Diana Ingerainen: Eesti patsient peab muutuma objektist subjektiks

Diana Ingerainen on perearstide seltsi juht ja Järveotsa perearstikeskuse perearst. (Foto: Liis Treimann/Postimees/Scanpix)
Diana Ingerainen
13.06.2016 17:27
Rubriik: Arvamus

Niikaua kui inimest käsitletakse tervishoius objektina, mille eest saab tükikaupa raha, ei ole arsti ja patsiendi vaheline partnerlussuhe võimalik, kirjutab perearstide seltsi juht, Järveotsa perearstikeskuse perearst Diana Ingerainen oma arvamusartiklis.

Meeldetuletuseks – objekt on asi või nähtus, mida vaadeldakse, aga subjekt on tegevuse kandja, vaatleja, tunnetaja.

Muudatuste vajadus tervishoius on ära tõestatud mitme põhjaliku uuringu ja analüüsiga nii meie oma teadlaste, maailma terviseorganisatsiooni WHO kui ka maailmapanga poolt. Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus ja haigekassa on teinud palju arvutusi arstiabi geograafilise kättesaadavuse, taristu ja personali kohta.

Juba pikemat aega valmistatakse ette haiglate võrgu arengukava, mis peaks haakuma perearstiabi võrgustikuga.

Vähem või peaaegu üldse mitte on räägitud sellest, kuidas oleks vaja muuta tervishoiu arusaama inimestest. Praegu on patsient justkui olemas tervishoiuasutuste jaoks, mitte vastupidi. Kusjuures tervishoiuasutuste jaoks on inimesed olulised ka ainult niikaua kuni „tükid“ (ehk ravijuhud, mida haigekassa haiglatelt ostab) tehtud. Kui juhtumite arv täis saab, muutuvad inimesed segavaks faktoriks.

Perearstiabi võimalused ja rahastamine

Perearstide rahastamine toimub teistel alustel. Neile makstakse iga kuu pearaha (üks alla 3-aastane 7,16 eurot; 3-7-aastane 5,33 eurot; 7-50-aastane 3,72 eurot; 50-70-aastane 4,55 eurot, üle 70-aastane 5,46 eurot) ja baasraha 986,23 eurot.

Pea- ja baasrahaga tuleb katta kõik kulud: ruumid, personali töötasud, vastuvõtuks vajalikud meditsiinilised vahendid, IT- ja majapidamiskulud. Ka on osad uuringud (näiteks EKG ja hemogramm) pearaha sees.

Ülejäänud uuringute jaoks on eraldi uuringufond, mis moodustab 43 protsenti pearahast. Uuringufondi raha saab kasutada ainult uuringute ostmiseks. Kusjuures tähelepanuväärne on, et kui fondist tehakse ettenähtust rohkem uuringuid, siis tuleb see katta pea- ja baasrahast, kui aga vähem, siis ülejääk jääbki haigekassasse.

Rahavood peremeditsiinis on võrreldes haiglatega väikesed, moodustades ligikaudu 13 protsenti kogu tervishoiu kuludest. Jaotus pea- ja baasrahaks on õige, aga raha hulk ning perearsti personali suurus on liiga väike. Seepärast ei ole ka kõik perearstid motiveeritud ning nende tase on ebaühtlane.

Lisaks on eksperdid negatiivse poole pealt välja toonud, et puudub ressurss arendustegevuseks. Nii ongi arendused tehtud n-ö õhinapõhiselt. Kui õhin otsa saab, tabab arste läbipõlemine ja kannatab töö kvaliteet.

Patsiendikeskne lähenemine

Kuidas siis jõuda indiviidikeskse lähenemiseni? Ideaalis saavad perearstid lahendada patsientide mured koguni 80 protsendi ulatuses. Samas on perearste, kes pea iga teise perearstikeskusesse pöörduja eriarstile edasi saadavad või inimese üldse ilma sisulise abita jätavad.

