Kertu Saks: 900+ korda teaduse populariseerimist. Läheb juba liiale? (2)

Energia avastuskeskuse juht Kertu Saks. (Foto: Energia avastuskeskus)
Kertu Saks, Energia avastuskeskuse direktor
13.10.2016 10:36
Rubriik: Arvamus

Sugugi mitte alati ei löö erinevad osapooled teaduse populariseerimises kaasa üksnes neil põhjustel, mida oleks ilus eeldada. See on projektipõhine maailm ja enamasti ei tehta tööd selle töö viljade saamiseks, vaid projekte tehakse projektide tegemise pärast, sellepärast, et nendeks saab raha, kirjutab Energia avastuskeskuse juht, peatselt Kultuurkapitali juhtima hakkav Kertu Saks oma arvamusloos.

President Kersti Kaljulaid püstitas ETV presidendi debatis Eesti ettevõtlusest rääkides küsimuse: kuidas meil saaks olla miljon leiutajat, et oma ettevõtete tööga haarata rohkem töötajaid kui meil on? Ta pakkus ka vastuse, et peaksime ise muutuma innovatsiooniliidriteks.

Tegutsen teaduse populariseerimise valdkonnas, mille sisu on ärgitada lapsi ja noori teadlase elukutset valima ning seeläbi innovatsiooniliidriteks kasvama. Olen temaga väga nõus. Tänane ettevõtja on eilne laps või siis tänane laps on homne ettevõtja ning tema hoiakutest ja huvist midagi elus ära teha sõltub suuresti, mis tulevikus Eestis saab. Ja teaduse populariseerijad panustavad lastes huvi äratamise valdkonda ihu ja hingega.

Äsja lõppenud Teadlaste öö festivali plakat andis teada, et sel aastal oli kavas rohkem kui 900 teaduse populariseerimise sündmust ja neid jätkus igasse Eesti nurka. Väga tore ja kiiduväärt ettevõtmine, aga asja siseringist vaadates näen ka, mis tegelikult toimub.

Eestis on tunnustatud ülikoolid ja teadlased, kes kahtlemata teevad maailma tasemel teadust. On avastus- ja teaduskeskused, huvikoolid, looduskeskused ja muuseumid, mis eri teadusvaldkondi populariseerivad. Õnneks on ka lapsi, kellele teadlaseks saamise ideed populariseerida.

Aga mitte alati ei tee nimetatud osapooled teaduse populariseerimises kaasa üksnes neil põhjustel, mida oleks ilus eeldada. See on projektipõhine maailm ja enamasti ei tehta tööd selle töö viljade saamiseks, vaid projekte tehakse projektide tegemise pärast.

Laste inspireerimist, paraku tihti ka üksnes teaduse sildi all meelelahutamist, on Eestis juba nii palju, et mitte alati ei jätku enam kõigile neile tegevustele publikut.

Olen viimasel ajal kõnelenud mitme tunnustatud tegevteadlasega, kes kurdavad, et nende teaduse tegemise aja võtavad ära teaduse populariseerimise projektid. Päevade kaupa osaletakse teaduspäevadel koolides, korraldatakse ekskursioone oma töökohta, osaletakse laste teadus- ja uurimistööde konkursside žüriides, teaduskohvikutes ja -festivalidel. Tekib õigustatud küsimus, miks nad seda niivõrd palju teevad, kui see segab teadustööd.

Teevad aga sellepärast, et väga paljud neist teaduse populariseerimise projektidest on nende enda või kolleegide kirjutatud, sest selliseks tegevuseks saab raha.

„Teaduse tegemiseks Eestis ju eriti raha ei ole,” möönis hiljuti mulle üks teadlane ja teised tegevteadlased, kellelt asja üle küsisin, kinnitasid sama. Tehakse seda tööd (loe: neid projekte), milleks raha saab. Kui teaduse populariseerimise projekti raames õnnestub natuke ka vajalikku teadustööd populariseerimise sildi alla ära peita, on projekti teha veelgi parem.

Ja meie teeme seda ka – avastus- ja teaduskeskused, huvihariduse ja loodushariduse keskused ning muuseumid on projektikirjutamise ja kõikvõimaliku teaduse populariseerimise projektide kirjutamise meistrid. Ilma sellise projektirahata ei ole võimalik neil asutustel teha oma tööd tasemel. Teaduse populariseerijate omatuluga teenitust selles tähtsa riikliku eesmärgi täitmiseks küll ei piisa.

Loomulikult ei ole selline projektirahast elamine pikas perspektiivis ei ülikoolidele ega muudele siin nimetatud asutustele jätkusuutlik, aga paraku praegu nii see elu on.

