Erle Loonurm: sõna jõud või jõu sõna – kultuuriga terrori vastu Prantsusmaa näitel

Erle Loonurm on ERR-i toimetaja. (Foto: erakogu)
Erle Loonurm
27.08.2016 13:16
Rubriik: Arvamus

Kui on tunne, et ei hooma, mõista ega kontrolli enam sündmusi ega olukordi, aitab just kultuur tajuda meie aega, seda enese jaoks lahti mõtestada, luua uusi väärtusi, taltsutada kontrollile allumatut. Rasketel aegadel on see väga oluline rituaal, kirjeldab Erle Loonurm mitme terrorirünnaku järgset Prantsusmaa ühiskonda.

Prantsuse sotsioloogi Gérome Truc’i sõnul kulub ühel ühiskonnal keskmiselt 6-9 kuud1, et üle saada kollektiivsest traumast. Nüüd on Prantsusmaal aga ISISe rünnakuid ja atentaate nii palju ja tihti toimunud, et enam ei jõua ühiskond sellest toibuda. Veelgi enam – igapäevases terroriohus elamine on muutunud justkui… tavaliseks.

Samamoodi on terror muutunud poliitikute esinemiste tavateemaks. Samal ajal süüdistatakse poliitikuid endid reaalsuse eiramises. Meedia sõnul elavad nad „utoopias, mentaalses ruumis, kus poliitilisest tahtest peab piisama, et reaalsust ümber teha“2.

Seega on selge, et samal ajal kui terrorirünnakutele ei ole mõjuvat vastust leitud, toimuvad ühiskonnas nii mõnedki muud protsessid, üks nendest on näiteks üha intensiivsem sotsiaalmeedia ritualiseerimine. Tunne, et olukord ei ole kontrolli all ja oht kasvab üle pea, viib „meie“ tunde tekkimiseni, ühtsuseni, milles nähakse seda vähestki väärtust, millest kinni haarata, et olukorraga vastamisi seista.

Tänapäeval, praeguse aja keelt kasutades, ei väljendu see enam käest kinni pikka ketti moodustades, vaid järjest enam Twitteri ja Facebooki maailmas, virtuaalselt. Kuid lisaks sellele, et Twitteris kõlas pärast Nice’i atentaati juba tuttavlik #je suis Nice (nagu juba eelnevalt tuttav #jesuischarlie ja #jesuisparis) ehk tõlkes „ma olen Nice“, hakkas üha enam silma ka #jesuisfatigué ehk „ma olen väsinud“.

Valitsuselt oodatakse probleemistiku tuumaga tegelemist, mitte politseinike juurde koolitamist ja relvadega tänavatele saatmist, mida just kodanike vaatenurgast kindlasti kõige rohkem tajuda on. Rahvas on väsinud muutuste ootamisest nii kooli- kui ka sotsiaalabi süsteemis. Teiste nõudmiste hulgas torkab aga silma veel üks – tahetakse, et ligipääs kultuurile oleks tagatud ka vähem priviligeeritud kontingendile.

Sellest teemast ujub pinnale kaks sõna: kogukond ja kultuur. Need sõnad on piltlikult öeldes justkui orienteerumisvõistluse algus- ja lõpp-punkt. Nagu öeldud, on rasketel hetkedel ühiskonnal vaja ühtsustunnet. Kultuur – võtame näiteks teatrisaali – on jätkuvalt see foorum, ühine vaimne ruum, mis pakub pidepunkti aja tajumiseks ja aitab võistlust (mida võiks ette kujutada orienteerumisena meie ajas) paremini läbida.

Praegu tunduvad Prantsusmaa elanike jaoks jooksu tingimused eriliselt raskendatud: pinev olukord julgeolekus, poliitiline võimetuse tunne ja järjest ebakindlam majanduslik väljavaade tulevikule. Need on vaid mõned tingimused, mis kiiresti pimeneva raja uduseks ja libedaks muudavad. See, mida veel mõni aeg tagasi nimetati heaolujooksuks ja elamusvõidujooksuks, mille võitjal olid kiired jalad ja suur suu, on praegu asendunud pigem metsas ekslemisega ja sihtmärk, mille poole lidumine käib, ei ole selge.

