Kätlin Konstabel: koolilaps oskab, poliitik mitte?

Kätin Konstabel on psühholoog ja pereterapeut. (Foto: erakogu)
Kätlin Konstabel
7.09.2016 11:11
Rubriik: Arvamus

”Inimeste kohta, kes peaks oskama langetada tähtsaid otsuseid ja neid ka üheselt mõistetavalt sõnadesse seada, on kohati kuidagi vähe näha neid oskusi, mida õpetatakse koolilastele ja millega hakkavad, teinekord loetud tundide jooksul, toimetama kliendid teraapiaruumis,” kommenteerib psühholoog ja pereterapeut Kätlin Konstabel presidendivalimiste käiku.

Kui mu laps eelmisel aastal kooliteed alustades programmeerimise huviringiga liitus, anti seal esimesel kohtumisel lastele üks pealtnäha väga lihtne ülesanne. Võtku lapsed paaridesse ja üks peab teist juhendama tegema teatud kindlat asja. Mitte käskima, vaid just nimelt juhendama. Tegemist polnud millegi maailmamuutvaga, kõigest ühest ruumi otsast teise minek, pluss natuke laveerimist pinkide ja laudade vahel, nagu neid klassides ikka on.

Kirjeldatud ülesande mõte on ilmne – panna kutsikaohtu koolilapsed aru saama, et täpne mõte ja sõna on midagi tähtsat, ilma täpsuseta ei saa kaaslast isegi ühest toa otsast teise juhitud.

Lapsed õpivad selliseid asju koolis ja mitte ainult põnevates huviringides. Põhikooli riiklik õppekava ütleb meile, et kuuendat klassi lõpetades peaks aga lapsele omane olema oskus „oma tegevust kavandada ja hinnata ning tulemuse saavutamiseks vajalikke tegevusi valida ja rakendada, oma eksimusi näha ja tunnistada ning oma tegevust korrigeerida“.

Sama dokument teatab, et üheks õpilastes kujundatavaks üldpädevuseks on ettevõtlikkuspädevus ehk „suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada plaane, neid tutvustada ja ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele; võtta arukaid riske“.

Eesti riik seega arvab, et lapsed (ja küllap ka täiskasvanud) võiks sellised olla. Olgu, kõik lapsed võib-olla ei õpi neid asju ära. Kasvavad suureks, mõnel tekivad elus ja siseilmas sellised probleemid, et vaja on näiteks psühholoogi poole pöörduda.

See, mida psühholoogi või psühhoterapeudi juures tihti tehakse, on taas kord lihtsate probleemilahendusalgoritmide kasutamise toetamine, et inimene kehvast seisust välja tulla oskaks. Teate küll: kui asjad on nii, nagu nad on, siis tuleks toimida nii ja nii, aga mitte teisiti; kui asjad on natuke muud moodi, siis tuleks käivitada teine tegevusplaan jne. Sisendinfo, eesmärk, sinna jõudmise variantide kaalumine, takistuste tõenäosustega arvestamine, plaani elluviimine, tagasiside saamine ja uue plaani tegemine – kui väga lihtsalt öelda.

Inimesed saavad tegelikult väga hästi hakkama, kuskil on alati need nn üldpädevused juba olemas – neid lihtsalt pole olnud mingil põhjusel võimalik mureks kujunenud eluvaldkonnas rakendada. Tõsi, isiklikus plaanis väga keeruliste olukordadega (mis pealtnäha võivad paista lihtsad) võib see aega võtta. Võib näiteks kuluda päris mitu seanssi pelgalt selleks, et läbi mõelda kokkusaamist ema, vanaisa või lapsega, kellega pole aastaid suheldud ja kelle nime mainiminegi võib tekitada tohutult tugevaid emotsioone.

Vaat et veel kauem võib aega võtta teistele naljakana paistvate, aga inimest ennast tohutult häirivate hirmude ületamine – ja ikka käib see täpse planeerimise, järjest keerulisemate olukordade kujundamise ja katsetamise, oma emotsioonide ja võimalike takistuste läbimõtlemise kaudu.

Poliitikategemine võiks olla aus ja läbipaistev, aga kindlasti peaks see olema läbimõeldud.

