President Ilves: senine kampaania on näidanud, et paljud ei saa ikka veel aru, mis on presidendi töö

Video
20.08.2016 19:46
Rubriik: Arvamus

President Toomas Hendrik Ilvese kõne Eesti iseseisvuse taastamise 25. aastapäeval Kadriorus.

Tere, Eesti.

Täna tähistame olulist hetke: oleme veerand sajandit olnud uuesti vabad. Vabad inimeste ja riigina.

 
Kui vaatame eesti rahva minevikku, siis märkame oma eneseteadvuse ja kultuuri edenemises üht valdavat allhoovust.
 
See on mõiste „meie ka“.
 
Et „meie ka“ oleme rahvana võrdväärsed subjektid, et ka meie keelele ja kultuurile peab jätkuma ruumi päikese all.
 
Või – nagu Kristjan Jaak Peterson kaks sajandit tagasi küsis:
 
    Kas siis selle maa keel
    laulu tuules ei või
    taevani tõustes üles
    igavikku omale otsida?
 
See „meie ka“ kandis meid edasi vabaduse poole.
 
Eesti lippki sündis enam kui 130 aastat tagasi, kui eesti soost üliõpilased, kel oli keelatud akadeemiliselt organiseeruda, ütlesid, et meie ka väärime seda, mis teistel, muust rahvusest üliõpilastel. Nii saime me oma värvid, milleks valiti sini-must-valge.
 
Võitluse emakeelse hariduse, ajakirjanduse, oma ooperi, oma teatri, oma linnavalitsuse, ja lõpuks, sada aastat tagasi, ka oma riigi eest, võtab kenasti kokku me iseseisvusmanifest:
 
„Asu ehitama oma kodu, kus kord ja õigus valitseks, et olla vääriliseks liikmeks kultuurrahvaste peres!“
 
Isegi oma riiki välja kuulutades tahtsime, et „meie ka“ saaksime kultuurrahvaks. Kuigi tolles ajas, pea sajandi eest ei pidanuks me riigi loojad üldsegi enam kultuuri pärast muretsema. 
 
Ja siis, aastakümneid hiljem, okupeerituna, tõstis kultuurirahvas taas ühena esimestest tõrviku.
 
Loomeinimesed vedasid eest, et saaksime oma riigi ja vabaduse tagasi.
 
Selle märgiks kogunemegi siin Roosiaias juba alates 2007. aastast. Loodan väga, et see kunagi riiklikult justkui maha salatud tähtpäev leiab siinsamas aias tähistamist ka tulevikus. Et me tunneksime rõõmu kõige üle, mida on Eestile ja Eesti rahvale andnud 1991. aasta augustis tagasi võidetud vabadus.
 
Mu daamid ja härrad.
 
Tean, et viimasel ajal on kuidagi imelik, koguni piinlik öelda, et meil on läinud hästi. Populaarne on kritiseerida, heita ette, teha maha. Hüva. Lihtsalt möödaminnes – aga üldsegi mitte häbelikult – mainin, et äsja ilmunud rahvusvahelise analüüsi järgi on just Eestil võrreldes kõigi teiste kommunismi maha raputanud riikidega läinud demokraatia arenguga kõige paremini.
 
Kui vaadata Eesti vabaduse näitajaid – sõnavabadus, pressivabadus, internetivabadus, korruptsioonitase –, siis oleme paremad enamikest Euroopa riikidest.
 
Selle loetelu kordamine on mulle isegi veidi tüütu. Aga kogu me rahvale iseloomuliku ja edasiviiva kriitilise meele kiuste võiksime siiski tunnistada, et see pole kiitus mitte valitsustele, presidentidele ega ka laiemalt poliitikutele.
 
Selle kõik olete teie teinud.
 
Rahvas pole mitte ainult valinud parlamente, vaid loonud ka tugeva kodanikuühiskonna. Seega ise teinud, ise otsustanud selle üle, kuidas me oma 25 aastat tagasi saavutatud vabadust kasutame.
 
Jälle oleme tõestanud, et vabana saadab Eesti rahvas korda imesid.
 
Ei, head kuulajad, Eesti pole maine paradiis ega ka parima elukeskkonnaga riik maailmas. Veel mitte. Vabadus on toonud meile õnne ja edu. Ent arvates, et kõik on korras, petaksime iseendid.
 
Muresid ja lahendamata probleeme meil jätkub.
 
Eesti elanikkond kahaneb ja vananeb, riik ääremaastub.
 
