Kätlin Konstabel: koolilaps oskab, poliitik mitte?

Kätin Konstabel on psühholoog ja pereterapeut. (Foto: erakogu)
Kätlin Konstabel
7.09.2016 11:11
Rubriik: Arvamus

”Inimeste kohta, kes peaks oskama langetada tähtsaid otsuseid ja neid ka üheselt mõistetavalt sõnadesse seada, on kohati kuidagi vähe näha neid oskusi, mida õpetatakse koolilastele ja millega hakkavad, teinekord loetud tundide jooksul, toimetama kliendid teraapiaruumis,” kommenteerib psühholoog ja pereterapeut Kätlin Konstabel presidendivalimiste käiku.

Kui mu laps eelmisel aastal kooliteed alustades programmeerimise huviringiga liitus, anti seal esimesel kohtumisel lastele üks pealtnäha väga lihtne ülesanne. Võtku lapsed paaridesse ja üks peab teist juhendama tegema teatud kindlat asja. Mitte käskima, vaid just nimelt juhendama. Tegemist polnud millegi maailmamuutvaga, kõigest ühest ruumi otsast teise minek, pluss natuke laveerimist pinkide ja laudade vahel, nagu neid klassides ikka on.

Kirjeldatud ülesande mõte on ilmne – panna kutsikaohtu koolilapsed aru saama, et täpne mõte ja sõna on midagi tähtsat, ilma täpsuseta ei saa kaaslast isegi ühest toa otsast teise juhitud.

Lapsed õpivad selliseid asju koolis ja mitte ainult põnevates huviringides. Põhikooli riiklik õppekava ütleb meile, et kuuendat klassi lõpetades peaks aga lapsele omane olema oskus „oma tegevust kavandada ja hinnata ning tulemuse saavutamiseks vajalikke tegevusi valida ja rakendada, oma eksimusi näha ja tunnistada ning oma tegevust korrigeerida“.

Sama dokument teatab, et üheks õpilastes kujundatavaks üldpädevuseks on ettevõtlikkuspädevus ehk „suutlikkus ideid luua ja ellu viia, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades; näha probleeme ja neis peituvaid võimalusi, aidata kaasa probleemide lahendamisele; seada eesmärke, koostada plaane, neid tutvustada ja ellu viia; korraldada ühistegevusi ja neist osa võtta, näidata algatusvõimet ja vastutada tulemuste eest; reageerida loovalt, uuendusmeelselt ja paindlikult muutustele; võtta arukaid riske“.

Eesti riik seega arvab, et lapsed (ja küllap ka täiskasvanud) võiks sellised olla. Olgu, kõik lapsed võib-olla ei õpi neid asju ära. Kasvavad suureks, mõnel tekivad elus ja siseilmas sellised probleemid, et vaja on näiteks psühholoogi poole pöörduda.

See, mida psühholoogi või psühhoterapeudi juures tihti tehakse, on taas kord lihtsate probleemilahendusalgoritmide kasutamise toetamine, et inimene kehvast seisust välja tulla oskaks. Teate küll: kui asjad on nii, nagu nad on, siis tuleks toimida nii ja nii, aga mitte teisiti; kui asjad on natuke muud moodi, siis tuleks käivitada teine tegevusplaan jne. Sisendinfo, eesmärk, sinna jõudmise variantide kaalumine, takistuste tõenäosustega arvestamine, plaani elluviimine, tagasiside saamine ja uue plaani tegemine – kui väga lihtsalt öelda.

Inimesed saavad tegelikult väga hästi hakkama, kuskil on alati need nn üldpädevused juba olemas – neid lihtsalt pole olnud mingil põhjusel võimalik mureks kujunenud eluvaldkonnas rakendada. Tõsi, isiklikus plaanis väga keeruliste olukordadega (mis pealtnäha võivad paista lihtsad) võib see aega võtta. Võib näiteks kuluda päris mitu seanssi pelgalt selleks, et läbi mõelda kokkusaamist ema, vanaisa või lapsega, kellega pole aastaid suheldud ja kelle nime mainiminegi võib tekitada tohutult tugevaid emotsioone.

Vaat et veel kauem võib aega võtta teistele naljakana paistvate, aga inimest ennast tohutult häirivate hirmude ületamine – ja ikka käib see täpse planeerimise, järjest keerulisemate olukordade kujundamise ja katsetamise, oma emotsioonide ja võimalike takistuste läbimõtlemise kaudu.

