Kertu Saks: 900+ korda teaduse populariseerimist. Läheb juba liiale? (2)

Energia avastuskeskuse juht Kertu Saks. (Foto: Energia avastuskeskus)
Kertu Saks, Energia avastuskeskuse direktor
13.10.2016 10:36
Rubriik: Arvamus

Sugugi mitte alati ei löö erinevad osapooled teaduse populariseerimises kaasa üksnes neil põhjustel, mida oleks ilus eeldada. See on projektipõhine maailm ja enamasti ei tehta tööd selle töö viljade saamiseks, vaid projekte tehakse projektide tegemise pärast, sellepärast, et nendeks saab raha, kirjutab Energia avastuskeskuse juht, peatselt Kultuurkapitali juhtima hakkav Kertu Saks oma arvamusloos.

President Kersti Kaljulaid püstitas ETV presidendi debatis Eesti ettevõtlusest rääkides küsimuse: kuidas meil saaks olla miljon leiutajat, et oma ettevõtete tööga haarata rohkem töötajaid kui meil on? Ta pakkus ka vastuse, et peaksime ise muutuma innovatsiooniliidriteks.

Tegutsen teaduse populariseerimise valdkonnas, mille sisu on ärgitada lapsi ja noori teadlase elukutset valima ning seeläbi innovatsiooniliidriteks kasvama. Olen temaga väga nõus. Tänane ettevõtja on eilne laps või siis tänane laps on homne ettevõtja ning tema hoiakutest ja huvist midagi elus ära teha sõltub suuresti, mis tulevikus Eestis saab. Ja teaduse populariseerijad panustavad lastes huvi äratamise valdkonda ihu ja hingega.

Äsja lõppenud Teadlaste öö festivali plakat andis teada, et sel aastal oli kavas rohkem kui 900 teaduse populariseerimise sündmust ja neid jätkus igasse Eesti nurka. Väga tore ja kiiduväärt ettevõtmine, aga asja siseringist vaadates näen ka, mis tegelikult toimub.

Eestis on tunnustatud ülikoolid ja teadlased, kes kahtlemata teevad maailma tasemel teadust. On avastus- ja teaduskeskused, huvikoolid, looduskeskused ja muuseumid, mis eri teadusvaldkondi populariseerivad. Õnneks on ka lapsi, kellele teadlaseks saamise ideed populariseerida.

Aga mitte alati ei tee nimetatud osapooled teaduse populariseerimises kaasa üksnes neil põhjustel, mida oleks ilus eeldada. See on projektipõhine maailm ja enamasti ei tehta tööd selle töö viljade saamiseks, vaid projekte tehakse projektide tegemise pärast.

Laste inspireerimist, paraku tihti ka üksnes teaduse sildi all meelelahutamist, on Eestis juba nii palju, et mitte alati ei jätku enam kõigile neile tegevustele publikut.

Olen viimasel ajal kõnelenud mitme tunnustatud tegevteadlasega, kes kurdavad, et nende teaduse tegemise aja võtavad ära teaduse populariseerimise projektid. Päevade kaupa osaletakse teaduspäevadel koolides, korraldatakse ekskursioone oma töökohta, osaletakse laste teadus- ja uurimistööde konkursside žüriides, teaduskohvikutes ja -festivalidel. Tekib õigustatud küsimus, miks nad seda niivõrd palju teevad, kui see segab teadustööd.

Teevad aga sellepärast, et väga paljud neist teaduse populariseerimise projektidest on nende enda või kolleegide kirjutatud, sest selliseks tegevuseks saab raha.

„Teaduse tegemiseks Eestis ju eriti raha ei ole,” möönis hiljuti mulle üks teadlane ja teised tegevteadlased, kellelt asja üle küsisin, kinnitasid sama. Tehakse seda tööd (loe: neid projekte), milleks raha saab. Kui teaduse populariseerimise projekti raames õnnestub natuke ka vajalikku teadustööd populariseerimise sildi alla ära peita, on projekti teha veelgi parem.

Ja meie teeme seda ka – avastus- ja teaduskeskused, huvihariduse ja loodushariduse keskused ning muuseumid on projektikirjutamise ja kõikvõimaliku teaduse populariseerimise projektide kirjutamise meistrid. Ilma sellise projektirahata ei ole võimalik neil asutustel teha oma tööd tasemel. Teaduse populariseerijate omatuluga teenitust selles tähtsa riikliku eesmärgi täitmiseks küll ei piisa.

