Ajaloo kammitsad ja nüüdiselu kiirvoolus – Eesti kogemus rändekriisis

Iraagi kurdid Grande-Synthe sisserändajate laagris Põhja-Prantsusmaal 4. oktoobril 2016. (Foto: Philippe Huguen/AFP/Scanpix)
Greete Palmiste
5.10.2016 15:52
Rubriik: Arvamus

Eesti poliitikute ebakindel esinemine avalikkuses ja kehv selgitustöö kasvatasid märgatavalt rahva umbusaldust rändekriisi ajal, leiab Bremenis rahvusvahelise ajakirjanike vahetuse raames töötav ERRi ajakirjanik Greete Palmiste väljaande taz.de jaoks kirjutatud arvamusloos.

Iga kord, kui keegi esitab mulle Eestis küsimuse, milles sisaldub sõna põgenik, tõmban kopsud õhku täis ja hoian hetkeks hinge ärevalt kinni.

Euroopa lõunapiiridel lahti rullunud kriis pani Eesti ühiskonna korralikult lainetama ja andis olulisi õppetunde. Ühiskonnagruppide arvamuse polariseerumisest hoolimata on Eesti alates selle aasta märtsist võtnud vastu 60 põgenikku. Kusjuures Saksamaal on Eestis levivates hinnangutes mängida päris suur roll.

Euroopa põgenikekriis on 1,3 miljoni elanikuga Eestisse jõudnud eelkõige uudiste ja fotodena: Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeli kutse põgenikele; inimmassid Euroopa piiril; veekalkvel pruunisilmsed lapsed; oranž päästevestide „vaht“ Kreeka saarte rannikul. Möödunud suvel jõudis see Eestisse otseselt ka Euroopa Liidu kvoodipoliitika kaudu, millest Eesti küll esialgu keelduda tahtis, kuid otsustas siis, et võtab kahe aasta jooksul vastu 550 põgenikku. Eesti politseinike rühmad on käinud Lõuna-Euroopa piiril põgenikke aitamas.

Samal ajal on ootamatult ja šokeerivalt suurenenud rassistlike ja ülirahvuslike, lausa ksenofoobsete loosungite levik. Seda põhiliselt sotsiaalmeedias. Ühtäkki tundub vale rääkida anekdoote, mille tuumas on ühe rahvuse või usugrupi omadus, sest ma ei taha paista nende moodi, kes häbi tundmata oma autol „Siin ei ole Aafrika“ kleepsu kannavad.

Möödunud suvel raputas Eestit uudis sellest, et varjupaika taotlevate inimeste kortermaja välissein süüdati. Ajakirjanikud, kes on julgenud põgenike teemal solidaarsust näitavaid artikleid kirjutada, saavad räigeid vihakirju. See on kole pilt Eestist ja mul on seda piinlik kirjeldada. Loomulikult on see vaid üks pool olukorrast. Aga see on olukord, millega peab ühiskond tegelema, sest põgenike küsimus ei lahene nii pea ja rahvaste ränne on paratamatu.

Konservatiivne varjupaigapoliitika

Viimasel 25 aastal ehk taasiseseisvumise järel on Eesti asüülipoliitika olnud vägagi konservatiivne. Eestist on saanud varjupaiga umbes pooltuhat inimest. Oleme põhiliselt tegelenud ühiskonna ülesehitamisega, eeskujuks Põhjamaad. See tähendab, et ei Eesti riigil ega kodanikel pole palju kogemusi võõramaalaste aitamisega meie kodus või isegi hijabi nägemisega tänavapildis.

Muidugi on varjupaiga saanutele seadused, rahvusvahelised lepped ja süsteemid – nagu kohustuslik keeleõpe või riigipoolne abi korteri üüri tasumisel. Aga ootamatult paluvad meilt abi inimesed, kelle keele- ja kultuuriruum on sootuks teistsugune meie omast. Meil ei ole veel pagulastele mõeldud õpikuid või käsitust, kuidas araabiakeelsed lapsed lasteaias hakkama saavad.