Poliitikategemine võiks olla aus ja läbipaistev, aga kindlasti peaks see olema läbimõeldud.

Miks ma kirjutan lastest ja psühholoogide klientidest? Sest korduvalt – ja Eesti presidenditralli jälgides viimase kuu jooksul eriti – on mind tabanud kummastus. Et miks on justkui igati arukate ja kenade inimeste puhul (kes peaks nagu oskama langetada tähtsaid otsuseid ja neid ka üheselt mõistetavalt sõnadesse seada) kohati kuidagi vähe näha neid oskusi, mida õpetatakse koolilastele ja millega hakkavad, teinekord loetud tundide jooksul, toimetama kliendid teraapiaruumis.

Ma ei taha rääkida moraalist või aumehelikkusest/naiselikkusest, tekkide-porfellide võitlustest ega sellestki, kas presidendil peaks olema käilakuju või sabatüüri roll. Pean silmas lihtsat planeerimisoskust. Poliitikategemine võiks olla aus ja läbipaistev, aga kindlasti peaks see olema läbimõeldud. Läbipaistev ja aus lollus pole ju asi, mida kiita. Aga läbimõtlemine ei tähenda mingit ebamaist ennustusvõimet. Jutt on elementaarsest infotöötlusest. Tülitsetagu ka, kui vaja, aga miks ei võiks ka seda teha arukalt?

Zen ja chill hoiak, et elu ja asjad lihtsalt kuidagi on ja kulgevad, neid pole vaja analüüsida ja defineerida – see on miski, mida võib ju heale õnnele lootes praktiseerida isiklikus elus, aga mitte riigi tasemel otsuseid tehes.

Isaac Asimovi „Asumi“ raamatu alguses arvatakse teadvat, et kusagil on olemas õige plaan selle kohta, kuidas asjad maailmas ise ja ikka soovitud tuleviku suunas kulgevad. Segada seda kulgemist ei tohi, sest just triivides jõutakse ühel hetkel punkti, kus võimalik on vaid üks lahendus ja see ongi see õige. Muidugi selgus hiljem ikkagi, et kusagil võivad olla arvutusvead, ilmneda võivad muutujad, mida polnud osatud ennustada... ja ikkagi tuleb hakata ise mõtlema.

Selles klassikalises ulmesarjas oli juttu Galaktikaimpeeriumist. Meil on siin Eestis ehk natuke lihtsam läbimõtlemisoskust õppida ja praktiseerida – olgu selleks siis vaja male või koodikirjutamise kohustuslikku õpet algklassidest peale ja seda koos oskusega neid teadmisi sobivalt ja üldpädevusi arendades üldistada. Sellele lisaks aga võiks ehk kõigile siinsetele riigimeestele- ja naistele rakendada kohustuslikku „Tagasi kooli“ programmi – kus õpilasena mindaks laste sekka just neisse tundidesse.

Zen ja chill hoiak, et elu ja asjad lihtsalt kuidagi on ja kulgevad, neid pole vaja analüüsida ja defineerida – see on miski, mida võib ju heale õnnele lootes praktiseerida isiklikus elus, aga mitte vast riigi tasemel otsuseid tehes.

Praegusete presidendivalimistega seotud segadused ja solvumised peaministriparteis panevad muretsema ennekõike sellepärast, et tegemist on rändekriisi või kliima soojenemise taustal ülilihtsa olukorraga, mida iseloomustavad vähesed ja paljuski teada muutujad (olgu nendeks siis konkreetsed inimesed ja nende iseloomud, fikseeritud protseduurid, piiratud tõlgendusvõimalused sõnadel) ja väga selged ajalised raamid.

Kuidas saavad inimesed, kes ei suuda oma peades läbi mängida lihtsaid kohalikke olukordi, tegutseda just iseseisvat otsustamist eeldavates olukordades adekvaatselt näiteks rahvusvaheliste suhete rägastikus?

Seega – kas meie poliitikud ei taju siinseid sisepoliitilisi liikumisi isiklikult olulisena ja piisavalt põnevana?