Me kipume rahvana killustuma ja kapselduma.
 
Liiga paljud meie hulgast ei tule toime.

Neid ohte tuleb tunnistada, nende lahendamise ja leevendamisega tuleb vaeva näha. Mõistuse ja südamega, mitte aga sõites nende seljas poliitilise kasu ootuses. Neid probleeme saame lahendada ühiselt, mitte üksteisele vastandudes.
 
Hirmutamine ja ülbus ammutavadki jõudu just ebakindlusest. Ega selle vastu muuga ei saa, kui ausa ja sirge jutuga. Väärtuste ja põhitõdedega, mis hoiavad elus meile selgeid arusaamu:
 
et sõnavabadus on võimalus karistust kartmata oma seisukohta avaldada,
mitte solvata, mõnitada või sõimata;
 
et elementaarne viisakus pole poliitiline korrektsus;
 
et labasus pole inimõigus;
 
et pereväärtusi kaitstes me tõesti kaitseme inimesi, mitte ei vihka neid;
 
et vale pole tõde, vaid ikka ja alati vale. 
 
Mulle, head kuulajad, on need valikud selged. Neist olen lähtunud kogu elu, ka oma töös vabariigi presidendina. Siin ma kompromissikohta ei näe. Ei näe ka edaspidi. Ei isiklikult ega institutsionaalselt.
 
Mu daamid ja härrad.
 
Kõige varem üheksa päeva pärast saab Eesti uue presidendi. Praegune kampaania näitab, et paljud pole ikka veel aru saanud, mida kujutab endast presidendi töö. Sest miks muidu küsitakse presidendikandidaatidelt: “Kes peaks tagama, et olümpia teleülekanded oleksid kvaliteetsed?“
 
See meenutab üht raadios kõlanud kommentaari pärast ammuseid presidendivalimisi: “Hea! Nüüd hakkavad pensionid lõpuks tõusma!”
 
Totalitaarses riigis tõstabki president pensione. Ja tagab olümpiamängudelt kettaheitevõistluste teleülekande kvaliteedi. Veelgi enam – president vastutab sellegi eest, et kõik meie omad olümpialt ka medali võidaksid.
 
Ärme eksita ennast. Need ei ole parlamentaarse riigi presidendi ülesanded.
 
Üleilmastunud ja lõimunud maailmas peab Eesti riigipea nägema meie riiki suurte protsesside pildil, leidma seoseid, sõnastama riigile ülesandeid ja neid rahvale seletama.
 
Presidendi tähtsaim põhiseaduslik ülesanne on seista meie riikliku iseseisvuse ja julgeoleku kaitsel, olema vajadusel pingeid maandavaks piksevardaks, riskima sõnumitoojale osaks saava saatusega, ja vajadusel ka vaikima. Kui sõnad olukorda paremaks ei tee.
 
Need pole vaid välis- ja julgeolekupoliitika küsimused. Iseseisvus, nagu me teame liiga hästi oma ajaloost, võib kaduda ka enda loodud isolatsioonis. Kui hakkasin noorena mõtestama, miks ma ei ela oma vanemate maal, mõistsin, et isolatsioon, äralõigatus ülejäänud demokraatlikust maailmast on absoluutselt halvim, mida Eesti-sugune väikeriik endale lubada saab. Et kui Eesti peaks jälle iseseisvaks saama, siis me ei tohi mitte kunagi valida isolatsiooni.
 
President teenib oma riiki ja rahvast, mitte ei otsi publikumenu. Ta ei anna järele kiusatusele sarjata igal võimalusel poliitikuid. See oleks lihtne, aga odav.
 
Riigipea amet, erinevalt presidendikandidaadist, annab inimesele vastutuse ja kogemuse.
 
Presidendi hurjutus peaministri, valitsuse ja parteide aadressil olgu alati asja eest, mitte enda upitamiseks.
 
Head sõbrad.
 
Lõpetuseks midagi isiklikku.
 
Olles eluaeg olnud sügavalt ratsionaalne, sageli skeptiline, kriitiline ning enesekriitiline –  ehk isegi enesekriitilisem kui riigipea saab ametis välja näidata – olen alati kahelnud kõiges, mis on ebaratsionaalne või emotsionaalne.
 
Vahel vajame me lihtsalt usku.
 
