja muresid. Ta tunneb ja tunnetab Eestit. Aga ta ei saa selles kõiges asendada valitsust ega üle võtta parlamendi rolli. 

Ent välis- ja julgeolekupoliitika ning riigikaitse peavad – justnimelt peavad – olema Vabariigi Presidendi töölaua tähtsaimal kohal. Veelkord, see on põhiseadusega riigipeale antud ametijuhend, mille täitmine on seni olnud osa Eesti kaitstusest ja rahvusvahelisest turvalisusest. 

Teiseks, ja välis- ja julgeolekupoliitikat laiemalt vaadates, on tänaste diplomaatide ees kriisidest kirev ning konarlik maastik. Endised reeglid, vanad tõed ja lootused ei pruugi siin enam pädeda. Diplomaatia peab end sel uuel ajastul – kiirete muutuste ja mitmete üheaegsete kriiside keskel – taasavastama, nii riikide vahelises suhtlemises kui ka riigisiseselt valitsuse välis- ja julgeolekupoliitilisi otsuseid rahulikult põhjendades. 

Siis saavad inimesed aru. Mõistavad sedagi, et turvaline olevik ei jätku iseenesest, et me vajame liitlasi, et liitlassuhe eeldab koostööd ja üksteise murede mõistmist, ka solidaarsust nende probleemide lahendamisel või leevendamisel. Nii lihtne, kuigi tegelikult keeruline, see maailm ongi, kus rahvusvahelised kriisid – näiteks rändekriis, terrorismi levik – mõjutavad sageli pealtnäha kaugemate riikide sisepoliitikat. 

Siis on riigijuhtidel ja poliitikutel õigus öelda: vastutus on ka valijatel, sest nemadki peavad valimiskasti ääres mõistma oma hääle kaalu ja oma otsuse tagajärgi. 

Lugupeetavad kuulajad!

Veebruar 2014 tõi Ukraina sündmustega külma sõja järgse roosilise rahuidülli lõpu. Kõik, mida Eesti on teinud NATO-ga liitumise järel, on olnud tasakaalustatud reageering Venemaa ootamatutele käikudele. Pärast 2014. aastat ei saa demokraatlik Lääs enam kindel olla ega loota rahvusvahelistele lepingutele, millele toetus Euroopa rahu pärast Teist maailmasõda. Sest me nägime, kuidas üks riik võib tõepoolest Euroopas vallutada teise riigi territooriumi.

Sellest ka Eesti ja meie liitlaste järgnevad sammud.

Alles pärast Krimmi okupeerimist ja annekteerimist ning transponderiteta Vene militaarlendude järsku kasvu ja nendest ajendatuna tuli esimene NATO õhuturbe eskadrill Ämari lennuväljale meie õhuruumi valvama.

Alles 2015. aastal hakkas NATO harjutama rasketehnika liikumist üle Ida-Euroopa liitlaste piiride. See oli alles mullu.

Veel aastal 2009 polnud Eesti jaoks ka nii elementaarset asja nagu NATO kaitseplaanid. Ehk isegi paberil puudus see, mida NATO teeks juhul, kui siin midagi juhtuma hakkaks.

Nõnda olen ma päris nõutu, kui loen kas Eestis või mujal Euroopas sisepoliitikast ajendatud juttu NATO poolsest „sõjahüsteeriast“ ja „mõõga täristamisest“.

Olgem nüüd ausad, tõeline sõjahüsteeria käib käsikäes viimastel aastatel eskaleerunud Lääne-vastase sõjalise aktiivsusega meie maailmajaos ja lähiümbruses. Süüdistada NATO-t hädavajalike õppuste või roteeruvate liitlasüksuste tõttu mõõgatäristamises – selles peegeldub vähemalt naiivsus kui mitte midagi rohkemat.

On ka vastupidiseid lähenemisi, kui räägime sõjahüsteeriast. Kaks aastat oleme lugenud ka sadu naiivseid artikleid võimalikest „rohelistest mehikestest“ Eestis ja Lätis ning tugitooli analüütikute asjatundmatuid küsimusi „Is Narva next?“ – „Kas Narva on järgmine?”

Sellistes käsitlustes pole märgatud, et kogu edu Krimmis tulenes ootamatusest, kuna ei arvatud, et keegi teeks seda, mida ometi tehti. Sest ei usutud, et Euroopas saab rahvusvahelisi lepinguid nii jõhkralt rikkuda. 

Enam see läbi ei läheks. Sest pärast ühekordset edu on kogu Lääs valmis just selliseks käiguks.

Aga me ei saa valmistuda vaid eelmiseks korraks. Me oleme üleüldse rohkem valmis.

