Ajaloo kammitsad ja nüüdiselu kiirvoolus – Eesti kogemus rändekriisis

Iraagi kurdid Grande-Synthe sisserändajate laagris Põhja-Prantsusmaal 4. oktoobril 2016. (Foto: Philippe Huguen/AFP/Scanpix)
Greete Palmiste
5.10.2016 15:52
Rubriik: Arvamus

Eesti poliitikute ebakindel esinemine avalikkuses ja kehv selgitustöö kasvatasid märgatavalt rahva umbusaldust rändekriisi ajal, leiab Bremenis rahvusvahelise ajakirjanike vahetuse raames töötav ERRi ajakirjanik Greete Palmiste väljaande taz.de jaoks kirjutatud arvamusloos.

Iga kord, kui keegi esitab mulle Eestis küsimuse, milles sisaldub sõna põgenik, tõmban kopsud õhku täis ja hoian hetkeks hinge ärevalt kinni.

Euroopa lõunapiiridel lahti rullunud kriis pani Eesti ühiskonna korralikult lainetama ja andis olulisi õppetunde. Ühiskonnagruppide arvamuse polariseerumisest hoolimata on Eesti alates selle aasta märtsist võtnud vastu 60 põgenikku. Kusjuures Saksamaal on Eestis levivates hinnangutes mängida päris suur roll.

Euroopa põgenikekriis on 1,3 miljoni elanikuga Eestisse jõudnud eelkõige uudiste ja fotodena: Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli kutse põgenikele; inimmassid Euroopa piiril; veekalkvel pruunisilmsed lapsed; oranž päästevestide „vaht“ Kreeka saarte rannikul. Möödunud suvel jõudis see Eestisse otseselt ka Euroopa Liidu kvoodipoliitika kaudu, millest Eesti küll esialgu keelduda tahtis, kuid otsustas siis, et võtab kahe aasta jooksul vastu 550 põgenikku. Eesti politseinike rühmad on käinud Lõuna-Euroopa piiril põgenikke aitamas.

Samal ajal on ootamatult ja šokeerivalt suurenenud rassistlike ja ülirahvuslike, lausa ksenofoobsete loosungite levik. Seda põhiliselt sotsiaalmeedias. Ühtäkki tundub vale rääkida anekdoote, mille tuumas on ühe rahvuse või usugrupi omadus, sest ma ei taha paista nende moodi, kes häbi tundmata oma autol „Siin ei ole Aafrika“ kleepsu kannavad.

Möödunud suvel raputas Eestit uudis sellest, et varjupaika taotlevate inimeste kortermaja välissein süüdati. Ajakirjanikud, kes on julgenud põgenike teemal solidaarsust näitavaid artikleid kirjutada, saavad räigeid vihakirju. See on kole pilt Eestist ja mul on seda piinlik kirjeldada. Loomulikult on see vaid üks pool olukorrast. Aga see on olukord, millega peab ühiskond tegelema, sest põgenike küsimus ei lahene nii pea ja rahvaste ränne on paratamatu.

Konservatiivne varjupaigapoliitika

Viimasel 25 aastal ehk taasiseseisvumise järel on Eesti asüülipoliitika olnud vägagi konservatiivne. Eestist on saanud varjupaiga umbes pooltuhat inimest. Oleme põhiliselt tegelenud ühiskonna ülesehitamisega, eeskujuks Põhjamaad. See tähendab, et ei Eesti riigil ega kodanikel pole palju kogemusi võõramaalaste aitamisega meie kodus või isegi hijabi nägemisega tänavapildis.

Muidugi on varjupaiga saanutele seadused, rahvusvahelised lepped ja süsteemid – nagu kohustuslik keeleõpe või riigipoolne abi korteri üüri tasumisel. Aga ootamatult paluvad meilt abi inimesed, kelle keele- ja kultuuriruum on sootuks teistsugune meie omast. Meil ei ole veel pagulastele mõeldud õpikuid või käsitust, kuidas araabiakeelsed lapsed lasteaias hakkama saavad.