Ajal, mil Bremen 1960. aastatel esimestele põgenikele ukse avas, vaatas Eesti otsa teistsugusele migratsioonilainele. Teise maailmasõja ajal käisid Eestist üle nii Saksa kui ka Nõukogude Liidu väed. Lõpuks okupeeris nõukogude võim järgnevaks 50 aastaks Eesti. 1959. aastast 1989. aastani toodi või rändas Eestisse väga suur hulk venelasi, valgevenelasi ja ukrainlasi. Eestlaste osakaal rahvastikus vähenes selle ajaga 75-lt protsendilt 61-le protsendile. Täna on eestlaste osakaal pea 69 protsenti, iga neljas Eesti elanik on vene kodakondsusega.

Võib üldistada, et suur hulk venelasi jäi 25 aastat tagasi, Eesti iseseisvudes Eestisse justkui lõksu. Pettumus saatuses on kandunud tänapäeva. Meil on seni suur hulk inimesi, kes ei tahagi eesti keelt ära õppida ega ole integreerunud. Need asjaolud – eestlaste osakaalu vähenemine ja integratsiooniprobleemid – on ühed neist argumentidest, mida kasutavad immigratsioonivastased: kuidas räägime süürlaste integreerimisest, kui me pole seda 25 aasta jooksul kaasmaalastega suutnud teha?

Poliitikute ebakindel kommunikatsioon

Kui mu perekond kuulis, et tulen kuuks ajaks Saksamaale tööle, lisasid nad vahetult pärast õnnesoovide edastamist, et ma kindlasti hoiduks rahvakogunemistele minekust. Ikka seepärast, et maandada risk juhul, kui keegi peaks korraldama terrorirünnaku. Perekonna hoiatus ei ole kindlasti tulnud Bremeni kohta tehtud uurimistööst, vaid neid on kohutanud pildid Saksamaal süüdatud põgenikekeskustest või uudised matšeeterünnakutest rongides ja ahistamisest Kölnis.

Vahemärkusena: kõik Bremenis toimunud vahejuhtumid, millest kahe nädala jooksul kuulnud olen, paistavad olevat just vähemustele suunatud, mitte vastupidi. Olgu tegemist siis põgenikele mõeldud maja süütamise või LGBT-kogukonna keskuse rüüstamisega.

Kui Merkel avalikult välja ütles, et tervitab kõiki, kes sõjakoleduste eest põgenevad, pidas osa eestlastest seda hullumeelseks. Teised aga tunnustasid Merkelit solidaarsuse ja tegutsemisjulguse eest. Rääkides aga Eesti poliitikute käitumisest kriisis tuleb tõdeda, et Eesti avalikkusel oli kahesuguseid signaale selle kohta, kuidas kriisi leevendamine meid mõjutab.

Nagu eespool mainitud, ei nõustunud Eesti esialgu kvoodi alusel põgenike vastuvõtuga. Nii kommunikeerisid ka poliitikud. Hiljem aga mõisteti, et solidaarsuse näitamine on ainuõige samm. EL-i abirahade eest rajatud objektide sildid vaatavad vastu igast Eesti linnast. See tähendab, et me ei saa rasketel aegadel mitte ühtse meeskonnana tegutseda. Aga põgenike arv jäi ebaselgeks päris pikalt.

Poliitikute ebakindel esinemine ajakirjanike ees ja kehv selgitustöö kasvatasid rahva umbusaldust. Ka ajakirjandust häiris, et ei suudeta anda sirgeid vastuseid. Kuid ka ajakirjandus on möödunudsuvises segaduses kaotaja. Kodanike tulised arutelud kolisid hoopis sotsiaalmeediasse ning selgus, et ei ajakirjandus ega valitsuskommunikatsioon suuda internetifoorumites levivate valefaktidega tegeleda ega populistlikule argumentatsioonile vastata.