See ongi Eesti kaitse ja julgeoleku alus: meie, kogu NATO, ei luba endale enam rahulikku arvamist, et midagi halba ei saa juhtuda. Eriti ei tohi lähtuda eeldusest, et kuna 25 aastat pole meil halvasti läinud, siis nii jääb see ka tulevikus.

Tänu õigetele ja kiiretele valikutele ning julgetele otsustajatele 1990. aastatel oleme täna ühed turvalisemad, innovaatilisemad ja kasvavalt edukad Euroopa maad.

Eesti on tulnud NATO liikmeks olemise vastutusega hästi toime. Oleme üks nendest, paraku vähestest, kes panustab kaitse-eelarvesse vastavalt kokkulepitule kaks protsenti SKT-st ning nüüd mõistavad paljud NATO liitlased kaitsekulutuste kasvatamise vajalikkust.

Rahvusvahelises üldpildis on Eesti olnud riigikaitse asjus kiiduväärselt vastutustundlik. Meie kaitsetahe on kõrge, mida näeme ka võidupüha paraadiks rivistunud kaitseliitlasi vaadates. Eesti kaitseväelased, diplomaadid ja julgeolekuametnikud on tasemel, meie riiklik tõsiseltvõetavus on kindel vääring.

Oleme ehk liiga vähe märganud oma välis- ja julgeolekupoliitika tegijate edukust, eriti viimasel paaril aastal, veenmaks Eesti sõpru, milline on Läänemere piirkonna julgeolekupilt ning kui oluline on seda pidevalt hoida liitlaste radariekraanil. Samuti on Eesti esindajad kaitsnud vankumatult Euroopa Liidu ühtset seisukohta, et sanktsioone Venemaa suhtes tuleb jätkata, kuni on täidetud Minski kokkulepped – eelkõige taastatud relvarahu ja raskerelvastus konfliktipiirkonnast eemaldatud.

Täna, 23. juunil, on Euroopa pilgud Ühendkuningriigil. Olla või mitte olla – selle brittide otsuse mõju Euroopa Liidule saab olema kindlasti majanduslikult ja poliitiliselt väga suur. Brittide „jah“ või „ei“ muudab igal juhul Euroopa Liidu nägu. Ning igal juhul me tahame, et Euroopa Liit oleks ühtne ja mõjukas. See on meie kõigi töö.

Kaasmaalased!

Ei Eesti ega meie NATO liitlased pole kellegi iseseisvust ähvardanud ega kedagi okupeerinud.

Ei meie ega üldse Euroopa Liit või NATO ole huvitatud ühestki konfliktist.

Nii Eesti kui ka ülejäänud NATO otsused ja sammud on suunatud vaid heidutusele, mis on ju kaitse eelpost. Et kui midagi peaks juhtuma, siis NATO vastab. Ja Eesti, kelle kaitsevägi on 25 aastaga muutunud arvestavaks jõuks, kaitseb oma riiki, oma inimesi.

Ja pean siin ütlema ka, kui uhke olen Eesti kaitsejõudude üle ja kui palju nad on saavutanud selle 10 aasta jooksul, kui olen seda ametit pidanud.

Aga heidutus ei ole vaid sõdurid, varustus ja relvad. 

Heidutus tähendab ka tugevaid liitlassuhteid ja teadmist, et meie oleme kindlad partnerid teistele ja nemad meile. Et me pole ära lõigatud ülejäänud Läänest nagu aastatel 1939 ja 1940. Mis tähendab omakorda, et me oleme avatud, demokraatlik ja koostööaldis riik. 

Heidutus on edukas, leidlik ja usutav diplomaatia, et meil on seisukohad ning et meid võetakse tõsiselt, et oleksime kohal olulistel foorumitel.

Heidutus on ühtne Euroopa Liit, mis tegelikult on ju osa diplomaatiast, et näiteks paremate kaubandustingimuste eest ei mindaks rahvusvahelise ülekohtu aktsepteerimise teed. Me ei nõustu kunagi kauplemisega teiste riikide saatuse üle.

Meie kõige olulisem heidutus on aga tugev Eesti ühiskond. Ühiskond, mis ei lähe populismi teed ega pöördu isolatsionismi suunas. Ühiskond, mis ei juhindu üksteise mustamisest ja materdamisest. Ühiskond, kus on piisavalt julgust langetada olulisi otsuseid, mis otsustavad Eesti tuleviku.

Head sõbrad,

Eesti julgeolek algab meie enda tarkusest.

Ajalugu ei ole lõppenud. Meie kõik ja igaüks eraldi oleme osalised homse kujundamisel. 