Loomulikult ei ole selline projektirahast elamine pikas perspektiivis ei ülikoolidele ega muudele siin nimetatud asutustele jätkusuutlik, aga paraku praegu nii see elu on.

Tänavusel Teadlaste ööl said vist tõesti kõik osaleda, kes selleks soovi avaldasid, ja nii sai möödunud nädalal Kunda Tsemendimuuseumi teaduskohvikus ja Kiviõli koolis kuulda kristallidest kui väekatest kividest maapõues - mis on teadagi pseudoteadus.

Ja nii ongi tekkinud olukord, kus taolist laste inspireerimist, paraku tihti ka üksnes teaduse sildi all meelelahutamist, on Eestis juba nii palju, et mitte alati ei jätku enam kõigile neile tegevustele publikut. Teaduse populariseerijad konkureerivad siin veel neile projektirahadele ja oma ideid eestlaslikult eriti üksteisele ei näita, mistõttu napib selle riiklikult tähtsa ülesande täimiseks ka koostööd.

Ka Teadlaste öö 900+ tegevuseks sai raha taotleda. Igaüks hästi natuke, aga siiski pisut. Ja nii piltlikult öeldes pudisebki teaduse populariseerimise töö ja selle rahastus väikestes osades laiali nagu hakkliha pitsa peal ja ükski teaduse populariseerijatest ei saa pakkuda korralikku ampsu, millest laps ka kõhu täis saaks – ehk hakkaks tõsiselt teadusest huvituma.

Tänavusel Teadlaste ööl said vist tõesti kõik osaleda, kes selleks soovi avaldasid, ja nii sai möödunud nädalal Kunda Tsemendimuuseumi teaduskohvikus ja Kiviõli koolis kuulda kristallidest kui väekatest kividest maapõues - mis on teadagi pseudoteadus.

Tõendust selle kohta, et tossu-paugu-teadusteatrietenduste varal üles kasvanud põlvkond ka tegelikult teadusest (ja eelkõige loodus-, tehnika- või reaalteadustest) innustunud oleks, ei ole eriti näha.

Kuna populariseerimine hakkab juba tõsise teaduse tegmist varjutama ja kuuleme populariseerimisest rohkem kui teaduse tegemisest, kuulen teadlasi arglikult juba rääkimas ka sellest, et mitte igaüks ei sobigi teadlaseks. Ja seepärast ei olegi teadlaseks saamise ärgitamine laiades massides mõistlik. Iga asi, mida saab liiga palju, läheb liiale. Kõik Eesti teaduse populariseerijad püüavad ju samu Eesti lapsi ja õpetajad juba kurdavad, et infot kõikvõimalikust koolivälisest teaduse populariseerimise tegevusest tuleb nende postkastidesse ja meilidele nii palju, et nad kaotavad selles infotulvas suuna.

Suunda on kaotamas ka teaduse populariseerijad ise. Tõendust selle kohta, et ligi 20 aastat tehtud sellesisuline töö oleks meil ka vilja kandnud ja tossu-paugu-teadusteatrietenduste varal üles kasvanud põlvkond ka tegelikult teadusest (ja eelkõige loodus-, tehnika- või reaalteadustest) innustunud oleks ja selles valdkonnas ülikoolidesse õppima asumine konkurentsitihedamaks läheks, ei ole eriti näha.

See viimane ei ole ainult Eesti, vaid kogu Euroopa probleem – loodus- ja tehnikateaduste valdkonnad ei paku lastele enam huvi. Ka Euroopa Komisjon panustab sadades miljonites eurodes projektidesse, mis lubavad olemasoleva olukorra ümber pöörata. Ja ka seal rahastatakse projekte, mille eesmärk on koondada teaduse populariseerijaid, uurida ja kaardistada olukorda, tutvustada lastele oma tööd ning luua veebilehti ja -keskkondi, kus kirjas projekti tegevused. Konkreetsete tulemusteni – loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia (LTT) valdkonda ülikoolides õppida soovijate numbri kasvuni – pole kahjuks veel jõutud.