Just nende viimaste jaoks on inimesed nimistus tühipaljad objektid, kelle eest saab pearaha. Ka haiglates on inimene tihti objekt, kui temaga tehakse uuringuid, ravitakse, aga ei küsita, mis saab edasi ega juhendata, kuidas inimene oma diagnoosidega edasi tegutsema peab.

Nii ongi meie tervishoid täna sobiv pigem ägedate juhtumite raviks. Niikaua, kuni on, mida uurida ja ravida, on veel üsna selge kõikide vastutus protsessis. Näiteks luumurd – uuring, lahastamine, vajadusel operatsioon – kruvid ja poldid, kui see tehtud saab, siis... ei vastuta keegi, kuidas patsient hakkama saab. Patsiendi logistika ahel katkeb.

Või müokardi infarkt – kiirabi tuleb, seisund stabiliseeritakse, haiglas on juba võimekus ka koheselt pärgarterite sulgused opereerida, siis kirjutatakse haige haiglast välja koos retseptidega... ja jälle ahel katkeb. Väga suur osa infarktihaigetest ei võta vajalikke ravimeid, ei ole kuskil jälgimisel ja... saavad uue infarkti.

Vaja on näha inimest, mitte vaid haigust

Minu arvates peab tervishoiu rahastamine tagama kvaliteetse „tervikahela“, mis on samm lähemale patsiendikesksele arstiabile. Ei piisa sellest, kui uurida-ravida haigust. Haiguste profiil on viimaste aastakümnetega oluliselt muutunud, ägedate haiguste osa võrreldes kroonilistega on vähenenud. Kroonilised haigused aga vajavad hoopis teist lähenemist – järjepidevust, tihedat koostööd patsiendiga.

Tegelikult ravivad ju kroonilised haiged ennast ise, ei ole mõeldav, et õde või arst patsiendi juures seisavad ja tablette annavad. Paras katsumus on kroonilisi haigeid motiveerivalt nõustada, et nad endaga tegeleksid. Ka siin ei saa otsekui „objektile“ käske jagada – toitu tervislikult, liigu nädalas kolm tundi looduses, väldi tubakat ja alkoholi, ära stressi jne. Motiveeriv nõustamine peaks lõppema patsiendi enda otsustega ning ei ole mõtet anda soovitust, millest inimene aru ei saa või mis tema eluga kuidagi ei sobi.

Kokkuvõtteks võib öelda, et meie tervishoius peab esmaseks tõusma inimene oma vajadustega, tema arvamus oma tervisest ja selle hoidmisest. Inimesest tuleb hoolida ikka kui tegijast-tunnetajast, mitte kui asjast või nähtusest.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Mari Järvelaid: Eestis joovad juba algkoolilapsed – roolijoodikute vangistamisest tõhusam oleks selle epideemia lõpetamine
    10:00

    Kui tahta tõhusat sekkumist Eesti alkoholiprobleemi, siis tuleb leida vahendid laste alkoholitarbimise lõpetamiseks. Tark oleks seejuures tõsta alkoholimüügi keelu vanusepiiri vähemalt 21 eluaastani, kuna aju küpsus saavutatakse vanuses 20-25 eluaastat. Sellele põlvkonnale, kus väga paljud on alustanud alkoholiga 11-12-aastaselt ning sageli olnud teismelisena umbjoobes, tuleb aga anda võimalus ümberõppeks. Roolijoodikute jaoks tähendaks see saatmist rehabilitatsiooniprogrammi, kirjutab meditsiiniteaduste doktor Mari Järvelaid.

  • foto
    Rain Kooli: kildmürsu plahvatus (veebi)toimetuses
    Eile

    Paljudes meediamajades moodustub konkreetse teema ümber verbaalse kildmürsu plahvatuse järgne olukord – veebiseinad on täis miniatuurseid fragmente, millest ühes on üks, teises teine infokilluke ja kõik on valatud üle nüüdisuudismeedia universaalse kastmega, mille olemuse võib kokku võtta sõnadega võtame kommentaarid peale. Lõpuks teavad inimesed üha vähem, kuigi infot on üha rohkem, tõdeb Rain Kooli Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Erkki Bahovski: Eesti trumpofiilide taga kumab soov, et 25 aastaga saavutatu kummuli keerataks
    Eile

    Miks mõni Eesti elanik USA uut presidenti Donald Trumpi nii palju kaitseb, katsub selgitada Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.

