Erle Loonurm: sõna jõud või jõu sõna – kultuuriga terrori vastu Prantsusmaa näitel

Erle Loonurm on ERR-i toimetaja. (Foto: erakogu)
Erle Loonurm
27.08.2016 13:16
Rubriik: Arvamus

Kui on tunne, et ei hooma, mõista ega kontrolli enam sündmusi ega olukordi, aitab just kultuur tajuda meie aega, seda enese jaoks lahti mõtestada, luua uusi väärtusi, taltsutada kontrollile allumatut. Rasketel aegadel on see väga oluline rituaal, kirjeldab Erle Loonurm mitme terrorirünnaku järgset Prantsusmaa ühiskonda.

Prantsuse sotsioloogi Gérome Truc’i sõnul kulub ühel ühiskonnal keskmiselt 6-9 kuud1, et üle saada kollektiivsest traumast. Nüüd on Prantsusmaal aga ISISe rünnakuid ja atentaate nii palju ja tihti toimunud, et enam ei jõua ühiskond sellest toibuda. Veelgi enam – igapäevases terroriohus elamine on muutunud justkui… tavaliseks.

Samamoodi on terror muutunud poliitikute esinemiste tavateemaks. Samal ajal süüdistatakse poliitikuid endid reaalsuse eiramises. Meedia sõnul elavad nad „utoopias, mentaalses ruumis, kus poliitilisest tahtest peab piisama, et reaalsust ümber teha“2.

Seega on selge, et samal ajal kui terrorirünnakutele ei ole mõjuvat vastust leitud, toimuvad ühiskonnas nii mõnedki muud protsessid, üks nendest on näiteks üha intensiivsem sotsiaalmeedia ritualiseerimine. Tunne, et olukord ei ole kontrolli all ja oht kasvab üle pea, viib „meie“ tunde tekkimiseni, ühtsuseni, milles nähakse seda vähestki väärtust, millest kinni haarata, et olukorraga vastamisi seista.

Tänapäeval, praeguse aja keelt kasutades, ei väljendu see enam käest kinni pikka ketti moodustades, vaid järjest enam Twitteri ja Facebooki maailmas, virtuaalselt. Kuid lisaks sellele, et Twitteris kõlas pärast Nice’i atentaati juba tuttavlik #je suis Nice (nagu juba eelnevalt tuttav #jesuischarlie ja #jesuisparis) ehk tõlkes „ma olen Nice“, hakkas üha enam silma ka #jesuisfatigué ehk „ma olen väsinud“.

Valitsuselt oodatakse probleemistiku tuumaga tegelemist, mitte politseinike juurde koolitamist ja relvadega tänavatele saatmist, mida just kodanike vaatenurgast kindlasti kõige rohkem tajuda on. Rahvas on väsinud muutuste ootamisest nii kooli- kui ka sotsiaalabi süsteemis. Teiste nõudmiste hulgas torkab aga silma veel üks – tahetakse, et ligipääs kultuurile oleks tagatud ka vähem priviligeeritud kontingendile.

Sellest teemast ujub pinnale kaks sõna: kogukond ja kultuur. Need sõnad on piltlikult öeldes justkui orienteerumisvõistluse algus- ja lõpp-punkt. Nagu öeldud, on rasketel hetkedel ühiskonnal vaja ühtsustunnet. Kultuur – võtame näiteks teatrisaali – on jätkuvalt see foorum, ühine vaimne ruum, mis pakub pidepunkti aja tajumiseks ja aitab võistlust (mida võiks ette kujutada orienteerumisena meie ajas) paremini läbida.

Praegu tunduvad Prantsusmaa elanike jaoks jooksu tingimused eriliselt raskendatud: pinev olukord julgeolekus, poliitiline võimetuse tunne ja järjest ebakindlam majanduslik väljavaade tulevikule. Need on vaid mõned tingimused, mis kiiresti pimeneva raja uduseks ja libedaks muudavad. See, mida veel mõni aeg tagasi nimetati heaolujooksuks ja elamusvõidujooksuks, mille võitjal olid kiired jalad ja suur suu, on praegu asendunud pigem metsas ekslemisega ja sihtmärk, mille poole lidumine käib, ei ole selge.

