Rain Kooli: Silver Meikar ja oravad, sool ning puuvill

28.05.2012 13:42
Rubriik: Arvamus
Jesuiidist preester ja psühhoterapeut Anthony de Mello räägib oma raamatus "The Song of the Bird" ("Linnu laul") sufistliku loo Nasruddinist, kes ladus vankrile soolakoorma, rakendas selle ette eesli ning asus teele turuplatsi poole. Kui eesel läbi jõe kahlas, lahustus suur osa soolast. Kaldale jõudnud eesel jooksis ringi, ise rõõmus selle üle, et raskest koormast lahti sai.
Nasruddinile tegi kauba kaotamine ja eesli rõõm meelehärmi. Järgmisel päeval ladus ta vankrile hoopis puuvillakoorma. Nüüd oleks eesel peaaegu jõkke ära uppunud, kuna vesi imbus puuvilla ja muutis koorma mitu korda raskemaks. "Näed nüüd," seletas Nasruddin eeslile. "See peaks sulle õpetama, et vees kahlamine pole alati kasulik!"

Täna on veel vara öelda, kas Eestis lõppenud nädala suurimaks kõneaineks tõusnud artikli avaldamine Postimehes osutub Reformierakonna endise riigikogu liikme Silver Meikari jaoks soola- või puuvillakoormaga jõkke sõitmiseks. Seda lugu ei valinud ma aga mitte ainult selle suurepärase kujundlikkuse pärast. Valisin õpetliku loo just nimelt Anthony de Mello teosest, kuna "Linnu laulus" on äärmiselt olulisel kohal usk, selle olemus ning selleni jõudmine.

Silver Meikari väite, et tema on võtnud erakonna endise peasekretäri, praeguse justiitsministri Kristen Michali ettepanekul praeguse riigikogu liikme Kalev Lillo vahendatud tundmatu päritoluga raha ja vormistanud selle enda nimel tehtud annetuseks erakonnale, tõesuse on Reformierakond taandanud just nimelt usu küsimuseks.

Ma usun, et sellega on oravapartei teinud põhimõttelise vea.

Eitades kõiki Meikari artikli väiteid, tekitades sõna sõna vastu -olukorra ja rääkides usu küsimusest on Reformierakond seadnud kaalukausile kogu oma autoriteedi. Veel enamgi, erakond on sisuliselt pannud rahvahääletusele mitte ainult enda, vaid ka Eesti poliitilise süsteemi usaldusväärsuse. On ju läinud nädal toonud selgeid sõnumeid selle kohta, et ükski neljast parlamendierakonnast pole patust puhas ehk et teadmata päritolu raha on erakonnaliikmete annetustena voolanud kõigi suurte erakondade kassadesse.

Valides eitamise ja usu rõhutamise on Reformierakond ilmselt lootnud, et avalikkuse silmis õnnestub teha seda, mida alates Meikari artiklist on teha püütudki - tembeldada Silver Meikar kibestunud üksikjuhtumiks, kellel ei õnnestu oma väiteid tõestada ning kelle vastu asetub seni populaarsusuuringute tipus või vähemalt selle vahetus läheduses mõnulenud erakonna kogu usalduskapital.

Kogu selles lähenemises on lihtne valuviga. Reformierakond unustab, et kui valida on poliitikute ja erakondade mädasuse või puhtuse vahel, kaldub avalikkus uskuma esimest, mitte teist.

Kristen Michal ja tema erakond peaks seda eriti hästi teadma seetõttu, et korra varem on nad ise sama seaduspära enda huvides ära kasutanud. Me kõik ju mäletame veel idarahaskandaali, millest Reformierakond eesotsas peaminister Andrus Ansipiga tegi samuti usu küsimuse - kapo ja meie ütleme, et Edgar Savisaar on endise KGB ohvitseri Vladimir Jakunini käest Keskerakonna valimiskampaania jaoks raha küsinud ja vastava lubaduse saanud, tõendeid me esitada ei saa, aga te peate meid lihtsalt uskuma.

Suur osa uskuski. Seekord aga on oravad ilmselt oma senisest suhtelisest edust nii pimestatud, et nad ei mõista, et nad tulistavad end ise jalga. Sest nagu öeldud - kui valida on poliitikute ja erakondade mädasuse või puhtuse vahel, kaldub avalikkus uskuma esimest, mitte teist.

Erakonnad paistavad olevat oma valiku teinud. Siit edasi on eriti vastutusrikas roll kanda ajakirjandusel. Tuleb välja kaevata ja avalikult esitada piisavalt tõendeid, et poliitilise süsteemi ringkaitse lammutada. Ainult nii on võimalik edasi minna uue, puhtama Eestiga.

Tegemist on Vikerraadio päevakommentaariga. Kõiki päevakommentaare täispikkuses on võimalik kuulata SIIN.

Samal teemal

Kommenteeri