Diana Ingerainen: Eesti patsient peab muutuma objektist subjektiks

Diana Ingerainen on perearstide seltsi juht ja Järveotsa perearstikeskuse perearst. (Foto: Liis Treimann/Postimees/Scanpix)
Diana Ingerainen
13.06.2016 17:27
Rubriik: Arvamus

Niikaua kui inimest käsitletakse tervishoius objektina, mille eest saab tükikaupa raha, ei ole arsti ja patsiendi vaheline partnerlussuhe võimalik, kirjutab perearstide seltsi juht, Järveotsa perearstikeskuse perearst Diana Ingerainen oma arvamusartiklis.

Meeldetuletuseks – objekt on asi või nähtus, mida vaadeldakse, aga subjekt on tegevuse kandja, vaatleja, tunnetaja.

Muudatuste vajadus tervishoius on ära tõestatud mitme põhjaliku uuringu ja analüüsiga nii meie oma teadlaste, maailma terviseorganisatsiooni WHO kui ka maailmapanga poolt. Tartu ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus ja haigekassa on teinud palju arvutusi arstiabi geograafilise kättesaadavuse, taristu ja personali kohta.

Juba pikemat aega valmistatakse ette haiglate võrgu arengukava, mis peaks haakuma perearstiabi võrgustikuga.

Vähem või peaaegu üldse mitte on räägitud sellest, kuidas oleks vaja muuta tervishoiu arusaama inimestest. Praegu on patsient justkui olemas tervishoiuasutuste jaoks, mitte vastupidi. Kusjuures tervishoiuasutuste jaoks on inimesed olulised ka ainult niikaua kuni „tükid“ (ehk ravijuhud, mida haigekassa haiglatelt ostab) tehtud. Kui juhtumite arv täis saab, muutuvad inimesed segavaks faktoriks.

Perearstiabi võimalused ja rahastamine

Perearstide rahastamine toimub teistel alustel. Neile makstakse iga kuu pearaha (üks alla 3-aastane 7,16 eurot; 3-7-aastane 5,33 eurot; 7-50-aastane 3,72 eurot; 50-70-aastane 4,55 eurot, üle 70-aastane 5,46 eurot) ja baasraha 986,23 eurot.

Pea- ja baasrahaga tuleb katta kõik kulud: ruumid, personali töötasud, vastuvõtuks vajalikud meditsiinilised vahendid, IT- ja majapidamiskulud. Ka on osad uuringud (näiteks EKG ja hemogramm) pearaha sees.

Ülejäänud uuringute jaoks on eraldi uuringufond, mis moodustab 43 protsenti pearahast. Uuringufondi raha saab kasutada ainult uuringute ostmiseks. Kusjuures tähelepanuväärne on, et kui fondist tehakse ettenähtust rohkem uuringuid, siis tuleb see katta pea- ja baasrahast, kui aga vähem, siis ülejääk jääbki haigekassasse.

Rahavood peremeditsiinis on võrreldes haiglatega väikesed, moodustades ligikaudu 13 protsenti kogu tervishoiu kuludest. Jaotus pea- ja baasrahaks on õige, aga raha hulk ning perearsti personali suurus on liiga väike. Seepärast ei ole ka kõik perearstid motiveeritud ning nende tase on ebaühtlane.

Lisaks on eksperdid negatiivse poole pealt välja toonud, et puudub ressurss arendustegevuseks. Nii ongi arendused tehtud n-ö õhinapõhiselt. Kui õhin otsa saab, tabab arste läbipõlemine ja kannatab töö kvaliteet.

Patsiendikeskne lähenemine

Kuidas siis jõuda indiviidikeskse lähenemiseni? Ideaalis saavad perearstid lahendada patsientide mured koguni 80 protsendi ulatuses. Samas on perearste, kes pea iga teise perearstikeskusesse pöörduja eriarstile edasi saadavad või inimese üldse ilma sisulise abita jätavad.

Just nende viimaste jaoks on inimesed nimistus tühipaljad objektid, kelle eest saab pearaha. Ka haiglates on inimene tihti objekt, kui temaga tehakse uuringuid, ravitakse, aga ei küsita, mis saab edasi ega juhendata, kuidas inimene oma diagnoosidega edasi tegutsema peab.