  • foto
    Mihhail Trunin: "Vene inimesi solvatakse!" ehk Kellele on Eestis vaja uut vene parteid?
    21.01

    Kellele on vaja loodavat Eestimaa Rahvaste Parteid, mis ei võta arvesse asjaolu, et Eestis ei ole vene kultuuri ega ole ka vene kogukonda?

  • foto
    Hedvig Hanson: millesse me usume?
    20.01

    Arvestades, et meie, eestlased, oleme üks usk(u)matumaid rahvusi maailmas, oleks vist õigem küsida – millesse me ei usu? Aga kuna see nimekiri saaks jällegi lõputult pikk, püüan süveneda sellesse, millesse me tõesti usume. Sest tõeline uskumine on ju suuresti meie olemise ja olemuse sisu.

  • foto
    Rauno Vinni: kuidas poliitikas emotsioonidega toime tulla
    20.01

    Emotsioonid muudavad poliitika inimnäolisemaks. Trikk on selles, et negatiivsetel emotsioonidel ega valedel ei tohiks lasta võimust võtta, leiab Rauno Vinni oma Vikerraadio kommentaaris ja pakub ETV-le välja uudse võistlussaate.

  • foto
    Jüri Nikolajev: Donald Džonovitš lõpetab jama ja toob rahu
    20.01

    Narvas loodetakse, et Donald Trumpi presidendiks saamisega lõpeb Venemaa ja Lääne vastasseis. Jüri Nikolajev kommenteerib.

  • foto
    Kas pensioniea edasilükkamine on tasuv? Vaata arvutusi!
    20.01

    Paindliku pensionieana ei saa mõista ainult nominaalse pensionilemineku vanuse sidumist keskmise eluega, vaid see on kompleks abinõusid. Valikut neist vaatlen siinkohal lähtuvalt praegu kehtivatest seadustest.

  • foto
    Urmas Vadi: uus Eesti märk on nagu surnut teesklev loom
    19.01

    Paljud teevad kurja nalja selle meie uue märgi teemal, kõigil on selle kohta oma arvamus ja ses mõttes on see märk oma eesmärgi täitnud – teda on märgatud. Aga nüüd edasi vajab lahendamist küsimus, kas need märgitegijad ei mõelnud mitte midagi, või siis just mõtlesid ja leidsid üldse kõige õigema märgi Eestile.

  • foto
    Alo Lõhmus: riigijuhi kõne
    18.01

    Kui laiem publik tunneb maailma liidrite mõtteid vaid lühikeste ja pealiskaudsete info-osakeste põhjal, siis ei mõista inimesed lõpuks enam ka omaenda riigi välispoliitikat, sigineb usaldamatus ja tekivad kahtlustused, mis halvimal juhul võivad hakata kahjustama ka meile nii olulist liitlassuhet USAga, märgib Alo Lõhmus Vikerraadio kommentaaris.

  • foto
    Toomas Alatalu: puusalt tulistama jäävat Trumpi tuleb lugeda lõpuni
    18.01

    Mida lähemale on tulnud ametisse astumise päev, seda selgemaks on saanud Donald Trumpi välispoliitika, kommenteerib Toomas Alatalu.

  • foto
    Veiko Kommusaar: praegune väärteomenetlus on bürokraatlik ja ebamõistlik
    18.01

    Peaaegu pooled Eesti inimesed – üle 600 tuhande – on kantud karistusregistrisse, sest täna satub sinna ka selliste rikkumistega nagu katkise numbritulega sõitmine või vales kohas üle tee minek. Paljude rikkumiste puhul võib aga karistusest efektiivsem olla hoopis selgitamine ja inimlik suhtumine, kirjutab siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar oma arvamusloos.