Praegu polnud meediakanalit, kes poleks hoiatanud. Korduvalt said kõik asjaomased isikud kuulda etteütlevaid küsimusi „aga mida te teete siis ja siis“, oli võimalus lugeda analüüse erinevate võimalike stsenaariumitega kõigi võimalike presidendivalimise etappide jaoks. Stsenaariumid, mis võinuksid olla läbi mängitud erinevates taga- ja eestubades, asjassepuutuvate inimeste peades nagunii. Kas oli võimalus aimata kõigil solvajatel ja solvujatel, et tekib segadusi ja seda aimates valmistuda – jah, oli.

Proovime panna kõrvale teadmise, et vaimselt võimekamad inimesed kulutavad rohkem aega just probleemide defineerimise faasis ja jääme selle usu juurde, et Eesti poliitikute paremik koosneb siiski intelligentsetest inimestest. Kui nii, siis tekib ikkagi küsimus, miks läbimõeldust napib – eriti kui välismaiste (Brexiti kontekstis näiteks briti) kolleegide läbimõtlematuse ja pikkade plaanide puudumise märkamine väga lihtsalt tuleb ning mitte ainult tagantjärele tarkusena.

On’s tegemist soovmõtlemisega, et kõik kulgeb niigi enamvähem kenasti ja kui olukord kehvaks kisub, siis saab alati kuidagi hakkama, maailm ei hakka sellest veel lõppema ja isegi kui hakkab, siis mitte meie jaoks nüüd kohe?

Pingutatakse ja ragistatakse ajusid ju enamasti ikka siis, kui tundub, et muidu üldse ei saa, kui midagi meile olulist on kaalul ja on ka olemas tõenäosus, et asjad võivad minna väga halvasti. Seega – kas meie poliitikud ei taju siinseid sisepoliitilisi liikumisi isiklikult olulisena ja piisavalt põnevana?

Tõesti, millise Eesti tipp-poliitiku karjäär, sissetulek ja heaolu pikas plaanis saaks kõvasti kannatada kas presidendivalimiste soovitust erinevate tulemuste puhul või isegi erakonna lagunemisel? Kui aga mõtlemine lähtub taolisest „mida see minu jaoks ikka nii väga muudab“ -loogikast, siis pole ju väga lootust, et täie vaimse võimsusega panustatakse ka rahvusvahelise areenil toimetamisse ja globaalsete probleemide lahendamises osalemisse.

Ja kui samast teadvustamata loogikast ei lähtu mitte ainult Maarjamaa tegijad, siis näib tulevik väga tume.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Heldur-Valdek Seeder: riigi eripensionikohustused kahekordistusid kuue aastaga
    17:36

    „Riigi bilanss peaks olema loetav ka ilma teabenõudeta selle sisu kohta, seega peaks eripensioneid edaspidi riigi bilansis kajastama nende tegelikus väärtuses. Eripensioneid bilansis omavatele ministritele soovitan aga tugevdada kontrolli oma ametnike poolt koostatavate määruste ja seadusemuudatuste sisu majanduslike mõjude üle,“ kirjutab Vabaerakonna õigustoimkonna juht Heldur-Valdek Seeder.

  • foto
    Webinar: tõejärgset ühiskonda lahkavad Lauristin ja Pettai
    13:11 Uuendatud 17:17

    Toimus infoühiskonna keskuse webinar, mis keskendus tõejärgse ühiskonna teemale, vaadates kuidas see mõjutab nii poliitilisi kui isiklikele otsustusprotsesse.

  • foto
    Viktor Trasberg: mõisa köis on pikk
    15:26

    „Vaatamata sajandivanusele oma riigile ja üle veerandsaja aasta pikkusele järjestikusele vaba turumajanduse kogemusele väljenduvad inimesed endiselt moel, nagu Eesti polekski meie riik ja meie ühise huvi esindaja,“ märgib Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Rain Kooli: unustage see poliitkorrektsus, jääge lihtsalt korrektseks
    Eile

    „Arvamuste paljusus on väärtus, millest vaba, demokraatliku ühiskonna ajakirjandus kinni hoiab – ka siis, kui selle arvamuste paljususe kasutajad ajakirjanduse esindajaid kusagil sotsiaalmeedias sõimavad. Nii et unustage see väidetav poliitkorrektsuse nõue. Öelge julgesti, mida te mõtlete. Aga olge lihtsalt korrektsed. Elementaarselt viisakad. Näidake, et teil on kombed. Ja mingigi häbitunne puhuks, kui need ununema juhtuvad,” tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli Vikerraadio meediateemalises kommentaaris.

