Ajaloo kammitsad ja nüüdiselu kiirvoolus – Eesti kogemus rändekriisis

Iraagi kurdid Grande-Synthe sisserändajate laagris Põhja-Prantsusmaal 4. oktoobril 2016. (Foto: Philippe Huguen/AFP/Scanpix)
Greete Palmiste
5.10.2016 15:52
Rubriik: Arvamus

Eesti poliitikute ebakindel esinemine avalikkuses ja kehv selgitustöö kasvatasid märgatavalt rahva umbusaldust rändekriisi ajal, leiab Bremenis rahvusvahelise ajakirjanike vahetuse raames töötav ERRi ajakirjanik Greete Palmiste väljaande taz.de jaoks kirjutatud arvamusloos.

Iga kord, kui keegi esitab mulle Eestis küsimuse, milles sisaldub sõna põgenik, tõmban kopsud õhku täis ja hoian hetkeks hinge ärevalt kinni.

Euroopa lõunapiiridel lahti rullunud kriis pani Eesti ühiskonna korralikult lainetama ja andis olulisi õppetunde. Ühiskonnagruppide arvamuse polariseerumisest hoolimata on Eesti alates selle aasta märtsist võtnud vastu 60 põgenikku. Kusjuures Saksamaal on Eestis levivates hinnangutes mängida päris suur roll.

Euroopa põgenikekriis on 1,3 miljoni elanikuga Eestisse jõudnud eelkõige uudiste ja fotodena: Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli kutse põgenikele; inimmassid Euroopa piiril; veekalkvel pruunisilmsed lapsed; oranž päästevestide „vaht“ Kreeka saarte rannikul. Möödunud suvel jõudis see Eestisse otseselt ka Euroopa Liidu kvoodipoliitika kaudu, millest Eesti küll esialgu keelduda tahtis, kuid otsustas siis, et võtab kahe aasta jooksul vastu 550 põgenikku. Eesti politseinike rühmad on käinud Lõuna-Euroopa piiril põgenikke aitamas.

Samal ajal on ootamatult ja šokeerivalt suurenenud rassistlike ja ülirahvuslike, lausa ksenofoobsete loosungite levik. Seda põhiliselt sotsiaalmeedias. Ühtäkki tundub vale rääkida anekdoote, mille tuumas on ühe rahvuse või usugrupi omadus, sest ma ei taha paista nende moodi, kes häbi tundmata oma autol „Siin ei ole Aafrika“ kleepsu kannavad.

Möödunud suvel raputas Eestit uudis sellest, et varjupaika taotlevate inimeste kortermaja välissein süüdati. Ajakirjanikud, kes on julgenud põgenike teemal solidaarsust näitavaid artikleid kirjutada, saavad räigeid vihakirju. See on kole pilt Eestist ja mul on seda piinlik kirjeldada. Loomulikult on see vaid üks pool olukorrast. Aga see on olukord, millega peab ühiskond tegelema, sest põgenike küsimus ei lahene nii pea ja rahvaste ränne on paratamatu.

Konservatiivne varjupaigapoliitika

Viimasel 25 aastal ehk taasiseseisvumise järel on Eesti asüülipoliitika olnud vägagi konservatiivne. Eestist on saanud varjupaiga umbes pooltuhat inimest. Oleme põhiliselt tegelenud ühiskonna ülesehitamisega, eeskujuks Põhjamaad. See tähendab, et ei Eesti riigil ega kodanikel pole palju kogemusi võõramaalaste aitamisega meie kodus või isegi hijabi nägemisega tänavapildis.

Muidugi on varjupaiga saanutele seadused, rahvusvahelised lepped ja süsteemid – nagu kohustuslik keeleõpe või riigipoolne abi korteri üüri tasumisel. Aga ootamatult paluvad meilt abi inimesed, kelle keele- ja kultuuriruum on sootuks teistsugune meie omast. Meil ei ole veel pagulastele mõeldud õpikuid või käsitust, kuidas araabiakeelsed lapsed lasteaias hakkama saavad.

