Raul Veede: tossu ja paukude tähtsusest teaduspõhises ühiskonnas

Raul Veede on meediaspetsialist.
Raul Veede
18.10.2016 11:58
Rubriik: Arvamus

Tasakaalus peavad olema populaarteaduse eri kanalid: kooliteadus ja teadusteatrid, avastuskeskused ja teadusmuuseumid, teadusajakirjandus, entsüklopeediad ja aimeraamatud. Popteaduse areng on tähtis kogu ühiskonna jaoks, seega peaks sellele mõtlema ka riigi, ettevõtluse ja kolmanda sektori koostöös. Küsimus on, kuidas see tasakaal saavutada ja seda siis hoida, raiskamata raha killustatuse, järjekindlusetu projektisebimise ja kahtlase kvaliteedi peale, kirjutab Raul Veede jätkuks viimase aja arutelule teaduse populariseerimisest.

Viimasel ajal on Eestis hakatud arutama, kuidas ja kui palju tasub ikkagi teadust populariseerida. Kujundiks on kujunenud teadusteatrid, kus tehtavad jõmmkärakad kahtlemata lapsi ligi meelitavad, ent mille mõju peab mõnigi sama kiirelt mööduvaks kui tossu ennast.

Toss ja pauk on huvi tekitamiseks tähtsad – võin seda kinnitada kunagise noorkeemikuna, kes ka ise kõrbenud juuste ja sidemes käega ringi käinud. Aga kui toss hajub, peab midagi käegakatsutavat alles jääma. Hiljuti avaldas ERR-is ses suhtes muret ka Kertu Saks, kes Energia avastuskeskust tosinkond aastat vedanuna kahtlemata teemat väga hästi tunneb.

Probleeme on mitmeid, alates päristeaduse ja populaarteaduse rahastuse proportsioonist ning lõpetades kvaliteedikontrolli puudumisega, mistõttu teaduse tutvustamiseks mõeldud raha lekib ka pseudoteadusse.

Alarahastatud ja ülebürokratiseeritud

Teadlaste osalus teaduse populariseemises on kindlasti tarvilik. Enamik teadlasi on vähemalt korra elus kirunud, kuidas teadusuudis muundub ajakirjanduses sisutuks sensatsiooniks, uuringute järeldused puhutakse mulliks ning tegelikult oluline jäetakse tähelepanuta. Kui avalikkus harjub "teadusuudistega", mis on kas katteta lubadused stiilis "kolme aasta pärast hakkavad kõik autod lendama" või valges kitlis ullikeste ukerdamine laadis "Briti teadlased avastasid, et kärbes lendab", halvendab see mitte üksnes vahendajate, vaid ka teaduse enda mainet. Seepärast on tähtis, et teaduse kajastamises oleks tuntav ka tõelise teaduse mõju.

Selge see, et teadlased peavad saama teha eelkõige teadust, mitte kulutama kogu aega teadusest rääkimisele. Ent probleem ei ole ju sisuliselt ikkagi selles, et teaduse populariseerimist oleks liiga palju ning sellesse kühveldataks arutult raha.

Viga on pigem selles, et poliitilisele retoorikale vaatamata on Eesti teadus krooniliselt alarahastatud ja ülebürokratiseeritud ning üks rahastusreform järgneb teisele, nii et parimaks teadustöö teemaks on muutunud küsimus, kuidas teaduse tegemiseks olelusvõitluse tingimustes edukalt raha taotleda. Just rahastuse järjekindlusetus sunnib mõnd teadlast kulutama teadusest kõnelemisele rohkem aega kui selle tegemisele.

Populaarteadus mõjutab kogu ühiskonda

Teine silmatorkav probleem on suure pildi puudumine: pildil on valesti see, et pilti ei olegi.