  • foto
    Urmo Kübar: kes on süüdi?
    17.02

    Aarne Mäe Postimehes ilmunud arvamusartikkel “Homofestivali kaval kampaania” sisaldab kaht ekslikku mõttekäiku, millele tahan vastu vaielda.

  • foto
    Kajar Kase: Vene luureafäär võib Trumpile päriselt saatuslikuks saada
    17.02

    Venemaal prostituutide palkamine ei ole isegi ebaseaduslik ja president võib anda välja määrusi, mille kohtud tagasi lükkavad. Aga kui peaks välja ilmuma mõni reaalne tõend Trumpi isiklikust koostööst vene luurega, siis see võib Donald Trumpi presidentuurile saatuslikuks saada, kirjutab ERRi toimetaja Kajar Kase oma kommentaaris.

  • foto
    Rauno Vinni: siseakadeemia kolimisotsus on näide Eesti viletsast poliitikakujundamise kvaliteedist
    17.02

    Sisekaitseakadeemia kaasus on ehe näide – eesmärk on laialivalguv, alternatiive pole tõsiselt kaalutud või avalikkusele selgitatud ja isegi projekti maksumus ei ole üheselt paigas. Kuid koalitsioonis on kolimise otsus eilse seisuga tehtud, märgib Rauno Vinni Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Urmas Vadi: võta endale koduluuletaja
    17.02

    „Paljud võtavad endale kassi, eksootilise ämbliku või lausa boa, inimestele meeldib kellegi lähedus, miks mitte siis võtta endale üks luuletaja majja?” mõtiskleb ERRi toimetaja Urmas Vadi Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Alo Lõhmus: valitsusasutuste koht on pealinnas, aga neis töötamine olgu võimalik ka maakondade elanikele
    15.02

    Vaid riigisisene raudteevõrk suudab linnadevahelisi vahemaid vähendada ning anda inimestele võimaluse osaleda Tallinna tööturul, olgu siis riigiametites või eraettevõtetes, ilma oma kodukohta samal ajal maha jätmata. Realistlik regionaalpoliitika võikski selle endale eesmärgiks seada, tõdeb Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Aivar Hundimägi: miks varjata osalust jäätmefirmas?
    14.02

    Aivar Hundimägi käsitleb tänases Vikerraadio päevakommentaaris Eesti suurima jäätmefirma Eesti Keskkonnateenused omanikeringi, kuhu Äripäeva väitel kuulus suure tõenäosusega Reformierakonna ja IRLiga seotud sõpruskond, kes avalikkuse eest enda ärihuve varjas.

  • foto
    Yana Toom: Uudelepp püüab Keskerakonda rahvuspõhiselt lõhestada
    14.02

    „Eesti suurimal, eri rahvustest inimesi ühendaval erakonnal ei taheta lubada muuta häbiväärset olukorda, kus 6 protsenti elanikkonnast on „tulnukad” – just sõna alien on trükitud halli passi kaanele,” kommenteerib Euroopa parlamendi liige Yana Toom (KE) Annika Uudelepa läinudnädalast arvamuslugu.

  • foto
    Villem Mutt: Narva pole ju Donetsk?!
    13.02

    „Kui juba läinudesmaspäevasest Postimehest võis lugeda, et [Ida-Ukraina] konflikti eskaleerumise taga on eelkõige Ukraina valitsusväed, siis millise vabandusega kasutavad meie välis- ja kaitseminister ning sisuliselt kõikide parlamendiparteide esindajad, kes ammutavad infot ka avalikkusele kättesaamatuist otsekanalitest, rahvusliku telekanali otse-eetrit inimeste desinformeerimiseks?” küsib Villem Mutt oma lugejakirjas.

  • foto
    Rain Kooli: äkki koliks Narva hoopis presidendi residentsi?
    13.02

    Kui tahetakse Põhjamaa olla, siis oldagu Põhjamaa ja rajatagu presidendile residents ilma igasuguste maksumaksja rahaga oma kodu remontimise, ärmatamise ja lühinägeliku pärast mind tulgu või veeuputus mõtlemiseta. Mis aga sisekaitseakadeemiasse puutub, siis hurraaoptimism on riigikaitses kehv sulane ja veel kehvem peremees, leiab ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli.