Meie – ja mõtlen avastuskeskust, mille tööd kõige enam tunnen – saame äkki hoopis üksnes aidata lastel mitteformaalset õppimise keskkonda pakkudes lihtsamalt õppida. Seda, et mitteformaalsel moel (ehk siis vahetu kogemuse kaudu) õpib laps kordades kiiremini ja kergemini kui õpikust, pole ilmselt enam tarvis üle korrata.

Kardan, et teaduse populariseerimine meelelahutusena massidele ei aita leida lapsi, kellest tulevad tuleviku teadlased. Teaduse tegemine on tõsine ja tihti üksildane töö, mida alati tossu ja pauguga tutvustada ei saa. Kindlasti ei aita aga jõuda Euroopa Komisjoni 2020. aastaks seatud eesmärgini ehk miljoni noore LTT valdkonna teadlase lisandumiseni Euroopas nii, et projekte tehakse lihtsalt projektide endi pärast.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Urmas Vadi: uus Eesti märk on nagu surnut teesklev loom
    12:48

    Paljud teevad kurja nalja selle meie uue märgi teemal, kõigil on selle kohta oma arvamus ja ses mõttes on see märk oma eesmärgi täitnud – teda on märgatud. Aga nüüd edasi vajab lahendamist küsimus, kas need märgitegijad ei mõelnud mitte midagi, või siis just mõtlesid ja leidsid üldse kõige õigema märgi Eestile.

  • foto
    Alo Lõhmus: riigijuhi kõne
    Eile

    Kui laiem publik tunneb maailma liidrite mõtteid vaid lühikeste ja pealiskaudsete info-osakeste põhjal, siis ei mõista inimesed lõpuks enam ka omaenda riigi välispoliitikat, sigineb usaldamatus ja tekivad kahtlustused, mis halvimal juhul võivad hakata kahjustama ka meile nii olulist liitlassuhet USAga, märgib Alo Lõhmus Vikerraadio kommentaaris.

  • foto
    Toomas Alatalu: puusalt tulistama jäävat Trumpi tuleb lugeda lõpuni
    Eile

    Mida lähemale on tulnud ametisse astumise päev, seda selgemaks on saanud Donald Trumpi välispoliitika, kommenteerib Toomas Alatalu.

  • foto
    Veiko Kommusaar: praegune väärteomenetlus on bürokraatlik ja ebamõistlik
    Eile

    Peaaegu pooled Eesti inimesed – üle 600 tuhande – on kantud karistusregistrisse, sest täna satub sinna ka selliste rikkumistega nagu katkise numbritulega sõitmine või vales kohas üle tee minek. Paljude rikkumiste puhul võib aga karistusest efektiivsem olla hoopis selgitamine ja inimlik suhtumine, kirjutab siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar oma arvamusloos.

  • foto
    Aivar Hundimägi: see on nii ilus, sest see pole tõsi
    Eile

    Inimeste sissetulekute ning säästude kasv on tekitanud seltskondi, kes meelitavad inimesi kõrget tootlust lubades investeerima, kuid hiljem võib selguda, et ei ole kõrget tootlust ja pole ka raha, tõdeb Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi Vikerraadio kommentaaris.

  • foto
    Keelesäuts. Tuhat tänu on parem kui tänud
    17.01

    Me oleme unustamas, kuidas tänada ja kuidas tänamisele vastata.

  • foto
    Andres Laiapea: Vabaerakonna populismist ja erakondade rahastamisest
    17.01

    Poliitikas on probleemidele võimalik reageerida kolmel erineval moel: neid ignoreerida, hakata otsima tõesti toimivaid lahendusi või üritada neid poliitilise omakasu huvides lihtsalt ekspluateerida, soovimata neid tegelikult lahendada. Halvas mõttes populistid kalduvad tegema sageli viimast, kirjutab MTÜ Radikaaldemokraadid endine juhatuse liige Andres Laiapea erakondade rahastamisest.

  • foto
    Rain Kooli: Eesti vajab endiselt korralikku logo
    16.01

    Ootused olid kõrgel, kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus EAS esitles läinud reedel… jah, õiguspoolest mida? Eelneva sõnakasutuse järgi otsustades olid paljud, ka reporterid ja toimetajad, arvamusel, et esitletakse uut Eesti märki. Lööklauset. Midagi omaaegse palju furoori tekitanud Welcome to Estonia asemele.

