Raul Veede: tossu ja paukude tähtsusest teaduspõhises ühiskonnas

Raul Veede on meediaspetsialist.
Raul Veede
18.10.2016 11:58
Rubriik: Arvamus

Tasakaalus peavad olema populaarteaduse eri kanalid: kooliteadus ja teadusteatrid, avastuskeskused ja teadusmuuseumid, teadusajakirjandus, entsüklopeediad ja aimeraamatud. Popteaduse areng on tähtis kogu ühiskonna jaoks, seega peaks sellele mõtlema ka riigi, ettevõtluse ja kolmanda sektori koostöös. Küsimus on, kuidas see tasakaal saavutada ja seda siis hoida, raiskamata raha killustatuse, järjekindlusetu projektisebimise ja kahtlase kvaliteedi peale, kirjutab Raul Veede jätkuks viimase aja arutelule teaduse populariseerimisest.

Viimasel ajal on Eestis hakatud arutama, kuidas ja kui palju tasub ikkagi teadust populariseerida. Kujundiks on kujunenud teadusteatrid, kus tehtavad jõmmkärakad kahtlemata lapsi ligi meelitavad, ent mille mõju peab mõnigi sama kiirelt mööduvaks kui tossu ennast.

Toss ja pauk on huvi tekitamiseks tähtsad – võin seda kinnitada kunagise noorkeemikuna, kes ka ise kõrbenud juuste ja sidemes käega ringi käinud. Aga kui toss hajub, peab midagi käegakatsutavat alles jääma. Hiljuti avaldas ERR-is ses suhtes muret ka Kertu Saks, kes Energia avastuskeskust tosinkond aastat vedanuna kahtlemata teemat väga hästi tunneb.

Probleeme on mitmeid, alates päristeaduse ja populaarteaduse rahastuse proportsioonist ning lõpetades kvaliteedikontrolli puudumisega, mistõttu teaduse tutvustamiseks mõeldud raha lekib ka pseudoteadusse.

Alarahastatud ja ülebürokratiseeritud

Teadlaste osalus teaduse populariseemises on kindlasti tarvilik. Enamik teadlasi on vähemalt korra elus kirunud, kuidas teadusuudis muundub ajakirjanduses sisutuks sensatsiooniks, uuringute järeldused puhutakse mulliks ning tegelikult oluline jäetakse tähelepanuta. Kui avalikkus harjub "teadusuudistega", mis on kas katteta lubadused stiilis "kolme aasta pärast hakkavad kõik autod lendama" või valges kitlis ullikeste ukerdamine laadis "Briti teadlased avastasid, et kärbes lendab", halvendab see mitte üksnes vahendajate, vaid ka teaduse enda mainet. Seepärast on tähtis, et teaduse kajastamises oleks tuntav ka tõelise teaduse mõju.

Selge see, et teadlased peavad saama teha eelkõige teadust, mitte kulutama kogu aega teadusest rääkimisele. Ent probleem ei ole ju sisuliselt ikkagi selles, et teaduse populariseerimist oleks liiga palju ning sellesse kühveldataks arutult raha.

Viga on pigem selles, et poliitilisele retoorikale vaatamata on Eesti teadus krooniliselt alarahastatud ja ülebürokratiseeritud ning üks rahastusreform järgneb teisele, nii et parimaks teadustöö teemaks on muutunud küsimus, kuidas teaduse tegemiseks olelusvõitluse tingimustes edukalt raha taotleda. Just rahastuse järjekindlusetus sunnib mõnd teadlast kulutama teadusest kõnelemisele rohkem aega kui selle tegemisele.

Populaarteadus mõjutab kogu ühiskonda

Teine silmatorkav probleem on suure pildi puudumine: pildil on valesti see, et pilti ei olegi.

Nii nagu paljud Eesti ühiskonna toimimiseks olulised valdkonnad, toimib ka teaduse populariseerimine peamiselt projektipõhiselt, väikeste kildude kaupa. Seetõttu ei tea vasak käsi, mis parem teeb, ning kummalgi pole aimu hämarast sabaalusest, kus teaduse nime varjus käib loeng kristalliteraapiast. Kellelgi pole korralikku ülevaadet ega plaani, seepärast ei saa ka lollustele pidurit tõmmata.