Ajal, mil Bremen 1960. aastatel esimestele põgenikele ukse avas, vaatas Eesti otsa teistsugusele migratsioonilainele. Teise maailmasõja ajal käisid Eestist üle nii Saksa kui ka Nõukogude Liidu väed. Lõpuks okupeeris nõukogude võim järgnevaks 50 aastaks Eesti. 1959. aastast 1989. aastani toodi või rändas Eestisse väga suur hulk venelasi, valgevenelasi ja ukrainlasi. Eestlaste osakaal rahvastikus vähenes selle ajaga 75-lt protsendilt 61-le protsendile. Täna on eestlaste osakaal pea 69 protsenti, iga neljas Eesti elanik on vene kodakondsusega.

Võib üldistada, et suur hulk venelasi jäi 25 aastat tagasi, Eesti iseseisvudes Eestisse justkui lõksu. Pettumus saatuses on kandunud tänapäeva. Meil on seni suur hulk inimesi, kes ei tahagi eesti keelt ära õppida ega ole integreerunud. Need asjaolud – eestlaste osakaalu vähenemine ja integratsiooniprobleemid – on ühed neist argumentidest, mida kasutavad immigratsioonivastased: kuidas räägime süürlaste integreerimisest, kui me pole seda 25 aasta jooksul kaasmaalastega suutnud teha?

Poliitikute ebakindel kommunikatsioon

Kui mu perekond kuulis, et tulen kuuks ajaks Saksamaale tööle, lisasid nad vahetult pärast õnnesoovide edastamist, et ma kindlasti hoiduks rahvakogunemistele minekust. Ikka seepärast, et maandada risk juhul, kui keegi peaks korraldama terrorirünnaku. Perekonna hoiatus ei ole kindlasti tulnud Bremeni kohta tehtud uurimistööst, vaid neid on kohutanud pildid Saksamaal süüdatud põgenikekeskustest või uudised matšeeterünnakutest rongides ja ahistamisest Kölnis.

Vahemärkusena: kõik Bremenis toimunud vahejuhtumid, millest kahe nädala jooksul kuulnud olen, paistavad olevat just vähemustele suunatud, mitte vastupidi. Olgu tegemist siis põgenikele mõeldud maja süütamise või LGBT-kogukonna keskuse rüüstamisega.

Kui Merkel avalikult välja ütles, et tervitab kõiki, kes sõjakoleduste eest põgenevad, pidas osa eestlastest seda hullumeelseks. Teised aga tunnustasid Merkelit solidaarsuse ja tegutsemisjulguse eest. Rääkides aga Eesti poliitikute käitumisest kriisis tuleb tõdeda, et Eesti avalikkusel oli kahesuguseid signaale selle kohta, kuidas kriisi leevendamine meid mõjutab.

Nagu eespool mainitud, ei nõustunud Eesti esialgu kvoodi alusel põgenike vastuvõtuga. Nii kommunikeerisid ka poliitikud. Hiljem aga mõisteti, et solidaarsuse näitamine on ainuõige samm. EL-i abirahade eest rajatud objektide sildid vaatavad vastu igast Eesti linnast. See tähendab, et me ei saa rasketel aegadel mitte ühtse meeskonnana tegutseda. Aga põgenike arv jäi ebaselgeks päris pikalt.

Poliitikute ebakindel esinemine ajakirjanike ees ja kehv selgitustöö kasvatasid rahva umbusaldust. Ka ajakirjandust häiris, et ei suudeta anda sirgeid vastuseid. Kuid ka ajakirjandus on möödunudsuvises segaduses kaotaja. Kodanike tulised arutelud kolisid hoopis sotsiaalmeediasse ning selgus, et ei ajakirjandus ega valitsuskommunikatsioon suuda internetifoorumites levivate valefaktidega tegeleda ega populistlikule argumentatsioonile vastata.

"Riskideks tuleb valmis olla"

"Meie ka ei teadnud, mis saama hakkab," lausus mulle Bremeni sotsiaalministeeriumi pressesindaja Bernd Schneider. Kuna Saksamaa paistab eestlastele kui üks rändekriisi tulipunktidest, kasutasin selle artikli kirjutamiseks võimalust, et küsida kommentaare inimeselt, kes väga otseselt on kriisi lahendamisega tegelenud, Euroopa mastaapides küll pisikesel määral – Bremen võttis möödunud aasta sügisel vastu 10 000 põgenikku.