Mäletan, kuidas 80ndate aastate algul sõitsin Kanadas kiirteel ja autoraadiost hakkas kõlama vapustavalt hea muusika. Peatasin auto. Olin lummatud. Kuulasin loo lõpuni. Siis ütles saatejuht, et just kõlas Eesti helilooja Arvo Pärdi Fratres.
 
Juba varem, eesti kirjandust lugedes, sain ma aimu sellest, kuidas julge vaimsus võib midagi suurt korda saata.

Sama kinnitasid mulle 40ne kiri, Hirvepark, loomeliitude pleenum, kus julgus seista vabaduse eest näitas, mida on võimalik teha, kui usud millessegi.
 
Sama tundsin, kui vaatasin mulle Münchenisse käsipostiga saadetud filme Öölaulupidudest.
 
See, mida tehti 25 aastat tagasi, oli selle vaba vaimsuse üks kulminatsioon.
 
Kuid ka sealt edasi – kuidas usk Eesti oma rahasse, Eesti krooni, trotsis vastupidist nõu.
 
Kuidas Eesti viis läbi reformi reformi järel, mida teised vaid vältisid ja mõned hiljem matkisid.
 
Sama usk võimaldas mul pakkuda välja midagi, mis sai hiljem nimeks Tiigrihüpe.
 
Sama usk andis mulle julgust püüda võimatut ja üritada saada Eesti võimalikult kiiresti Euroopa Liitu.
 
Samamoodi olen saanud innustust nendest neljast noorest mehest, kes lõid Skype’i.
 
Või kodanikualgatusest „Teeme Ära!“, mida nüüd tehakse ära enam kui sajas riigis üle maailma. Ja viimastel aastatel kümnetest ja kümnetest innovaatilistest eesti firmadest ja kodanikualgatustest.
 
Kõik see on kinnitanud mu usku, et vabaduses suudab eestlane ikka midagi teha, kui ta ainult julgeb ja kui teda lastakse.
 
Julgus tegutseda ja teha –  sellele tuleb Eesti rahval keskenduda.
 
Meie rahvusromaan on „Tõde ja õigus“, mitte „Kadedus ja kahjurõõm“. Me ei pea enam unistama, et „meie ka“.
 
Me oleme.
 
Oma riigi, oma vabaduse peremehed.
 
Peremees, nagu teame, hoolitseb selle eest, mis tal on, mille ta on loonud. Ta ei lase lahendamata probleemidel kuhjuda. Ta mõtleb terviklikkusele ja tulevikule, sest näeb praegust ja olemasolevat kui pärandit oma järeltulijatele.
 
Peremees keskendub olulisele, mitte kõrvalisele. Ta ei raiska oma aega ega jõudu kadedusele ega kahjurõõmule, vaid enda parandamisele.
 
Sest ta on vaba. Nagu ka meie.
Eesti on vaba. Olgem siis jätkuvalt ka julged.
 
Elagu Eesti!


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Rain Kooli: rahvusringhääling on ühiskondlik lepe
    12:45

    Rahvusringhääling pole midagi vähemat kui ühiskondlik lepe. Selle tegevuse majandus-juriidilised alused on küll seadusesse kirjutatud, aga selle sisulise töö tuum on kogu ühiskonda hõlmav vaikiv kokkulepe, et meil on vaja oma ühiskondlikku meediamaja, mida ei puhu ümber ükski kuri hunt ja mis peab vastu ka vaesustatud uraani sisaldavale pommile, kirjutab ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

  • foto
    Andrey Krashevskiy: Prantsusmaa suhtumine Venemaasse võib peagi kardinaalselt muutuda
    03.12

    Prantsusmaa presidendivalimistel on favoriitideks kujunenud kaks Vene-meelset kandidaati. Seega seisavad — hoolimata sellest, kumb neist valimised võidab — Prantsusmaa poliitikas peatselt ees tõsised muutused, mis puudutavad kogu Euroopa Liitu. Isegi kui praegu on veel lahtine, millist rolli tulevane Prantsusmaa hakkab EL-is mängima, võib lähitulevikus vägagi küsitavaks osutuda EL-i ühtne vastasseisukurss Venemaaga, kirjutab ERRi veebiuudiste toimetaja Andrey Krashevskiy.

  • foto
    Annika Uudelepp: Jüri Ratase kolm vaala
    02.12

    Millised on need ”kolm vaala”, millele tuginedes Jüri Ratas õnnestuks nii peaministri kui erakonnajuhina? Poliitikauuringute keskuse Praxis riigivalitsemise ekspert Annika Uudelepp vastab.