Meie hoida on praegune Eesti, et pärandada see vabana oma lastele.

Hoidkem ja kaitskem Eestit.

Elagu Eesti.

 

Toimetas
Greete Palmiste

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Mariann Rikka: palju õnne, Eesti, inimeste riik!
    24.02

    Eesti riik põhineb algusest peale inimõigustel ja nende alusväärtustel, kirjutab inimõiguste ja õigusteaduse magister Mariann Rikka. Täna avatakse Tartu ülikooli ja ERRi koostöös inimõigusi väga erinevate vaatenurkade alt käsitlev blogi, mille peatoimetaja Rikka on.

  • foto
    Kaljulaid vabariigi aastapäeva kõnes: uus maailm nõuab Eesti-suguselt riigilt tähelepanelikkust
    24.02

    President Kersti Kaljulaid ütles oma vabariigi aastapäeva kõnes, et uus maailm nõuab Eesti-suguselt riigilt tähelepanelikkust pidas oluliseks liitlaste rolli meie julgeoleku tagamisel.

  • foto
    Riho Terras: kaitstakse seda, kes tahab ja oskab ennast ise kaitsta
    24.02

    Avaldame kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase kõne Eesti vabariigi 99. aastapäeva paraadil Tallinnas Vabaduse väljakul.

  • foto
    Rahvusringhääling – kuidas edasi: Erik Roose visioon
    23.02

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Erik Roose tõdeb muu hulgas, et ERRi ellujäämise küsimus on panustamine digimeediasse nii tehnika kui tööjõuga. Lisaks on kriitiline keskastme juhtide roll – nendega peaks töötama oma ala parimad ning osa nende ametikohtadest peaks olema tähtajalisted.

  • foto
    Plaan ERR-i arendamiseks: Allar Tankleri visioon
    23.02

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Allar Tankler tõdeb muu hulgas, et ERR peaks kõnetama oma sisu ja kaasaelamisvahendite kaudu nooremaid sihtrühmi; prioritiseerima veebikanalite arendamist, olema võimeline paindlikult reageerima inimeste meediatarbimiseelistuste jätkuvale muutumisele ja tõusma Eesti meediamaastikul riskivõtjaks.

  • foto
    Meelis Oidsalu: hoidkem oma erakuid, nad on isamaalisuse tõeline proovikivi
    23.02

    Vabariigi aastapäeva eel on sobilik arutleda patriotismi ja kunstivabaduse vahekorra üle, selle üle kas isamaalisus ja kunst ikka peaksid käima käsikäes ja ühte jalga.

  • foto
    Rahvusringhääling 2027: Mart Luige visioon
    23.02

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Mart Luik tõdeb muu hulgas, et praeguses ERRis sisuliselt puudub personalipoliitika ja leiab, et tuleviku ERR peaks olema tõhusalt tegutsev loominguline labor, mille uksele andekad Eesti meediainimesed peaksid oma uue ideega esimesena koputama.

  • foto
    Georg Kirsberg: kasvav putinism kui irratsionaalne vastureaktsioon valitsevale selgrootusele
    23.02

    Vladimir Putini populaarsuse kasv Euroopas on arenenud juba lubamatult kaugele, olles eriti ohtlik just Eestile, kirjutab reservohvitser ja publitsist Georg Kirsberg (EKRE).

  • foto
    Intervjuu presidendiga: riik saab tagada põhivajadusi, mitte sissetulekute võrdust
    22.02

    President Kersti Kaljulaid ütles vabariigi aastapäeva eel antud intervjuus Vikerraadiole, et ilmselt on inimestele vähe selgitatud seda, et kõik ei ole kunagi kõik võrdsed oma sissetulekutelt ega peagi seda olema.

  • foto
    Erik Gamzejev: sisekaitseakadeemia kolimine kui Ratase valitsuse tõsiseltvõetavuse test
    22.02

    Suure tähelepanu alla sattumisega on sisekaitseakadeemia kolimine muutunud Ida-Virumaa arendamise kõrval ka valitsuse tõsiseltvõetavuse küsimuseks. See on Ratase valitsuse test, mis näitab, kas seda, milles on kokku lepitud, ka tegelikult tehakse, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    „Suud puhtaks“ ülevaade: kuus vaadet eestlusele ja patriotismile
    22.02

    ETV väitlussaade „Suud puhtaks“ käsitleb täna õhtul eestlust ja patriotismi. Saate sissejuhatuseks toome teieni ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli valiku viimase aasta jooksul neil teemadel rahvusringhäälingu portaali arvamusrubriigis avaldatud ariklitest.