Kaardi lugemise hõlbustamiseks ja õige teeotsa leidmiseks üritatakse pidevalt tekitada arvamusväärtust, infot, mis aitaks kaarti mõista, annaks rajal hea positsiooni ja kindlustunde. Kahjuks on iga arvamine vaid üks infokild, üks põlev tikk pimedal metsarajal, mis küll hetkeks valgust näitab, aga mis finišisse ei vii. See aitab küll hoida kontrolli jooksu üle, aga võitmiseks tast üksi ei piisa.

Et võita, on vaja informatsioonikillud loogiliselt kokku viia, mitmest väikesest leegist tekitada üks suur lõke ehk argumenteeritud mõttevool ja teadmiste kogum, mis siis loogiliselt ühest orienteerumiskontrollpunktist teiseni aitab viia ja mille abil rada edukalt läbida. Kultuuri roll kasvab just selle tõttu kriisiaegadel märkimisväärselt.

Teab ju iga eestlane, et hoolimata tõsiasjast, et teater pole oma olemuselt tegelikult massikultuur, oli nõukogude ajal teatrite külastatavus tipus ja ridade vahelt lugemise kunst rahvuslik sport.

Ka sel suvel Lõuna-Prantsusmaal Avignonis sealse tuntud teatrifestivali programmi lähemalt silmitsedes võis täheldada tavapärasest suuremat arvu etendusi, mis käsitlesid massimõrvade teemat ja vägivalda laiemalt. Üks eredamaid näiteid oli flaami lavastaja Ivo van Hove La Comédie Française’ trupiga tehtud „Les damnés“ („Neetud“, autorid Luchino Visconti, Nicola Badalucco ja Enrico Medioli), mis räägib vaimustusest surma vastu ja ideoloogiatest, mille peamine tööriist on massimõrv. Lavastuse lõpustseen toimub tuhavannis ning Kalašnikovi laskudega publiku suunas.

Kusjuures saatuse irooniana olid 14. juuli õhtul etenduse turvalisusnõuded eriti kõrges, sest lavastust vaatas ka Prantsusmaa president François Hollande… ning sel õhtul toimus Nice’i atentaat.

Sellisel mustal perioodil on kultuur järjekordselt üks mõjuvamaid nähtusi, mis peegeldab meie aega ning lubab läbielatut kõige poeetilisemal ja vägivallale vastandlikumal viisil analüüsida ja seeläbi mõista. Kuigi selle mõju pole koheselt mõõdetav, on tegemist uskumatult tugeva vasturelvaga.

Kummaga siis lõpuks ikkagi saab rohkem – kas sõna või jõuga?

1 Gérome Truc intervjuus Noémie Rousseau’le „Ühiskond ei saa elada kollektiivses hüsteerias“, Libération, 17. juuli 2016

2 PA Berryer „Pärast Normandia atentaati, kurjuse banaliseerumine?“, Contrepoints, 27. juuli 2016

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Mariann Rikka: palju õnne, Eesti, inimeste riik!
    24.02

    Eesti riik põhineb algusest peale inimõigustel ja nende alusväärtustel, kirjutab inimõiguste ja õigusteaduse magister Mariann Rikka. Täna avatakse Tartu ülikooli ja ERRi koostöös inimõigusi väga erinevate vaatenurkade alt käsitlev blogi, mille peatoimetaja Rikka on.

  • foto
    Kaljulaid vabariigi aastapäeva kõnes: uus maailm nõuab Eesti-suguselt riigilt tähelepanelikkust
    24.02

    President Kersti Kaljulaid ütles oma vabariigi aastapäeva kõnes, et uus maailm nõuab Eesti-suguselt riigilt tähelepanelikkust pidas oluliseks liitlaste rolli meie julgeoleku tagamisel.

  • foto
    Riho Terras: kaitstakse seda, kes tahab ja oskab ennast ise kaitsta
    24.02

    Avaldame kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase kõne Eesti vabariigi 99. aastapäeva paraadil Tallinnas Vabaduse väljakul.