Et suur pilt üldse tekkida võiks, tuleb aru saada sellestki, et populaarteadus on tähtis mitte üksnes noorte meelitajana teadusse. See, kuidas teadust kajastatakse ja vahendatakse, mõjutab ühiskonda väga mitmel moel. Teaduse mainest sõltub, kui palju tehakse otsuseid teaduse põhjal ja kui tihti ignoreeritakse teadustulemusi, otsustades isikliku meeldivuse, libateaduse või kuulujuttude alusel. Aga kui kaevanduste rajamist hakkab määrama nõiavits ja peamiseks infokanaliks muutub kristallkuul, kannatab terve ühiskond.

Kooliprogramm tugineb teadusele mitte üksnes seepärast, et teadustulemused töötavad, vaid ka seetõttu, et teaduslik mõtteviis õpetab - või vähemalt peaks õpetama - kriitilist mõtlemist, aga seda ei vaja mitte ainult teadlased. Elus hakkamasaamiseks peab inimene suutma talle tõe pähe reklaamitavat kaaluda, kontrollida ja selle väärtuse üle ise otsustada, olgu siis lehelugeja, tarbija või valijana.

Terve tänapäeva ühiskond põhineb tehnikal. Tehnika omakorda vajab keerukat hooldussüsteemi ning arvukalt inimesi, kes saavad selle toimimisest aru ja kohanevad uuendustega - mehaaniliselt instruktsiooni korrates jäävad hätta mitte üksnes hooldustehnikud, vaid ka aina enam ka tarbijad.

See, kelle arusaam tehnikast piirdub kujutlustega, et elekter koguneb ajapikku kohvikannu põhja ning telekale asetatud kivi kaitseb kurja kiirguse eest, keerab šarlatanide nõuandeid järgides lõpuks tuksi nii kohvikannu kui ka teleka, rääkimata autost ja arvutist, mille taluvuspiir rumaluse suhtes on märksa madalam. Ja kui keegi enam ei mõista, kuidas asjad töötavad, kes neid siis parandab?

Antiintellektualism levib

Lõpuks määrab kõige üldisemas mõttes avalikkuse suhtumine teadusse sellegi, kuidas teadust ennast rahastatakse. Poliitikud on pärit sestsamast ühiskonnast kust nende valijadki, isegi parteifarmis aretatud broileri arusaam teadusest kujuneb eelkõige massimeedia põhjal.

Lääneriikides levib antiintellektualism, paljud inimesed on "ekspertidest tüdinud" ning eelistavad poliitikat, mis kõik ebameeldiva olematuks kuulutab. Nii saavad pukki poliitikud, kes teadust parimagi tahtmise korral ei mõistaks, kuid ega nad ju tahagi mõista. Mugavam on teha oma maitse järgi ümber mitte üksnes ajalugu, vaid ka infotehnoloogia, klimatoloogia, keemia ja füüsika.

Muidugi on teaduse populariseerimises vaja tasakaalu. Teaduspõhine meelelahutus on hea, kuni see häälestab publiku teadusse hästi suhtuma, kuid mitte nii hea, kui inimesed harjuvad teadust pelgaks meelelahutuseks pidamagi - tekstid algussõnadega "Briti teadlased avastasid" on juba omaette anekdoodižanr.

Veel enam, tasakaalus peavad olema ka populaarteaduse eri kanalid: kooliteadus ja teadusteatrid, avastuskeskused ja teadusmuuseumid, teadusajakirjandus, entsüklopeediad ja aimeraamatud. Popteaduse areng on tähtis kogu ühiskonna jaoks, seega peaks sellele mõtlema ka riigi, ettevõtluse ja kolmanda sektori koostöös.

Küsimus on, kuidas see tasakaal saavutada ja seda siis hoida, raiskamata raha killustatuse, järjekindlusetu projektisebimise ja kahtlase kvaliteedi peale. Seda võiks kõik osapooled ühiselt arutada, et pärast arutatu üheskoos teoks teha. Diskussioon arvamusfestivalidel ja ajakirjanduses on hea algus, kuid tulemusteni jõudmiseks oleks vaja püsivamat koostööformaati.

Ja loomulikult tuleks viia teaduse rahastamine Eestis tasemele, mis oleks poliitikute suuresuiste lubadustega kooskõlas. Viimasel ajal paistavad riiklikud teaduspoliitilised otsused põhinevat mitte varasematel ilusatel arengukavadel, vaid Gunnar Oki raportil, mis tegi küll kõrvulukustava paugu, kuid paksu tossuga ka Eesti teaduse juba läkastama ajab.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Keelesäuts. Tuhat tänu on parem kui tänud
    10:48

    Me oleme unustamas, kuidas tänada ja kuidas tänamisele vastata.