  • foto
    Heldur-Valdek Seeder: riigi eripensionikohustused kahekordistusid kuue aastaga
    21.02

    „Riigi bilanss peaks olema loetav ka ilma teabenõudeta selle sisu kohta, seega peaks eripensioneid edaspidi riigi bilansis kajastama nende tegelikus väärtuses. Eripensioneid bilansis omavatele ministritele soovitan aga tugevdada kontrolli oma ametnike poolt koostatavate määruste ja seadusemuudatuste sisu majanduslike mõjude üle,“ kirjutab Vabaerakonna õigustoimkonna juht Heldur-Valdek Seeder.

  • foto
    Webinar: tõejärgset ühiskonda lahkavad Lauristin ja Pettai
    21.02

    Toimus infoühiskonna keskuse webinar, mis keskendus tõejärgse ühiskonna teemale, vaadates kuidas see mõjutab nii poliitilisi kui isiklikele otsustusprotsesse.

  • foto
    Viktor Trasberg: mõisa köis on pikk
    21.02

    „Vaatamata sajandivanusele oma riigile ja üle veerandsaja aasta pikkusele järjestikusele vaba turumajanduse kogemusele väljenduvad inimesed endiselt moel, nagu Eesti polekski meie riik ja meie ühise huvi esindaja,“ märgib Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Rain Kooli: unustage see poliitkorrektsus, jääge lihtsalt korrektseks
    20.02

    „Arvamuste paljusus on väärtus, millest vaba, demokraatliku ühiskonna ajakirjandus kinni hoiab – ka siis, kui selle arvamuste paljususe kasutajad ajakirjanduse esindajaid kusagil sotsiaalmeedias sõimavad. Nii et unustage see väidetav poliitkorrektsuse nõue. Öelge julgesti, mida te mõtlete. Aga olge lihtsalt korrektsed. Elementaarselt viisakad. Näidake, et teil on kombed. Ja mingigi häbitunne puhuks, kui need ununema juhtuvad,” tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli Vikerraadio meediateemalises kommentaaris.

  • foto
    Urmo Kübar: kes on süüdi?
    17.02

    Aarne Mäe Postimehes ilmunud arvamusartikkel “Homofestivali kaval kampaania” sisaldab kaht ekslikku mõttekäiku, millele tahan vastu vaielda.

  • foto
    Kajar Kase: Vene luureafäär võib Trumpile päriselt saatuslikuks saada
    17.02

    Venemaal prostituutide palkamine ei ole isegi ebaseaduslik ja president võib anda välja määrusi, mille kohtud tagasi lükkavad. Aga kui peaks välja ilmuma mõni reaalne tõend Trumpi isiklikust koostööst vene luurega, siis see võib Donald Trumpi presidentuurile saatuslikuks saada, kirjutab ERRi toimetaja Kajar Kase oma kommentaaris.

  • foto
    Rauno Vinni: siseakadeemia kolimisotsus on näide Eesti viletsast poliitikakujundamise kvaliteedist
    17.02

    Sisekaitseakadeemia kaasus on ehe näide – eesmärk on laialivalguv, alternatiive pole tõsiselt kaalutud või avalikkusele selgitatud ja isegi projekti maksumus ei ole üheselt paigas. Kuid koalitsioonis on kolimise otsus eilse seisuga tehtud, märgib Rauno Vinni Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Urmas Vadi: võta endale koduluuletaja
    17.02

    „Paljud võtavad endale kassi, eksootilise ämbliku või lausa boa, inimestele meeldib kellegi lähedus, miks mitte siis võtta endale üks luuletaja majja?” mõtiskleb ERRi toimetaja Urmas Vadi Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Alo Lõhmus: valitsusasutuste koht on pealinnas, aga neis töötamine olgu võimalik ka maakondade elanikele
    15.02

    Vaid riigisisene raudteevõrk suudab linnadevahelisi vahemaid vähendada ning anda inimestele võimaluse osaleda Tallinna tööturul, olgu siis riigiametites või eraettevõtetes, ilma oma kodukohta samal ajal maha jätmata. Realistlik regionaalpoliitika võikski selle endale eesmärgiks seada, tõdeb Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Aivar Hundimägi: miks varjata osalust jäätmefirmas?
    14.02

    Aivar Hundimägi käsitleb tänases Vikerraadio päevakommentaaris Eesti suurima jäätmefirma Eesti Keskkonnateenused omanikeringi, kuhu Äripäeva väitel kuulus suure tõenäosusega Reformierakonna ja IRLiga seotud sõpruskond, kes avalikkuse eest enda ärihuve varjas.