"Riskideks tuleb valmis olla"

"Meie ka ei teadnud, mis saama hakkab," lausus mulle Bremeni sotsiaalministeeriumi pressesindaja Bernd Schneider. Kuna Saksamaa paistab eestlastele kui üks rändekriisi tulipunktidest, kasutasin selle artikli kirjutamiseks võimalust, et küsida kommentaare inimeselt, kes väga otseselt on kriisi lahendamisega tegelenud, Euroopa mastaapides küll pisikesel määral – Bremen võttis möödunud aasta sügisel vastu 10 000 põgenikku.

"On mõistetav, et ajakirjanikud tahavad vastuseid ja seega esitavad nad pidevalt küsimusi. Poliitikud tunnevad, et peavad midagi vastama, aga tegelikkus on väga kiiresti muutuv. Dünaamilistes situatsioonides ei tea ka poliitikud, kuidas olukorrad eskaleeruda võivad," kommenteeris Schneider. Ta leiab, et ka Saksa meedia, mis ajakirjanduse loogika järgi armastab ekstreemume, ei ole alati aidanud ühiskonnal toimuvaid protsesse mõista. "Meedia on must ja valge, halli ei leidu. Kuid just halli peaks olema rohkem."

Niisamuti ei saa meil kunagi olema täit kindlust, et tõesti mõni varjupaiga saanutest kuritegelikule teele ei lähe. Aga kuritegevus oleks olemas ka ilma põgeniketa, välistada ei saa seda iial. Schneideri arvates tuleb riskideks alati valmis olla, kuid seda mitte aitamisest loobumise hinnaga. Kusjuures, suurt rolli mängivad tema arvates ka kohalikud, kellega pagulased suhelda saavad.

"Kõik on kõigega ühendatud, kogu maailm on kui võrgustik," märkis Schneider ja lisas, et ükski riik ei saa end ülejäänud maailma eest sulgeda, kas või majanduslikus plaanis vaadates.

Greete Palmiste osales septembris Goethe Instituudi vahetusprogrammis Nahaufnahme, mille käigus töötas kolm nädalat Saksamaal ajalehe taz.die Tageszeitungi Bremeni toimetuses. Oktoobri keskel tuleb vahetuse käigus news.err.ee toimetusse tööle Bremeni ajakirjanik Benno Schirrmeister.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Rain Kooli: Eesti vajab endiselt korralikku logo
    12:40

    Ootused olid kõrgel, kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus EAS esitles läinud reedel… jah, õiguspoolest mida? Eelneva sõnakasutuse järgi otsustades olid paljud, ka reporterid ja toimetajad, arvamusel, et esitletakse uut Eesti märki. Lööklauset. Midagi omaaegse palju furoori tekitanud Welcome to Estonia asemele.

  • foto
    Risto Kask: kas Nõmme sild on kunst või farss?
    13.01

    Möödunud aasta hilissügisel alustas Tallinna linn Nõmme silla, tuntud ka kui Ehitajate tee kergliiklussilla, rekonstrueerimistöödega. Tööde käigus avaldasid paljud inimesed pahameelt. Mõne elaniku hinnangul tuleks tõsiselt kaaluda silla lammutamist ning rajada uus, moodne ja kaasaegne sild.

  • foto
    Rootsi politsei juht: see ei ole see Rootsi, mida me tunneme "Bullerby lastest"
    12.01

    Rootsis on 53 probleemset piirkonda, millest 15 kuuluvad eriti raskesse kategooriasse. Areng nendes peamiselt sisserändajatega asustatud, harimatumates ja vaesemates linnaosades on Dan Eliassoni sõnul Rootsi suurim siseturvalisusega seotud probleem.

  • foto
    Peeter Helme: julgus mõelda hooajaväliselt
    12.01

    Kindlasti pole ma ainuke inimene, keda tabas aasta lõpul raamatuuputus. Teadupärast rihivad kirjastused oma raskekahurväe tulistama kõige rohkem ja kõige peibutavamaid nimetusi just detsembris, mil toimuvad kõikvõimalikud väljamüügid ning mil inimesed üleüldse ostavad tavalisest rohkem raamatuid. Ja miks nad ei peakski, raamat on ju tore kingitus, eks?