Nii nagu paljud Eesti ühiskonna toimimiseks olulised valdkonnad, toimib ka teaduse populariseerimine peamiselt projektipõhiselt, väikeste kildude kaupa. Seetõttu ei tea vasak käsi, mis parem teeb, ning kummalgi pole aimu hämarast sabaalusest, kus teaduse nime varjus käib loeng kristalliteraapiast. Kellelgi pole korralikku ülevaadet ega plaani, seepärast ei saa ka lollustele pidurit tõmmata.

Et suur pilt üldse tekkida võiks, tuleb aru saada sellestki, et populaarteadus on tähtis mitte üksnes noorte meelitajana teadusse. See, kuidas teadust kajastatakse ja vahendatakse, mõjutab ühiskonda väga mitmel moel. Teaduse mainest sõltub, kui palju tehakse otsuseid teaduse põhjal ja kui tihti ignoreeritakse teadustulemusi, otsustades isikliku meeldivuse, libateaduse või kuulujuttude alusel. Aga kui kaevanduste rajamist hakkab määrama nõiavits ja peamiseks infokanaliks muutub kristallkuul, kannatab terve ühiskond.

Kooliprogramm tugineb teadusele mitte üksnes seepärast, et teadustulemused töötavad, vaid ka seetõttu, et teaduslik mõtteviis õpetab - või vähemalt peaks õpetama - kriitilist mõtlemist, aga seda ei vaja mitte ainult teadlased. Elus hakkamasaamiseks peab inimene suutma talle tõe pähe reklaamitavat kaaluda, kontrollida ja selle väärtuse üle ise otsustada, olgu siis lehelugeja, tarbija või valijana.

Terve tänapäeva ühiskond põhineb tehnikal. Tehnika omakorda vajab keerukat hooldussüsteemi ning arvukalt inimesi, kes saavad selle toimimisest aru ja kohanevad uuendustega - mehaaniliselt instruktsiooni korrates jäävad hätta mitte üksnes hooldustehnikud, vaid ka aina enam ka tarbijad.

See, kelle arusaam tehnikast piirdub kujutlustega, et elekter koguneb ajapikku kohvikannu põhja ning telekale asetatud kivi kaitseb kurja kiirguse eest, keerab šarlatanide nõuandeid järgides lõpuks tuksi nii kohvikannu kui ka teleka, rääkimata autost ja arvutist, mille taluvuspiir rumaluse suhtes on märksa madalam. Ja kui keegi enam ei mõista, kuidas asjad töötavad, kes neid siis parandab?

Antiintellektualism levib

Lõpuks määrab kõige üldisemas mõttes avalikkuse suhtumine teadusse sellegi, kuidas teadust ennast rahastatakse. Poliitikud on pärit sestsamast ühiskonnast kust nende valijadki, isegi parteifarmis aretatud broileri arusaam teadusest kujuneb eelkõige massimeedia põhjal.

Lääneriikides levib antiintellektualism, paljud inimesed on "ekspertidest tüdinud" ning eelistavad poliitikat, mis kõik ebameeldiva olematuks kuulutab. Nii saavad pukki poliitikud, kes teadust parimagi tahtmise korral ei mõistaks, kuid ega nad ju tahagi mõista. Mugavam on teha oma maitse järgi ümber mitte üksnes ajalugu, vaid ka infotehnoloogia, klimatoloogia, keemia ja füüsika.

Muidugi on teaduse populariseerimises vaja tasakaalu. Teaduspõhine meelelahutus on hea, kuni see häälestab publiku teadusse hästi suhtuma, kuid mitte nii hea, kui inimesed harjuvad teadust pelgaks meelelahutuseks pidamagi - tekstid algussõnadega "Briti teadlased avastasid" on juba omaette anekdoodižanr.

Veel enam, tasakaalus peavad olema ka populaarteaduse eri kanalid: kooliteadus ja teadusteatrid, avastuskeskused ja teadusmuuseumid, teadusajakirjandus, entsüklopeediad ja aimeraamatud. Popteaduse areng on tähtis kogu ühiskonna jaoks, seega peaks sellele mõtlema ka riigi, ettevõtluse ja kolmanda sektori koostöös.