  • foto
    Andres Laiapea: Vabaerakonna populismist ja erakondade rahastamisest
    10:00

    Poliitikas on probleemidele võimalik reageerida kolmel erineval moel: neid ignoreerida, hakata otsima tõesti toimivaid lahendusi või üritada neid poliitilise omakasu huvides lihtsalt ekspluateerida, soovimata neid tegelikult lahendada. Halvas mõttes populistid kalduvad tegema sageli viimast, kirjutab MTÜ Radikaaldemokraadid endine juhatuse liige Andres Laiapea erakondade rahastamisest.

  • foto
    Rain Kooli: Eesti vajab endiselt korralikku logo
    Eile

    Ootused olid kõrgel, kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus EAS esitles läinud reedel… jah, õiguspoolest mida? Eelneva sõnakasutuse järgi otsustades olid paljud, ka reporterid ja toimetajad, arvamusel, et esitletakse uut Eesti märki. Lööklauset. Midagi omaaegse palju furoori tekitanud Welcome to Estonia asemele.

  • foto
    Risto Kask: kas Nõmme sild on kunst või farss?
    13.01

    Möödunud aasta hilissügisel alustas Tallinna linn Nõmme silla, tuntud ka kui Ehitajate tee kergliiklussilla, rekonstrueerimistöödega. Tööde käigus avaldasid paljud inimesed pahameelt. Mõne elaniku hinnangul tuleks tõsiselt kaaluda silla lammutamist ning rajada uus, moodne ja kaasaegne sild.

  • foto
    Rootsi politsei juht: see ei ole see Rootsi, mida me tunneme "Bullerby lastest"
    12.01

    Rootsis on 53 probleemset piirkonda, millest 15 kuuluvad eriti raskesse kategooriasse. Areng nendes peamiselt sisserändajatega asustatud, harimatumates ja vaesemates linnaosades on Dan Eliassoni sõnul Rootsi suurim siseturvalisusega seotud probleem.

  • foto
    Peeter Helme: julgus mõelda hooajaväliselt
    12.01

    Kindlasti pole ma ainuke inimene, keda tabas aasta lõpul raamatuuputus. Teadupärast rihivad kirjastused oma raskekahurväe tulistama kõige rohkem ja kõige peibutavamaid nimetusi just detsembris, mil toimuvad kõikvõimalikud väljamüügid ning mil inimesed üleüldse ostavad tavalisest rohkem raamatuid. Ja miks nad ei peakski, raamat on ju tore kingitus, eks?

  • foto
    Erik Gamzejev: kui nüüd elu Ida-Virumaal paremaks ei muutu, siis millal veel?
    11.01

    Kui lõppenud aasta oli Ida-Virumaa jaoks suuresti tulekahju kustutamise aasta, siis uus võiks saada stardipauguks ülejäänud Eestile järele rühkimisele, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Olav Anton: turbulentse poliitika aasta?
    11.01

    Välispoliitiliselt tuleb kahtlemata väga dünaamiline aasta. Trump ja Brexit, aga ka valimised Prantsusmaal, Saksamaal ja Hollandis on vaid mõned märksõnad, millest piisaks isegi mitme poliitika-aasta sisustamiseks. Tuntavalt turbulentne on ka Euroopa Parlamendi Presidendi valimine, kus määramatust tuleviku suhtes on rohkem kui selgust. Eestis on rahulikum kui mujal maailmas, kuid poliitilisi keeriseid jätkub meilegi.

  • foto
    Erle Loonurm: 21. sajandi vaatemäng – infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud
    10.01

    Võitlus ellujäämise nimel on asendunud võitlusega võimu nimel. Infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud, millega tuleb mängida ja neid heaperemehelikult kasutama ning tarbima õppida. Mõlema juurde käib ka vastutus. Ja uus aeg on elujõuline siis, kui osatakse ka minevikust ajatud mängureeglid kaasa võtta, kirjutab Erle Loonurm oma essees.

  • foto
    Rain Kooli: libauudiste nimetamine alternatiivmeediaks on nagu kutsuks välikäimlat alternatiivrestoraniks
    09.01

    ”Alternatiivmeediaks kutsutavate meedialaadsete toodete hulgas tuleb eristada kaht hoovust: libauudislehekülgi ja veendumusmeediat,” märgib ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma arvamusloos.

