Jarno Limnéll: USA värske häkkimisjuhtum sunnib uuesti kaaluma ka e-valimiste turvalisust (1)

Jarno Limnéll on Soome välispoliitika-, turvalisus-, ja küberturvalisusasjatundja ning Aalto ülikooli küberturvalisuse professor. (Foto: erakogu)
Jarno Limnéll
6.08.2016 8:00
Rubriik: Arvamus

Erinevates ohuhinnangutes tuleb hakata arvestama võimalusega, et mõni välisriik püüab aktiivselt mõjutada valijate nimekirju ning hääli muuta või kustutada. Kogu see mõjutustegevus ei pea isegi väga tulemuslik olema – vähesestki piisab, et tekitada inimestes kahtlus valimistulemuse korrektsuses, kirjutab infoturbespetsialist ja professor Jarno Limnéll oma arvamusartiklis.

USA demokraatliku partei häkkimisjuhtumi ja infolekke süüdlane pole veel selge. Nii mõnedki Ühendriikide infoturbeettevõtted ja -spetsialistid – ja Hillary Clinton – peavad vastutavaks Venemaad. Ametlikku süüdistust pole USA esitanud, nagu pole avalikult esitatud ka kõigutamatuid tõendeid. Vaevalt neid ka avalikkusele esitatakse, sest seeläbi oleks USA julgeolekuorganisatsioonid sunnitud paljastama oma salajasi allikaid ning infohankimismeetodeid.

Kusjuures on endiselt võimalik, et süüdlane on hoopis keegi kolmas ning operatsiooni eesmärk on pingestada USA ja Venemaa suhteid. Hoolimata sellest, kes lõpuks kurikaelaks osutub, on juhtunul aga tagajärgi, millega tuleb arvestada ka väljaspool USA-d.

Ühendriikides valitseb tugev poliitiline surve süüdlase väljaselgitamiseks. Kuigi riiklik julgeolekuagentuur NSA ja föderaalne juurdlusbüroo FBI kasutavad ilmselt ka meetodeid, millest avalikkus teadlik ei ole, on süüdlase väljaselgitamine küberkeskkonnas äärmiselt keeruline. Osavad häkkerid oskavad oma jälgi peita ning Venemaa puhul on teada, et seal on kombeks anda küberoperatsioone valitsusmeelsetele häkkerigrupeeringutele ning küberkurjategijatele.

Poliitilistele otsustajatele tuleb esitada suhteliselt kindlad tõendid, et süüdistused ja vastukäigud leiaksid õige adressaadi. Nii ongi kerge sündima vastuoluline olukord – süüd on raske kindlalt tõestada, kõiki tõendeid ei soovita avalikustada ja see, kellele süüdlasena osutatakse, eitab kategooriliselt oma seotust juhtunuga.

Selline olukord pakub poliitikutele paraku ka võimaluse mitte midagi teha, mis omakorda loob de facto olukorra, kus häkkimise taolised teod on aktsepteeritavad. Selline ongi praegu paljuski asjade seis.

Kui demokraatide andmebaasi häkkijaks osutub Venemaa, on USA sunnitud sellele rünnakule tingimata vastama. Aga kuidas? Pretsedente napib ja ”võimaluste käsiraamat” on seega õhuke.

Vastukäikude arsenalis on erinevaid poliitilisi, majanduslikke, diplomaatilisi, juriidilisi ja sõjalisi võimalusi, kuid kas valituks osutuvad vastumeetmed kujutavad endast piisavat heidutust, et taolised teod ei korduks? Otsustajad on vastumeetmeid valides raskes olukorras – üle reageerida ei tasu, kuid meetmetel peab olema reaalne mõju.