Tänavusel Teadlaste ööl said vist tõesti kõik osaleda, kes selleks soovi avaldasid, ja nii sai möödunud nädalal Kunda Tsemendimuuseumi teaduskohvikus ja Kiviõli koolis kuulda kristallidest kui väekatest kividest maapõues - mis on teadagi pseudoteadus.

Ja nii ongi tekkinud olukord, kus taolist laste inspireerimist, paraku tihti ka üksnes teaduse sildi all meelelahutamist, on Eestis juba nii palju, et mitte alati ei jätku enam kõigile neile tegevustele publikut. Teaduse populariseerijad konkureerivad siin veel neile projektirahadele ja oma ideid eestlaslikult eriti üksteisele ei näita, mistõttu napib selle riiklikult tähtsa ülesande täimiseks ka koostööd.

Ka Teadlaste öö 900+ tegevuseks sai raha taotleda. Igaüks hästi natuke, aga siiski pisut. Ja nii piltlikult öeldes pudisebki teaduse populariseerimise töö ja selle rahastus väikestes osades laiali nagu hakkliha pitsa peal ja ükski teaduse populariseerijatest ei saa pakkuda korralikku ampsu, millest laps ka kõhu täis saaks – ehk hakkaks tõsiselt teadusest huvituma.

Tänavusel Teadlaste ööl said vist tõesti kõik osaleda, kes selleks soovi avaldasid, ja nii sai möödunud nädalal Kunda Tsemendimuuseumi teaduskohvikus ja Kiviõli koolis kuulda kristallidest kui väekatest kividest maapõues - mis on teadagi pseudoteadus.

Tõendust selle kohta, et tossu-paugu-teadusteatrietenduste varal üles kasvanud põlvkond ka tegelikult teadusest (ja eelkõige loodus-, tehnika- või reaalteadustest) innustunud oleks, ei ole eriti näha.

Kuna populariseerimine hakkab juba tõsise teaduse tegmist varjutama ja kuuleme populariseerimisest rohkem kui teaduse tegemisest, kuulen teadlasi arglikult juba rääkimas ka sellest, et mitte igaüks ei sobigi teadlaseks. Ja seepärast ei olegi teadlaseks saamise ärgitamine laiades massides mõistlik. Iga asi, mida saab liiga palju, läheb liiale. Kõik Eesti teaduse populariseerijad püüavad ju samu Eesti lapsi ja õpetajad juba kurdavad, et infot kõikvõimalikust koolivälisest teaduse populariseerimise tegevusest tuleb nende postkastidesse ja meilidele nii palju, et nad kaotavad selles infotulvas suuna.

Suunda on kaotamas ka teaduse populariseerijad ise. Tõendust selle kohta, et ligi 20 aastat tehtud sellesisuline töö oleks meil ka vilja kandnud ja tossu-paugu-teadusteatrietenduste varal üles kasvanud põlvkond ka tegelikult teadusest (ja eelkõige loodus-, tehnika- või reaalteadustest) innustunud oleks ja selles valdkonnas ülikoolidesse õppima asumine konkurentsitihedamaks läheks, ei ole eriti näha.

See viimane ei ole ainult Eesti, vaid kogu Euroopa probleem – loodus- ja tehnikateaduste valdkonnad ei paku lastele enam huvi. Ka Euroopa Komisjon panustab sadades miljonites eurodes projektidesse, mis lubavad olemasoleva olukorra ümber pöörata. Ja ka seal rahastatakse projekte, mille eesmärk on koondada teaduse populariseerijaid, uurida ja kaardistada olukorda, tutvustada lastele oma tööd ning luua veebilehti ja -keskkondi, kus kirjas projekti tegevused. Konkreetsete tulemusteni – loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia (LTT) valdkonda ülikoolides õppida soovijate numbri kasvuni – pole kahjuks veel jõutud.

Meie – ja mõtlen avastuskeskust, mille tööd kõige enam tunnen – saame äkki hoopis üksnes aidata lastel mitteformaalset õppimise keskkonda pakkudes lihtsamalt õppida. Seda, et mitteformaalsel moel (ehk siis vahetu kogemuse kaudu) õpib laps kordades kiiremini ja kergemini kui õpikust, pole ilmselt enam tarvis üle korrata.