  • foto
    Erkki Bahovski: Eesti – endisest Nõukogude liiduvabariigist uljaks Põhjamaaks?
    09.01

    Eesti peab ikka veel tõestama, et pole enam endine Nõukogude liiduvabariik, kuid abi saab ÜROst, kommenteerib Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.

  • foto
    R2 Agenda | Neil Strauss: demagoogide võimu on kindlustanud hirmust juhitud ahelreaktsioon
    09.01

    R2 saate "Agenda" toimetajad kohtusid Los Angeleses seitsmel korral NY Timesi bestselleri tiitli pälvinud kirjaniku Neil Straussiga, kelle sulest pärinevad muu hulgas raamatud "The Game" ja "The Truth". Straussi hinnangul on parem-populistide võimule tuleku taga eelmisel kümnendil alanud ahelreaktsioon, mida juhib hirm.

  • foto
    2016. aasta ERR.ee arvamuses: testi, kas tead, kes mida ütles
    08.01

    ERR.ee arvamustoimetaja Rain Kooli koostas rahvusringhäälingu jälgijatele viktoriini, mis põhineb möödunud 2016. aastal arvamusküljel avaldatud artiklitel. Seega kõik õiged vastused on leitavad ERR.ee portaalist. Mõnusat lahendamist!

  • foto
    Meediakommentaar: Delfi valetas. Aga kellele on see kasulik?
    05.01

    Gorbatšov on surnud, paavst kuulutas Donald Trumpi pühakuks, Eesti televaatajad vaatasid aastavahetusel kõige enam Vladimir Putini kõnet. Mis on neil uudistena näivatel infokildudel ühist? Õige vastus on: need kõik on valed.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: mis on Eesti rahvusriigi mõte?
    06.01

    Teeme alanud aastal oma peatselt juubelit tähistavale riigile lisaks pillimängule ja lipuväljakutele ka ühe sisulise kingituse – vaidleme omavahel selgeks, milleks meil üldse oma riiki vaja on, pakub politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Andres Siplane: pöörased sõnumid ajavad segadusse? Appi tuleb mister Popper
    06.01

    Kõik sellised väited, et kaksiktornidesse lennutas lennukeid USA valitsus ise või et Baltikumi snaiprid tulistasid Maidanil inimesi või et ma olen puhas nagu prillikivi või et tegelikult kõik Süüria inimesed armastavad Assadit või et laste prostitutsioon on nüüd Californias legaalne, on tegelikult falsifitseeritavad ehk nende tõepärasus on mõõdetav. Küsimus on selles, kas väite esitaja või vaidlustaja on nõus teatud tingimuste täitudes ka nendest väidetest loobuma ja nurgas häbenema.

  • foto
    Kaupo Meiel: ausammas vaidlusele
    05.01

    Võiks püstitada monumendi vaidlusele kui sellisele. Parem ju halb vaidlus kui hea diktatuur ja see oleks siis Eesti viimane riiklik ausammas, kõigi ausammaste ema ning hea traditsiooni kohaselt kole nagu öö ja kallis kut' kurat, leiab kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Allan Aksiim: Objektiivne demagoogia, torn ja torniõu
    05.01

    Varro Vooglaid tegeleb demagoogiaga. Elegantselt, kaasanoogutama panevalt, kuid siiski demagoogiaga. Jutt käib siis Lauri Tankleri kommentaarist portaali Objektiiv artiklile, kus refereeriti Washington Examineri väidet, et Californias legaliseeriti laste prostitutsioon, ja Varro Vooglaiu vastulausest sellele.

  • foto
    Varro Vooglaid: ERR süüdistab Objektiivi alusetult libauudiste levitamises, soovimata rääkida oma enda libauudistest
    04.01

    ERRi püüdlus süüdistada portaali Objektiiv alusetult libauudiste levitamises on tähelepanuväärne olukorras, kus rahvusringhäälingu enese tegelike libauudiste levitamises ei nähta mingit probleemi, kirjutab Varro Vooglaid oma vastulauses.

  • foto
    Alo Lõhmus: registrisse kandmata hinged
    04.01

    Omavalitsuse Eesti kaardilt kadumine on radikaalne, kuid kahtlemata mõjuv motivaator oma tegeliku elukoha rahvastikuregistrisse kandmiseks. Seega on põhjust loota, et vähemalt rahvastikuregistri saame lähiaastail eeskujulikku korda, olgu siis lood rahvastiku enesega, kuidas nad parajasti on, leiab Alo Lõhmus oma arvamusloos.