Usun, et kui häkkimisjuhtumi taga tõesti on Venemaa, vastab USA sellele otsustavalt, loomaks rahvusvahelisse praktikasse pretsedendi, mis teeb selgeks, et Ameerika Ühendriigid ei salli ühegi riigi sekkumist oma valimistesse. Vastumeetmed oleks sel juhul nii avalikud kui ka avalikkuse eest varjatud. Lisaks poliitilisele pahameelele, majandussanktsioonidele ja juriidilistele aktsioonidele pean võimalikuks samasuguste küberoperatsioonide korraldamist Vene riigi ja finantsstruktuuride vastu. Tõsi, ”vastuhäkkimine” ähvardab olukorda veelgi eskaleerida.

Üldiselt on aga hea, et Venemaa tegevus küberruumis on avaliku arutelu all. Varem on selleteemaline diskussioon olnud üllatavalt tagasihoidlik, kuigi Venemaa on tegutsenud digitaalses ruumis aktiivselt ja järjest agressiivsemalt. Venemaa tegevuse teadlik eesmärk on olnud ebakindluse, teadmatuse ja lõhenemise atmosfääri loomine mitmes ühiskonnas. Küberruumil on olnud nende eesmärkide poole püüdlemises oluline roll ja Venemaad võib sellekohastelt võimetelt pidada üheks kübermaailma esiriikidest.

Uusi praktikaid ja mõjutamisvahendeid luuakse kogu aeg – loomulikult mujalgi kui Venemaal – ning tehnoloogia arenedes peame me nendeks valmis olema. Usun, et oleme lähitulevikus poliitilise ja sõjalise ladviku mõjutamiseks suunatud üha spetsiifilisemate infooperatsioonide tunnistajateks. Lisaks tuleb varasemast enam tähelepanu pöörata merepõhjas olevate infokaablite turvalisusele.

Värske häkkimisjuhtum sunnib meid uuesti kaaluma ka elektroonilise hääletuse turvalisust. Küsimus pole ainult elektroonilistes hääletamisseadmetes, vaid kogu valimistega seotud infosüsteemide ja -võrkude turvalisuses laiemalt. Erinevates ohuhinnangutes tuleb arvestada võimalusega, et mõni välisriik püüab aktiivselt mõjutada valijate nimekirju ning hääli muuta või kustutada. Kogu see mõjutustegevus ei pea isegi väga tulemuslik olema, vähesestki piisab, et tekitada inimestes kahtlus valimistulemuse korrektsuses.

USA-s on erinevates osariikides üsna kirev valik valimissüsteeme ja -seadeid, ning nende turvalisust hinnatakse enne novembrikuiseid valimisi varasemast hoolikamalt.

Küberrünnakud ja infolekked jätkuvad nii USA-s kui ka mujal maailmas. Kasvamas on ka nende tempo ning ohtlikkus. See nõuab aga lisaks praktilistele sammudele ka poliitilist valmisolekut seista silmitsi nii oodatavate kui ka ootamatute olukordadega.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Urmas Vadi: uus Eesti märk on nagu surnut teesklev loom
    12:48

    Paljud teevad kurja nalja selle meie uue märgi teemal, kõigil on selle kohta oma arvamus ja ses mõttes on see märk oma eesmärgi täitnud – teda on märgatud. Aga nüüd edasi vajab lahendamist küsimus, kas need märgitegijad ei mõelnud mitte midagi, või siis just mõtlesid ja leidsid üldse kõige õigema märgi Eestile.

  • foto
    Alo Lõhmus: riigijuhi kõne
    Eile

    Kui laiem publik tunneb maailma liidrite mõtteid vaid lühikeste ja pealiskaudsete info-osakeste põhjal, siis ei mõista inimesed lõpuks enam ka omaenda riigi välispoliitikat, sigineb usaldamatus ja tekivad kahtlustused, mis halvimal juhul võivad hakata kahjustama ka meile nii olulist liitlassuhet USAga, märgib Alo Lõhmus Vikerraadio kommentaaris.

  • foto
    Toomas Alatalu: puusalt tulistama jäävat Trumpi tuleb lugeda lõpuni
    Eile

    Mida lähemale on tulnud ametisse astumise päev, seda selgemaks on saanud Donald Trumpi välispoliitika, kommenteerib Toomas Alatalu.