  • foto
    Rahvusringhääling – kuidas edasi: Erik Roose visioon
    23.02

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Erik Roose tõdeb muu hulgas, et ERRi ellujäämise küsimus on panustamine digimeediasse nii tehnika kui tööjõuga. Lisaks on kriitiline keskastme juhtide roll – nendega peaks töötama oma ala parimad ning osa nende ametikohtadest peaks olema tähtajalisted.

  • foto
    Plaan ERR-i arendamiseks: Allar Tankleri visioon
    23.02

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Allar Tankler tõdeb muu hulgas, et ERR peaks kõnetama oma sisu ja kaasaelamisvahendite kaudu nooremaid sihtrühmi; prioritiseerima veebikanalite arendamist, olema võimeline paindlikult reageerima inimeste meediatarbimiseelistuste jätkuvale muutumisele ja tõusma Eesti meediamaastikul riskivõtjaks.

  • foto
    Meelis Oidsalu: hoidkem oma erakuid, nad on isamaalisuse tõeline proovikivi
    23.02

    Vabariigi aastapäeva eel on sobilik arutleda patriotismi ja kunstivabaduse vahekorra üle, selle üle kas isamaalisus ja kunst ikka peaksid käima käsikäes ja ühte jalga.

  • foto
    Rahvusringhääling 2027: Mart Luige visioon
    23.02

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Mart Luik tõdeb muu hulgas, et praeguses ERRis sisuliselt puudub personalipoliitika ja leiab, et tuleviku ERR peaks olema tõhusalt tegutsev loominguline labor, mille uksele andekad Eesti meediainimesed peaksid oma uue ideega esimesena koputama.

  • foto
    Georg Kirsberg: kasvav putinism kui irratsionaalne vastureaktsioon valitsevale selgrootusele
    23.02

    Vladimir Putini populaarsuse kasv Euroopas on arenenud juba lubamatult kaugele, olles eriti ohtlik just Eestile, kirjutab reservohvitser ja publitsist Georg Kirsberg (EKRE).

  • foto
    Intervjuu presidendiga: riik saab tagada põhivajadusi, mitte sissetulekute võrdust
    22.02

    President Kersti Kaljulaid ütles vabariigi aastapäeva eel antud intervjuus Vikerraadiole, et ilmselt on inimestele vähe selgitatud seda, et kõik ei ole kunagi kõik võrdsed oma sissetulekutelt ega peagi seda olema.

  • foto
    Erik Gamzejev: sisekaitseakadeemia kolimine kui Ratase valitsuse tõsiseltvõetavuse test
    22.02

    Suure tähelepanu alla sattumisega on sisekaitseakadeemia kolimine muutunud Ida-Virumaa arendamise kõrval ka valitsuse tõsiseltvõetavuse küsimuseks. See on Ratase valitsuse test, mis näitab, kas seda, milles on kokku lepitud, ka tegelikult tehakse, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    „Suud puhtaks“ ülevaade: kuus vaadet eestlusele ja patriotismile
    22.02

    ETV väitlussaade „Suud puhtaks“ käsitleb täna õhtul eestlust ja patriotismi. Saate sissejuhatuseks toome teieni ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli valiku viimase aasta jooksul neil teemadel rahvusringhäälingu portaali arvamusrubriigis avaldatud ariklitest.

  • foto
    Heldur-Valdek Seeder: riigi eripensionikohustused kahekordistusid kuue aastaga
    21.02

    „Riigi bilanss peaks olema loetav ka ilma teabenõudeta selle sisu kohta, seega peaks eripensioneid edaspidi riigi bilansis kajastama nende tegelikus väärtuses. Eripensioneid bilansis omavatele ministritele soovitan aga tugevdada kontrolli oma ametnike poolt koostatavate määruste ja seadusemuudatuste sisu majanduslike mõjude üle,“ kirjutab Vabaerakonna õigustoimkonna juht Heldur-Valdek Seeder.

  • foto
    Webinar: tõejärgset ühiskonda lahkavad Lauristin ja Pettai
    21.02

    Toimus infoühiskonna keskuse webinar, mis keskendus tõejärgse ühiskonna teemale, vaadates kuidas see mõjutab nii poliitilisi kui isiklikele otsustusprotsesse.