Nii ongi meie tervishoid täna sobiv pigem ägedate juhtumite raviks. Niikaua, kuni on, mida uurida ja ravida, on veel üsna selge kõikide vastutus protsessis. Näiteks luumurd – uuring, lahastamine, vajadusel operatsioon – kruvid ja poldid, kui see tehtud saab, siis... ei vastuta keegi, kuidas patsient hakkama saab. Patsiendi logistika ahel katkeb.

Või müokardi infarkt – kiirabi tuleb, seisund stabiliseeritakse, haiglas on juba võimekus ka koheselt pärgarterite sulgused opereerida, siis kirjutatakse haige haiglast välja koos retseptidega... ja jälle ahel katkeb. Väga suur osa infarktihaigetest ei võta vajalikke ravimeid, ei ole kuskil jälgimisel ja... saavad uue infarkti.

Vaja on näha inimest, mitte vaid haigust

Minu arvates peab tervishoiu rahastamine tagama kvaliteetse „tervikahela“, mis on samm lähemale patsiendikesksele arstiabile. Ei piisa sellest, kui uurida-ravida haigust. Haiguste profiil on viimaste aastakümnetega oluliselt muutunud, ägedate haiguste osa võrreldes kroonilistega on vähenenud. Kroonilised haigused aga vajavad hoopis teist lähenemist – järjepidevust, tihedat koostööd patsiendiga.

Tegelikult ravivad ju kroonilised haiged ennast ise, ei ole mõeldav, et õde või arst patsiendi juures seisavad ja tablette annavad. Paras katsumus on kroonilisi haigeid motiveerivalt nõustada, et nad endaga tegeleksid. Ka siin ei saa otsekui „objektile“ käske jagada – toitu tervislikult, liigu nädalas kolm tundi looduses, väldi tubakat ja alkoholi, ära stressi jne. Motiveeriv nõustamine peaks lõppema patsiendi enda otsustega ning ei ole mõtet anda soovitust, millest inimene aru ei saa või mis tema eluga kuidagi ei sobi.

Kokkuvõtteks võib öelda, et meie tervishoius peab esmaseks tõusma inimene oma vajadustega, tema arvamus oma tervisest ja selle hoidmisest. Inimesest tuleb hoolida ikka kui tegijast-tunnetajast, mitte kui asjast või nähtusest.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Rauno Vinni: valitsus on oma lubadused juba unustanud
    09.12

    Praeguse võimuliidu tegevuses avaldub lubaduste ja reaalsuse lahknevus – alles eile deklareeriti avatud poliitikategemise tähtsust, kuid juba täna on vanded unustatud, kirjutab riigivalitsemise ekspert Rauno Vinni oma arvamusloos.

  • foto
    Uno Lõhmus: kuidas vältida õigusemõistmise muutumist farsiks
    09.12

    Aeg on austada õiglast õigusemõistmist ja kaitsta tõhusalt eraelu puutumatust. Kohtumõistmist ei saa jätta ajakirjanduse hooleks, kommenteerib endine kohtunik Uno Lõhmus Edgar Savisaare kriminaalasja materjalide avaldamist ajalehes Postimees.

  • foto
    Juhan Kivirähk: praegusel viisil jätkates Keskerakonna toetus küll ei kasva
    09.12

    Vaatamata arvukatele korruptsioonisüüdistustele soovivad nii avalikkus kui ka koalitsioonipartnerid uskuda, et Jüri Ratase juhitav Keskerakond on hoopis teine erakond, kui see, mis seni Edgar Savisaare taktikepi all tegutses. Konservatiivsete erakondade valijate hulk aga pole tegelikult sugugi väike, kuid see on killustunud kolme vähese toetusega erakonna vahel, kommenteerib Juhan Kivirähk värsket uuringut erakondade toetusest.

  • foto
    Peeter Helme: millist konservatiivsust vajab Eesti?
    08.12

    Eesti vajab ühendavat konservatiivsust. Ühiskonnas, kus vasakpoolsed ja liberaalsed jõud kasutavad ära inimeste erinevaid arusaamu rahvusluse, sisserände, samasooliste kooselu, soorollide või peremudelite osas, ei saa miski ühendav tulla mujalt kui konservatiivselt tiivalt, kirjutab ERR-i toimetaja Peeter Helme oma arvamusloos.