  • foto
    Veiko Kommusaar: praegune väärteomenetlus on bürokraatlik ja ebamõistlik
    Eile

    Peaaegu pooled Eesti inimesed – üle 600 tuhande – on kantud karistusregistrisse, sest täna satub sinna ka selliste rikkumistega nagu katkise numbritulega sõitmine või vales kohas üle tee minek. Paljude rikkumiste puhul võib aga karistusest efektiivsem olla hoopis selgitamine ja inimlik suhtumine, kirjutab siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar oma arvamusloos.

  • foto
    Aivar Hundimägi: see on nii ilus, sest see pole tõsi
    Eile

    Inimeste sissetulekute ning säästude kasv on tekitanud seltskondi, kes meelitavad inimesi kõrget tootlust lubades investeerima, kuid hiljem võib selguda, et ei ole kõrget tootlust ja pole ka raha, tõdeb Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi Vikerraadio kommentaaris.

  • foto
    Keelesäuts. Tuhat tänu on parem kui tänud
    17.01

    Me oleme unustamas, kuidas tänada ja kuidas tänamisele vastata.

  • foto
    Andres Laiapea: Vabaerakonna populismist ja erakondade rahastamisest
    17.01

    Poliitikas on probleemidele võimalik reageerida kolmel erineval moel: neid ignoreerida, hakata otsima tõesti toimivaid lahendusi või üritada neid poliitilise omakasu huvides lihtsalt ekspluateerida, soovimata neid tegelikult lahendada. Halvas mõttes populistid kalduvad tegema sageli viimast, kirjutab MTÜ Radikaaldemokraadid endine juhatuse liige Andres Laiapea erakondade rahastamisest.

  • foto
    Rain Kooli: Eesti vajab endiselt korralikku logo
    16.01

    Ootused olid kõrgel, kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus EAS esitles läinud reedel… jah, õiguspoolest mida? Eelneva sõnakasutuse järgi otsustades olid paljud, ka reporterid ja toimetajad, arvamusel, et esitletakse uut Eesti märki. Lööklauset. Midagi omaaegse palju furoori tekitanud Welcome to Estonia asemele.

  • foto
    Risto Kask: kas Nõmme sild on kunst või farss?
    13.01

    Möödunud aasta hilissügisel alustas Tallinna linn Nõmme silla, tuntud ka kui Ehitajate tee kergliiklussilla, rekonstrueerimistöödega. Tööde käigus avaldasid paljud inimesed pahameelt. Mõne elaniku hinnangul tuleks tõsiselt kaaluda silla lammutamist ning rajada uus, moodne ja kaasaegne sild.

  • foto
    Rootsi politsei juht: see ei ole see Rootsi, mida me tunneme "Bullerby lastest"
    12.01

    Rootsis on 53 probleemset piirkonda, millest 15 kuuluvad eriti raskesse kategooriasse. Areng nendes peamiselt sisserändajatega asustatud, harimatumates ja vaesemates linnaosades on Dan Eliassoni sõnul Rootsi suurim siseturvalisusega seotud probleem.

  • foto
    Peeter Helme: julgus mõelda hooajaväliselt
    12.01

    Kindlasti pole ma ainuke inimene, keda tabas aasta lõpul raamatuuputus. Teadupärast rihivad kirjastused oma raskekahurväe tulistama kõige rohkem ja kõige peibutavamaid nimetusi just detsembris, mil toimuvad kõikvõimalikud väljamüügid ning mil inimesed üleüldse ostavad tavalisest rohkem raamatuid. Ja miks nad ei peakski, raamat on ju tore kingitus, eks?

  • foto
    Erik Gamzejev: kui nüüd elu Ida-Virumaal paremaks ei muutu, siis millal veel?
    11.01

    Kui lõppenud aasta oli Ida-Virumaa jaoks suuresti tulekahju kustutamise aasta, siis uus võiks saada stardipauguks ülejäänud Eestile järele rühkimisele, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Olav Anton: turbulentse poliitika aasta?
    11.01

    Välispoliitiliselt tuleb kahtlemata väga dünaamiline aasta. Trump ja Brexit, aga ka valimised Prantsusmaal, Saksamaal ja Hollandis on vaid mõned märksõnad, millest piisaks isegi mitme poliitika-aasta sisustamiseks. Tuntavalt turbulentne on ka Euroopa Parlamendi Presidendi valimine, kus määramatust tuleviku suhtes on rohkem kui selgust. Eestis on rahulikum kui mujal maailmas, kuid poliitilisi keeriseid jätkub meilegi.