"On mõistetav, et ajakirjanikud tahavad vastuseid ja seega esitavad nad pidevalt küsimusi. Poliitikud tunnevad, et peavad midagi vastama, aga tegelikkus on väga kiiresti muutuv. Dünaamilistes situatsioonides ei tea ka poliitikud, kuidas olukorrad eskaleeruda võivad," kommenteeris Schneider. Ta leiab, et ka Saksa meedia, mis ajakirjanduse loogika järgi armastab ekstreemume, ei ole alati aidanud ühiskonnal toimuvaid protsesse mõista. "Meedia on must ja valge, halli ei leidu. Kuid just halli peaks olema rohkem."

Niisamuti ei saa meil kunagi olema täit kindlust, et tõesti mõni varjupaiga saanutest kuritegelikule teele ei lähe. Aga kuritegevus oleks olemas ka ilma põgeniketa, välistada ei saa seda iial. Schneideri arvates tuleb riskideks alati valmis olla, kuid seda mitte aitamisest loobumise hinnaga. Kusjuures, suurt rolli mängivad tema arvates ka kohalikud, kellega pagulased suhelda saavad.

"Kõik on kõigega ühendatud, kogu maailm on kui võrgustik," märkis Schneider ja lisas, et ükski riik ei saa end ülejäänud maailma eest sulgeda, kas või majanduslikus plaanis vaadates.

Greete Palmiste osales septembris Goethe Instituudi vahetusprogrammis Nahaufnahme, mille käigus töötas kolm nädalat Saksamaal ajalehe taz.die Tageszeitungi Bremeni toimetuses. Oktoobri keskel tuleb vahetuse käigus news.err.ee toimetusse tööle Bremeni ajakirjanik Benno Schirrmeister.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Heldur-Valdek Seeder: riigi eripensionikohustused kahekordistusid kuue aastaga
    Eile

    „Riigi bilanss peaks olema loetav ka ilma teabenõudeta selle sisu kohta, seega peaks eripensioneid edaspidi riigi bilansis kajastama nende tegelikus väärtuses. Eripensioneid bilansis omavatele ministritele soovitan aga tugevdada kontrolli oma ametnike poolt koostatavate määruste ja seadusemuudatuste sisu majanduslike mõjude üle,“ kirjutab Vabaerakonna õigustoimkonna juht Heldur-Valdek Seeder.

  • foto
    Webinar: tõejärgset ühiskonda lahkavad Lauristin ja Pettai
    Eile Uuendatud 17:17

    Toimus infoühiskonna keskuse webinar, mis keskendus tõejärgse ühiskonna teemale, vaadates kuidas see mõjutab nii poliitilisi kui isiklikele otsustusprotsesse.

  • foto
    Viktor Trasberg: mõisa köis on pikk
    Eile

    „Vaatamata sajandivanusele oma riigile ja üle veerandsaja aasta pikkusele järjestikusele vaba turumajanduse kogemusele väljenduvad inimesed endiselt moel, nagu Eesti polekski meie riik ja meie ühise huvi esindaja,“ märgib Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Rain Kooli: unustage see poliitkorrektsus, jääge lihtsalt korrektseks
    20.02

    „Arvamuste paljusus on väärtus, millest vaba, demokraatliku ühiskonna ajakirjandus kinni hoiab – ka siis, kui selle arvamuste paljususe kasutajad ajakirjanduse esindajaid kusagil sotsiaalmeedias sõimavad. Nii et unustage see väidetav poliitkorrektsuse nõue. Öelge julgesti, mida te mõtlete. Aga olge lihtsalt korrektsed. Elementaarselt viisakad. Näidake, et teil on kombed. Ja mingigi häbitunne puhuks, kui need ununema juhtuvad,” tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli Vikerraadio meediateemalises kommentaaris.

  • foto
    Urmo Kübar: kes on süüdi?
    17.02

    Aarne Mäe Postimehes ilmunud arvamusartikkel “Homofestivali kaval kampaania” sisaldab kaht ekslikku mõttekäiku, millele tahan vastu vaielda.