  • foto
    Risto Kask: kas Nõmme sild on kunst või farss?
    13.01

    Möödunud aasta hilissügisel alustas Tallinna linn Nõmme silla, tuntud ka kui Ehitajate tee kergliiklussilla, rekonstrueerimistöödega. Tööde käigus avaldasid paljud inimesed pahameelt. Mõne elaniku hinnangul tuleks tõsiselt kaaluda silla lammutamist ning rajada uus, moodne ja kaasaegne sild.

  • foto
    Rootsi politsei juht: see ei ole see Rootsi, mida me tunneme "Bullerby lastest"
    12.01

    Rootsis on 53 probleemset piirkonda, millest 15 kuuluvad eriti raskesse kategooriasse. Areng nendes peamiselt sisserändajatega asustatud, harimatumates ja vaesemates linnaosades on Dan Eliassoni sõnul Rootsi suurim siseturvalisusega seotud probleem.

  • foto
    Peeter Helme: julgus mõelda hooajaväliselt
    12.01

    Kindlasti pole ma ainuke inimene, keda tabas aasta lõpul raamatuuputus. Teadupärast rihivad kirjastused oma raskekahurväe tulistama kõige rohkem ja kõige peibutavamaid nimetusi just detsembris, mil toimuvad kõikvõimalikud väljamüügid ning mil inimesed üleüldse ostavad tavalisest rohkem raamatuid. Ja miks nad ei peakski, raamat on ju tore kingitus, eks?

  • foto
    Erik Gamzejev: kui nüüd elu Ida-Virumaal paremaks ei muutu, siis millal veel?
    11.01

    Kui lõppenud aasta oli Ida-Virumaa jaoks suuresti tulekahju kustutamise aasta, siis uus võiks saada stardipauguks ülejäänud Eestile järele rühkimisele, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Olav Anton: turbulentse poliitika aasta?
    11.01

    Välispoliitiliselt tuleb kahtlemata väga dünaamiline aasta. Trump ja Brexit, aga ka valimised Prantsusmaal, Saksamaal ja Hollandis on vaid mõned märksõnad, millest piisaks isegi mitme poliitika-aasta sisustamiseks. Tuntavalt turbulentne on ka Euroopa Parlamendi Presidendi valimine, kus määramatust tuleviku suhtes on rohkem kui selgust. Eestis on rahulikum kui mujal maailmas, kuid poliitilisi keeriseid jätkub meilegi.

  • foto
    Erle Loonurm: 21. sajandi vaatemäng – infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud
    10.01

    Võitlus ellujäämise nimel on asendunud võitlusega võimu nimel. Infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud, millega tuleb mängida ja neid heaperemehelikult kasutama ning tarbima õppida. Mõlema juurde käib ka vastutus. Ja uus aeg on elujõuline siis, kui osatakse ka minevikust ajatud mängureeglid kaasa võtta, kirjutab Erle Loonurm oma essees.

  • foto
    Rain Kooli: libauudiste nimetamine alternatiivmeediaks on nagu kutsuks välikäimlat alternatiivrestoraniks
    09.01

    ”Alternatiivmeediaks kutsutavate meedialaadsete toodete hulgas tuleb eristada kaht hoovust: libauudislehekülgi ja veendumusmeediat,” märgib ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma arvamusloos.

  • foto
    Erkki Bahovski: Eesti – endisest Nõukogude liiduvabariigist uljaks Põhjamaaks?
    09.01

    Eesti peab ikka veel tõestama, et pole enam endine Nõukogude liiduvabariik, kuid abi saab ÜROst, kommenteerib Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.

  • foto
    R2 Agenda | Neil Strauss: demagoogide võimu on kindlustanud hirmust juhitud ahelreaktsioon
    09.01

    R2 saate "Agenda" toimetajad kohtusid Los Angeleses seitsmel korral NY Timesi bestselleri tiitli pälvinud kirjaniku Neil Straussiga, kelle sulest pärinevad muu hulgas raamatud "The Game" ja "The Truth". Straussi hinnangul on parem-populistide võimule tuleku taga eelmisel kümnendil alanud ahelreaktsioon, mida juhib hirm.

  • foto
    2016. aasta ERR.ee arvamuses: testi, kas tead, kes mida ütles
    08.01

    ERR.ee arvamustoimetaja Rain Kooli koostas rahvusringhäälingu jälgijatele viktoriini, mis põhineb möödunud 2016. aastal arvamusküljel avaldatud artiklitel. Seega kõik õiged vastused on leitavad ERR.ee portaalist. Mõnusat lahendamist!