  • foto
    Aivar Hundimägi: see on nii ilus, sest see pole tõsi
    18.01

    Inimeste sissetulekute ning säästude kasv on tekitanud seltskondi, kes meelitavad inimesi kõrget tootlust lubades investeerima, kuid hiljem võib selguda, et ei ole kõrget tootlust ja pole ka raha, tõdeb Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi Vikerraadio kommentaaris.

  • foto
    Keelesäuts. Tuhat tänu on parem kui tänud
    17.01

    Me oleme unustamas, kuidas tänada ja kuidas tänamisele vastata.

  • foto
    Andres Laiapea: Vabaerakonna populismist ja erakondade rahastamisest
    17.01

    Poliitikas on probleemidele võimalik reageerida kolmel erineval moel: neid ignoreerida, hakata otsima tõesti toimivaid lahendusi või üritada neid poliitilise omakasu huvides lihtsalt ekspluateerida, soovimata neid tegelikult lahendada. Halvas mõttes populistid kalduvad tegema sageli viimast, kirjutab MTÜ Radikaaldemokraadid endine juhatuse liige Andres Laiapea erakondade rahastamisest.

  • foto
    Rain Kooli: Eesti vajab endiselt korralikku logo
    16.01

    Ootused olid kõrgel, kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus EAS esitles läinud reedel… jah, õiguspoolest mida? Eelneva sõnakasutuse järgi otsustades olid paljud, ka reporterid ja toimetajad, arvamusel, et esitletakse uut Eesti märki. Lööklauset. Midagi omaaegse palju furoori tekitanud Welcome to Estonia asemele.

  • foto
    Risto Kask: kas Nõmme sild on kunst või farss?
    13.01

    Möödunud aasta hilissügisel alustas Tallinna linn Nõmme silla, tuntud ka kui Ehitajate tee kergliiklussilla, rekonstrueerimistöödega. Tööde käigus avaldasid paljud inimesed pahameelt. Mõne elaniku hinnangul tuleks tõsiselt kaaluda silla lammutamist ning rajada uus, moodne ja kaasaegne sild.

  • foto
    Rootsi politsei juht: see ei ole see Rootsi, mida me tunneme "Bullerby lastest"
    12.01

    Rootsis on 53 probleemset piirkonda, millest 15 kuuluvad eriti raskesse kategooriasse. Areng nendes peamiselt sisserändajatega asustatud, harimatumates ja vaesemates linnaosades on Dan Eliassoni sõnul Rootsi suurim siseturvalisusega seotud probleem.

  • foto
    Peeter Helme: julgus mõelda hooajaväliselt
    12.01

    Kindlasti pole ma ainuke inimene, keda tabas aasta lõpul raamatuuputus. Teadupärast rihivad kirjastused oma raskekahurväe tulistama kõige rohkem ja kõige peibutavamaid nimetusi just detsembris, mil toimuvad kõikvõimalikud väljamüügid ning mil inimesed üleüldse ostavad tavalisest rohkem raamatuid. Ja miks nad ei peakski, raamat on ju tore kingitus, eks?

  • foto
    Erik Gamzejev: kui nüüd elu Ida-Virumaal paremaks ei muutu, siis millal veel?
    11.01

    Kui lõppenud aasta oli Ida-Virumaa jaoks suuresti tulekahju kustutamise aasta, siis uus võiks saada stardipauguks ülejäänud Eestile järele rühkimisele, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Olav Anton: turbulentse poliitika aasta?
    11.01

    Välispoliitiliselt tuleb kahtlemata väga dünaamiline aasta. Trump ja Brexit, aga ka valimised Prantsusmaal, Saksamaal ja Hollandis on vaid mõned märksõnad, millest piisaks isegi mitme poliitika-aasta sisustamiseks. Tuntavalt turbulentne on ka Euroopa Parlamendi Presidendi valimine, kus määramatust tuleviku suhtes on rohkem kui selgust. Eestis on rahulikum kui mujal maailmas, kuid poliitilisi keeriseid jätkub meilegi.