  • foto
    Kajar Kase: Vene luureafäär võib Trumpile päriselt saatuslikuks saada
    17.02

    Venemaal prostituutide palkamine ei ole isegi ebaseaduslik ja president võib anda välja määrusi, mille kohtud tagasi lükkavad. Aga kui peaks välja ilmuma mõni reaalne tõend Trumpi isiklikust koostööst vene luurega, siis see võib Donald Trumpi presidentuurile saatuslikuks saada, kirjutab ERRi toimetaja Kajar Kase oma kommentaaris.

  • foto
    Rauno Vinni: siseakadeemia kolimisotsus on näide Eesti viletsast poliitikakujundamise kvaliteedist
    17.02

    Sisekaitseakadeemia kaasus on ehe näide – eesmärk on laialivalguv, alternatiive pole tõsiselt kaalutud või avalikkusele selgitatud ja isegi projekti maksumus ei ole üheselt paigas. Kuid koalitsioonis on kolimise otsus eilse seisuga tehtud, märgib Rauno Vinni Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Urmas Vadi: võta endale koduluuletaja
    17.02

    „Paljud võtavad endale kassi, eksootilise ämbliku või lausa boa, inimestele meeldib kellegi lähedus, miks mitte siis võtta endale üks luuletaja majja?” mõtiskleb ERRi toimetaja Urmas Vadi Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Alo Lõhmus: valitsusasutuste koht on pealinnas, aga neis töötamine olgu võimalik ka maakondade elanikele
    15.02

    Vaid riigisisene raudteevõrk suudab linnadevahelisi vahemaid vähendada ning anda inimestele võimaluse osaleda Tallinna tööturul, olgu siis riigiametites või eraettevõtetes, ilma oma kodukohta samal ajal maha jätmata. Realistlik regionaalpoliitika võikski selle endale eesmärgiks seada, tõdeb Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Aivar Hundimägi: miks varjata osalust jäätmefirmas?
    14.02

    Aivar Hundimägi käsitleb tänases Vikerraadio päevakommentaaris Eesti suurima jäätmefirma Eesti Keskkonnateenused omanikeringi, kuhu Äripäeva väitel kuulus suure tõenäosusega Reformierakonna ja IRLiga seotud sõpruskond, kes avalikkuse eest enda ärihuve varjas.

  • foto
    Yana Toom: Uudelepp püüab Keskerakonda rahvuspõhiselt lõhestada
    14.02

    „Eesti suurimal, eri rahvustest inimesi ühendaval erakonnal ei taheta lubada muuta häbiväärset olukorda, kus 6 protsenti elanikkonnast on „tulnukad” – just sõna alien on trükitud halli passi kaanele,” kommenteerib Euroopa parlamendi liige Yana Toom (KE) Annika Uudelepa läinudnädalast arvamuslugu.

  • foto
    Villem Mutt: Narva pole ju Donetsk?!
    13.02

    „Kui juba läinudesmaspäevasest Postimehest võis lugeda, et [Ida-Ukraina] konflikti eskaleerumise taga on eelkõige Ukraina valitsusväed, siis millise vabandusega kasutavad meie välis- ja kaitseminister ning sisuliselt kõikide parlamendiparteide esindajad, kes ammutavad infot ka avalikkusele kättesaamatuist otsekanalitest, rahvusliku telekanali otse-eetrit inimeste desinformeerimiseks?” küsib Villem Mutt oma lugejakirjas.

  • foto
    Rain Kooli: äkki koliks Narva hoopis presidendi residentsi?
    13.02

    Kui tahetakse Põhjamaa olla, siis oldagu Põhjamaa ja rajatagu presidendile residents ilma igasuguste maksumaksja rahaga oma kodu remontimise, ärmatamise ja lühinägeliku pärast mind tulgu või veeuputus mõtlemiseta. Mis aga sisekaitseakadeemiasse puutub, siis hurraaoptimism on riigikaitses kehv sulane ja veel kehvem peremees, leiab ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli.