  • foto
    Erik Gamzejev: kui nüüd elu Ida-Virumaal paremaks ei muutu, siis millal veel?
    11.01

    Kui lõppenud aasta oli Ida-Virumaa jaoks suuresti tulekahju kustutamise aasta, siis uus võiks saada stardipauguks ülejäänud Eestile järele rühkimisele, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Olav Anton: turbulentse poliitika aasta?
    11.01

    Välispoliitiliselt tuleb kahtlemata väga dünaamiline aasta. Trump ja Brexit, aga ka valimised Prantsusmaal, Saksamaal ja Hollandis on vaid mõned märksõnad, millest piisaks isegi mitme poliitika-aasta sisustamiseks. Tuntavalt turbulentne on ka Euroopa Parlamendi Presidendi valimine, kus määramatust tuleviku suhtes on rohkem kui selgust. Eestis on rahulikum kui mujal maailmas, kuid poliitilisi keeriseid jätkub meilegi.

  • foto
    Erle Loonurm: 21. sajandi vaatemäng – infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud
    10.01

    Võitlus ellujäämise nimel on asendunud võitlusega võimu nimel. Infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud, millega tuleb mängida ja neid heaperemehelikult kasutama ning tarbima õppida. Mõlema juurde käib ka vastutus. Ja uus aeg on elujõuline siis, kui osatakse ka minevikust ajatud mängureeglid kaasa võtta, kirjutab Erle Loonurm oma essees.

  • foto
    Rain Kooli: libauudiste nimetamine alternatiivmeediaks on nagu kutsuks välikäimlat alternatiivrestoraniks
    09.01

    ”Alternatiivmeediaks kutsutavate meedialaadsete toodete hulgas tuleb eristada kaht hoovust: libauudislehekülgi ja veendumusmeediat,” märgib ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma arvamusloos.

  • foto
    Erkki Bahovski: Eesti – endisest Nõukogude liiduvabariigist uljaks Põhjamaaks?
    09.01

    Eesti peab ikka veel tõestama, et pole enam endine Nõukogude liiduvabariik, kuid abi saab ÜROst, kommenteerib Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.

  • foto
    R2 Agenda | Neil Strauss: demagoogide võimu on kindlustanud hirmust juhitud ahelreaktsioon
    09.01

    R2 saate "Agenda" toimetajad kohtusid Los Angeleses seitsmel korral NY Timesi bestselleri tiitli pälvinud kirjaniku Neil Straussiga, kelle sulest pärinevad muu hulgas raamatud "The Game" ja "The Truth". Straussi hinnangul on parem-populistide võimule tuleku taga eelmisel kümnendil alanud ahelreaktsioon, mida juhib hirm.

  • foto
    2016. aasta ERR.ee arvamuses: testi, kas tead, kes mida ütles
    08.01

    ERR.ee arvamustoimetaja Rain Kooli koostas rahvusringhäälingu jälgijatele viktoriini, mis põhineb möödunud 2016. aastal arvamusküljel avaldatud artiklitel. Seega kõik õiged vastused on leitavad ERR.ee portaalist. Mõnusat lahendamist!

  • foto
    Meediakommentaar: Delfi valetas. Aga kellele on see kasulik?
    05.01

    Gorbatšov on surnud, paavst kuulutas Donald Trumpi pühakuks, Eesti televaatajad vaatasid aastavahetusel kõige enam Vladimir Putini kõnet. Mis on neil uudistena näivatel infokildudel ühist? Õige vastus on: need kõik on valed.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: mis on Eesti rahvusriigi mõte?
    06.01

    Teeme alanud aastal oma peatselt juubelit tähistavale riigile lisaks pillimängule ja lipuväljakutele ka ühe sisulise kingituse – vaidleme omavahel selgeks, milleks meil üldse oma riiki vaja on, pakub politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Andres Siplane: pöörased sõnumid ajavad segadusse? Appi tuleb mister Popper
    06.01