Miks ma kirjutan lastest ja psühholoogide klientidest? Sest korduvalt – ja Eesti presidenditralli jälgides viimase kuu jooksul eriti – on mind tabanud kummastus. Et miks on justkui igati arukate ja kenade inimeste puhul (kes peaks nagu oskama langetada tähtsaid otsuseid ja neid ka üheselt mõistetavalt sõnadesse seada) kohati kuidagi vähe näha neid oskusi, mida õpetatakse koolilastele ja millega hakkavad, teinekord loetud tundide jooksul, toimetama kliendid teraapiaruumis.

Ma ei taha rääkida moraalist või aumehelikkusest/naiselikkusest, tekkide-porfellide võitlustest ega sellestki, kas presidendil peaks olema käilakuju või sabatüüri roll. Pean silmas lihtsat planeerimisoskust. Poliitikategemine võiks olla aus ja läbipaistev, aga kindlasti peaks see olema läbimõeldud. Läbipaistev ja aus lollus pole ju asi, mida kiita. Aga läbimõtlemine ei tähenda mingit ebamaist ennustusvõimet. Jutt on elementaarsest infotöötlusest. Tülitsetagu ka, kui vaja, aga miks ei võiks ka seda teha arukalt?

Zen ja chill hoiak, et elu ja asjad lihtsalt kuidagi on ja kulgevad, neid pole vaja analüüsida ja defineerida – see on miski, mida võib ju heale õnnele lootes praktiseerida isiklikus elus, aga mitte riigi tasemel otsuseid tehes.

Isaac Asimovi „Asumi“ raamatu alguses arvatakse teadvat, et kusagil on olemas õige plaan selle kohta, kuidas asjad maailmas ise ja ikka soovitud tuleviku suunas kulgevad. Segada seda kulgemist ei tohi, sest just triivides jõutakse ühel hetkel punkti, kus võimalik on vaid üks lahendus ja see ongi see õige. Muidugi selgus hiljem ikkagi, et kusagil võivad olla arvutusvead, ilmneda võivad muutujad, mida polnud osatud ennustada... ja ikkagi tuleb hakata ise mõtlema.

Selles klassikalises ulmesarjas oli juttu Galaktikaimpeeriumist. Meil on siin Eestis ehk natuke lihtsam läbimõtlemisoskust õppida ja praktiseerida – olgu selleks siis vaja male või koodikirjutamise kohustuslikku õpet algklassidest peale ja seda koos oskusega neid teadmisi sobivalt ja üldpädevusi arendades üldistada. Sellele lisaks aga võiks ehk kõigile siinsetele riigimeestele- ja naistele rakendada kohustuslikku „Tagasi kooli“ programmi – kus õpilasena mindaks laste sekka just neisse tundidesse.

Zen ja chill hoiak, et elu ja asjad lihtsalt kuidagi on ja kulgevad, neid pole vaja analüüsida ja defineerida – see on miski, mida võib ju heale õnnele lootes praktiseerida isiklikus elus, aga mitte vast riigi tasemel otsuseid tehes.

Praegusete presidendivalimistega seotud segadused ja solvumised peaministriparteis panevad muretsema ennekõike sellepärast, et tegemist on rändekriisi või kliima soojenemise taustal ülilihtsa olukorraga, mida iseloomustavad vähesed ja paljuski teada muutujad (olgu nendeks siis konkreetsed inimesed ja nende iseloomud, fikseeritud protseduurid, piiratud tõlgendusvõimalused sõnadel) ja väga selged ajalised raamid.

Kuidas saavad inimesed, kes ei suuda oma peades läbi mängida lihtsaid kohalikke olukordi, tegutseda just iseseisvat otsustamist eeldavates olukordades adekvaatselt näiteks rahvusvaheliste suhete rägastikus?

Seega – kas meie poliitikud ei taju siinseid sisepoliitilisi liikumisi isiklikult olulisena ja piisavalt põnevana?