  • foto
    Annika Uudelepp: kodakondsus – valimiste peapealteema
    10.02

    Jüri Ratase plaan teha kodakondsusest järgmiste valimiste peateema on justkui peapealseis kartulipõllul – efektne vaadata, kuid saabastest nõrgub ikka pori silma, leiab Annika Uudelepp Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Tanel Jan Palgi: kapist välja – miks ma olen Rail Balticu poolt
    10.02

    Euroopa Parlament kaalub igale keskkoolilõpetajale Euroopas ringiseiklemiseks Euroopa InterRaili pileti kinkimist. Paraku pole Eesti, Läti ega Leedu sihtkohtadena InterRaili kaardilgi. Baltikumi kohal asub tühi auk. Hoolimata sellest, et olen andnud oma hääle petitsioonile Rail Balticu vastu, olen Euroopa raudteekaardile jõudmise poolt, kirjutab Austraalia eestlane Tanel Jan Palgi.

  • foto
    Erik Gamzejev: oma elanike laostamine
    08.02

    Olukord, kus Eesti mõistes niivõrd suur linn nagu Kohtla-Järve loovutab riigile 31 mitte kellelegi  vajalikku korterit, illustreerib ühel ajal nii kohalikku haldussuutmatust kui ka riigi regionaalpoliitika läbikukkumist, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio tänases kommentaaris.

  • foto
    Viktor Trasberg: Eesti elanikud pooldavad alkoholireklaami keelamist, aga mitte aktsiisitõuse
    07.02

    Kaks kolmandikku Eesti elanikest on päri alkoholireklaami keelamisega ja peaaegu pool on valmis vähendama alkoholipoodide hulka. Alkoholi aktsiisitõuse pooldab aga vaid kolmandik inimestest, tõdeb Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Efektiivne riik ja kodanike rahulolematus Thatcheri riigi õhendamise näitel
    07.02

    Kui vaadata Ühendkuningriigis eelmisel sajandil toimunud demandariseerimist ja thatcherismi tervikuna, siis see on ajalooline õppetund. Traditsioonidest ja ajaloost eemaldudes ning ideoloogiale keskendudes muutume me kergesti ettevaatamatuteks ratsionalistideks, kes kokkuvõttes võivad saavutada hetkelise edu (mida rahvas justkui ootab), aga pikemas plaanis puudub oskus pöörata lahendused jätkusuutlikuks, kirjutab Tallinna tehnikaülikooli avaliku halduse magistrant Raiko Puustusmaa oma essees.

  • foto
    Mirjam Ruth Loide: tõde lapikust Maast ehk mis Tartu Waldorfgümnaasiumis päriselt toimus
    06.02

    Olen Tartu Waldorfgümnaasiumi 11. klassi õpilane. Kuna viimasel ajal on meedias tekkinud skandaal seoses minu kooli ja portaali Telegram juhi Hando Tõnumaaga, soovin selgitada paari asja.

  • foto
    Rain Kooli: päästkem tuss ja tõmmakem vahepeal Hinge
    06.02

    ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli arutleb tänases Vikerraadio kommentaaris selle üle, kas tõsisele asjale võib tähelepanu tõmmata humoristliku kampaaniaga.

  • foto
    Urmas Reinsalu: vahelejäämise oht roolijoodikuid ei heiduta, sõltuvusravi on tõhusaim vanglas
    05.02

    Iga päev on Eesti teedel 1000-3000 joobes juhti. Paljusid neist vahelejäämine ei heiduta, sest nad teavad, et pääsevad tingimisi karistusega isegi korduva kriminaalses joobes juhtimise korral. See tuleb lõpetada. Kusjuures reaalne vanglakaristus ei takista, vaid just nimelt tõhustab ka sõltuvusravi, vastab Urmas Reinsalu Indrek Sirgi intervjuule

  • foto
    Juhan Kivirähk: praeguses valitsuses tegutsemisest on enim kaotada IRL-il
    04.02

    Eesti poliitika jõujooned on suuresti üles ehitatud vastandumisele, kusjuures ei Reformi- ja Keskerakonna ega SDE ja EKRE vastasseisu eesmärk pole kaaperdada teise poole hääletajaid, vaid mobiliseerida oma toetajaskonda. Ainuke häälte pärast võitlev paar on Vabaerakond ja IRL ning sellest vastandumisest ei võida kumbki, kirjutab Turu-uuringute ASi uuringujuht Juhan Kivirähk kommentaariks värsketele erakondade toetusandmetele.