Küsimus on, kuidas see tasakaal saavutada ja seda siis hoida, raiskamata raha killustatuse, järjekindlusetu projektisebimise ja kahtlase kvaliteedi peale. Seda võiks kõik osapooled ühiselt arutada, et pärast arutatu üheskoos teoks teha. Diskussioon arvamusfestivalidel ja ajakirjanduses on hea algus, kuid tulemusteni jõudmiseks oleks vaja püsivamat koostööformaati.

Ja loomulikult tuleks viia teaduse rahastamine Eestis tasemele, mis oleks poliitikute suuresuiste lubadustega kooskõlas. Viimasel ajal paistavad riiklikud teaduspoliitilised otsused põhinevat mitte varasematel ilusatel arengukavadel, vaid Gunnar Oki raportil, mis tegi küll kõrvulukustava paugu, kuid paksu tossuga ka Eesti teaduse juba läkastama ajab.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Rain Kooli: unustage see poliitkorrektsus, jääge lihtsalt korrektseks
    Eile

    „Arvamuste paljusus on väärtus, millest vaba, demokraatliku ühiskonna ajakirjandus kinni hoiab – ka siis, kui selle arvamuste paljususe kasutajad ajakirjanduse esindajaid kusagil sotsiaalmeedias sõimavad. Nii et unustage see väidetav poliitkorrektsuse nõue. Öelge julgesti, mida te mõtlete. Aga olge lihtsalt korrektsed. Elementaarselt viisakad. Näidake, et teil on kombed. Ja mingigi häbitunne puhuks, kui need ununema juhtuvad,” tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli Vikerraadio meediateemalises kommentaaris.

  • foto
    Urmo Kübar: kes on süüdi?
    17.02

    Aarne Mäe Postimehes ilmunud arvamusartikkel “Homofestivali kaval kampaania” sisaldab kaht ekslikku mõttekäiku, millele tahan vastu vaielda.

  • foto
    Kajar Kase: Vene luureafäär võib Trumpile päriselt saatuslikuks saada
    17.02

    Venemaal prostituutide palkamine ei ole isegi ebaseaduslik ja president võib anda välja määrusi, mille kohtud tagasi lükkavad. Aga kui peaks välja ilmuma mõni reaalne tõend Trumpi isiklikust koostööst vene luurega, siis see võib Donald Trumpi presidentuurile saatuslikuks saada, kirjutab ERRi toimetaja Kajar Kase oma kommentaaris.

  • foto
    Rauno Vinni: siseakadeemia kolimisotsus on näide Eesti viletsast poliitikakujundamise kvaliteedist
    17.02

    Sisekaitseakadeemia kaasus on ehe näide – eesmärk on laialivalguv, alternatiive pole tõsiselt kaalutud või avalikkusele selgitatud ja isegi projekti maksumus ei ole üheselt paigas. Kuid koalitsioonis on kolimise otsus eilse seisuga tehtud, märgib Rauno Vinni Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Urmas Vadi: võta endale koduluuletaja
    17.02

    „Paljud võtavad endale kassi, eksootilise ämbliku või lausa boa, inimestele meeldib kellegi lähedus, miks mitte siis võtta endale üks luuletaja majja?” mõtiskleb ERRi toimetaja Urmas Vadi Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Alo Lõhmus: valitsusasutuste koht on pealinnas, aga neis töötamine olgu võimalik ka maakondade elanikele
    15.02

    Vaid riigisisene raudteevõrk suudab linnadevahelisi vahemaid vähendada ning anda inimestele võimaluse osaleda Tallinna tööturul, olgu siis riigiametites või eraettevõtetes, ilma oma kodukohta samal ajal maha jätmata. Realistlik regionaalpoliitika võikski selle endale eesmärgiks seada, tõdeb Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Aivar Hundimägi: miks varjata osalust jäätmefirmas?
    14.02

    Aivar Hundimägi käsitleb tänases Vikerraadio päevakommentaaris Eesti suurima jäätmefirma Eesti Keskkonnateenused omanikeringi, kuhu Äripäeva väitel kuulus suure tõenäosusega Reformierakonna ja IRLiga seotud sõpruskond, kes avalikkuse eest enda ärihuve varjas.