  • foto
    Erle Loonurm: 21. sajandi vaatemäng – infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud
    10.01

    Võitlus ellujäämise nimel on asendunud võitlusega võimu nimel. Infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud, millega tuleb mängida ja neid heaperemehelikult kasutama ning tarbima õppida. Mõlema juurde käib ka vastutus. Ja uus aeg on elujõuline siis, kui osatakse ka minevikust ajatud mängureeglid kaasa võtta, kirjutab Erle Loonurm oma essees.

  • foto
    Rain Kooli: libauudiste nimetamine alternatiivmeediaks on nagu kutsuks välikäimlat alternatiivrestoraniks
    09.01

    ”Alternatiivmeediaks kutsutavate meedialaadsete toodete hulgas tuleb eristada kaht hoovust: libauudislehekülgi ja veendumusmeediat,” märgib ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma arvamusloos.

  • foto
    Erkki Bahovski: Eesti – endisest Nõukogude liiduvabariigist uljaks Põhjamaaks?
    09.01

    Eesti peab ikka veel tõestama, et pole enam endine Nõukogude liiduvabariik, kuid abi saab ÜROst, kommenteerib Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.

  • foto
    R2 Agenda | Neil Strauss: demagoogide võimu on kindlustanud hirmust juhitud ahelreaktsioon
    09.01

    R2 saate "Agenda" toimetajad kohtusid Los Angeleses seitsmel korral NY Timesi bestselleri tiitli pälvinud kirjaniku Neil Straussiga, kelle sulest pärinevad muu hulgas raamatud "The Game" ja "The Truth". Straussi hinnangul on parem-populistide võimule tuleku taga eelmisel kümnendil alanud ahelreaktsioon, mida juhib hirm.

  • foto
    2016. aasta ERR.ee arvamuses: testi, kas tead, kes mida ütles
    08.01

    ERR.ee arvamustoimetaja Rain Kooli koostas rahvusringhäälingu jälgijatele viktoriini, mis põhineb möödunud 2016. aastal arvamusküljel avaldatud artiklitel. Seega kõik õiged vastused on leitavad ERR.ee portaalist. Mõnusat lahendamist!

  • foto
    Meediakommentaar: Delfi valetas. Aga kellele on see kasulik?
    05.01

    Gorbatšov on surnud, paavst kuulutas Donald Trumpi pühakuks, Eesti televaatajad vaatasid aastavahetusel kõige enam Vladimir Putini kõnet. Mis on neil uudistena näivatel infokildudel ühist? Õige vastus on: need kõik on valed.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: mis on Eesti rahvusriigi mõte?
    06.01

    Teeme alanud aastal oma peatselt juubelit tähistavale riigile lisaks pillimängule ja lipuväljakutele ka ühe sisulise kingituse – vaidleme omavahel selgeks, milleks meil üldse oma riiki vaja on, pakub politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Andres Siplane: pöörased sõnumid ajavad segadusse? Appi tuleb mister Popper
    06.01

    Kõik sellised väited, et kaksiktornidesse lennutas lennukeid USA valitsus ise või et Baltikumi snaiprid tulistasid Maidanil inimesi või et ma olen puhas nagu prillikivi või et tegelikult kõik Süüria inimesed armastavad Assadit või et laste prostitutsioon on nüüd Californias legaalne, on tegelikult falsifitseeritavad ehk nende tõepärasus on mõõdetav. Küsimus on selles, kas väite esitaja või vaidlustaja on nõus teatud tingimuste täitudes ka nendest väidetest loobuma ja nurgas häbenema.

  • foto
    Kaupo Meiel: ausammas vaidlusele
    05.01

    Võiks püstitada monumendi vaidlusele kui sellisele. Parem ju halb vaidlus kui hea diktatuur ja see oleks siis Eesti viimane riiklik ausammas, kõigi ausammaste ema ning hea traditsiooni kohaselt kole nagu öö ja kallis kut' kurat, leiab kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.