Ajal, mil Bremen 1960. aastatel esimestele põgenikele ukse avas, vaatas Eesti otsa teistsugusele migratsioonilainele. Teise maailmasõja ajal käisid Eestist üle nii Saksa kui ka Nõukogude Liidu väed. Lõpuks okupeeris nõukogude võim järgnevaks 50 aastaks Eesti. 1959. aastast 1989. aastani toodi või rändas Eestisse väga suur hulk venelasi, valgevenelasi ja ukrainlasi. Eestlaste osakaal rahvastikus vähenes selle ajaga 75-lt protsendilt 61-le protsendile. Täna on eestlaste osakaal pea 69 protsenti, iga neljas Eesti elanik on vene kodakondsusega.

Võib üldistada, et suur hulk venelasi jäi 25 aastat tagasi, Eesti iseseisvudes Eestisse justkui lõksu. Pettumus saatuses on kandunud tänapäeva. Meil on seni suur hulk inimesi, kes ei tahagi eesti keelt ära õppida ega ole integreerunud. Need asjaolud – eestlaste osakaalu vähenemine ja integratsiooniprobleemid – on ühed neist argumentidest, mida kasutavad immigratsioonivastased: kuidas räägime süürlaste integreerimisest, kui me pole seda 25 aasta jooksul kaasmaalastega suutnud teha?

Poliitikute ebakindel kommunikatsioon

Kui mu perekond kuulis, et tulen kuuks ajaks Saksamaale tööle, lisasid nad vahetult pärast õnnesoovide edastamist, et ma kindlasti hoiduks rahvakogunemistele minekust. Ikka seepärast, et maandada risk juhul, kui keegi peaks korraldama terrorirünnaku. Perekonna hoiatus ei ole kindlasti tulnud Bremeni kohta tehtud uurimistööst, vaid neid on kohutanud pildid Saksamaal süüdatud põgenikekeskustest või uudised matšeeterünnakutest rongides ja ahistamisest Kölnis.

Vahemärkusena: kõik Bremenis toimunud vahejuhtumid, millest kahe nädala jooksul kuulnud olen, paistavad olevat just vähemustele suunatud, mitte vastupidi. Olgu tegemist siis põgenikele mõeldud maja süütamise või LGBT-kogukonna keskuse rüüstamisega.

Kui Merkel avalikult välja ütles, et tervitab kõiki, kes sõjakoleduste eest põgenevad, pidas osa eestlastest seda hullumeelseks. Teised aga tunnustasid Merkelit solidaarsuse ja tegutsemisjulguse eest. Rääkides aga Eesti poliitikute käitumisest kriisis tuleb tõdeda, et Eesti avalikkusel oli kahesuguseid signaale selle kohta, kuidas kriisi leevendamine meid mõjutab.

Nagu eespool mainitud, ei nõustunud Eesti esialgu kvoodi alusel põgenike vastuvõtuga. Nii kommunikeerisid ka poliitikud. Hiljem aga mõisteti, et solidaarsuse näitamine on ainuõige samm. EL-i abirahade eest rajatud objektide sildid vaatavad vastu igast Eesti linnast. See tähendab, et me ei saa rasketel aegadel mitte ühtse meeskonnana tegutseda. Aga põgenike arv jäi ebaselgeks päris pikalt.

Poliitikute ebakindel esinemine ajakirjanike ees ja kehv selgitustöö kasvatasid rahva umbusaldust. Ka ajakirjandust häiris, et ei suudeta anda sirgeid vastuseid. Kuid ka ajakirjandus on möödunudsuvises segaduses kaotaja. Kodanike tulised arutelud kolisid hoopis sotsiaalmeediasse ning selgus, et ei ajakirjandus ega valitsuskommunikatsioon suuda internetifoorumites levivate valefaktidega tegeleda ega populistlikule argumentatsioonile vastata.

"Riskideks tuleb valmis olla"

"Meie ka ei teadnud, mis saama hakkab," lausus mulle Bremeni sotsiaalministeeriumi pressesindaja Bernd Schneider. Kuna Saksamaa paistab eestlastele kui üks rändekriisi tulipunktidest, kasutasin selle artikli kirjutamiseks võimalust, et küsida kommentaare inimeselt, kes väga otseselt on kriisi lahendamisega tegelenud, Euroopa mastaapides küll pisikesel määral – Bremen võttis möödunud aasta sügisel vastu 10 000 põgenikku.