  • foto
    Annika Uudelepp: kodakondsus – valimiste peapealteema
    10.02

    Jüri Ratase plaan teha kodakondsusest järgmiste valimiste peateema on justkui peapealseis kartulipõllul – efektne vaadata, kuid saabastest nõrgub ikka pori silma, leiab Annika Uudelepp Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Tanel Jan Palgi: kapist välja – miks ma olen Rail Balticu poolt
    10.02

    Euroopa Parlament kaalub igale keskkoolilõpetajale Euroopas ringiseiklemiseks Euroopa InterRaili pileti kinkimist. Paraku pole Eesti, Läti ega Leedu sihtkohtadena InterRaili kaardilgi. Baltikumi kohal asub tühi auk. Hoolimata sellest, et olen andnud oma hääle petitsioonile Rail Balticu vastu, olen Euroopa raudteekaardile jõudmise poolt, kirjutab Austraalia eestlane Tanel Jan Palgi.

  • foto
    Erik Gamzejev: oma elanike laostamine
    08.02

    Olukord, kus Eesti mõistes niivõrd suur linn nagu Kohtla-Järve loovutab riigile 31 mitte kellelegi  vajalikku korterit, illustreerib ühel ajal nii kohalikku haldussuutmatust kui ka riigi regionaalpoliitika läbikukkumist, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio tänases kommentaaris.

  • foto
    Viktor Trasberg: Eesti elanikud pooldavad alkoholireklaami keelamist, aga mitte aktsiisitõuse
    07.02

    Kaks kolmandikku Eesti elanikest on päri alkoholireklaami keelamisega ja peaaegu pool on valmis vähendama alkoholipoodide hulka. Alkoholi aktsiisitõuse pooldab aga vaid kolmandik inimestest, tõdeb Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Efektiivne riik ja kodanike rahulolematus Thatcheri riigi õhendamise näitel
    07.02

    Kui vaadata Ühendkuningriigis eelmisel sajandil toimunud demandariseerimist ja thatcherismi tervikuna, siis see on ajalooline õppetund. Traditsioonidest ja ajaloost eemaldudes ning ideoloogiale keskendudes muutume me kergesti ettevaatamatuteks ratsionalistideks, kes kokkuvõttes võivad saavutada hetkelise edu (mida rahvas justkui ootab), aga pikemas plaanis puudub oskus pöörata lahendused jätkusuutlikuks, kirjutab Tallinna tehnikaülikooli avaliku halduse magistrant Raiko Puustusmaa oma essees.

  • foto
    Mirjam Ruth Loide: tõde lapikust Maast ehk mis Tartu Waldorfgümnaasiumis päriselt toimus
    06.02

    Olen Tartu Waldorfgümnaasiumi 11. klassi õpilane. Kuna viimasel ajal on meedias tekkinud skandaal seoses minu kooli ja portaali Telegram juhi Hando Tõnumaaga, soovin selgitada paari asja.

  • foto
    Rain Kooli: päästkem tuss ja tõmmakem vahepeal Hinge
    06.02

    ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli arutleb tänases Vikerraadio kommentaaris selle üle, kas tõsisele asjale võib tähelepanu tõmmata humoristliku kampaaniaga.

  • foto
    Urmas Reinsalu: vahelejäämise oht roolijoodikuid ei heiduta, sõltuvusravi on tõhusaim vanglas
    05.02

    Iga päev on Eesti teedel 1000-3000 joobes juhti. Paljusid neist vahelejäämine ei heiduta, sest nad teavad, et pääsevad tingimisi karistusega isegi korduva kriminaalses joobes juhtimise korral. See tuleb lõpetada. Kusjuures reaalne vanglakaristus ei takista, vaid just nimelt tõhustab ka sõltuvusravi, vastab Urmas Reinsalu Indrek Sirgi intervjuule

  • foto
    Juhan Kivirähk: praeguses valitsuses tegutsemisest on enim kaotada IRL-il
    04.02

    Eesti poliitika jõujooned on suuresti üles ehitatud vastandumisele, kusjuures ei Reformi- ja Keskerakonna ega SDE ja EKRE vastasseisu eesmärk pole kaaperdada teise poole hääletajaid, vaid mobiliseerida oma toetajaskonda. Ainuke häälte pärast võitlev paar on Vabaerakond ja IRL ning sellest vastandumisest ei võida kumbki, kirjutab Turu-uuringute ASi uuringujuht Juhan Kivirähk kommentaariks värsketele erakondade toetusandmetele.

