Tõnu Lehtsaar: äkki on kusagil meie rahvuslikus hinges alluja geen, orjameele vari?
Teistsugusega saab kompleksivabalt suhelda vaid see, kes teab, kes ta ise on – tugev identiteeditunne on partnerluse ja koostöö alus, kirjutab religiooni- ja suhtlemispsühholoog Tõnu Lehtsaar.
Astusime veebruarikuusse, millesse kuulub ka Eesti Vabariigi aastapäev. Ilmselt mõtleme sellel perioodil rohkem isamaale kui tavaliselt. Ilmselt tunneme ka erinevaid isamaalisi tundeid alates rõõmust ja tänulikkusest kuni hirmu ja südamevaluni välja.
Mind on hakanud jälitama üks mõte, mida lugesin Iraagi päritolu Fathali M. Moghaddami kirjutatud ja Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni poolt välja antud raamatust „Diktatuuri psühholoogia“. Nimelt väidab autor, et diktatuurist vabanemise järel tekib vabadusevaimustus, millele järgneb uus repressiivne laine. Näiteks toob ta Iraagi ja Liibüa, kus täna piinamised ja hukkamised jätkuvad täie hooga, ainult et piinajad ja piinatavad on oma rollid vahetanud.
Miks vabakssaanu ei jää vabaks? Moghaddami arvates on selle üheks põhjuseks mikro- ja makrotasandi protsesside erinev kiirus ühiskonnas. Revolutsioon või riigipööre kukutavad diktatuuri, kuid ei muuda inimeste mõttemaailma. Harjumuspärane elutunnetus – alusmärk – on juurdunud inimestesse sügavale. Piltlikul öeldes – ori lihtsalt ei oska olla vaba.
Psühholoogia keeles on tegemist alateadliku mõttemustriga, mille poole inimesed ja vahel ka kogu rahvas tagasi pöörduvad. On mingi omandatud ja harjumuspärane käitumisviis, mis taastub niipea, kui olud seda võimaldavad.
Mõtlen sellest vaatenurgast eestlaste peale. Nõukaajal öeldi, et eestlased täidavad Moskva korraldusi saksa täpsusega. See, et nõukogude võimu tajuti valdavalt kui vaenuvõimu, ei takistanud sellega kaasa minemast. Dissidentide käsi ei käinud kuigi hästi.
Laulva revolutsiooni ajal olime veendunud, et saame ise hakkama. Vabadus tähendas võõrast ikkest priiks saamist, ise olemist, ise otsustamist.
Täna on aga avalik õpetus see, et me väidetavalt ei tule ise toime – majanduslikult, poliitiliselt ega moraalselt. Iseseisev ja sõltumatu Eesti pidavat olema nonsenss. Pealegi oleme ise vabatahtlikult EL-i astunud.
Väide, et Brüssel asendab Moskvat, on minu arvates suuresti tõene. Direktiivid, rahvast võõrandunud võim, teisitimõtlemise allasurumine, kõlavad loosungid õigustest ja vabadusest, ametnike ja emissaride kihi teke – kõik see on ju olnud.
Äkki on kusagil meie rahvuslikus hinges alluja geen, orjameele vari, mis ei lasegi iseseisvuda. Tunneme ennast siis hästi, kui saame alistuda ja sõltuda. Alati on neid, kelle lojaalsus võtab pugemise vorme. Surve seadusandlusele, moraalile ja enesehinnangule on tohutu. Alati on lihtsam kaasa minna kui iseendaks jääda.
Jälgigem debatte erinevate moodsate seaduste ümber. Sagedased on argumendid, et meilt nõutakse, on ette nähtud, mis mulje me endast neile jätame. Vaba inimene nõnda ei arutle. Ta armastab tõde rohkem kui meeldimist.
Ilmselt midagi põhihoiakutes ka muutub. Ühe hiljuti avaldatud uurimuse kohaselt näeb tervelt 59 protsenti põhikooli noortest oma tulevikku välismaal. Kui see hoiak saab tegelikkuseks, siis jääb tõesti mulje, et Eestit on tarvis vaid europugejatele. Jäävad ka elu aeg makse maksnud eakad, kellele riik ei suuda pensioni maksta. Võõrtööjõud tuleb siia vaid siis, kui see on neile kasulik.
Öeldakse, et vabadust väärivad vaid need, kes suudavad olla vabad. Teine hea ütlemine on, et iga rahvas väärib oma juhte. Üle oma varju ei hüppa. Kui nendel, kes väidavad, et me ise hakkama ei saa, on õigus, siis tähendab see meie lastele valikut kalifaadi ja kubermangu vahel.
Me väärime siiski paremat. Ka mina tahaksin elada vabas ja iseseisvas Eestis. Psühholoogia üks põhitõdesid on, et teistsugusega saab kompleksivabalt suhelda vaid see, kes teab, kes ta ise on. Tugev identiteeditunne on partnerluse ja koostöö alus.
Suured vabanemised on ikka alanud üksikisiku vabadusejanust ja usust vabadusse. Julgen siiski öelda, et ma ikka veel usun.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.