"On mõistetav, et ajakirjanikud tahavad vastuseid ja seega esitavad nad pidevalt küsimusi. Poliitikud tunnevad, et peavad midagi vastama, aga tegelikkus on väga kiiresti muutuv. Dünaamilistes situatsioonides ei tea ka poliitikud, kuidas olukorrad eskaleeruda võivad," kommenteeris Schneider. Ta leiab, et ka Saksa meedia, mis ajakirjanduse loogika järgi armastab ekstreemume, ei ole alati aidanud ühiskonnal toimuvaid protsesse mõista. "Meedia on must ja valge, halli ei leidu. Kuid just halli peaks olema rohkem."

Niisamuti ei saa meil kunagi olema täit kindlust, et tõesti mõni varjupaiga saanutest kuritegelikule teele ei lähe. Aga kuritegevus oleks olemas ka ilma põgeniketa, välistada ei saa seda iial. Schneideri arvates tuleb riskideks alati valmis olla, kuid seda mitte aitamisest loobumise hinnaga. Kusjuures, suurt rolli mängivad tema arvates ka kohalikud, kellega pagulased suhelda saavad.

"Kõik on kõigega ühendatud, kogu maailm on kui võrgustik," märkis Schneider ja lisas, et ükski riik ei saa end ülejäänud maailma eest sulgeda, kas või majanduslikus plaanis vaadates.

Greete Palmiste osales septembris Goethe Instituudi vahetusprogrammis Nahaufnahme, mille käigus töötas kolm nädalat Saksamaal ajalehe taz.die Tageszeitungi Bremeni toimetuses. Oktoobri keskel tuleb vahetuse käigus news.err.ee toimetusse tööle Bremeni ajakirjanik Benno Schirrmeister.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Rain Kooli: rahvusringhääling on ühiskondlik lepe
    Eile

    Rahvusringhääling pole midagi vähemat kui ühiskondlik lepe. Selle tegevuse majandus-juriidilised alused on küll seadusesse kirjutatud, aga selle sisulise töö tuum on kogu ühiskonda hõlmav vaikiv kokkulepe, et meil on vaja oma ühiskondlikku meediamaja, mida ei puhu ümber ükski kuri hunt ja mis peab vastu ka vaesustatud uraani sisaldavale pommile, kirjutab ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

  • foto
    Andrey Krashevskiy: Prantsusmaa suhtumine Venemaasse võib peagi kardinaalselt muutuda
    03.12

    Prantsusmaa presidendivalimistel on favoriitideks kujunenud kaks Vene-meelset kandidaati. Seega seisavad — hoolimata sellest, kumb neist valimised võidab — Prantsusmaa poliitikas peatselt ees tõsised muutused, mis puudutavad kogu Euroopa Liitu. Isegi kui praegu on veel lahtine, millist rolli tulevane Prantsusmaa hakkab EL-is mängima, võib lähitulevikus vägagi küsitavaks osutuda EL-i ühtne vastasseisukurss Venemaaga, kirjutab ERRi veebiuudiste toimetaja Andrey Krashevskiy.

  • foto
    Annika Uudelepp: Jüri Ratase kolm vaala
    02.12

    Millised on need ”kolm vaala”, millele tuginedes Jüri Ratas õnnestuks nii peaministri kui erakonnajuhina? Poliitikauuringute keskuse Praxis riigivalitsemise ekspert Annika Uudelepp vastab.

  • foto
    Kaupo Meiel: meie maailmavaade on mulgi kapsas
    01.12

    Tänapäeva inimeste jaoks on religioonid, argimütoloogia ning turundus ammu kõik segamini nagu puder ja kapsad. Aga vahest pole laiemas plaanis vähimatki vahet, kas rahu ja rõõmu sõnumit kannab preester või jõuluvana, peaasi, et see kohale jõuab, mõtiskleb kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Jaanus Kangur: veel Castrost ehk kuubalased ei allu kapitalistlikule õnne mudelile
    01.12

    Kuubalaste hoiakud äsja surnud Fidel Castro suhtes pole mustvalged, vaid sisaldavad mitmeid värve ning seda ühekorraga ja samaaegselt. Kuubalased on muidugi ise sama vastuolulised ning selles mõttes saan ma aru ka Edward Lucase pahameelest Castro surma järgsete reaktsioonide peale. Kuubalased lihtsalt ei allu kapitalistlikule õnne mudelile, kirjutab regiooniantropoloog Jaanus Kangur oma arvamusloos.