  • foto
    Indrek Sirk: automaatne šokivangistus ei lahenda joobes autojuhtimise probleemi
    04.02

    Joobes juhte ei ohjelda vangla, vaid vahelejäämise hirm ning teadlikkus oma teo tagajärgedest. Esimese jaoks on vaja tõhusamat järelevalvet, teise jaoks teavitust, koolitusi ja sotsiaalprogramme. Ning alkoholisõltuvuses inimesed vajavad eelkõige ravi, märgib vandeadvokaat Indrek Sirk.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: miks kodakondsusest ei saa järgmiste valimiste põhiteemat
    03.02

    „Ma ei usu, et kodakondsuse teemast saaks järgmiste valimiste võtmeteema. Lääne-Euroopas tehtud uuringud küll näitavad, et vasakpoolsed erakonnad teevad meelsasti algatusi kodakondsuse liberaliseerimiseks ning ka lahtirahvustamiseks, kuid valdavalt jäävad need plaanid soiku siis, kui paremkonservatiivsed jõud paistavad aktiveeruvat,“ leiab Mari-Liis Jakobson Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Rain Kooli: topeltkodakondsus – põhiseaduslik õigus või julgeolekurisk?
    03.02

    Põhjanaabrite juures löövad laineid uudised, mille kohaselt pole Soome ja Venemaa topeltkodakondsusega isikutel Soomes asja teatud ametikohtadele ega pääse nad ka ajateenistuses teatud koolitusharudesse või muul moel riigi julgeoleku seisukohalt tundliku teabe ligi. Rain Kooli kommenteerib.

  • foto
    Tänases Eestis räägitakse rahust rohkem kui osatakse seda tõesti nautida
    03.02

    „Tänases Eestis räägime me rahust rohkem kui oskame seda tõesti nautida. Sõja üle elanud inimesed, ka Eestis, oskasid rahu palju enam nautida. Neile polnud vaja seletada, milleks on rahu hea – rahu oli hea, et elada. Nii lihtne see oligi,“ kirjutab Peeter Järvelaid.

  • foto
    Kaupo Meiel. Käsikirjad võistlustules ei põle
    02.02

    Eile lõppes käsikirjade vastuvõtt Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusele ja neid laekus tublisti üle poolesaja, mis on kvantitatiivselt väga hea tulemus. Käsikirjadega asub nüüd oma rasket tööd tegema žürii, mille otsused võivad otse või kaude määrata päris paljude kirjanike tuleviku.

  • foto
    Madis Kübar: mul on piinlik, et Eesti pealinna juhivad kriminaalsüüdistusega inimesed
    02.02

    Aasta teine pool toob Tallinnasse seoses Euroopa Liidu eesistumisega äärmiselt palju tähtsaid külalisi. Meile antakse võimalus näidata tervele maailmale, et Tallinn on toredaim pealinn Euroopas, suurepärane koht, kuhu reisida ja kus elada. Kuid kriminaalsüüdistusega linnajuhid ei ole tõesti see, millega tahaksime silma paista, kirjutab Tallinna linnavolikogu IRLi fraktsiooni juht Madis Kübar oma arvamusloos.

  • foto
    Brit Tammiste: kergitame saladuseloori laste kogetud vägivallalt
    02.02

    Vägivalla all kannatab tõesti palju enam lapsi, kui me registreeritud kuritegude kaudu teada saame, ning selle tõelise ulatuse väljaselgitamine on keeruline. Siiski tegelevad vägivalla vastu võitlejad Eestis teadmises vägivalla tegeliku ulatusest ja iseloomust, kirjutab justiitsministeeriumi analüüsiosakonna nõunik Brit Tammiste vastuseks Rain Kooli arvamusloole. Lisatud on ka viis linki kohtadele, kus abi saab.

  • foto
    Alo Lõhmus: rahutu Tartu rahu
    01.02

    „Nüüd on aeg käes Eesti riiki sisemiselt ehitama hakata. Läheb ja tehakse see töö hästi, siis võime julgemad kõigi nende pöörangute vastu olla, mis ehk Peipsi taga tulevad. Teisest küljest peame endid piiririikide liidu läbi igasuguste tulevate pöörete vastu kindlustama.“

VÄRSKED UUDISED

Viimase 24h uudised