Bogdan Ljutjuk: Eesti võiks Ukraina hädalistele viisadega vastu tulla
Eesti Ukraina kultuurikeskuse juht Bogdan Ljutjuk leiab, et Eesti võiks lihtsustada viisade väljaandmist Ida-Ukraina lahingute tõttu hätta sattunud ukrainlastele, kellel on Eestis lähedasi või sõpru.
Ljutjuk rääkis Vikerraadio saates „Uudis+“, et lõviosa Ukraina põgenikest on riigisisesed. Kuna ukrainlased on väga vastutulelikud, elab osa põgenikest näiteks Kiievis võõraste inimeste kodudes. Pikema aja peale hakkab selline elukorraldus aga tekitama keerulisi olukordi.
Klassikaline näide Eestisse jõudnud põgenikest on pere, kes on elanud sõjatsoonis ja neil on Eestis sugulased. Eestisse on tuldud tavaliselt väikeste lastega, pereisa otsib või teeb tööd.
„Eesti riik võiks lihtsustada viisade väljaandmist eeskätt neile, kellel on lähedased või sõbrad siin. Me võime rääkida niinimetatud humanitaarsest viisast või natuke pikemast viisast – pool aastat või aasta –, mida võiks Ukrainas kergemini taotleda.“
Ljutjuki sõnul on peaaegu iga Eestis elav ukrainlane kuidagi puudutatud sellest, mis Ida-Ukrainas toimub.
„Kas nad on siis Lääne või Ida meelt, aga see konflikt puudutab praegu kõiki.“
Eestis elavate ukrainlaste hulgast leiab Ljutjuki sõnul mõlema poole – nii Ukraina kui ka Kremli – pooldajaid.
„Ma arvan, et enamus on ikkagi „päris Ukraina“ meelt. Aga kindlasti on propaganda väga võimas, see töötab väga hästi ja inimesed usuvad. Kui hästi petetakse, siis hästi usuvad ka.“
Eesti ukrainlaste hulgas kalduvad Ljutjuki hinnangul Kremli-meelsemad olema tükk aega tagasi siia tulnud venestunud inimesed, kelle sidemed Ukrainaga ei ole kuigi värsked, kes vaatavad Vene kanaleid ja kelle hoiakud kujunevad nende põhjal.
Ukraina lahingute ajal ongi osa Eesti ukrainlastest oma kultuurikeskusest lahku löönud. Samas on olnud ka juurdetulijaid.
„Ühtsustunne on kasvanud. Tegelikult on asi hästi lihtne – sa kas oled ukrainlane või sa ei ole seda. See pani asja paika nii Eestis kui ka Ukrainas,“ tõdeb Ljutjuk.
Toimetaja: Rain Kooli