Kaardi lugemise hõlbustamiseks ja õige teeotsa leidmiseks üritatakse pidevalt tekitada arvamusväärtust, infot, mis aitaks kaarti mõista, annaks rajal hea positsiooni ja kindlustunde. Kahjuks on iga arvamine vaid üks infokild, üks põlev tikk pimedal metsarajal, mis küll hetkeks valgust näitab, aga mis finišisse ei vii. See aitab küll hoida kontrolli jooksu üle, aga võitmiseks tast üksi ei piisa.

Et võita, on vaja informatsioonikillud loogiliselt kokku viia, mitmest väikesest leegist tekitada üks suur lõke ehk argumenteeritud mõttevool ja teadmiste kogum, mis siis loogiliselt ühest orienteerumiskontrollpunktist teiseni aitab viia ja mille abil rada edukalt läbida. Kultuuri roll kasvab just selle tõttu kriisiaegadel märkimisväärselt.

Teab ju iga eestlane, et hoolimata tõsiasjast, et teater pole oma olemuselt tegelikult massikultuur, oli nõukogude ajal teatrite külastatavus tipus ja ridade vahelt lugemise kunst rahvuslik sport.

Ka sel suvel Lõuna-Prantsusmaal Avignonis sealse tuntud teatrifestivali programmi lähemalt silmitsedes võis täheldada tavapärasest suuremat arvu etendusi, mis käsitlesid massimõrvade teemat ja vägivalda laiemalt. Üks eredamaid näiteid oli flaami lavastaja Ivo van Hove La Comédie Française’ trupiga tehtud „Les damnés“ („Neetud“, autorid Luchino Visconti, Nicola Badalucco ja Enrico Medioli), mis räägib vaimustusest surma vastu ja ideoloogiatest, mille peamine tööriist on massimõrv. Lavastuse lõpustseen toimub tuhavannis ning Kalašnikovi laskudega publiku suunas.

Kusjuures saatuse irooniana olid 14. juuli õhtul etenduse turvalisusnõuded eriti kõrges, sest lavastust vaatas ka Prantsusmaa president François Hollande… ning sel õhtul toimus Nice’i atentaat.

Sellisel mustal perioodil on kultuur järjekordselt üks mõjuvamaid nähtusi, mis peegeldab meie aega ning lubab läbielatut kõige poeetilisemal ja vägivallale vastandlikumal viisil analüüsida ja seeläbi mõista. Kuigi selle mõju pole koheselt mõõdetav, on tegemist uskumatult tugeva vasturelvaga.

Kummaga siis lõpuks ikkagi saab rohkem – kas sõna või jõuga?

1 Gérome Truc intervjuus Noémie Rousseau’le „Ühiskond ei saa elada kollektiivses hüsteerias“, Libération, 17. juuli 2016

2 PA Berryer „Pärast Normandia atentaati, kurjuse banaliseerumine?“, Contrepoints, 27. juuli 2016

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Viktor Trasberg: rändestatistikat ei saa usaldada
    Eile

    Meie rahvaarvu suurenemist saab uskuda täpselt nii palju, kui me usume selle arvutamise metoodikat, märgib Viktor Trasberg Vikerraadio kommentaaris.

  • foto
    Mari Järvelaid: Eestis joovad juba algkoolilapsed – roolijoodikute vangistamisest tõhusam oleks selle epideemia lõpetamine
    Eile

    Kui tahta tõhusat sekkumist Eesti alkoholiprobleemi, siis tuleb leida vahendid laste alkoholitarbimise lõpetamiseks. Tark oleks seejuures tõsta alkoholimüügi keelu vanusepiiri vähemalt 21 eluaastani, kuna aju küpsus saavutatakse vanuses 20-25 eluaastat. Sellele põlvkonnale, kus väga paljud on alustanud alkoholiga 11-12-aastaselt ning sageli olnud teismelisena umbjoobes, tuleb aga anda võimalus ümberõppeks. Roolijoodikute jaoks tähendaks see saatmist rehabilitatsiooniprogrammi, kirjutab meditsiiniteaduste doktor Mari Järvelaid.