  • foto
    Kaupo Meiel: meie maailmavaade on mulgi kapsas
    01.12

    Tänapäeva inimeste jaoks on religioonid, argimütoloogia ning turundus ammu kõik segamini nagu puder ja kapsad. Aga vahest pole laiemas plaanis vähimatki vahet, kas rahu ja rõõmu sõnumit kannab preester või jõuluvana, peaasi, et see kohale jõuab, mõtiskleb kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Jaanus Kangur: veel Castrost ehk kuubalased ei allu kapitalistlikule õnne mudelile
    01.12

    Kuubalaste hoiakud äsja surnud Fidel Castro suhtes pole mustvalged, vaid sisaldavad mitmeid värve ning seda ühekorraga ja samaaegselt. Kuubalased on muidugi ise sama vastuolulised ning selles mõttes saan ma aru ka Edward Lucase pahameelest Castro surma järgsete reaktsioonide peale. Kuubalased lihtsalt ei allu kapitalistlikule õnne mudelile, kirjutab regiooniantropoloog Jaanus Kangur oma arvamusloos.

  • foto
    Erik Gamzejev: Ida-Viru jaoks unistuste valitsus
    30.11

    Värske valitsus on Ida-Virumaa seisukohalt unistuste valitsus, sest kunagi varem ei ole Toompeal võimul olnud sellist koalitsiooni, kel oleks nii suur Ida-Viru elanike toetus. Loodetavasti ei nurja Ida-Viru poliitikutega seotud skandaalid praegust erakordset võimalust maakonna areng hooga käima tõmmata, märgib peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Viktor Trasberg: (õlle)keisririigi sünd
    29.11

    Eestis käib haarav arutelu õlle aktsiisitaseme üle, millest näib sõltuvat kogu Eesti ja vist ka Läti saatus.

  • foto
    Kindralleitnant Terras: sõda ei ole kunagi ilus
    29.11

    Kuigi 100 aastat tagasi ümbritses sõda parasjagu romantiline oreool, on selle tegelikkus alati immutatud tule, suitsu ja verega. Sõditakse poliitiliste aadete ja eesmärkide nimel, kuid need ei anna tuld, kaeva kaitsekraave ega torka täägiga. Seda tegid ja teevad reaalsed, lihast ja luust inimesed. Mõeldes tänastele probleemidele ja ohtudele on kasuks ja toeks see, kui vaatame tagasi nüüd peaaegu sajandi taha ja ammutame jõudu meie eelkäijate vaprusest ja kindlameelsusest, tõdeb kaitseväe juhataja Riho Terras.

  • foto
    Rain Kooli: sõnavabaduse katkedes on vesi ahjus – või inimesed
    28.11

    Kui sõnavabaduse veniv kumm ühel hetkel pauguga lõhkeb – näiteks siis, kui vihkamine ja verbaalrünnakud viivad demokraatliku riigikorra lagunemiseni –, jäävad sellest lõpuks ilma kõik, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli ja loetleb neli sõnavabadust ähvardavat ohtu.

  • foto
    Mari Öö Sarv: lõputu hoolimise hooaeg
    27.11

    See on juba alanud. Jõulukampaaniad heategudeks. Näiteks tuli minu motoklubi postkasti kiri üleskutsega viia jõulude ajal lastekodulastele kommi. Varsti selgub, mille ostmiseks tänavuse ”Jõulutunneli” annetused lähevad, ja toidupoodide kassadesse tulevad müügile väikesed kellukesed, mille ostmisega toetad beebidele selle masina ostmist, mis teeb “bing!”

  • foto
    Toomas Alatalu järelehüüe Fidel Castrole
    26.11

    Väliskommentaator Toomas Alatalu räägib Kuuba kauaaegse valitseja Fidel Castro rollist maailma ajaloos.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: Reformierakond peab muutuma mänedžerist diskuteerijaks
    26.11

    Opositsioonis ei tööta enam need suhtekorralduslikud knihvid, millega valitsuses harjunud oldi. Samas ei pruugi uue valitsuse maailmavaade Reformierakonnale üldse nii vastumeelne olla kui jutud vasakpöördest aimata lasevad, märgib politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Ester Vilgats: aga kui ei müüks autot juhiloata ostjale
    25.11

    Tõepoolest. Mis oleks, kui teeks sellise radikaalse otsuse, et autot saaks osta üksnes inimene, kellel on juhiluba, täpsemalt öeldes juhtimisõigus. Sest auto selle juhtimiseks vajalike oskusteta inimese käes on niisama ohtlik kui tulirelv, kirjutab ERRi Pärnu korrespondent oma arvamusloos.