  • foto
    Yana Toom: Uudelepp püüab Keskerakonda rahvuspõhiselt lõhestada
    14.02

    „Eesti suurimal, eri rahvustest inimesi ühendaval erakonnal ei taheta lubada muuta häbiväärset olukorda, kus 6 protsenti elanikkonnast on „tulnukad” – just sõna alien on trükitud halli passi kaanele,” kommenteerib Euroopa parlamendi liige Yana Toom (KE) Annika Uudelepa läinudnädalast arvamuslugu.

  • foto
    Villem Mutt: Narva pole ju Donetsk?!
    13.02

    „Kui juba läinudesmaspäevasest Postimehest võis lugeda, et [Ida-Ukraina] konflikti eskaleerumise taga on eelkõige Ukraina valitsusväed, siis millise vabandusega kasutavad meie välis- ja kaitseminister ning sisuliselt kõikide parlamendiparteide esindajad, kes ammutavad infot ka avalikkusele kättesaamatuist otsekanalitest, rahvusliku telekanali otse-eetrit inimeste desinformeerimiseks?” küsib Villem Mutt oma lugejakirjas.

  • foto
    Rain Kooli: äkki koliks Narva hoopis presidendi residentsi?
    13.02

    Kui tahetakse Põhjamaa olla, siis oldagu Põhjamaa ja rajatagu presidendile residents ilma igasuguste maksumaksja rahaga oma kodu remontimise, ärmatamise ja lühinägeliku pärast mind tulgu või veeuputus mõtlemiseta. Mis aga sisekaitseakadeemiasse puutub, siis hurraaoptimism on riigikaitses kehv sulane ja veel kehvem peremees, leiab ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli.

  • foto
    Annika Uudelepp: kodakondsus – valimiste peapealteema
    10.02

    Jüri Ratase plaan teha kodakondsusest järgmiste valimiste peateema on justkui peapealseis kartulipõllul – efektne vaadata, kuid saabastest nõrgub ikka pori silma, leiab Annika Uudelepp Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Tanel Jan Palgi: kapist välja – miks ma olen Rail Balticu poolt
    10.02

    Euroopa Parlament kaalub igale keskkoolilõpetajale Euroopas ringiseiklemiseks Euroopa InterRaili pileti kinkimist. Paraku pole Eesti, Läti ega Leedu sihtkohtadena InterRaili kaardilgi. Baltikumi kohal asub tühi auk. Hoolimata sellest, et olen andnud oma hääle petitsioonile Rail Balticu vastu, olen Euroopa raudteekaardile jõudmise poolt, kirjutab Austraalia eestlane Tanel Jan Palgi.

  • foto
    Erik Gamzejev: oma elanike laostamine
    08.02

    Olukord, kus Eesti mõistes niivõrd suur linn nagu Kohtla-Järve loovutab riigile 31 mitte kellelegi  vajalikku korterit, illustreerib ühel ajal nii kohalikku haldussuutmatust kui ka riigi regionaalpoliitika läbikukkumist, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio tänases kommentaaris.

  • foto
    Viktor Trasberg: Eesti elanikud pooldavad alkoholireklaami keelamist, aga mitte aktsiisitõuse
    07.02

    Kaks kolmandikku Eesti elanikest on päri alkoholireklaami keelamisega ja peaaegu pool on valmis vähendama alkoholipoodide hulka. Alkoholi aktsiisitõuse pooldab aga vaid kolmandik inimestest, tõdeb Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Efektiivne riik ja kodanike rahulolematus Thatcheri riigi õhendamise näitel
    07.02

    Kui vaadata Ühendkuningriigis eelmisel sajandil toimunud demandariseerimist ja thatcherismi tervikuna, siis see on ajalooline õppetund. Traditsioonidest ja ajaloost eemaldudes ning ideoloogiale keskendudes muutume me kergesti ettevaatamatuteks ratsionalistideks, kes kokkuvõttes võivad saavutada hetkelise edu (mida rahvas justkui ootab), aga pikemas plaanis puudub oskus pöörata lahendused jätkusuutlikuks, kirjutab Tallinna tehnikaülikooli avaliku halduse magistrant Raiko Puustusmaa oma essees.