  • foto
    Erik Gamzejev: Ida-Viru jaoks unistuste valitsus
    30.11

    Värske valitsus on Ida-Virumaa seisukohalt unistuste valitsus, sest kunagi varem ei ole Toompeal võimul olnud sellist koalitsiooni, kel oleks nii suur Ida-Viru elanike toetus. Loodetavasti ei nurja Ida-Viru poliitikutega seotud skandaalid praegust erakordset võimalust maakonna areng hooga käima tõmmata, märgib peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Viktor Trasberg: (õlle)keisririigi sünd
    29.11

    Eestis käib haarav arutelu õlle aktsiisitaseme üle, millest näib sõltuvat kogu Eesti ja vist ka Läti saatus.

  • foto
    Kindralleitnant Terras: sõda ei ole kunagi ilus
    29.11

    Kuigi 100 aastat tagasi ümbritses sõda parasjagu romantiline oreool, on selle tegelikkus alati immutatud tule, suitsu ja verega. Sõditakse poliitiliste aadete ja eesmärkide nimel, kuid need ei anna tuld, kaeva kaitsekraave ega torka täägiga. Seda tegid ja teevad reaalsed, lihast ja luust inimesed. Mõeldes tänastele probleemidele ja ohtudele on kasuks ja toeks see, kui vaatame tagasi nüüd peaaegu sajandi taha ja ammutame jõudu meie eelkäijate vaprusest ja kindlameelsusest, tõdeb kaitseväe juhataja Riho Terras.

  • foto
    Rain Kooli: sõnavabaduse katkedes on vesi ahjus – või inimesed
    28.11

    Kui sõnavabaduse veniv kumm ühel hetkel pauguga lõhkeb – näiteks siis, kui vihkamine ja verbaalrünnakud viivad demokraatliku riigikorra lagunemiseni –, jäävad sellest lõpuks ilma kõik, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli ja loetleb neli sõnavabadust ähvardavat ohtu.

  • foto
    Mari Öö Sarv: lõputu hoolimise hooaeg
    27.11

    See on juba alanud. Jõulukampaaniad heategudeks. Näiteks tuli minu motoklubi postkasti kiri üleskutsega viia jõulude ajal lastekodulastele kommi. Varsti selgub, mille ostmiseks tänavuse ”Jõulutunneli” annetused lähevad, ja toidupoodide kassadesse tulevad müügile väikesed kellukesed, mille ostmisega toetad beebidele selle masina ostmist, mis teeb “bing!”

  • foto
    Toomas Alatalu järelehüüe Fidel Castrole
    26.11

    Väliskommentaator Toomas Alatalu räägib Kuuba kauaaegse valitseja Fidel Castro rollist maailma ajaloos.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: Reformierakond peab muutuma mänedžerist diskuteerijaks
    26.11

    Opositsioonis ei tööta enam need suhtekorralduslikud knihvid, millega valitsuses harjunud oldi. Samas ei pruugi uue valitsuse maailmavaade Reformierakonnale üldse nii vastumeelne olla kui jutud vasakpöördest aimata lasevad, märgib politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Ester Vilgats: aga kui ei müüks autot juhiloata ostjale
    25.11

    Tõepoolest. Mis oleks, kui teeks sellise radikaalse otsuse, et autot saaks osta üksnes inimene, kellel on juhiluba, täpsemalt öeldes juhtimisõigus. Sest auto selle juhtimiseks vajalike oskusteta inimese käes on niisama ohtlik kui tulirelv, kirjutab ERRi Pärnu korrespondent oma arvamusloos.

  • foto
    Eva Lepik: kes kaitseb loominguvabadust autorikaitsjate eest?
    25.11

    Nn panoraamivabaduse - ehk ehitiste, skulptuuride ja muude avaliku ruumi kunstiteoste vaba pildistamise-filmimise ning nende jäädvustiste jagamise - vastu võitlemine on kasulik eelkõige autorikaitseühingutele, mitte autoritele endile, osutab MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse liige Eva Lepik oma arvamusloos.