  • foto
    Eva Lepik: kes kaitseb loominguvabadust autorikaitsjate eest?
    25.11

    Nn panoraamivabaduse - ehk ehitiste, skulptuuride ja muude avaliku ruumi kunstiteoste vaba pildistamise-filmimise ning nende jäädvustiste jagamise - vastu võitlemine on kasulik eelkõige autorikaitseühingutele, mitte autoritele endile, osutab MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse liige Eva Lepik oma arvamusloos.

  • foto
    Alo Lõhmus: millal jõuame kommunismi?
    23.11

    Kas olete märganud, millise innuga püüavad toidupoed viimasel ajal juurutada automaatkassasid? See ongi otse meie silme all arenev robotite pealetung, toonitab Alo Lõhmus oma arvamusloos ja soovib tere tulemast peatsesse tööjärgsesse ühiskonda.

  • foto
    Andres Siplane: eliit eliidi vastu ehk Vilfredo Pareto naerab viimasena
    23.11

    Viimasel ajal on mitmel pool maailmas olnud valimistel edukad valitseva eliidi vastased poliitilised liikumised. Murettekitav oleks justkui see, et haritud ja haldusvõimelise establishment’i asemele trügivad harimatud laamendajad. See tuletab meelde Itaalia sotsiaalteadlase Vilfredo Pareto (1848 – 1923) eliiditeooriat, mille väljatöötaja kahtlemata itsitab seda kõike teispoolsusest nähes pihku.

  • foto
    Peep Nemvalts: teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses
    22.11

    Kui rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, on emakeelne teadus oma kultuuri ja hariduse arenguks iga rahva jaoks hädavajalik, leiab Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

  • foto
    Rain Kooli: mesilaspesa nimega Eesti ehk väärtõlgendus vasakpöördest
    21.11

    Eesti pöördub vasakule! Läänemeelne valitsus kukutatud! Kremli-meelne koalitsioon võtab võimu! -stiilis sõnumite kandumine välisriikide meediaväljaannetesse on hea meeldetuletus selle kohta, kui piiratud on tihtipeale meie endi arusaam teistes riikides toimuvast ning sealsetest mehhanismidest, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

  • foto
    Jüri Nikolajev: kas sellist valitsust me tahtsimegi?
    21.11

    Uue valitsusliidu koalitsioonilepe on Narva elanikele pigem pettumus. Vene koolidele eesti keele õppes leevendust ei anta, kodakondsusetuse probleem ei lahene ja vastuseis Venemaaga jätkub, märgib ERRi Ida-Virumaa korrespondent Jüri Nikolajev oma kommentaaris.

  • foto
    Liisi Moosaar: loomadest „hoolimisel“ ja hoolimisel on vahe
    21.11

    Suur osa inimestest nimetab end loomasõpradeks. Kellel on kodus armastatud kass ja kes tõdeb, et naabri koer on täitsa tore; kellele meeldib pidevalt loomaaias käia ja kes külastab hea meelega loomatsirkusi. Pole harvad ka olukorrad, kus maani rebasekasukas proua tormab chihuahuaga tema kaotamise hirmus keset ööd loomade kiirabikliinikusse või tänavatelt kodutuid lemmikloomi päästev perekond sööb pidulikel sündmustel hanemaksapasteeti foie gras´d.

  • foto
    Anu Viltrop ja Laur Raudsoo: mis oleks, kui suhtleks ühel nädalal oma naabritega?
    19.11

    Kui soovid elada täiesti omaette ja eraldi, siis korter suures kortermajas on kõige kindlam valik. Tihedalt üksteisega kõrvuti elades on kergem üksteist mitte märgata ja kaasinimesed tähelepanuta jätta.

  • foto
    Samost ja Hussar: USA gigantidele kuuluv sotsiaalmeedia viib Eestist meeletult reklaamiraha
    18.11

    Facebooki ja Google’i taolistele sotsiaalmeediagigantidele liigub Eestist tohututes kogustes reklaamiraha, mida saaks kasutada Eesti ajakirjanduse arendamiseks. Mida rohkem inimesed traditsioonilise ajakirjanduse asemel sotsiaalmeediasse kanduvad, seda suuremat kasu saavad tegelikult USA päritolu suurfirmad, tõdesid peatoimetajad Lauri Hussar ja Anvar Samost Tallinnas rahuvsvahelisel meediakonverentsil.