Praegu polnud meediakanalit, kes poleks hoiatanud. Korduvalt said kõik asjaomased isikud kuulda etteütlevaid küsimusi „aga mida te teete siis ja siis“, oli võimalus lugeda analüüse erinevate võimalike stsenaariumitega kõigi võimalike presidendivalimise etappide jaoks. Stsenaariumid, mis võinuksid olla läbi mängitud erinevates taga- ja eestubades, asjassepuutuvate inimeste peades nagunii. Kas oli võimalus aimata kõigil solvajatel ja solvujatel, et tekib segadusi ja seda aimates valmistuda – jah, oli.

Proovime panna kõrvale teadmise, et vaimselt võimekamad inimesed kulutavad rohkem aega just probleemide defineerimise faasis ja jääme selle usu juurde, et Eesti poliitikute paremik koosneb siiski intelligentsetest inimestest. Kui nii, siis tekib ikkagi küsimus, miks läbimõeldust napib – eriti kui välismaiste (Brexiti kontekstis näiteks briti) kolleegide läbimõtlematuse ja pikkade plaanide puudumise märkamine väga lihtsalt tuleb ning mitte ainult tagantjärele tarkusena.

On’s tegemist soovmõtlemisega, et kõik kulgeb niigi enamvähem kenasti ja kui olukord kehvaks kisub, siis saab alati kuidagi hakkama, maailm ei hakka sellest veel lõppema ja isegi kui hakkab, siis mitte meie jaoks nüüd kohe?

Pingutatakse ja ragistatakse ajusid ju enamasti ikka siis, kui tundub, et muidu üldse ei saa, kui midagi meile olulist on kaalul ja on ka olemas tõenäosus, et asjad võivad minna väga halvasti. Seega – kas meie poliitikud ei taju siinseid sisepoliitilisi liikumisi isiklikult olulisena ja piisavalt põnevana?

Tõesti, millise Eesti tipp-poliitiku karjäär, sissetulek ja heaolu pikas plaanis saaks kõvasti kannatada kas presidendivalimiste soovitust erinevate tulemuste puhul või isegi erakonna lagunemisel? Kui aga mõtlemine lähtub taolisest „mida see minu jaoks ikka nii väga muudab“ -loogikast, siis pole ju väga lootust, et täie vaimse võimsusega panustatakse ka rahvusvahelise areenil toimetamisse ja globaalsete probleemide lahendamises osalemisse.

Ja kui samast teadvustamata loogikast ei lähtu mitte ainult Maarjamaa tegijad, siis näib tulevik väga tume.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Annika Uudelepp: Jüri Ratase kolm vaala
    Eile

    Millised on need ”kolm vaala”, millele tuginedes Jüri Ratas õnnestuks nii peaministri kui erakonnajuhina? Poliitikauuringute keskuse Praxis riigivalitsemise ekspert Annika Uudelepp vastab.

  • foto
    Kaupo Meiel: meie maailmavaade on mulgi kapsas
    01.12

    Tänapäeva inimeste jaoks on religioonid, argimütoloogia ning turundus ammu kõik segamini nagu puder ja kapsad. Aga vahest pole laiemas plaanis vähimatki vahet, kas rahu ja rõõmu sõnumit kannab preester või jõuluvana, peaasi, et see kohale jõuab, mõtiskleb kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Jaanus Kangur: veel Castrost ehk kuubalased ei allu kapitalistlikule õnne mudelile
    01.12

    Kuubalaste hoiakud äsja surnud Fidel Castro suhtes pole mustvalged, vaid sisaldavad mitmeid värve ning seda ühekorraga ja samaaegselt. Kuubalased on muidugi ise sama vastuolulised ning selles mõttes saan ma aru ka Edward Lucase pahameelest Castro surma järgsete reaktsioonide peale. Kuubalased lihtsalt ei allu kapitalistlikule õnne mudelile, kirjutab regiooniantropoloog Jaanus Kangur oma arvamusloos.