  • foto
    Erle Loonurm: 21. sajandi vaatemäng – infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud
    10.01

    Võitlus ellujäämise nimel on asendunud võitlusega võimu nimel. Infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud, millega tuleb mängida ja neid heaperemehelikult kasutama ning tarbima õppida. Mõlema juurde käib ka vastutus. Ja uus aeg on elujõuline siis, kui osatakse ka minevikust ajatud mängureeglid kaasa võtta, kirjutab Erle Loonurm oma essees.

  • foto
    Rain Kooli: libauudiste nimetamine alternatiivmeediaks on nagu kutsuks välikäimlat alternatiivrestoraniks
    09.01

    ”Alternatiivmeediaks kutsutavate meedialaadsete toodete hulgas tuleb eristada kaht hoovust: libauudislehekülgi ja veendumusmeediat,” märgib ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma arvamusloos.

  • foto
    Erkki Bahovski: Eesti – endisest Nõukogude liiduvabariigist uljaks Põhjamaaks?
    09.01

    Eesti peab ikka veel tõestama, et pole enam endine Nõukogude liiduvabariik, kuid abi saab ÜROst, kommenteerib Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.

  • foto
    R2 Agenda | Neil Strauss: demagoogide võimu on kindlustanud hirmust juhitud ahelreaktsioon
    09.01

    R2 saate "Agenda" toimetajad kohtusid Los Angeleses seitsmel korral NY Timesi bestselleri tiitli pälvinud kirjaniku Neil Straussiga, kelle sulest pärinevad muu hulgas raamatud "The Game" ja "The Truth". Straussi hinnangul on parem-populistide võimule tuleku taga eelmisel kümnendil alanud ahelreaktsioon, mida juhib hirm.

  • foto
    2016. aasta ERR.ee arvamuses: testi, kas tead, kes mida ütles
    08.01

    ERR.ee arvamustoimetaja Rain Kooli koostas rahvusringhäälingu jälgijatele viktoriini, mis põhineb möödunud 2016. aastal arvamusküljel avaldatud artiklitel. Seega kõik õiged vastused on leitavad ERR.ee portaalist. Mõnusat lahendamist!

  • foto
    Meediakommentaar: Delfi valetas. Aga kellele on see kasulik?
    05.01

    Gorbatšov on surnud, paavst kuulutas Donald Trumpi pühakuks, Eesti televaatajad vaatasid aastavahetusel kõige enam Vladimir Putini kõnet. Mis on neil uudistena näivatel infokildudel ühist? Õige vastus on: need kõik on valed.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: mis on Eesti rahvusriigi mõte?
    06.01

    Teeme alanud aastal oma peatselt juubelit tähistavale riigile lisaks pillimängule ja lipuväljakutele ka ühe sisulise kingituse – vaidleme omavahel selgeks, milleks meil üldse oma riiki vaja on, pakub politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Andres Siplane: pöörased sõnumid ajavad segadusse? Appi tuleb mister Popper
    06.01

    Kõik sellised väited, et kaksiktornidesse lennutas lennukeid USA valitsus ise või et Baltikumi snaiprid tulistasid Maidanil inimesi või et ma olen puhas nagu prillikivi või et tegelikult kõik Süüria inimesed armastavad Assadit või et laste prostitutsioon on nüüd Californias legaalne, on tegelikult falsifitseeritavad ehk nende tõepärasus on mõõdetav. Küsimus on selles, kas väite esitaja või vaidlustaja on nõus teatud tingimuste täitudes ka nendest väidetest loobuma ja nurgas häbenema.