    Kõik sellised väited, et kaksiktornidesse lennutas lennukeid USA valitsus ise või et Baltikumi snaiprid tulistasid Maidanil inimesi või et ma olen puhas nagu prillikivi või et tegelikult kõik Süüria inimesed armastavad Assadit või et laste prostitutsioon on nüüd Californias legaalne, on tegelikult falsifitseeritavad ehk nende tõepärasus on mõõdetav. Küsimus on selles, kas väite esitaja või vaidlustaja on nõus teatud tingimuste täitudes ka nendest väidetest loobuma ja nurgas häbenema.

  • foto
    Kaupo Meiel: ausammas vaidlusele
    05.01

    Võiks püstitada monumendi vaidlusele kui sellisele. Parem ju halb vaidlus kui hea diktatuur ja see oleks siis Eesti viimane riiklik ausammas, kõigi ausammaste ema ning hea traditsiooni kohaselt kole nagu öö ja kallis kut' kurat, leiab kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Allan Aksiim: Objektiivne demagoogia, torn ja torniõu
    05.01

    Varro Vooglaid tegeleb demagoogiaga. Elegantselt, kaasanoogutama panevalt, kuid siiski demagoogiaga. Jutt käib siis Lauri Tankleri kommentaarist portaali Objektiiv artiklile, kus refereeriti Washington Examineri väidet, et Californias legaliseeriti laste prostitutsioon, ja Varro Vooglaiu vastulausest sellele.

  • foto
    Varro Vooglaid: ERR süüdistab Objektiivi alusetult libauudiste levitamises, soovimata rääkida oma enda libauudistest
    04.01

    ERRi püüdlus süüdistada portaali Objektiiv alusetult libauudiste levitamises on tähelepanuväärne olukorras, kus rahvusringhäälingu enese tegelike libauudiste levitamises ei nähta mingit probleemi, kirjutab Varro Vooglaid oma vastulauses.

  • foto
    Alo Lõhmus: registrisse kandmata hinged
    04.01

    Omavalitsuse Eesti kaardilt kadumine on radikaalne, kuid kahtlemata mõjuv motivaator oma tegeliku elukoha rahvastikuregistrisse kandmiseks. Seega on põhjust loota, et vähemalt rahvastikuregistri saame lähiaastail eeskujulikku korda, olgu siis lood rahvastiku enesega, kuidas nad parajasti on, leiab Alo Lõhmus oma arvamusloos.

  • foto
    Rauno Vinni: haldus- ja riigireformi õnnestumiseks peab uus koalitsioon suurelt mõtlema, madalalt alustama ja kiirelt liikuma
    04.01

    Riigireform on midagi enamat kui haldusreform ja regionaalhalduse ümberkorraldamine. Riigireform hõlmab ka esindus- ja osalusdemokraatia arendamist (kodanike ja riigi lähendamine, põhiseaduslike institutsioonide reform) ja riigivalitsemise moderniseerimist (ümberkorraldused muu avaliku sektori toimimises). Eesmärk on võimekas, usaldusväärne ja jõukohane riik, kirjutab Rauno Vinni oma arvamusloos.

  • foto
    Lauri Tankler: seaduslikust laste prostitutsioonist, Objektiivselt
    04.01

    Libauudised, pahatahtlikud ja eksitavad pealkirjad nõuavad nii ajakirjanikelt kui lugejatelt üha enam tähelepanelikkust ja allikakriitikat, kommenteerib ERR-i korrespondent Lauri Tankler portaali Objektiiv tegevust.