  • foto
    Erik Gamzejev: Ida-Viru jaoks unistuste valitsus
    30.11

    Värske valitsus on Ida-Virumaa seisukohalt unistuste valitsus, sest kunagi varem ei ole Toompeal võimul olnud sellist koalitsiooni, kel oleks nii suur Ida-Viru elanike toetus. Loodetavasti ei nurja Ida-Viru poliitikutega seotud skandaalid praegust erakordset võimalust maakonna areng hooga käima tõmmata, märgib peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Viktor Trasberg: (õlle)keisririigi sünd
    29.11

    Eestis käib haarav arutelu õlle aktsiisitaseme üle, millest näib sõltuvat kogu Eesti ja vist ka Läti saatus.

  • foto
    Kindralleitnant Terras: sõda ei ole kunagi ilus
    29.11

    Kuigi 100 aastat tagasi ümbritses sõda parasjagu romantiline oreool, on selle tegelikkus alati immutatud tule, suitsu ja verega. Sõditakse poliitiliste aadete ja eesmärkide nimel, kuid need ei anna tuld, kaeva kaitsekraave ega torka täägiga. Seda tegid ja teevad reaalsed, lihast ja luust inimesed. Mõeldes tänastele probleemidele ja ohtudele on kasuks ja toeks see, kui vaatame tagasi nüüd peaaegu sajandi taha ja ammutame jõudu meie eelkäijate vaprusest ja kindlameelsusest, tõdeb kaitseväe juhataja Riho Terras.

  • foto
    Rain Kooli: sõnavabaduse katkedes on vesi ahjus – või inimesed
    28.11

    Kui sõnavabaduse veniv kumm ühel hetkel pauguga lõhkeb – näiteks siis, kui vihkamine ja verbaalrünnakud viivad demokraatliku riigikorra lagunemiseni –, jäävad sellest lõpuks ilma kõik, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli ja loetleb neli sõnavabadust ähvardavat ohtu.

  • foto
    Mari Öö Sarv: lõputu hoolimise hooaeg
    27.11

    See on juba alanud. Jõulukampaaniad heategudeks. Näiteks tuli minu motoklubi postkasti kiri üleskutsega viia jõulude ajal lastekodulastele kommi. Varsti selgub, mille ostmiseks tänavuse ”Jõulutunneli” annetused lähevad, ja toidupoodide kassadesse tulevad müügile väikesed kellukesed, mille ostmisega toetad beebidele selle masina ostmist, mis teeb “bing!”

  • foto
    Toomas Alatalu järelehüüe Fidel Castrole
    26.11

    Väliskommentaator Toomas Alatalu räägib Kuuba kauaaegse valitseja Fidel Castro rollist maailma ajaloos.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: Reformierakond peab muutuma mänedžerist diskuteerijaks
    26.11

    Opositsioonis ei tööta enam need suhtekorralduslikud knihvid, millega valitsuses harjunud oldi. Samas ei pruugi uue valitsuse maailmavaade Reformierakonnale üldse nii vastumeelne olla kui jutud vasakpöördest aimata lasevad, märgib politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Ester Vilgats: aga kui ei müüks autot juhiloata ostjale
    25.11

    Tõepoolest. Mis oleks, kui teeks sellise radikaalse otsuse, et autot saaks osta üksnes inimene, kellel on juhiluba, täpsemalt öeldes juhtimisõigus. Sest auto selle juhtimiseks vajalike oskusteta inimese käes on niisama ohtlik kui tulirelv, kirjutab ERRi Pärnu korrespondent oma arvamusloos.

  • foto
    Eva Lepik: kes kaitseb loominguvabadust autorikaitsjate eest?
    25.11

    Nn panoraamivabaduse - ehk ehitiste, skulptuuride ja muude avaliku ruumi kunstiteoste vaba pildistamise-filmimise ning nende jäädvustiste jagamise - vastu võitlemine on kasulik eelkõige autorikaitseühingutele, mitte autoritele endile, osutab MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse liige Eva Lepik oma arvamusloos.

  • foto
    Alo Lõhmus: millal jõuame kommunismi?
    23.11

    Kas olete märganud, millise innuga püüavad toidupoed viimasel ajal juurutada automaatkassasid? See ongi otse meie silme all arenev robotite pealetung, toonitab Alo Lõhmus oma arvamusloos ja soovib tere tulemast peatsesse tööjärgsesse ühiskonda.