Kardan, et teaduse populariseerimine meelelahutusena massidele ei aita leida lapsi, kellest tulevad tuleviku teadlased. Teaduse tegemine on tõsine ja tihti üksildane töö, mida alati tossu ja pauguga tutvustada ei saa. Kindlasti ei aita aga jõuda Euroopa Komisjoni 2020. aastaks seatud eesmärgini ehk miljoni noore LTT valdkonna teadlase lisandumiseni Euroopas nii, et projekte tehakse lihtsalt projektide endi pärast.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Mariann Rikka: palju õnne, Eesti, inimeste riik!
    24.02

    Eesti riik põhineb algusest peale inimõigustel ja nende alusväärtustel, kirjutab inimõiguste ja õigusteaduse magister Mariann Rikka. Täna avatakse Tartu ülikooli ja ERRi koostöös inimõigusi väga erinevate vaatenurkade alt käsitlev blogi, mille peatoimetaja Rikka on.

  • foto
    Kaljulaid vabariigi aastapäeva kõnes: uus maailm nõuab Eesti-suguselt riigilt tähelepanelikkust
    24.02

    President Kersti Kaljulaid ütles oma vabariigi aastapäeva kõnes, et uus maailm nõuab Eesti-suguselt riigilt tähelepanelikkust pidas oluliseks liitlaste rolli meie julgeoleku tagamisel.

  • foto
    Riho Terras: kaitstakse seda, kes tahab ja oskab ennast ise kaitsta
    24.02

    Avaldame kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase kõne Eesti vabariigi 99. aastapäeva paraadil Tallinnas Vabaduse väljakul.

  • foto
    Rahvusringhääling – kuidas edasi: Erik Roose visioon
    23.02

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Erik Roose tõdeb muu hulgas, et ERRi ellujäämise küsimus on panustamine digimeediasse nii tehnika kui tööjõuga. Lisaks on kriitiline keskastme juhtide roll – nendega peaks töötama oma ala parimad ning osa nende ametikohtadest peaks olema tähtajalisted.

  • foto
    Plaan ERR-i arendamiseks: Allar Tankleri visioon
    23.02

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Allar Tankler tõdeb muu hulgas, et ERR peaks kõnetama oma sisu ja kaasaelamisvahendite kaudu nooremaid sihtrühmi; prioritiseerima veebikanalite arendamist, olema võimeline paindlikult reageerima inimeste meediatarbimiseelistuste jätkuvale muutumisele ja tõusma Eesti meediamaastikul riskivõtjaks.

  • foto
    Meelis Oidsalu: hoidkem oma erakuid, nad on isamaalisuse tõeline proovikivi
    23.02

    Vabariigi aastapäeva eel on sobilik arutleda patriotismi ja kunstivabaduse vahekorra üle, selle üle kas isamaalisus ja kunst ikka peaksid käima käsikäes ja ühte jalga.

  • foto
    Rahvusringhääling 2027: Mart Luige visioon
    23.02

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Mart Luik tõdeb muu hulgas, et praeguses ERRis sisuliselt puudub personalipoliitika ja leiab, et tuleviku ERR peaks olema tõhusalt tegutsev loominguline labor, mille uksele andekad Eesti meediainimesed peaksid oma uue ideega esimesena koputama.

  • foto
    Georg Kirsberg: kasvav putinism kui irratsionaalne vastureaktsioon valitsevale selgrootusele
    23.02

    Vladimir Putini populaarsuse kasv Euroopas on arenenud juba lubamatult kaugele, olles eriti ohtlik just Eestile, kirjutab reservohvitser ja publitsist Georg Kirsberg (EKRE).

  • foto
    Intervjuu presidendiga: riik saab tagada põhivajadusi, mitte sissetulekute võrdust
    22.02

    President Kersti Kaljulaid ütles vabariigi aastapäeva eel antud intervjuus Vikerraadiole, et ilmselt on inimestele vähe selgitatud seda, et kõik ei ole kunagi kõik võrdsed oma sissetulekutelt ega peagi seda olema.

  • foto
    Erik Gamzejev: sisekaitseakadeemia kolimine kui Ratase valitsuse tõsiseltvõetavuse test
    22.02

    Suure tähelepanu alla sattumisega on sisekaitseakadeemia kolimine muutunud Ida-Virumaa arendamise kõrval ka valitsuse tõsiseltvõetavuse küsimuseks. See on Ratase valitsuse test, mis näitab, kas seda, milles on kokku lepitud, ka tegelikult tehakse, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    „Suud puhtaks“ ülevaade: kuus vaadet eestlusele ja patriotismile
    22.02

    ETV väitlussaade „Suud puhtaks“ käsitleb täna õhtul eestlust ja patriotismi. Saate sissejuhatuseks toome teieni ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli valiku viimase aasta jooksul neil teemadel rahvusringhäälingu portaali arvamusrubriigis avaldatud ariklitest.