  • foto
    Alo Lõhmus: valitsus võiks määrata ühinenud omavalitsustele ajaloolist järjepidevust kandvad nimed
    07.12

    Ühinevad vallad peavad uue nime suhtes küsima nõu kohanimenõukogult, ent vabatahtliku ühinemise korral on sel vaid soovituslik iseloom. Lõpliku heakskiidu peab ühinemisele andma siiski valitsus. Julgustan valitsust praakima välja nimed, mis ei ole leidnud kohanimeasjatundjate heakskiitu, ning määrama ühinenud omavalitsustele ajaloolist järjepidevust kandvad nimed, kirjutab ajakirjanik Alo Lõhmus oma arvamusloos.

  • foto
    Merilin Pärli: ""Aktuaalse kaamera" Agentuur"
    06.12

    Jääb arusaamatuks, miks riskib Äripäev oma hea nimega lisaraha teenimise eesmärgil. Ajalehte ja kommunikatsiooniäri ei saa ajada sama katuse alt, ükskõik kui palju seda endale mõistuspäraseks rääkida püütakse. Loodan, et Äripäev saab ise aru, et kahel toolil korraga istuda ei saa ning loobub emmast-kummast tegevusest, kirjutab ERRi toimetaja Merilin Pärli oma arvamusloos.

  • foto
    Mihkel Mutt: rahvuslus on sõimusõna
    06.12

    Plekktrummi saatekülaliseks oli kirjanik Mihkel Mutt, kellega vesteldi tema uuest romaanist "Eesti ümberlõikaja" ja arutleti rahvusluse küsimuse olulisuse üle ühiskonnas.

  • foto
    ERR.ee tähelepanukontroll: mida arvavad arvajad?
    06.12

    ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli koostas rahvusringhäälingu jälgijatele viktoriini, mis põhineb ERR.ee arvamusküljel novembris avaldatud artiklitel. Seega on kõik õiged vastused leitavad ERR.ee portaalist. Mõnusat lahendamist!

  • foto
    Rain Kooli: rahvusringhääling on ühiskondlik lepe
    05.12

    Rahvusringhääling pole midagi vähemat kui ühiskondlik lepe. Selle tegevuse majandus-juriidilised alused on küll seadusesse kirjutatud, aga selle sisulise töö tuum on kogu ühiskonda hõlmav vaikiv kokkulepe, et meil on vaja oma ühiskondlikku meediamaja, mida ei puhu ümber ükski kuri hunt ja mis peab vastu ka vaesustatud uraani sisaldavale pommile, kirjutab ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

  • foto
    Andrey Krashevskiy: Prantsusmaa suhtumine Venemaasse võib peagi kardinaalselt muutuda
    03.12

    Prantsusmaa presidendivalimistel on favoriitideks kujunenud kaks Vene-meelset kandidaati. Seega seisavad — hoolimata sellest, kumb neist valimised võidab — Prantsusmaa poliitikas peatselt ees tõsised muutused, mis puudutavad kogu Euroopa Liitu. Isegi kui praegu on veel lahtine, millist rolli tulevane Prantsusmaa hakkab EL-is mängima, võib lähitulevikus vägagi küsitavaks osutuda EL-i ühtne vastasseisukurss Venemaaga, kirjutab ERRi veebiuudiste toimetaja Andrey Krashevskiy.

  • foto
    Annika Uudelepp: Jüri Ratase kolm vaala
    02.12

    Millised on need ”kolm vaala”, millele tuginedes Jüri Ratas õnnestuks nii peaministri kui erakonnajuhina? Poliitikauuringute keskuse Praxis riigivalitsemise ekspert Annika Uudelepp vastab.

  • foto
    Kaupo Meiel: meie maailmavaade on mulgi kapsas
    01.12

    Tänapäeva inimeste jaoks on religioonid, argimütoloogia ning turundus ammu kõik segamini nagu puder ja kapsad. Aga vahest pole laiemas plaanis vähimatki vahet, kas rahu ja rõõmu sõnumit kannab preester või jõuluvana, peaasi, et see kohale jõuab, mõtiskleb kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Jaanus Kangur: veel Castrost ehk kuubalased ei allu kapitalistlikule õnne mudelile
    01.12

    Kuubalaste hoiakud äsja surnud Fidel Castro suhtes pole mustvalged, vaid sisaldavad mitmeid värve ning seda ühekorraga ja samaaegselt. Kuubalased on muidugi ise sama vastuolulised ning selles mõttes saan ma aru ka Edward Lucase pahameelest Castro surma järgsete reaktsioonide peale. Kuubalased lihtsalt ei allu kapitalistlikule õnne mudelile, kirjutab regiooniantropoloog Jaanus Kangur oma arvamusloos.