  • foto
    Andres Siplane: eliit eliidi vastu ehk Vilfredo Pareto naerab viimasena
    23.11

    Viimasel ajal on mitmel pool maailmas olnud valimistel edukad valitseva eliidi vastased poliitilised liikumised. Murettekitav oleks justkui see, et haritud ja haldusvõimelise establishment’i asemele trügivad harimatud laamendajad. See tuletab meelde Itaalia sotsiaalteadlase Vilfredo Pareto (1848 – 1923) eliiditeooriat, mille väljatöötaja kahtlemata itsitab seda kõike teispoolsusest nähes pihku.

  • foto
    Peep Nemvalts: teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses
    22.11

    Kui rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, on emakeelne teadus oma kultuuri ja hariduse arenguks iga rahva jaoks hädavajalik, leiab Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

  • foto
    Rain Kooli: mesilaspesa nimega Eesti ehk väärtõlgendus vasakpöördest
    21.11

    Eesti pöördub vasakule! Läänemeelne valitsus kukutatud! Kremli-meelne koalitsioon võtab võimu! -stiilis sõnumite kandumine välisriikide meediaväljaannetesse on hea meeldetuletus selle kohta, kui piiratud on tihtipeale meie endi arusaam teistes riikides toimuvast ning sealsetest mehhanismidest, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

  • foto
    Jüri Nikolajev: kas sellist valitsust me tahtsimegi?
    21.11

    Uue valitsusliidu koalitsioonilepe on Narva elanikele pigem pettumus. Vene koolidele eesti keele õppes leevendust ei anta, kodakondsusetuse probleem ei lahene ja vastuseis Venemaaga jätkub, märgib ERRi Ida-Virumaa korrespondent Jüri Nikolajev oma kommentaaris.

  • foto
    Liisi Moosaar: loomadest „hoolimisel“ ja hoolimisel on vahe
    21.11

    Suur osa inimestest nimetab end loomasõpradeks. Kellel on kodus armastatud kass ja kes tõdeb, et naabri koer on täitsa tore; kellele meeldib pidevalt loomaaias käia ja kes külastab hea meelega loomatsirkusi. Pole harvad ka olukorrad, kus maani rebasekasukas proua tormab chihuahuaga tema kaotamise hirmus keset ööd loomade kiirabikliinikusse või tänavatelt kodutuid lemmikloomi päästev perekond sööb pidulikel sündmustel hanemaksapasteeti foie gras´d.

  • foto
    Anu Viltrop ja Laur Raudsoo: mis oleks, kui suhtleks ühel nädalal oma naabritega?
    19.11

    Kui soovid elada täiesti omaette ja eraldi, siis korter suures kortermajas on kõige kindlam valik. Tihedalt üksteisega kõrvuti elades on kergem üksteist mitte märgata ja kaasinimesed tähelepanuta jätta.

  • foto
    Samost ja Hussar: USA gigantidele kuuluv sotsiaalmeedia viib Eestist meeletult reklaamiraha
    18.11

    Facebooki ja Google’i taolistele sotsiaalmeediagigantidele liigub Eestist tohututes kogustes reklaamiraha, mida saaks kasutada Eesti ajakirjanduse arendamiseks. Mida rohkem inimesed traditsioonilise ajakirjanduse asemel sotsiaalmeediasse kanduvad, seda suuremat kasu saavad tegelikult USA päritolu suurfirmad, tõdesid peatoimetajad Lauri Hussar ja Anvar Samost Tallinnas rahuvsvahelisel meediakonverentsil.

  • foto
    Annika Uudelepp: kaitseventiilivalitsus
    18.11

    Homme peaks olema see päev, kui Keskerakonna, sotsiaaldemokraatliku erakonna ja IRL-i volikogu kiidab heaks uue koalitsioonilepingu. Ükskõik, mis seal kirjas on, nimetavad need kolm erakonda seda mingi särava nimega ning valitsusest välja puksitud Reformierakond manab vasakpööret ja idameelsuse võidukäiku.

  • foto
    Michael Steel: võtnuks meedia Trumpi algusest peale tõsiselt, võinuks valimistulemus teine olla
    18.11

    Meedia suutmatus näha Donald Trumpi valimiskampaania alguses tema eduvõimalust ning teda ka vastava kriitikameelega kohelda võis otsustada USA valimistulemuse, leiab endine ajakirjanik ja strateegilise kommunikatsiooni ekspert Michael Steel.