  • foto
    Alo Lõhmus: millal jõuame kommunismi?
    23.11

    Kas olete märganud, millise innuga püüavad toidupoed viimasel ajal juurutada automaatkassasid? See ongi otse meie silme all arenev robotite pealetung, toonitab Alo Lõhmus oma arvamusloos ja soovib tere tulemast peatsesse tööjärgsesse ühiskonda.

  • foto
    Andres Siplane: eliit eliidi vastu ehk Vilfredo Pareto naerab viimasena
    23.11

    Viimasel ajal on mitmel pool maailmas olnud valimistel edukad valitseva eliidi vastased poliitilised liikumised. Murettekitav oleks justkui see, et haritud ja haldusvõimelise establishment’i asemele trügivad harimatud laamendajad. See tuletab meelde Itaalia sotsiaalteadlase Vilfredo Pareto (1848 – 1923) eliiditeooriat, mille väljatöötaja kahtlemata itsitab seda kõike teispoolsusest nähes pihku.

  • foto
    Peep Nemvalts: teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses
    22.11

    Kui rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, on emakeelne teadus oma kultuuri ja hariduse arenguks iga rahva jaoks hädavajalik, leiab Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

  • foto
    Rain Kooli: mesilaspesa nimega Eesti ehk väärtõlgendus vasakpöördest
    21.11

    Eesti pöördub vasakule! Läänemeelne valitsus kukutatud! Kremli-meelne koalitsioon võtab võimu! -stiilis sõnumite kandumine välisriikide meediaväljaannetesse on hea meeldetuletus selle kohta, kui piiratud on tihtipeale meie endi arusaam teistes riikides toimuvast ning sealsetest mehhanismidest, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

  • foto
    Jüri Nikolajev: kas sellist valitsust me tahtsimegi?
    21.11

    Uue valitsusliidu koalitsioonilepe on Narva elanikele pigem pettumus. Vene koolidele eesti keele õppes leevendust ei anta, kodakondsusetuse probleem ei lahene ja vastuseis Venemaaga jätkub, märgib ERRi Ida-Virumaa korrespondent Jüri Nikolajev oma kommentaaris.

  • foto
    Liisi Moosaar: loomadest „hoolimisel“ ja hoolimisel on vahe
    21.11

    Suur osa inimestest nimetab end loomasõpradeks. Kellel on kodus armastatud kass ja kes tõdeb, et naabri koer on täitsa tore; kellele meeldib pidevalt loomaaias käia ja kes külastab hea meelega loomatsirkusi. Pole harvad ka olukorrad, kus maani rebasekasukas proua tormab chihuahuaga tema kaotamise hirmus keset ööd loomade kiirabikliinikusse või tänavatelt kodutuid lemmikloomi päästev perekond sööb pidulikel sündmustel hanemaksapasteeti foie gras´d.

  • foto
    Anu Viltrop ja Laur Raudsoo: mis oleks, kui suhtleks ühel nädalal oma naabritega?
    19.11

    Kui soovid elada täiesti omaette ja eraldi, siis korter suures kortermajas on kõige kindlam valik. Tihedalt üksteisega kõrvuti elades on kergem üksteist mitte märgata ja kaasinimesed tähelepanuta jätta.

  • foto
    Samost ja Hussar: USA gigantidele kuuluv sotsiaalmeedia viib Eestist meeletult reklaamiraha
    18.11

    Facebooki ja Google’i taolistele sotsiaalmeediagigantidele liigub Eestist tohututes kogustes reklaamiraha, mida saaks kasutada Eesti ajakirjanduse arendamiseks. Mida rohkem inimesed traditsioonilise ajakirjanduse asemel sotsiaalmeediasse kanduvad, seda suuremat kasu saavad tegelikult USA päritolu suurfirmad, tõdesid peatoimetajad Lauri Hussar ja Anvar Samost Tallinnas rahuvsvahelisel meediakonverentsil.