  • foto
    Erik Gamzejev: Ida-Viru jaoks unistuste valitsus
    30.11

    Värske valitsus on Ida-Virumaa seisukohalt unistuste valitsus, sest kunagi varem ei ole Toompeal võimul olnud sellist koalitsiooni, kel oleks nii suur Ida-Viru elanike toetus. Loodetavasti ei nurja Ida-Viru poliitikutega seotud skandaalid praegust erakordset võimalust maakonna areng hooga käima tõmmata, märgib peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Viktor Trasberg: (õlle)keisririigi sünd
    29.11

    Eestis käib haarav arutelu õlle aktsiisitaseme üle, millest näib sõltuvat kogu Eesti ja vist ka Läti saatus.

  • foto
    Kindralleitnant Terras: sõda ei ole kunagi ilus
    29.11

    Kuigi 100 aastat tagasi ümbritses sõda parasjagu romantiline oreool, on selle tegelikkus alati immutatud tule, suitsu ja verega. Sõditakse poliitiliste aadete ja eesmärkide nimel, kuid need ei anna tuld, kaeva kaitsekraave ega torka täägiga. Seda tegid ja teevad reaalsed, lihast ja luust inimesed. Mõeldes tänastele probleemidele ja ohtudele on kasuks ja toeks see, kui vaatame tagasi nüüd peaaegu sajandi taha ja ammutame jõudu meie eelkäijate vaprusest ja kindlameelsusest, tõdeb kaitseväe juhataja Riho Terras.

  • foto
    Rain Kooli: sõnavabaduse katkedes on vesi ahjus – või inimesed
    28.11

    Kui sõnavabaduse veniv kumm ühel hetkel pauguga lõhkeb – näiteks siis, kui vihkamine ja verbaalrünnakud viivad demokraatliku riigikorra lagunemiseni –, jäävad sellest lõpuks ilma kõik, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli ja loetleb neli sõnavabadust ähvardavat ohtu.

  • foto
    Mari Öö Sarv: lõputu hoolimise hooaeg
    27.11

    See on juba alanud. Jõulukampaaniad heategudeks. Näiteks tuli minu motoklubi postkasti kiri üleskutsega viia jõulude ajal lastekodulastele kommi. Varsti selgub, mille ostmiseks tänavuse ”Jõulutunneli” annetused lähevad, ja toidupoodide kassadesse tulevad müügile väikesed kellukesed, mille ostmisega toetad beebidele selle masina ostmist, mis teeb “bing!”

  • foto
    Toomas Alatalu järelehüüe Fidel Castrole
    26.11

    Väliskommentaator Toomas Alatalu räägib Kuuba kauaaegse valitseja Fidel Castro rollist maailma ajaloos.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: Reformierakond peab muutuma mänedžerist diskuteerijaks
    26.11

    Opositsioonis ei tööta enam need suhtekorralduslikud knihvid, millega valitsuses harjunud oldi. Samas ei pruugi uue valitsuse maailmavaade Reformierakonnale üldse nii vastumeelne olla kui jutud vasakpöördest aimata lasevad, märgib politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Ester Vilgats: aga kui ei müüks autot juhiloata ostjale
    25.11

    Tõepoolest. Mis oleks, kui teeks sellise radikaalse otsuse, et autot saaks osta üksnes inimene, kellel on juhiluba, täpsemalt öeldes juhtimisõigus. Sest auto selle juhtimiseks vajalike oskusteta inimese käes on niisama ohtlik kui tulirelv, kirjutab ERRi Pärnu korrespondent oma arvamusloos.

  • foto
    Eva Lepik: kes kaitseb loominguvabadust autorikaitsjate eest?
    25.11

    Nn panoraamivabaduse - ehk ehitiste, skulptuuride ja muude avaliku ruumi kunstiteoste vaba pildistamise-filmimise ning nende jäädvustiste jagamise - vastu võitlemine on kasulik eelkõige autorikaitseühingutele, mitte autoritele endile, osutab MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse liige Eva Lepik oma arvamusloos.