  • foto
    Viktor Trasberg: mõisa köis on pikk
    21.02

    „Vaatamata sajandivanusele oma riigile ja üle veerandsaja aasta pikkusele järjestikusele vaba turumajanduse kogemusele väljenduvad inimesed endiselt moel, nagu Eesti polekski meie riik ja meie ühise huvi esindaja,“ märgib Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Rain Kooli: unustage see poliitkorrektsus, jääge lihtsalt korrektseks
    20.02

    „Arvamuste paljusus on väärtus, millest vaba, demokraatliku ühiskonna ajakirjandus kinni hoiab – ka siis, kui selle arvamuste paljususe kasutajad ajakirjanduse esindajaid kusagil sotsiaalmeedias sõimavad. Nii et unustage see väidetav poliitkorrektsuse nõue. Öelge julgesti, mida te mõtlete. Aga olge lihtsalt korrektsed. Elementaarselt viisakad. Näidake, et teil on kombed. Ja mingigi häbitunne puhuks, kui need ununema juhtuvad,” tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli Vikerraadio meediateemalises kommentaaris.

  • foto
    Urmo Kübar: kes on süüdi?
    17.02

    Aarne Mäe Postimehes ilmunud arvamusartikkel “Homofestivali kaval kampaania” sisaldab kaht ekslikku mõttekäiku, millele tahan vastu vaielda.

  • foto
    Kajar Kase: Vene luureafäär võib Trumpile päriselt saatuslikuks saada
    17.02

    Venemaal prostituutide palkamine ei ole isegi ebaseaduslik ja president võib anda välja määrusi, mille kohtud tagasi lükkavad. Aga kui peaks välja ilmuma mõni reaalne tõend Trumpi isiklikust koostööst vene luurega, siis see võib Donald Trumpi presidentuurile saatuslikuks saada, kirjutab ERRi toimetaja Kajar Kase oma kommentaaris.

  • foto
    Rauno Vinni: siseakadeemia kolimisotsus on näide Eesti viletsast poliitikakujundamise kvaliteedist
    17.02

    Sisekaitseakadeemia kaasus on ehe näide – eesmärk on laialivalguv, alternatiive pole tõsiselt kaalutud või avalikkusele selgitatud ja isegi projekti maksumus ei ole üheselt paigas. Kuid koalitsioonis on kolimise otsus eilse seisuga tehtud, märgib Rauno Vinni Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Urmas Vadi: võta endale koduluuletaja
    17.02

    „Paljud võtavad endale kassi, eksootilise ämbliku või lausa boa, inimestele meeldib kellegi lähedus, miks mitte siis võtta endale üks luuletaja majja?” mõtiskleb ERRi toimetaja Urmas Vadi Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Alo Lõhmus: valitsusasutuste koht on pealinnas, aga neis töötamine olgu võimalik ka maakondade elanikele
    15.02

    Vaid riigisisene raudteevõrk suudab linnadevahelisi vahemaid vähendada ning anda inimestele võimaluse osaleda Tallinna tööturul, olgu siis riigiametites või eraettevõtetes, ilma oma kodukohta samal ajal maha jätmata. Realistlik regionaalpoliitika võikski selle endale eesmärgiks seada, tõdeb Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Aivar Hundimägi: miks varjata osalust jäätmefirmas?
    14.02

    Aivar Hundimägi käsitleb tänases Vikerraadio päevakommentaaris Eesti suurima jäätmefirma Eesti Keskkonnateenused omanikeringi, kuhu Äripäeva väitel kuulus suure tõenäosusega Reformierakonna ja IRLiga seotud sõpruskond, kes avalikkuse eest enda ärihuve varjas.

  • foto
    Yana Toom: Uudelepp püüab Keskerakonda rahvuspõhiselt lõhestada
    14.02

    „Eesti suurimal, eri rahvustest inimesi ühendaval erakonnal ei taheta lubada muuta häbiväärset olukorda, kus 6 protsenti elanikkonnast on „tulnukad” – just sõna alien on trükitud halli passi kaanele,” kommenteerib Euroopa parlamendi liige Yana Toom (KE) Annika Uudelepa läinudnädalast arvamuslugu.