  • foto
    Annika Uudelepp: kaitseventiilivalitsus
    18.11

    Homme peaks olema see päev, kui Keskerakonna, sotsiaaldemokraatliku erakonna ja IRL-i volikogu kiidab heaks uue koalitsioonilepingu. Ükskõik, mis seal kirjas on, nimetavad need kolm erakonda seda mingi särava nimega ning valitsusest välja puksitud Reformierakond manab vasakpööret ja idameelsuse võidukäiku.

  • foto
    Michael Steel: võtnuks meedia Trumpi algusest peale tõsiselt, võinuks valimistulemus teine olla
    18.11

    Meedia suutmatus näha Donald Trumpi valimiskampaania alguses tema eduvõimalust ning teda ka vastava kriitikameelega kohelda võis otsustada USA valimistulemuse, leiab endine ajakirjanik ja strateegilise kommunikatsiooni ekspert Michael Steel.

  • foto
    Juhan Kivirähk: vene valija ei orienteeru enam Savisaare järgi
    18.11

    Võib küsida, kas venekeelne valija enam orienteerubki väga palju selle järgi, mida arvab asjadest Edgar Savisaar. Pigem jälgivad nad, kuhu positsioneerivad ennast uues olukorras Yana Toom ja Mihhail Kõlvart, märgib oma kommentaaris erakondade toetusuuringutele Juhan Kivirähk.

  • foto
    Janek Mäggi: vasak ei tohi teada, mida parem teeb!
    17.11

    Heategevusmaailma võlu on kohati valus isetus. Tunnustuse jagamine ei ole patt, kuid selle lunimine on häbiasi, kirjutab Janek Mäggi oma arvamusloos.

  • foto
    Urmas Vadi: seisev mees
    17.11

    Eesti mees ei tantsi, ei kelguta, eesti mees seisab, kirjutab Urmas Vadi oma kommentaaris.

  • foto
    Lugejakiri: USA küsitlused ei eksinud, vaid hoopis mõjutasid valimistulemust
    17.11

    Kuna valitseb reaalne oht, et USA presidendivalimiste ootamatu tulemus viib Eesti poliitikud ekslikule järeldusele, et Donald Trumpi poolt valimiskampaanias kasutatud lähenemine toimib ning küsitlusi ei saa enam üldse usaldada, siis tasub vaadata seda tulemust nüüd veidi lähemalt.

  • foto
    Erik Gamzejev: leping sigatsejaga − helgema tuleviku nimel
    16.11

    Kas Keskerakonna poolt Tallinnas ja Ida-Viru linnades viljeletud valitsemisstiil saab omaseks ka praegu loomisel olevas uues Eesti valitsusliidus, küsib peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Peeter Järvelaid: riigi- ja auto juhtimisest Eesti poliitilises kultuuris
    16.11

    Eesti liiklusseaduses on kirjas põhimõte, mis kohustab juhti juhtima transpordivahendit vastavalt tee- ja ilmaoludele. Ilmselt samamoodi võiks olla ideaalis riigi juhtimisega: et need inimesed, keda rahvas volitab riigi juhtimisel osalema, oleksid esiteks professionaalid ja need juhid arvestaks juhtimisel kindlasti tähelepanelikult meid ümbritsevate oludega.

Täna etv-s

foto
OP
Täna 21:40

Mart Kalm uurib maja. See maja pole muud kui ERM. Aga ERMis on muudki: näiteks Ivar Põllu "Vägi". Theatrumis on laval isa: Lembit Peterson. Lavastab tütar Maria Peterson.

täna vikerraadios

foto
Huvitaja. Pakendiinfo mõistmine
Täna 10:05

Kui selge ja vajalik info peaks olema toiduainete pakenditel? Kui arusaadav on inimeste jaoks toote kalorsus, rasva-, suhkru- või soolasisaldus ja millised nõuded kehtivad tööstustele info avaldamise suhtes?
Saates räägivad toiduainete pakendiinfost Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi, Maaeluministeeriumi toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Külli Johanson ja toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.
"Huvitaja" teises pooles vahendame ERRi teadusportaali "Novaator" tervise- ja teadusuudiseid.

Saatejuht on Meelis Süld. kuula 6. detsembril kell 10.05.

R2 aastahiti hääletus