  • foto
    Yana Toom: Uudelepp püüab Keskerakonda rahvuspõhiselt lõhestada
    14.02

    „Eesti suurimal, eri rahvustest inimesi ühendaval erakonnal ei taheta lubada muuta häbiväärset olukorda, kus 6 protsenti elanikkonnast on „tulnukad” – just sõna alien on trükitud halli passi kaanele,” kommenteerib Euroopa parlamendi liige Yana Toom (KE) Annika Uudelepa läinudnädalast arvamuslugu.

  • foto
    Villem Mutt: Narva pole ju Donetsk?!
    13.02

    „Kui juba läinudesmaspäevasest Postimehest võis lugeda, et [Ida-Ukraina] konflikti eskaleerumise taga on eelkõige Ukraina valitsusväed, siis millise vabandusega kasutavad meie välis- ja kaitseminister ning sisuliselt kõikide parlamendiparteide esindajad, kes ammutavad infot ka avalikkusele kättesaamatuist otsekanalitest, rahvusliku telekanali otse-eetrit inimeste desinformeerimiseks?” küsib Villem Mutt oma lugejakirjas.

  • foto
    Rain Kooli: äkki koliks Narva hoopis presidendi residentsi?
    13.02

    Kui tahetakse Põhjamaa olla, siis oldagu Põhjamaa ja rajatagu presidendile residents ilma igasuguste maksumaksja rahaga oma kodu remontimise, ärmatamise ja lühinägeliku pärast mind tulgu või veeuputus mõtlemiseta. Mis aga sisekaitseakadeemiasse puutub, siis hurraaoptimism on riigikaitses kehv sulane ja veel kehvem peremees, leiab ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli.

  • foto
    Annika Uudelepp: kodakondsus – valimiste peapealteema
    10.02

    Jüri Ratase plaan teha kodakondsusest järgmiste valimiste peateema on justkui peapealseis kartulipõllul – efektne vaadata, kuid saabastest nõrgub ikka pori silma, leiab Annika Uudelepp Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Tanel Jan Palgi: kapist välja – miks ma olen Rail Balticu poolt
    10.02

    Euroopa Parlament kaalub igale keskkoolilõpetajale Euroopas ringiseiklemiseks Euroopa InterRaili pileti kinkimist. Paraku pole Eesti, Läti ega Leedu sihtkohtadena InterRaili kaardilgi. Baltikumi kohal asub tühi auk. Hoolimata sellest, et olen andnud oma hääle petitsioonile Rail Balticu vastu, olen Euroopa raudteekaardile jõudmise poolt, kirjutab Austraalia eestlane Tanel Jan Palgi.

  • foto
    Erik Gamzejev: oma elanike laostamine
    08.02

    Olukord, kus Eesti mõistes niivõrd suur linn nagu Kohtla-Järve loovutab riigile 31 mitte kellelegi  vajalikku korterit, illustreerib ühel ajal nii kohalikku haldussuutmatust kui ka riigi regionaalpoliitika läbikukkumist, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio tänases kommentaaris.

  • foto
    Viktor Trasberg: Eesti elanikud pooldavad alkoholireklaami keelamist, aga mitte aktsiisitõuse
    07.02

    Kaks kolmandikku Eesti elanikest on päri alkoholireklaami keelamisega ja peaaegu pool on valmis vähendama alkoholipoodide hulka. Alkoholi aktsiisitõuse pooldab aga vaid kolmandik inimestest, tõdeb Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Efektiivne riik ja kodanike rahulolematus Thatcheri riigi õhendamise näitel
    07.02

    Kui vaadata Ühendkuningriigis eelmisel sajandil toimunud demandariseerimist ja thatcherismi tervikuna, siis see on ajalooline õppetund. Traditsioonidest ja ajaloost eemaldudes ning ideoloogiale keskendudes muutume me kergesti ettevaatamatuteks ratsionalistideks, kes kokkuvõttes võivad saavutada hetkelise edu (mida rahvas justkui ootab), aga pikemas plaanis puudub oskus pöörata lahendused jätkusuutlikuks, kirjutab Tallinna tehnikaülikooli avaliku halduse magistrant Raiko Puustusmaa oma essees.

  • foto
    Mirjam Ruth Loide: tõde lapikust Maast ehk mis Tartu Waldorfgümnaasiumis päriselt toimus
    06.02

    Olen Tartu Waldorfgümnaasiumi 11. klassi õpilane. Kuna viimasel ajal on meedias tekkinud skandaal seoses minu kooli ja portaali Telegram juhi Hando Tõnumaaga, soovin selgitada paari asja.