  • foto
    Heldur-Valdek Seeder: riigi eripensionikohustused kahekordistusid kuue aastaga
    21.02

    „Riigi bilanss peaks olema loetav ka ilma teabenõudeta selle sisu kohta, seega peaks eripensioneid edaspidi riigi bilansis kajastama nende tegelikus väärtuses. Eripensioneid bilansis omavatele ministritele soovitan aga tugevdada kontrolli oma ametnike poolt koostatavate määruste ja seadusemuudatuste sisu majanduslike mõjude üle,“ kirjutab Vabaerakonna õigustoimkonna juht Heldur-Valdek Seeder.

  • foto
    Webinar: tõejärgset ühiskonda lahkavad Lauristin ja Pettai
    21.02

    Toimus infoühiskonna keskuse webinar, mis keskendus tõejärgse ühiskonna teemale, vaadates kuidas see mõjutab nii poliitilisi kui isiklikele otsustusprotsesse.

  • foto
    Viktor Trasberg: mõisa köis on pikk
    21.02

    „Vaatamata sajandivanusele oma riigile ja üle veerandsaja aasta pikkusele järjestikusele vaba turumajanduse kogemusele väljenduvad inimesed endiselt moel, nagu Eesti polekski meie riik ja meie ühise huvi esindaja,“ märgib Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Rain Kooli: unustage see poliitkorrektsus, jääge lihtsalt korrektseks
    20.02

    „Arvamuste paljusus on väärtus, millest vaba, demokraatliku ühiskonna ajakirjandus kinni hoiab – ka siis, kui selle arvamuste paljususe kasutajad ajakirjanduse esindajaid kusagil sotsiaalmeedias sõimavad. Nii et unustage see väidetav poliitkorrektsuse nõue. Öelge julgesti, mida te mõtlete. Aga olge lihtsalt korrektsed. Elementaarselt viisakad. Näidake, et teil on kombed. Ja mingigi häbitunne puhuks, kui need ununema juhtuvad,” tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli Vikerraadio meediateemalises kommentaaris.

  • foto
    Urmo Kübar: kes on süüdi?
    17.02

    Aarne Mäe Postimehes ilmunud arvamusartikkel “Homofestivali kaval kampaania” sisaldab kaht ekslikku mõttekäiku, millele tahan vastu vaielda.

  • foto
    Kajar Kase: Vene luureafäär võib Trumpile päriselt saatuslikuks saada
    17.02

    Venemaal prostituutide palkamine ei ole isegi ebaseaduslik ja president võib anda välja määrusi, mille kohtud tagasi lükkavad. Aga kui peaks välja ilmuma mõni reaalne tõend Trumpi isiklikust koostööst vene luurega, siis see võib Donald Trumpi presidentuurile saatuslikuks saada, kirjutab ERRi toimetaja Kajar Kase oma kommentaaris.

  • foto
    Rauno Vinni: siseakadeemia kolimisotsus on näide Eesti viletsast poliitikakujundamise kvaliteedist
    17.02

    Sisekaitseakadeemia kaasus on ehe näide – eesmärk on laialivalguv, alternatiive pole tõsiselt kaalutud või avalikkusele selgitatud ja isegi projekti maksumus ei ole üheselt paigas. Kuid koalitsioonis on kolimise otsus eilse seisuga tehtud, märgib Rauno Vinni Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Urmas Vadi: võta endale koduluuletaja
    17.02

    „Paljud võtavad endale kassi, eksootilise ämbliku või lausa boa, inimestele meeldib kellegi lähedus, miks mitte siis võtta endale üks luuletaja majja?” mõtiskleb ERRi toimetaja Urmas Vadi Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Alo Lõhmus: valitsusasutuste koht on pealinnas, aga neis töötamine olgu võimalik ka maakondade elanikele
    15.02

    Vaid riigisisene raudteevõrk suudab linnadevahelisi vahemaid vähendada ning anda inimestele võimaluse osaleda Tallinna tööturul, olgu siis riigiametites või eraettevõtetes, ilma oma kodukohta samal ajal maha jätmata. Realistlik regionaalpoliitika võikski selle endale eesmärgiks seada, tõdeb Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Aivar Hundimägi: miks varjata osalust jäätmefirmas?
    14.02

    Aivar Hundimägi käsitleb tänases Vikerraadio päevakommentaaris Eesti suurima jäätmefirma Eesti Keskkonnateenused omanikeringi, kuhu Äripäeva väitel kuulus suure tõenäosusega Reformierakonna ja IRLiga seotud sõpruskond, kes avalikkuse eest enda ärihuve varjas.