  • foto
    Mirjam Ruth Loide: tõde lapikust Maast ehk mis Tartu Waldorfgümnaasiumis päriselt toimus
    06.02

    Olen Tartu Waldorfgümnaasiumi 11. klassi õpilane. Kuna viimasel ajal on meedias tekkinud skandaal seoses minu kooli ja portaali Telegram juhi Hando Tõnumaaga, soovin selgitada paari asja.

  • foto
    Rain Kooli: päästkem tuss ja tõmmakem vahepeal Hinge
    06.02

    ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli arutleb tänases Vikerraadio kommentaaris selle üle, kas tõsisele asjale võib tähelepanu tõmmata humoristliku kampaaniaga.

  • foto
    Urmas Reinsalu: vahelejäämise oht roolijoodikuid ei heiduta, sõltuvusravi on tõhusaim vanglas
    05.02

    Iga päev on Eesti teedel 1000-3000 joobes juhti. Paljusid neist vahelejäämine ei heiduta, sest nad teavad, et pääsevad tingimisi karistusega isegi korduva kriminaalses joobes juhtimise korral. See tuleb lõpetada. Kusjuures reaalne vanglakaristus ei takista, vaid just nimelt tõhustab ka sõltuvusravi, vastab Urmas Reinsalu Indrek Sirgi intervjuule

  • foto
    Juhan Kivirähk: praeguses valitsuses tegutsemisest on enim kaotada IRL-il
    04.02

    Eesti poliitika jõujooned on suuresti üles ehitatud vastandumisele, kusjuures ei Reformi- ja Keskerakonna ega SDE ja EKRE vastasseisu eesmärk pole kaaperdada teise poole hääletajaid, vaid mobiliseerida oma toetajaskonda. Ainuke häälte pärast võitlev paar on Vabaerakond ja IRL ning sellest vastandumisest ei võida kumbki, kirjutab Turu-uuringute ASi uuringujuht Juhan Kivirähk kommentaariks värsketele erakondade toetusandmetele.

  • foto
    Indrek Sirk: automaatne šokivangistus ei lahenda joobes autojuhtimise probleemi
    04.02

    Joobes juhte ei ohjelda vangla, vaid vahelejäämise hirm ning teadlikkus oma teo tagajärgedest. Esimese jaoks on vaja tõhusamat järelevalvet, teise jaoks teavitust, koolitusi ja sotsiaalprogramme. Ning alkoholisõltuvuses inimesed vajavad eelkõige ravi, märgib vandeadvokaat Indrek Sirk.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: miks kodakondsusest ei saa järgmiste valimiste põhiteemat
    03.02

    „Ma ei usu, et kodakondsuse teemast saaks järgmiste valimiste võtmeteema. Lääne-Euroopas tehtud uuringud küll näitavad, et vasakpoolsed erakonnad teevad meelsasti algatusi kodakondsuse liberaliseerimiseks ning ka lahtirahvustamiseks, kuid valdavalt jäävad need plaanid soiku siis, kui paremkonservatiivsed jõud paistavad aktiveeruvat,“ leiab Mari-Liis Jakobson Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Rain Kooli: topeltkodakondsus – põhiseaduslik õigus või julgeolekurisk?
    03.02

    Põhjanaabrite juures löövad laineid uudised, mille kohaselt pole Soome ja Venemaa topeltkodakondsusega isikutel Soomes asja teatud ametikohtadele ega pääse nad ka ajateenistuses teatud koolitusharudesse või muul moel riigi julgeoleku seisukohalt tundliku teabe ligi. Rain Kooli kommenteerib.