  • foto
    Rain Kooli: kildmürsu plahvatus (veebi)toimetuses
    23.01

    Paljudes meediamajades moodustub konkreetse teema ümber verbaalse kildmürsu plahvatuse järgne olukord – veebiseinad on täis miniatuurseid fragmente, millest ühes on üks, teises teine infokilluke ja kõik on valatud üle nüüdisuudismeedia universaalse kastmega, mille olemuse võib kokku võtta sõnadega võtame kommentaarid peale. Lõpuks teavad inimesed üha vähem, kuigi infot on üha rohkem, tõdeb Rain Kooli Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Erkki Bahovski: Eesti trumpofiilide taga kumab soov, et 25 aastaga saavutatu kummuli keerataks
    23.01

    Miks mõni Eesti elanik USA uut presidenti Donald Trumpi nii palju kaitseb, katsub selgitada Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.

  • foto
    Mihhail Trunin: "Vene inimesi solvatakse!" ehk Kellele on Eestis vaja uut vene parteid?
    21.01

    Kellele on vaja loodavat Eestimaa Rahvaste Parteid, mis ei võta arvesse asjaolu, et Eestis ei ole vene kultuuri ega ole ka vene kogukonda?

  • foto
    Hedvig Hanson: millesse me usume?
    20.01

    Arvestades, et meie, eestlased, oleme üks usk(u)matumaid rahvusi maailmas, oleks vist õigem küsida – millesse me ei usu? Aga kuna see nimekiri saaks jällegi lõputult pikk, püüan süveneda sellesse, millesse me tõesti usume. Sest tõeline uskumine on ju suuresti meie olemise ja olemuse sisu.

  • foto
    Rauno Vinni: kuidas poliitikas emotsioonidega toime tulla
    20.01

    Emotsioonid muudavad poliitika inimnäolisemaks. Trikk on selles, et negatiivsetel emotsioonidel ega valedel ei tohiks lasta võimust võtta, leiab Rauno Vinni oma Vikerraadio kommentaaris ja pakub ETV-le välja uudse võistlussaate.

  • foto
    Jüri Nikolajev: Donald Džonovitš lõpetab jama ja toob rahu
    20.01

    Narvas loodetakse, et Donald Trumpi presidendiks saamisega lõpeb Venemaa ja Lääne vastasseis. Jüri Nikolajev kommenteerib.

  • foto
    Kas pensioniea edasilükkamine on tasuv? Vaata arvutusi!
    20.01

    Paindliku pensionieana ei saa mõista ainult nominaalse pensionilemineku vanuse sidumist keskmise eluega, vaid see on kompleks abinõusid. Valikut neist vaatlen siinkohal lähtuvalt praegu kehtivatest seadustest.

  • foto
    Urmas Vadi: uus Eesti märk on nagu surnut teesklev loom
    19.01

    Paljud teevad kurja nalja selle meie uue märgi teemal, kõigil on selle kohta oma arvamus ja ses mõttes on see märk oma eesmärgi täitnud – teda on märgatud. Aga nüüd edasi vajab lahendamist küsimus, kas need märgitegijad ei mõelnud mitte midagi, või siis just mõtlesid ja leidsid üldse kõige õigema märgi Eestile.

  • foto
    Alo Lõhmus: riigijuhi kõne
    18.01

    Kui laiem publik tunneb maailma liidrite mõtteid vaid lühikeste ja pealiskaudsete info-osakeste põhjal, siis ei mõista inimesed lõpuks enam ka omaenda riigi välispoliitikat, sigineb usaldamatus ja tekivad kahtlustused, mis halvimal juhul võivad hakata kahjustama ka meile nii olulist liitlassuhet USAga, märgib Alo Lõhmus Vikerraadio kommentaaris.

  • foto
    Toomas Alatalu: puusalt tulistama jäävat Trumpi tuleb lugeda lõpuni
    18.01

    Mida lähemale on tulnud ametisse astumise päev, seda selgemaks on saanud Donald Trumpi välispoliitika, kommenteerib Toomas Alatalu.

