Annika Uudelepp: kodakondsus – valimiste peapealteema
Jüri Ratase plaan teha kodakondsusest järgmiste valimiste peateema on justkui peapealseis kartulipõllul – efektne vaadata, kuid saabastest nõrgub ikka pori silma, leiab Annika Uudelepp Vikerraadio päevakommentaaris.
Poliitikas juhtub vahel nii imelikke asju, et nende seletamiseks ühiskonnateadustest enam ei piisa. Siis tuleb appi võtta loodusteadused. Näiteks füüsika.
Koolikursusest peaks paljudel veel meeles olema, et kõigil kehadel on inerts. Ehk kui välisjõude pole, siis keha säilitab oma paigalseisu või liikumise. Näiteks erakond võib rahumeeli tiksuda kas opositsioonis või koalitsioonis.
Seistes on sel kehal potentsiaalne ja liikudes kineetiline energia. Poliitikas tähendab see seda, et opositsioonierakondade energia on potentsiaalne – küll teeks, aga ei saa. Koalitsioonierakondadel on seevastu kineetiline energia, mis võib olla nii ehitav kui purustav.
Füüsikast on teada seegi, et keerulised või ohtlikud on üleminekuolukorrad, kus üht energiat hakatakse teiseks muutma. Kui valitsemishoos olnud erakond järsku opositsiooni satub ehk liikumises olev mass järsku kinni pidada, siis võib üht-teist katki minna ja suure tõenäosusega kuumaks ka. Nii näiteks on viimastel kuudel Reformierakonnas viga saanud võtmeisikute vahelised suhted ja ratsionaalsete argumentide asemel kuuleme neilt varasemast rohkem emotsioone kütvaid sõnavõtte.
– Keskerakonna kompromissitu sõnavõitlus venekeelsete inimeste heaolu pärast on olnud aastaid mõistetav. Enam ei ole.
Samamoodi ohtlikult mõjub pikalt seisnud suure massi käimalükkamine, sest mine sa tea, kuhu see liikuma hakkab. Niimoodi ei pruugi pikalt opositsioonis olnud erakond oma mõtteinertsi tõttu kohe arugi saada, et nüüd on nende sõnadel kõvem kaal ja tegudel reaalne tagajärg.
Eelnev mõtisklus on toonud mind peaminister Jüri Ratase lausungini, et kodakondsus on järgmiste valimiste peateema. Selles lauses sisaldub kõik eelarutletu: Keskerakonna inerts, potentsiaal pahandusteks ja kiirenev liikumine vales suunas.
Keskerakonna kompromissitu sõnavõitlus venekeelsete inimeste heaolu pärast on olnud aastaid mõistetav. Enam ei ole.
Opositsioonis olles tulebki näidata, kuidas võimulolijad mõnest valijagrupist mööda vaatavad. Kui seejuures juhtubki, et suurest pildist vaadatakse vaid üht kildu ning erahuvi kipub ühisest heaolust ettepoole sattuma, siis tihti ei sünni sellest midagi hullu. Nagu füüsikast teame, paigalolev keha ei purusta.
Koalitsiooni pääsedes – eriti aga koalitsiooni juhtides – peab loogika olema hoopis teine. Nüüd tuleb hakata kaht asja ühte sättima, ühiskonna kui terviku edenemine peab olema esiplaanil ja erakonnapoliitika ning eriti -retoorika tuleb sellega kohandada.
– Huvitav, kas Jüri Ratas tõesti laseb Yana Toomil ja Kristen Michalil tirida end täpselt samasse konflikti, mõistmata, et tema ise ei kehasta veenvalt konflikti kumbagi poolt, ja seega ei saa tema olla võitja.
Veerand sajandit pärast iseseisvuse taastamist on kummastav kuulda, kui valimiste põhiteemaks tahetakse ikka veel teha vene emakeelega inimestele soodustuste, erandite ja leevenduste pakkumist. Paar päeva hiljem sekundeeris peaministri öeldule Mailis Repsi teade, et mõnele Tallinna koolile kavatseb valitsus teha keeleõppes erandeid, lubades õppida gümnaasiumis vähem kui 60 protsenti aineid eesti keeles.
Keskerakonna mure oma valijaskonna hoidmise pärast paistab olevat tekitanud mõttekrambi, mis ei lase uues olukorras mõelda senisest rahvuspõhisest vastandumisest kaugemale. Oleme juba harjunud, et Keskerakond ja Reformierakond üritavad teineteist vene kaardiga üle trumbata. Selline vana vagu pidi astumine valmistab pettumust.
Eks igas poliitilises konfliktis on kaks poolt ja põhikonflikti pooled täidavad valimistulemustes esimese ja teise koha. Seesama inerts on Reformierakonnas, kes taas kütab järjest emotsionaalsemalt üles veneteemalisi hirme.
Huvitav, kas Jüri Ratas tõesti laseb Yana Toomil ja Kristen Michalil tirida end täpselt samasse konflikti, mõistmata, et tema ise ei kehasta veenvalt konflikti kumbagi poolt, ja seega ei saa tema olla võitja. Kui selle konflikti pealt võidab Keskerakond sügisesed valimised, võime hakata tegema pakkumisi, kes on järgmine Keskerakonna juht.
– Kui Jüri Ratas tahab tõepoolest Keskerakonda arendada üleriigiliselt suurt toetust omava parteina, on vaja leida peateema, millest sõltub Eesti areng.
Keskerakond võiks positiivselt eristuda sellega, et nad tegelikult ka panevad lõimumispoliitika tööle. Nende senine töö ja taust annavad vajaliku usutavuse, et nad võiksid teada või vähemalt välja mõelda, kuidas luua sildu, mitte tugevdada eraldusjooni eesti rahva ja vene kogukonna vahel.
Just Keskerakond võiks välja tulla paljude värskete ideedega, kuidas edendada venekeelsete inimeste õppimis- ja töötamisvõimalusi paranenud oskuste, sealhulgas keeleoskuse tõttu.
On kaheldav, et sellele aitab kaasa automaatne kodakondsus siin 25 aastat elanutele või see, et vene gümnaasiumi lõpetav noor ei ole tuttav matemaatikaterminitega eesti keeles, kui ukse ees on eesti õppekeelega kõrgkool. Samas kõlab mõistlikult Repsi idee, et mõnedes koolides võiks katsetada paindlikumaid lahendusi.
Kui Jüri Ratas tahab tõepoolest Keskerakonda arendada üleriigiliselt suurt toetust omava parteina, on vaja leida peateema, millest sõltub Eesti areng. See võib olla seotud näiteks rahvastikupoliitikaga või valikutega, kuidas hüppeliselt suurendada teadmismahukaid töökohti.
Just positiivsest plaanist võiks tulla valimiste peateema. Praegune plaan on aga justkui peapealseis kartulipõllul – efektne vaadata, kuid saabastest nõrgub ikka pori silma.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Rain Kooli
Allikas: Vikerraadio kommentaar