  • foto
    Yana Toom: Uudelepp püüab Keskerakonda rahvuspõhiselt lõhestada
    14.02

    „Eesti suurimal, eri rahvustest inimesi ühendaval erakonnal ei taheta lubada muuta häbiväärset olukorda, kus 6 protsenti elanikkonnast on „tulnukad” – just sõna alien on trükitud halli passi kaanele,” kommenteerib Euroopa parlamendi liige Yana Toom (KE) Annika Uudelepa läinudnädalast arvamuslugu.

  • foto
    Villem Mutt: Narva pole ju Donetsk?!
    13.02

    „Kui juba läinudesmaspäevasest Postimehest võis lugeda, et [Ida-Ukraina] konflikti eskaleerumise taga on eelkõige Ukraina valitsusväed, siis millise vabandusega kasutavad meie välis- ja kaitseminister ning sisuliselt kõikide parlamendiparteide esindajad, kes ammutavad infot ka avalikkusele kättesaamatuist otsekanalitest, rahvusliku telekanali otse-eetrit inimeste desinformeerimiseks?” küsib Villem Mutt oma lugejakirjas.

  • foto
    Rain Kooli: äkki koliks Narva hoopis presidendi residentsi?
    13.02

    Kui tahetakse Põhjamaa olla, siis oldagu Põhjamaa ja rajatagu presidendile residents ilma igasuguste maksumaksja rahaga oma kodu remontimise, ärmatamise ja lühinägeliku pärast mind tulgu või veeuputus mõtlemiseta. Mis aga sisekaitseakadeemiasse puutub, siis hurraaoptimism on riigikaitses kehv sulane ja veel kehvem peremees, leiab ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli.

  • foto
    Annika Uudelepp: kodakondsus – valimiste peapealteema
    10.02

    Jüri Ratase plaan teha kodakondsusest järgmiste valimiste peateema on justkui peapealseis kartulipõllul – efektne vaadata, kuid saabastest nõrgub ikka pori silma, leiab Annika Uudelepp Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Tanel Jan Palgi: kapist välja – miks ma olen Rail Balticu poolt
    10.02

    Euroopa Parlament kaalub igale keskkoolilõpetajale Euroopas ringiseiklemiseks Euroopa InterRaili pileti kinkimist. Paraku pole Eesti, Läti ega Leedu sihtkohtadena InterRaili kaardilgi. Baltikumi kohal asub tühi auk. Hoolimata sellest, et olen andnud oma hääle petitsioonile Rail Balticu vastu, olen Euroopa raudteekaardile jõudmise poolt, kirjutab Austraalia eestlane Tanel Jan Palgi.

  • foto
    Erik Gamzejev: oma elanike laostamine
    08.02

    Olukord, kus Eesti mõistes niivõrd suur linn nagu Kohtla-Järve loovutab riigile 31 mitte kellelegi  vajalikku korterit, illustreerib ühel ajal nii kohalikku haldussuutmatust kui ka riigi regionaalpoliitika läbikukkumist, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio tänases kommentaaris.

  • foto
    Viktor Trasberg: Eesti elanikud pooldavad alkoholireklaami keelamist, aga mitte aktsiisitõuse
    07.02

    Kaks kolmandikku Eesti elanikest on päri alkoholireklaami keelamisega ja peaaegu pool on valmis vähendama alkoholipoodide hulka. Alkoholi aktsiisitõuse pooldab aga vaid kolmandik inimestest, tõdeb Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Efektiivne riik ja kodanike rahulolematus Thatcheri riigi õhendamise näitel
    07.02

    Kui vaadata Ühendkuningriigis eelmisel sajandil toimunud demandariseerimist ja thatcherismi tervikuna, siis see on ajalooline õppetund. Traditsioonidest ja ajaloost eemaldudes ning ideoloogiale keskendudes muutume me kergesti ettevaatamatuteks ratsionalistideks, kes kokkuvõttes võivad saavutada hetkelise edu (mida rahvas justkui ootab), aga pikemas plaanis puudub oskus pöörata lahendused jätkusuutlikuks, kirjutab Tallinna tehnikaülikooli avaliku halduse magistrant Raiko Puustusmaa oma essees.

  • foto
    Mirjam Ruth Loide: tõde lapikust Maast ehk mis Tartu Waldorfgümnaasiumis päriselt toimus
    06.02

    Olen Tartu Waldorfgümnaasiumi 11. klassi õpilane. Kuna viimasel ajal on meedias tekkinud skandaal seoses minu kooli ja portaali Telegram juhi Hando Tõnumaaga, soovin selgitada paari asja.