  • foto
    Indrek Sirk: automaatne šokivangistus ei lahenda joobes autojuhtimise probleemi
    04.02

    Joobes juhte ei ohjelda vangla, vaid vahelejäämise hirm ning teadlikkus oma teo tagajärgedest. Esimese jaoks on vaja tõhusamat järelevalvet, teise jaoks teavitust, koolitusi ja sotsiaalprogramme. Ning alkoholisõltuvuses inimesed vajavad eelkõige ravi, märgib vandeadvokaat Indrek Sirk.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: miks kodakondsusest ei saa järgmiste valimiste põhiteemat
    03.02

    „Ma ei usu, et kodakondsuse teemast saaks järgmiste valimiste võtmeteema. Lääne-Euroopas tehtud uuringud küll näitavad, et vasakpoolsed erakonnad teevad meelsasti algatusi kodakondsuse liberaliseerimiseks ning ka lahtirahvustamiseks, kuid valdavalt jäävad need plaanid soiku siis, kui paremkonservatiivsed jõud paistavad aktiveeruvat,“ leiab Mari-Liis Jakobson Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Rain Kooli: topeltkodakondsus – põhiseaduslik õigus või julgeolekurisk?
    03.02

    Põhjanaabrite juures löövad laineid uudised, mille kohaselt pole Soome ja Venemaa topeltkodakondsusega isikutel Soomes asja teatud ametikohtadele ega pääse nad ka ajateenistuses teatud koolitusharudesse või muul moel riigi julgeoleku seisukohalt tundliku teabe ligi. Rain Kooli kommenteerib.

  • foto
    Tänases Eestis räägitakse rahust rohkem kui osatakse seda tõesti nautida
    03.02

    „Tänases Eestis räägime me rahust rohkem kui oskame seda tõesti nautida. Sõja üle elanud inimesed, ka Eestis, oskasid rahu palju enam nautida. Neile polnud vaja seletada, milleks on rahu hea – rahu oli hea, et elada. Nii lihtne see oligi,“ kirjutab Peeter Järvelaid.

  • foto
    Kaupo Meiel. Käsikirjad võistlustules ei põle
    02.02

    Eile lõppes käsikirjade vastuvõtt Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusele ja neid laekus tublisti üle poolesaja, mis on kvantitatiivselt väga hea tulemus. Käsikirjadega asub nüüd oma rasket tööd tegema žürii, mille otsused võivad otse või kaude määrata päris paljude kirjanike tuleviku.

  • foto
    Madis Kübar: mul on piinlik, et Eesti pealinna juhivad kriminaalsüüdistusega inimesed
    02.02

    Aasta teine pool toob Tallinnasse seoses Euroopa Liidu eesistumisega äärmiselt palju tähtsaid külalisi. Meile antakse võimalus näidata tervele maailmale, et Tallinn on toredaim pealinn Euroopas, suurepärane koht, kuhu reisida ja kus elada. Kuid kriminaalsüüdistusega linnajuhid ei ole tõesti see, millega tahaksime silma paista, kirjutab Tallinna linnavolikogu IRLi fraktsiooni juht Madis Kübar oma arvamusloos.

  • foto
    Brit Tammiste: kergitame saladuseloori laste kogetud vägivallalt
    02.02

    Vägivalla all kannatab tõesti palju enam lapsi, kui me registreeritud kuritegude kaudu teada saame, ning selle tõelise ulatuse väljaselgitamine on keeruline. Siiski tegelevad vägivalla vastu võitlejad Eestis teadmises vägivalla tegeliku ulatusest ja iseloomust, kirjutab justiitsministeeriumi analüüsiosakonna nõunik Brit Tammiste vastuseks Rain Kooli arvamusloole. Lisatud on ka viis linki kohtadele, kus abi saab.

  • foto
    Alo Lõhmus: rahutu Tartu rahu
    01.02

    „Nüüd on aeg käes Eesti riiki sisemiselt ehitama hakata. Läheb ja tehakse see töö hästi, siis võime julgemad kõigi nende pöörangute vastu olla, mis ehk Peipsi taga tulevad. Teisest küljest peame endid piiririikide liidu läbi igasuguste tulevate pöörete vastu kindlustama.“