  • foto
    Veiko Kommusaar: praegune väärteomenetlus on bürokraatlik ja ebamõistlik
    18.01

    Peaaegu pooled Eesti inimesed – üle 600 tuhande – on kantud karistusregistrisse, sest täna satub sinna ka selliste rikkumistega nagu katkise numbritulega sõitmine või vales kohas üle tee minek. Paljude rikkumiste puhul võib aga karistusest efektiivsem olla hoopis selgitamine ja inimlik suhtumine, kirjutab siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar oma arvamusloos.

  • foto
    Aivar Hundimägi: see on nii ilus, sest see pole tõsi
    18.01

    Inimeste sissetulekute ning säästude kasv on tekitanud seltskondi, kes meelitavad inimesi kõrget tootlust lubades investeerima, kuid hiljem võib selguda, et ei ole kõrget tootlust ja pole ka raha, tõdeb Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi Vikerraadio kommentaaris.

  • foto
    Keelesäuts. Tuhat tänu on parem kui tänud
    17.01

    Me oleme unustamas, kuidas tänada ja kuidas tänamisele vastata.

  • foto
    Andres Laiapea: Vabaerakonna populismist ja erakondade rahastamisest
    17.01

    Poliitikas on probleemidele võimalik reageerida kolmel erineval moel: neid ignoreerida, hakata otsima tõesti toimivaid lahendusi või üritada neid poliitilise omakasu huvides lihtsalt ekspluateerida, soovimata neid tegelikult lahendada. Halvas mõttes populistid kalduvad tegema sageli viimast, kirjutab MTÜ Radikaaldemokraadid endine juhatuse liige Andres Laiapea erakondade rahastamisest.

  • foto
    Rain Kooli: Eesti vajab endiselt korralikku logo
    16.01

    Ootused olid kõrgel, kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus EAS esitles läinud reedel… jah, õiguspoolest mida? Eelneva sõnakasutuse järgi otsustades olid paljud, ka reporterid ja toimetajad, arvamusel, et esitletakse uut Eesti märki. Lööklauset. Midagi omaaegse palju furoori tekitanud Welcome to Estonia asemele.

  • foto
    Risto Kask: kas Nõmme sild on kunst või farss?
    13.01

    Möödunud aasta hilissügisel alustas Tallinna linn Nõmme silla, tuntud ka kui Ehitajate tee kergliiklussilla, rekonstrueerimistöödega. Tööde käigus avaldasid paljud inimesed pahameelt. Mõne elaniku hinnangul tuleks tõsiselt kaaluda silla lammutamist ning rajada uus, moodne ja kaasaegne sild.

  • foto
    Rootsi politsei juht: see ei ole see Rootsi, mida me tunneme "Bullerby lastest"
    12.01

    Rootsis on 53 probleemset piirkonda, millest 15 kuuluvad eriti raskesse kategooriasse. Areng nendes peamiselt sisserändajatega asustatud, harimatumates ja vaesemates linnaosades on Dan Eliassoni sõnul Rootsi suurim siseturvalisusega seotud probleem.

  • foto
    Peeter Helme: julgus mõelda hooajaväliselt
    12.01

    Kindlasti pole ma ainuke inimene, keda tabas aasta lõpul raamatuuputus. Teadupärast rihivad kirjastused oma raskekahurväe tulistama kõige rohkem ja kõige peibutavamaid nimetusi just detsembris, mil toimuvad kõikvõimalikud väljamüügid ning mil inimesed üleüldse ostavad tavalisest rohkem raamatuid. Ja miks nad ei peakski, raamat on ju tore kingitus, eks?