  • foto
    Rauno Vinni: haldus- ja riigireformi õnnestumiseks peab uus koalitsioon suurelt mõtlema, madalalt alustama ja kiirelt liikuma
    04.01

    Riigireform on midagi enamat kui haldusreform ja regionaalhalduse ümberkorraldamine. Riigireform hõlmab ka esindus- ja osalusdemokraatia arendamist (kodanike ja riigi lähendamine, põhiseaduslike institutsioonide reform) ja riigivalitsemise moderniseerimist (ümberkorraldused muu avaliku sektori toimimises). Eesmärk on võimekas, usaldusväärne ja jõukohane riik, kirjutab Rauno Vinni oma arvamusloos.

  • foto
    Lauri Tankler: seaduslikust laste prostitutsioonist, Objektiivselt
    04.01

    Libauudised, pahatahtlikud ja eksitavad pealkirjad nõuavad nii ajakirjanikelt kui lugejatelt üha enam tähelepanelikkust ja allikakriitikat, kommenteerib ERR-i korrespondent Lauri Tankler portaali Objektiiv tegevust.

  • foto
    Edetabel 2016: ERR.ee loetuimate lugude nimekiri tipnes hittloo tavatu esituse, spordi ja hinnatud kolleegi surmaga
    03.01

    2016. aasta loetuim-vaadatuim lugu ERR-i portaalides oli Briti baritoni Peter Brathwaite’i esitus Curly Stringsi palast ”Kauges külas”. Järgnesid jalgpalli EM, olümpiamängud ja Aarne Rannamäe surm. Sekka mahtus ka välisuudis Leedu presidendist, kes keeldus Vene telekanalile intervjuud andmast.

  • foto
    Rain Kooli: et vari kaoks
    02.01

    Nii mõnigi meist tunneb – nii isiklikul kui ka ühiskondlikul pinnal, et pärast läinud aastat läheks seda tõesti vaja. Head. Paremat.

  • foto
    Nestor: kõige vähem aitab meid edasi tigedus ja sapp
    01.01

    ERR.ee avaldab riigikogu esimehe Eiki Nestori uusaastatervituse.

  • foto
    President Kaljulaid: ohud ja riskid sünnivad vaikimisest ja otsustamatusest, mitte tegutsemisest
    01.01

    Soovin teile oma peaga mõtlemist, otsustusjulgust ja enesekindlust. Oskust jagada tunnustust ja vastu võtta kriitikat. Ja soovin, et meil kõigil oleks aega ja jõudu lihtsalt elust rõõmu tunda, ütles president Kersti Kaljulaid oma esimeses uusaastapöördumises.

  • foto
    George Soros: avatud ühiskond vajab kaitsmist
    30.12

    Avatud ühiskond on kriisis ning suletud ühiskonna erinevad vormid – fašistlikust diktatuurist maffiariikideni – tõstavad pead. Kuna valitud juhtidel pole õnnestunud vastata hääletajate õigustatud ootustele ja pürgimustele, on valijaskond vabanenud valdava osa demokraatia ja kapitalismi versioonide lummusest. Lihtsustades öeldes – paljud inimesed tunnevad, et eliit on varastanud nende demokraatia, kirjutab filantroop Georg Soros väljaandes Project Syndicate.

  • foto
    Heategevuskool 9: vasak käsi ärgu teadku, milleks parem annab?
    30.12

    Kas oma annetustest rääkimine muudab heategevuse ebasiiraks ja seega justkui vähemväärtuslikuks? Vastupidi – rääkimisega saab toetust mitmekordistada, tuues oma eeskujul annetama ka sõpru ja tuttavaid, kirjutab Urmo Kübar ERR-i heategevuskooli viimases arvamusloos.

  • foto
    Rain Kooli: aeg ongi liigestest lahti
    30.12

    "Shakespeare’i mainitud aeg ei ole tegelikult iial liigestes kinni. Kui on, siis on see olemine vaid näiline või juhuslik. See tähendab, et igaüks, kes soovib head ja elamisväärset maailma, peab selle eest iga päev üha uuesti oma valikute, otsuste ja sammudega seisma," kirjutab ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma aastalõpuessees.

  • foto
    Indrek Kiisler: põgenemine iseenda eest ehk ees on karmid ajad
    30.12

    Euroopa ja Eesti koos temaga on sattumas keerisesse, mis paiskab meie elukorralduse täiesti pea peale. Indrek Kiisler kirjeldab aastalõpukommentaaris musti stsenaariume.