  • foto
    Kaupo Meiel: ausammas vaidlusele
    05.01

    Võiks püstitada monumendi vaidlusele kui sellisele. Parem ju halb vaidlus kui hea diktatuur ja see oleks siis Eesti viimane riiklik ausammas, kõigi ausammaste ema ning hea traditsiooni kohaselt kole nagu öö ja kallis kut' kurat, leiab kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Allan Aksiim: Objektiivne demagoogia, torn ja torniõu
    05.01

    Varro Vooglaid tegeleb demagoogiaga. Elegantselt, kaasanoogutama panevalt, kuid siiski demagoogiaga. Jutt käib siis Lauri Tankleri kommentaarist portaali Objektiiv artiklile, kus refereeriti Washington Examineri väidet, et Californias legaliseeriti laste prostitutsioon, ja Varro Vooglaiu vastulausest sellele.

  • foto
    Varro Vooglaid: ERR süüdistab Objektiivi alusetult libauudiste levitamises, soovimata rääkida oma enda libauudistest
    04.01

    ERRi püüdlus süüdistada portaali Objektiiv alusetult libauudiste levitamises on tähelepanuväärne olukorras, kus rahvusringhäälingu enese tegelike libauudiste levitamises ei nähta mingit probleemi, kirjutab Varro Vooglaid oma vastulauses.

  • foto
    Alo Lõhmus: registrisse kandmata hinged
    04.01

    Omavalitsuse Eesti kaardilt kadumine on radikaalne, kuid kahtlemata mõjuv motivaator oma tegeliku elukoha rahvastikuregistrisse kandmiseks. Seega on põhjust loota, et vähemalt rahvastikuregistri saame lähiaastail eeskujulikku korda, olgu siis lood rahvastiku enesega, kuidas nad parajasti on, leiab Alo Lõhmus oma arvamusloos.

  • foto
    Rauno Vinni: haldus- ja riigireformi õnnestumiseks peab uus koalitsioon suurelt mõtlema, madalalt alustama ja kiirelt liikuma
    04.01

    Riigireform on midagi enamat kui haldusreform ja regionaalhalduse ümberkorraldamine. Riigireform hõlmab ka esindus- ja osalusdemokraatia arendamist (kodanike ja riigi lähendamine, põhiseaduslike institutsioonide reform) ja riigivalitsemise moderniseerimist (ümberkorraldused muu avaliku sektori toimimises). Eesmärk on võimekas, usaldusväärne ja jõukohane riik, kirjutab Rauno Vinni oma arvamusloos.

  • foto
    Lauri Tankler: seaduslikust laste prostitutsioonist, Objektiivselt
    04.01

    Libauudised, pahatahtlikud ja eksitavad pealkirjad nõuavad nii ajakirjanikelt kui lugejatelt üha enam tähelepanelikkust ja allikakriitikat, kommenteerib ERR-i korrespondent Lauri Tankler portaali Objektiiv tegevust.

  • foto
    Edetabel 2016: ERR.ee loetuimate lugude nimekiri tipnes hittloo tavatu esituse, spordi ja hinnatud kolleegi surmaga
    03.01

    2016. aasta loetuim-vaadatuim lugu ERR-i portaalides oli Briti baritoni Peter Brathwaite’i esitus Curly Stringsi palast ”Kauges külas”. Järgnesid jalgpalli EM, olümpiamängud ja Aarne Rannamäe surm. Sekka mahtus ka välisuudis Leedu presidendist, kes keeldus Vene telekanalile intervjuud andmast.

  • foto
    Rain Kooli: et vari kaoks
    02.01

    Nii mõnigi meist tunneb – nii isiklikul kui ka ühiskondlikul pinnal, et pärast läinud aastat läheks seda tõesti vaja. Head. Paremat.

  • foto
    Nestor: kõige vähem aitab meid edasi tigedus ja sapp
    01.01

    ERR.ee avaldab riigikogu esimehe Eiki Nestori uusaastatervituse.

VÄRSKED UUDISED

Viimase 24h uudised