  • foto
    Alo Lõhmus: millal jõuame kommunismi?
    23.11

    Kas olete märganud, millise innuga püüavad toidupoed viimasel ajal juurutada automaatkassasid? See ongi otse meie silme all arenev robotite pealetung, toonitab Alo Lõhmus oma arvamusloos ja soovib tere tulemast peatsesse tööjärgsesse ühiskonda.

  • foto
    Andres Siplane: eliit eliidi vastu ehk Vilfredo Pareto naerab viimasena
    23.11

    Viimasel ajal on mitmel pool maailmas olnud valimistel edukad valitseva eliidi vastased poliitilised liikumised. Murettekitav oleks justkui see, et haritud ja haldusvõimelise establishment’i asemele trügivad harimatud laamendajad. See tuletab meelde Itaalia sotsiaalteadlase Vilfredo Pareto (1848 – 1923) eliiditeooriat, mille väljatöötaja kahtlemata itsitab seda kõike teispoolsusest nähes pihku.

  • foto
    Peep Nemvalts: teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses
    22.11

    Kui rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, on emakeelne teadus oma kultuuri ja hariduse arenguks iga rahva jaoks hädavajalik, leiab Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

  • foto
    Rain Kooli: mesilaspesa nimega Eesti ehk väärtõlgendus vasakpöördest
    21.11

    Eesti pöördub vasakule! Läänemeelne valitsus kukutatud! Kremli-meelne koalitsioon võtab võimu! -stiilis sõnumite kandumine välisriikide meediaväljaannetesse on hea meeldetuletus selle kohta, kui piiratud on tihtipeale meie endi arusaam teistes riikides toimuvast ning sealsetest mehhanismidest, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

  • foto
    Jüri Nikolajev: kas sellist valitsust me tahtsimegi?
    21.11

    Uue valitsusliidu koalitsioonilepe on Narva elanikele pigem pettumus. Vene koolidele eesti keele õppes leevendust ei anta, kodakondsusetuse probleem ei lahene ja vastuseis Venemaaga jätkub, märgib ERRi Ida-Virumaa korrespondent Jüri Nikolajev oma kommentaaris.

  • foto
    Liisi Moosaar: loomadest „hoolimisel“ ja hoolimisel on vahe
    21.11

    Suur osa inimestest nimetab end loomasõpradeks. Kellel on kodus armastatud kass ja kes tõdeb, et naabri koer on täitsa tore; kellele meeldib pidevalt loomaaias käia ja kes külastab hea meelega loomatsirkusi. Pole harvad ka olukorrad, kus maani rebasekasukas proua tormab chihuahuaga tema kaotamise hirmus keset ööd loomade kiirabikliinikusse või tänavatelt kodutuid lemmikloomi päästev perekond sööb pidulikel sündmustel hanemaksapasteeti foie gras´d.

  • foto
    Anu Viltrop ja Laur Raudsoo: mis oleks, kui suhtleks ühel nädalal oma naabritega?
    19.11

    Kui soovid elada täiesti omaette ja eraldi, siis korter suures kortermajas on kõige kindlam valik. Tihedalt üksteisega kõrvuti elades on kergem üksteist mitte märgata ja kaasinimesed tähelepanuta jätta.

  • foto
    Samost ja Hussar: USA gigantidele kuuluv sotsiaalmeedia viib Eestist meeletult reklaamiraha
    18.11

    Facebooki ja Google’i taolistele sotsiaalmeediagigantidele liigub Eestist tohututes kogustes reklaamiraha, mida saaks kasutada Eesti ajakirjanduse arendamiseks. Mida rohkem inimesed traditsioonilise ajakirjanduse asemel sotsiaalmeediasse kanduvad, seda suuremat kasu saavad tegelikult USA päritolu suurfirmad, tõdesid peatoimetajad Lauri Hussar ja Anvar Samost Tallinnas rahuvsvahelisel meediakonverentsil.

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Au filmile!

Pühapäeval alates kell 20.00

täna vikerraadios

foto
Samost ja Rumm

Anvar Samost ja Hannes Rumm teevad pühapäeviti kell 13 Vikerraadios saadet “Samost ja Rumm”, alapealkirjaga “Kohe näha, et vanad sõbrad”.
“Räägime Hannesega Eesti asjadest nii nagu nad meile paistavad,” ütles Samost.

Kuula 11. detsembril kell 13.05.

Jõulumüük ERR-i poes!

R2 aastahiti hääletus