  • foto
    Erik Gamzejev: kui nüüd elu Ida-Virumaal paremaks ei muutu, siis millal veel?
    11.01

    Kui lõppenud aasta oli Ida-Virumaa jaoks suuresti tulekahju kustutamise aasta, siis uus võiks saada stardipauguks ülejäänud Eestile järele rühkimisele, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Olav Anton: turbulentse poliitika aasta?
    11.01

    Välispoliitiliselt tuleb kahtlemata väga dünaamiline aasta. Trump ja Brexit, aga ka valimised Prantsusmaal, Saksamaal ja Hollandis on vaid mõned märksõnad, millest piisaks isegi mitme poliitika-aasta sisustamiseks. Tuntavalt turbulentne on ka Euroopa Parlamendi Presidendi valimine, kus määramatust tuleviku suhtes on rohkem kui selgust. Eestis on rahulikum kui mujal maailmas, kuid poliitilisi keeriseid jätkub meilegi.

  • foto
    Erle Loonurm: 21. sajandi vaatemäng – infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud
    10.01

    Võitlus ellujäämise nimel on asendunud võitlusega võimu nimel. Infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud, millega tuleb mängida ja neid heaperemehelikult kasutama ning tarbima õppida. Mõlema juurde käib ka vastutus. Ja uus aeg on elujõuline siis, kui osatakse ka minevikust ajatud mängureeglid kaasa võtta, kirjutab Erle Loonurm oma essees.

  • foto
    Rain Kooli: libauudiste nimetamine alternatiivmeediaks on nagu kutsuks välikäimlat alternatiivrestoraniks
    09.01

    ”Alternatiivmeediaks kutsutavate meedialaadsete toodete hulgas tuleb eristada kaht hoovust: libauudislehekülgi ja veendumusmeediat,” märgib ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma arvamusloos.

  • foto
    Erkki Bahovski: Eesti – endisest Nõukogude liiduvabariigist uljaks Põhjamaaks?
    09.01

    Eesti peab ikka veel tõestama, et pole enam endine Nõukogude liiduvabariik, kuid abi saab ÜROst, kommenteerib Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.

  • foto
    R2 Agenda | Neil Strauss: demagoogide võimu on kindlustanud hirmust juhitud ahelreaktsioon
    09.01

    R2 saate "Agenda" toimetajad kohtusid Los Angeleses seitsmel korral NY Timesi bestselleri tiitli pälvinud kirjaniku Neil Straussiga, kelle sulest pärinevad muu hulgas raamatud "The Game" ja "The Truth". Straussi hinnangul on parem-populistide võimule tuleku taga eelmisel kümnendil alanud ahelreaktsioon, mida juhib hirm.

  • foto
    2016. aasta ERR.ee arvamuses: testi, kas tead, kes mida ütles
    08.01

    ERR.ee arvamustoimetaja Rain Kooli koostas rahvusringhäälingu jälgijatele viktoriini, mis põhineb möödunud 2016. aastal arvamusküljel avaldatud artiklitel. Seega kõik õiged vastused on leitavad ERR.ee portaalist. Mõnusat lahendamist!

  • foto
    Meediakommentaar: Delfi valetas. Aga kellele on see kasulik?
    05.01

    Gorbatšov on surnud, paavst kuulutas Donald Trumpi pühakuks, Eesti televaatajad vaatasid aastavahetusel kõige enam Vladimir Putini kõnet. Mis on neil uudistena näivatel infokildudel ühist? Õige vastus on: need kõik on valed.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: mis on Eesti rahvusriigi mõte?
    06.01

    Teeme alanud aastal oma peatselt juubelit tähistavale riigile lisaks pillimängule ja lipuväljakutele ka ühe sisulise kingituse – vaidleme omavahel selgeks, milleks meil üldse oma riiki vaja on, pakub politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Andres Siplane: pöörased sõnumid ajavad segadusse? Appi tuleb mister Popper
    06.01

    Kõik sellised väited, et kaksiktornidesse lennutas lennukeid USA valitsus ise või et Baltikumi snaiprid tulistasid Maidanil inimesi või et ma olen puhas nagu prillikivi või et tegelikult kõik Süüria inimesed armastavad Assadit või et laste prostitutsioon on nüüd Californias legaalne, on tegelikult falsifitseeritavad ehk nende tõepärasus on mõõdetav. Küsimus on selles, kas väite esitaja või vaidlustaja on nõus teatud tingimuste täitudes ka nendest väidetest loobuma ja nurgas häbenema.