  • foto
    Annika Uudelepp: kaitseventiilivalitsus
    18.11

    Homme peaks olema see päev, kui Keskerakonna, sotsiaaldemokraatliku erakonna ja IRL-i volikogu kiidab heaks uue koalitsioonilepingu. Ükskõik, mis seal kirjas on, nimetavad need kolm erakonda seda mingi särava nimega ning valitsusest välja puksitud Reformierakond manab vasakpööret ja idameelsuse võidukäiku.

  • foto
    Michael Steel: võtnuks meedia Trumpi algusest peale tõsiselt, võinuks valimistulemus teine olla
    18.11

    Meedia suutmatus näha Donald Trumpi valimiskampaania alguses tema eduvõimalust ning teda ka vastava kriitikameelega kohelda võis otsustada USA valimistulemuse, leiab endine ajakirjanik ja strateegilise kommunikatsiooni ekspert Michael Steel.

  • foto
    Juhan Kivirähk: vene valija ei orienteeru enam Savisaare järgi
    18.11

    Võib küsida, kas venekeelne valija enam orienteerubki väga palju selle järgi, mida arvab asjadest Edgar Savisaar. Pigem jälgivad nad, kuhu positsioneerivad ennast uues olukorras Yana Toom ja Mihhail Kõlvart, märgib oma kommentaaris erakondade toetusuuringutele Juhan Kivirähk.

  • foto
    Janek Mäggi: vasak ei tohi teada, mida parem teeb!
    17.11

    Heategevusmaailma võlu on kohati valus isetus. Tunnustuse jagamine ei ole patt, kuid selle lunimine on häbiasi, kirjutab Janek Mäggi oma arvamusloos.

  • foto
    Urmas Vadi: seisev mees
    17.11

    Eesti mees ei tantsi, ei kelguta, eesti mees seisab, kirjutab Urmas Vadi oma kommentaaris.

  • foto
    Lugejakiri: USA küsitlused ei eksinud, vaid hoopis mõjutasid valimistulemust
    17.11

    Kuna valitseb reaalne oht, et USA presidendivalimiste ootamatu tulemus viib Eesti poliitikud ekslikule järeldusele, et Donald Trumpi poolt valimiskampaanias kasutatud lähenemine toimib ning küsitlusi ei saa enam üldse usaldada, siis tasub vaadata seda tulemust nüüd veidi lähemalt.

  • foto
    Erik Gamzejev: leping sigatsejaga − helgema tuleviku nimel
    16.11

    Kas Keskerakonna poolt Tallinnas ja Ida-Viru linnades viljeletud valitsemisstiil saab omaseks ka praegu loomisel olevas uues Eesti valitsusliidus, küsib peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Peeter Järvelaid: riigi- ja auto juhtimisest Eesti poliitilises kultuuris
    16.11

    Eesti liiklusseaduses on kirjas põhimõte, mis kohustab juhti juhtima transpordivahendit vastavalt tee- ja ilmaoludele. Ilmselt samamoodi võiks olla ideaalis riigi juhtimisega: et need inimesed, keda rahvas volitab riigi juhtimisel osalema, oleksid esiteks professionaalid ja need juhid arvestaks juhtimisel kindlasti tähelepanelikult meid ümbritsevate oludega.

täna etv-s

foto
Välisilma dokk Terroristuudiod (Terror Studios, Prantsuse 2016) (1)
Täna 22:10

Oma ootamatu ja kogu maailma šokeerinud ilmumise järel on ISIS suutnud end tõestada kui üks kõige tõhusamaid ning jõhkramaid terroriorganisatsioone, mis kunagi eksisteerinud. Ent ilma efektiivse propagandata poleks see kaugeltki võimalik olnud. Kuidas toimib Islamiriigi propagandamasin? Millist sõnumit soovivad nad oma järgijatele ja maailmale edastada?

täna raadio 2-s

foto
Agenda: Euroopa parempopulistid

Kell 13, saatejuht Eeva Esse

Miks on parempopulistid Euroopas aina suuremat toetust saamas? Selgitab Välispoliitika Instituudi vanemuurija Aap Neljas.

Tartust saab idufirmanduse keskus. Mida see täpsemalt tähendab, räägib sTARTUp Day ürituse algataja Andres Kuusik.

Terves kehas terve vaib tutvustab treener Sandra Raju treenimise advendikalendrit.

R2 aastahiti hääletus