  • foto
    Juhan Kivirähk: vene valija ei orienteeru enam Savisaare järgi
    18.11

    Võib küsida, kas venekeelne valija enam orienteerubki väga palju selle järgi, mida arvab asjadest Edgar Savisaar. Pigem jälgivad nad, kuhu positsioneerivad ennast uues olukorras Yana Toom ja Mihhail Kõlvart, märgib oma kommentaaris erakondade toetusuuringutele Juhan Kivirähk.

  • foto
    Janek Mäggi: vasak ei tohi teada, mida parem teeb!
    17.11

    Heategevusmaailma võlu on kohati valus isetus. Tunnustuse jagamine ei ole patt, kuid selle lunimine on häbiasi, kirjutab Janek Mäggi oma arvamusloos.

  • foto
    Urmas Vadi: seisev mees
    17.11

    Eesti mees ei tantsi, ei kelguta, eesti mees seisab, kirjutab Urmas Vadi oma kommentaaris.

  • foto
    Lugejakiri: USA küsitlused ei eksinud, vaid hoopis mõjutasid valimistulemust
    17.11

    Kuna valitseb reaalne oht, et USA presidendivalimiste ootamatu tulemus viib Eesti poliitikud ekslikule järeldusele, et Donald Trumpi poolt valimiskampaanias kasutatud lähenemine toimib ning küsitlusi ei saa enam üldse usaldada, siis tasub vaadata seda tulemust nüüd veidi lähemalt.

  • foto
    Erik Gamzejev: leping sigatsejaga − helgema tuleviku nimel
    16.11

    Kas Keskerakonna poolt Tallinnas ja Ida-Viru linnades viljeletud valitsemisstiil saab omaseks ka praegu loomisel olevas uues Eesti valitsusliidus, küsib peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Peeter Järvelaid: riigi- ja auto juhtimisest Eesti poliitilises kultuuris
    16.11

    Eesti liiklusseaduses on kirjas põhimõte, mis kohustab juhti juhtima transpordivahendit vastavalt tee- ja ilmaoludele. Ilmselt samamoodi võiks olla ideaalis riigi juhtimisega: et need inimesed, keda rahvas volitab riigi juhtimisel osalema, oleksid esiteks professionaalid ja need juhid arvestaks juhtimisel kindlasti tähelepanelikult meid ümbritsevate oludega.

  • foto
    Viktor Trasberg: Eesti Pank ületas majandusarengu raportiga oma volitusi ja kahjustas oma usaldusväärsust
    15.11

    Asjatundjad on valmis saanud (varsti endise) peaministri tellitud majandusarengu raporti. Teema on kahtlematult huvitav ja ülimalt päevakohane. Samas – mingit imerohtu me siit ei leia ning raport jätab paiguti vastuolulise ning deklaratiivse mulje.

  • foto
    Kristjan Port: kas Facebook mõjutas USA valimistulemusi?
    15.11

    Pärast seda, kui on kõlanud ootamatult kõva pauk, vaatavad inimesed ringi, otsides selle põhjustajat. Ehmatuse tagajärjel on otsivad meeled tundlikumas häälestatuses ja nii võib märgata asju, mis on jäänud normaalse elu käigus märkamata.

Täna etv-s

foto
Teaduspalavik, 1/3: Tants ümber DNA
Täna 09:30

Tants ümber DNA räägib elulõngast ehk DNAst, mis on kogu elu alus nii loomadele kui ka taimedele. DNA on nagu lõng, millest on võimalik teha palmikutega kampsuneid, mustriga sokke või sooje käpikuid. Mis aga juhtub siis, kui mustrilehel peaks olema viga või eksime kududes?

täna vikerraadios

foto
Rahva teenrid. Aivar Hundimägi (6)

Nädala sündmuste üle arutavad Krister Paris, Sulev Vedler ja saatejuht Aivar Hundimägi. Kuula 3. detsembril kell 11.05.

R2 aastahiti hääletus