  • foto
    Villem Mutt: Narva pole ju Donetsk?!
    13.02

    „Kui juba läinudesmaspäevasest Postimehest võis lugeda, et [Ida-Ukraina] konflikti eskaleerumise taga on eelkõige Ukraina valitsusväed, siis millise vabandusega kasutavad meie välis- ja kaitseminister ning sisuliselt kõikide parlamendiparteide esindajad, kes ammutavad infot ka avalikkusele kättesaamatuist otsekanalitest, rahvusliku telekanali otse-eetrit inimeste desinformeerimiseks?” küsib Villem Mutt oma lugejakirjas.

  • foto
    Rain Kooli: äkki koliks Narva hoopis presidendi residentsi?
    13.02

    Kui tahetakse Põhjamaa olla, siis oldagu Põhjamaa ja rajatagu presidendile residents ilma igasuguste maksumaksja rahaga oma kodu remontimise, ärmatamise ja lühinägeliku pärast mind tulgu või veeuputus mõtlemiseta. Mis aga sisekaitseakadeemiasse puutub, siis hurraaoptimism on riigikaitses kehv sulane ja veel kehvem peremees, leiab ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli.

  • foto
    Annika Uudelepp: kodakondsus – valimiste peapealteema
    10.02

    Jüri Ratase plaan teha kodakondsusest järgmiste valimiste peateema on justkui peapealseis kartulipõllul – efektne vaadata, kuid saabastest nõrgub ikka pori silma, leiab Annika Uudelepp Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Tanel Jan Palgi: kapist välja – miks ma olen Rail Balticu poolt
    10.02

    Euroopa Parlament kaalub igale keskkoolilõpetajale Euroopas ringiseiklemiseks Euroopa InterRaili pileti kinkimist. Paraku pole Eesti, Läti ega Leedu sihtkohtadena InterRaili kaardilgi. Baltikumi kohal asub tühi auk. Hoolimata sellest, et olen andnud oma hääle petitsioonile Rail Balticu vastu, olen Euroopa raudteekaardile jõudmise poolt, kirjutab Austraalia eestlane Tanel Jan Palgi.

  • foto
    Erik Gamzejev: oma elanike laostamine
    08.02

    Olukord, kus Eesti mõistes niivõrd suur linn nagu Kohtla-Järve loovutab riigile 31 mitte kellelegi  vajalikku korterit, illustreerib ühel ajal nii kohalikku haldussuutmatust kui ka riigi regionaalpoliitika läbikukkumist, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio tänases kommentaaris.

  • foto
    Viktor Trasberg: Eesti elanikud pooldavad alkoholireklaami keelamist, aga mitte aktsiisitõuse
    07.02

    Kaks kolmandikku Eesti elanikest on päri alkoholireklaami keelamisega ja peaaegu pool on valmis vähendama alkoholipoodide hulka. Alkoholi aktsiisitõuse pooldab aga vaid kolmandik inimestest, tõdeb Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Efektiivne riik ja kodanike rahulolematus Thatcheri riigi õhendamise näitel
    07.02

    Kui vaadata Ühendkuningriigis eelmisel sajandil toimunud demandariseerimist ja thatcherismi tervikuna, siis see on ajalooline õppetund. Traditsioonidest ja ajaloost eemaldudes ning ideoloogiale keskendudes muutume me kergesti ettevaatamatuteks ratsionalistideks, kes kokkuvõttes võivad saavutada hetkelise edu (mida rahvas justkui ootab), aga pikemas plaanis puudub oskus pöörata lahendused jätkusuutlikuks, kirjutab Tallinna tehnikaülikooli avaliku halduse magistrant Raiko Puustusmaa oma essees.

  • foto
    Mirjam Ruth Loide: tõde lapikust Maast ehk mis Tartu Waldorfgümnaasiumis päriselt toimus
    06.02

    Olen Tartu Waldorfgümnaasiumi 11. klassi õpilane. Kuna viimasel ajal on meedias tekkinud skandaal seoses minu kooli ja portaali Telegram juhi Hando Tõnumaaga, soovin selgitada paari asja.