  • foto
    Edetabel 2016: ERR.ee loetuimate lugude nimekiri tipnes hittloo tavatu esituse, spordi ja hinnatud kolleegi surmaga
    03.01

    2016. aasta loetuim-vaadatuim lugu ERR-i portaalides oli Briti baritoni Peter Brathwaite’i esitus Curly Stringsi palast ”Kauges külas”. Järgnesid jalgpalli EM, olümpiamängud ja Aarne Rannamäe surm. Sekka mahtus ka välisuudis Leedu presidendist, kes keeldus Vene telekanalile intervjuud andmast.

  • foto
    Rain Kooli: et vari kaoks
    02.01

    Nii mõnigi meist tunneb – nii isiklikul kui ka ühiskondlikul pinnal, et pärast läinud aastat läheks seda tõesti vaja. Head. Paremat.

  • foto
    Nestor: kõige vähem aitab meid edasi tigedus ja sapp
    01.01

    ERR.ee avaldab riigikogu esimehe Eiki Nestori uusaastatervituse.

  • foto
    President Kaljulaid: ohud ja riskid sünnivad vaikimisest ja otsustamatusest, mitte tegutsemisest
    01.01

    Soovin teile oma peaga mõtlemist, otsustusjulgust ja enesekindlust. Oskust jagada tunnustust ja vastu võtta kriitikat. Ja soovin, et meil kõigil oleks aega ja jõudu lihtsalt elust rõõmu tunda, ütles president Kersti Kaljulaid oma esimeses uusaastapöördumises.

  • foto
    George Soros: avatud ühiskond vajab kaitsmist
    30.12

    Avatud ühiskond on kriisis ning suletud ühiskonna erinevad vormid – fašistlikust diktatuurist maffiariikideni – tõstavad pead. Kuna valitud juhtidel pole õnnestunud vastata hääletajate õigustatud ootustele ja pürgimustele, on valijaskond vabanenud valdava osa demokraatia ja kapitalismi versioonide lummusest. Lihtsustades öeldes – paljud inimesed tunnevad, et eliit on varastanud nende demokraatia, kirjutab filantroop Georg Soros väljaandes Project Syndicate.

  • foto
    Heategevuskool 9: vasak käsi ärgu teadku, milleks parem annab?
    30.12

    Kas oma annetustest rääkimine muudab heategevuse ebasiiraks ja seega justkui vähemväärtuslikuks? Vastupidi – rääkimisega saab toetust mitmekordistada, tuues oma eeskujul annetama ka sõpru ja tuttavaid, kirjutab Urmo Kübar ERR-i heategevuskooli viimases arvamusloos.

  • foto
    Rain Kooli: aeg ongi liigestest lahti
    30.12

    "Shakespeare’i mainitud aeg ei ole tegelikult iial liigestes kinni. Kui on, siis on see olemine vaid näiline või juhuslik. See tähendab, et igaüks, kes soovib head ja elamisväärset maailma, peab selle eest iga päev üha uuesti oma valikute, otsuste ja sammudega seisma," kirjutab ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma aastalõpuessees.

  • foto
    Indrek Kiisler: põgenemine iseenda eest ehk ees on karmid ajad
    30.12

    Euroopa ja Eesti koos temaga on sattumas keerisesse, mis paiskab meie elukorralduse täiesti pea peale. Indrek Kiisler kirjeldab aastalõpukommentaaris musti stsenaariume.

  • foto
    Heategevuskool 8: kasta seda taime, mis kasvab
    29.12

    Me ei pea end tundma halvasti, kui ei soovi annetada igale küsijale, ütleb Urmo Kübar tänases heategevust puudutavas arvamusloos. Kui tahame, et meie annetus aitaks võimalikult paljusid, peaksime keskenduma oma töö tulemuste ja mõju poolest kõige silmapaistvamatele tegijatele.

  • foto
    Heategevuskool 7: kui rikas peab olema, et annetada?
    28.12

    "Kas on nii, nagu tavaloogika ütleb – et annetamine on eelkõige jõukamate privileeg ja vastutus? Ning kui on, siis kui pikalt tuleks eelnevalt mammonat koguda, et teisi aitama asuda?" arutleb Urmo Kübar tänases heategevust puudutavas arvamusloos.