  • foto
    Tänases Eestis räägitakse rahust rohkem kui osatakse seda tõesti nautida
    03.02

    „Tänases Eestis räägime me rahust rohkem kui oskame seda tõesti nautida. Sõja üle elanud inimesed, ka Eestis, oskasid rahu palju enam nautida. Neile polnud vaja seletada, milleks on rahu hea – rahu oli hea, et elada. Nii lihtne see oligi,“ kirjutab Peeter Järvelaid.

  • foto
    Kaupo Meiel. Käsikirjad võistlustules ei põle
    02.02

    Eile lõppes käsikirjade vastuvõtt Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusele ja neid laekus tublisti üle poolesaja, mis on kvantitatiivselt väga hea tulemus. Käsikirjadega asub nüüd oma rasket tööd tegema žürii, mille otsused võivad otse või kaude määrata päris paljude kirjanike tuleviku.

  • foto
    Madis Kübar: mul on piinlik, et Eesti pealinna juhivad kriminaalsüüdistusega inimesed
    02.02

    Aasta teine pool toob Tallinnasse seoses Euroopa Liidu eesistumisega äärmiselt palju tähtsaid külalisi. Meile antakse võimalus näidata tervele maailmale, et Tallinn on toredaim pealinn Euroopas, suurepärane koht, kuhu reisida ja kus elada. Kuid kriminaalsüüdistusega linnajuhid ei ole tõesti see, millega tahaksime silma paista, kirjutab Tallinna linnavolikogu IRLi fraktsiooni juht Madis Kübar oma arvamusloos.

  • foto
    Brit Tammiste: kergitame saladuseloori laste kogetud vägivallalt
    02.02

    Vägivalla all kannatab tõesti palju enam lapsi, kui me registreeritud kuritegude kaudu teada saame, ning selle tõelise ulatuse väljaselgitamine on keeruline. Siiski tegelevad vägivalla vastu võitlejad Eestis teadmises vägivalla tegeliku ulatusest ja iseloomust, kirjutab justiitsministeeriumi analüüsiosakonna nõunik Brit Tammiste vastuseks Rain Kooli arvamusloole. Lisatud on ka viis linki kohtadele, kus abi saab.

  • foto
    Alo Lõhmus: rahutu Tartu rahu
    01.02

    „Nüüd on aeg käes Eesti riiki sisemiselt ehitama hakata. Läheb ja tehakse see töö hästi, siis võime julgemad kõigi nende pöörangute vastu olla, mis ehk Peipsi taga tulevad. Teisest küljest peame endid piiririikide liidu läbi igasuguste tulevate pöörete vastu kindlustama.“

  • foto
    Jüri Nikolajev: sisekaitseakadeemia kolimine on nagu lõpmatu telesari lollideküla elust
    01.02

    Narvas jälgitakse sisekaitseakadeemia kolimisega kaasnevaid vaidlusi kui eestlaste omavahelist kiskumist, mille sisusse eriti ei süveneta, märgib ERRi korrespondent Jüri Nikolajev oma kommentaaris.

  • foto
    Karin Kaup-Lapõnin: Aafrika liigub ülemandrilise vabakaubanduse poole
    31.01

    Addis Abebas Etioopias toimuva iga-aastase Aafrika Liidu (AL) tippkohtumise keskmes on seekord olnud neli põhiteemat: Maroko naasmine Aafrika Liitu, uue Aafrika Liidu Komisjoni valimine, Aafrika Liidu reformimine ja Aafrika vabakaubanduspiirkonna loomine. Lisaks on arutatud olukorda Aafrika kriisikolletes ja suhet rahvusvahelise kriminaalkohtuga.

  • foto
    Valdur Mikita: suur osa kultuurist on prügi, mis tuleks ära koristada
    31.01

    "Plekktrummi" saatekülaliseks oli eile, 30. jaanuaril, kirjanik Valdur Mikita, kellega vesteldi keskkonnaküsimustest ja sellest, kuidas nendes tuleb esile eestlase kahetine olemus.