  • foto
    Meediakommentaar: Delfi valetas. Aga kellele on see kasulik?
    05.01

    Gorbatšov on surnud, paavst kuulutas Donald Trumpi pühakuks, Eesti televaatajad vaatasid aastavahetusel kõige enam Vladimir Putini kõnet. Mis on neil uudistena näivatel infokildudel ühist? Õige vastus on: need kõik on valed.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: mis on Eesti rahvusriigi mõte?
    06.01

    Teeme alanud aastal oma peatselt juubelit tähistavale riigile lisaks pillimängule ja lipuväljakutele ka ühe sisulise kingituse – vaidleme omavahel selgeks, milleks meil üldse oma riiki vaja on, pakub politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Andres Siplane: pöörased sõnumid ajavad segadusse? Appi tuleb mister Popper
    06.01

    Kõik sellised väited, et kaksiktornidesse lennutas lennukeid USA valitsus ise või et Baltikumi snaiprid tulistasid Maidanil inimesi või et ma olen puhas nagu prillikivi või et tegelikult kõik Süüria inimesed armastavad Assadit või et laste prostitutsioon on nüüd Californias legaalne, on tegelikult falsifitseeritavad ehk nende tõepärasus on mõõdetav. Küsimus on selles, kas väite esitaja või vaidlustaja on nõus teatud tingimuste täitudes ka nendest väidetest loobuma ja nurgas häbenema.

  • foto
    Kaupo Meiel: ausammas vaidlusele
    05.01

    Võiks püstitada monumendi vaidlusele kui sellisele. Parem ju halb vaidlus kui hea diktatuur ja see oleks siis Eesti viimane riiklik ausammas, kõigi ausammaste ema ning hea traditsiooni kohaselt kole nagu öö ja kallis kut' kurat, leiab kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Allan Aksiim: Objektiivne demagoogia, torn ja torniõu
    05.01

    Varro Vooglaid tegeleb demagoogiaga. Elegantselt, kaasanoogutama panevalt, kuid siiski demagoogiaga. Jutt käib siis Lauri Tankleri kommentaarist portaali Objektiiv artiklile, kus refereeriti Washington Examineri väidet, et Californias legaliseeriti laste prostitutsioon, ja Varro Vooglaiu vastulausest sellele.

  • foto
    Varro Vooglaid: ERR süüdistab Objektiivi alusetult libauudiste levitamises, soovimata rääkida oma enda libauudistest
    04.01

    ERRi püüdlus süüdistada portaali Objektiiv alusetult libauudiste levitamises on tähelepanuväärne olukorras, kus rahvusringhäälingu enese tegelike libauudiste levitamises ei nähta mingit probleemi, kirjutab Varro Vooglaid oma vastulauses.

  • foto
    Alo Lõhmus: registrisse kandmata hinged
    04.01

    Omavalitsuse Eesti kaardilt kadumine on radikaalne, kuid kahtlemata mõjuv motivaator oma tegeliku elukoha rahvastikuregistrisse kandmiseks. Seega on põhjust loota, et vähemalt rahvastikuregistri saame lähiaastail eeskujulikku korda, olgu siis lood rahvastiku enesega, kuidas nad parajasti on, leiab Alo Lõhmus oma arvamusloos.

  • foto
    Rauno Vinni: haldus- ja riigireformi õnnestumiseks peab uus koalitsioon suurelt mõtlema, madalalt alustama ja kiirelt liikuma
    04.01

    Riigireform on midagi enamat kui haldusreform ja regionaalhalduse ümberkorraldamine. Riigireform hõlmab ka esindus- ja osalusdemokraatia arendamist (kodanike ja riigi lähendamine, põhiseaduslike institutsioonide reform) ja riigivalitsemise moderniseerimist (ümberkorraldused muu avaliku sektori toimimises). Eesmärk on võimekas, usaldusväärne ja jõukohane riik, kirjutab Rauno Vinni oma arvamusloos.

  • foto
    Lauri Tankler: seaduslikust laste prostitutsioonist, Objektiivselt
    04.01

    Libauudised, pahatahtlikud ja eksitavad pealkirjad nõuavad nii ajakirjanikelt kui lugejatelt üha enam tähelepanelikkust ja allikakriitikat, kommenteerib ERR-i korrespondent Lauri Tankler portaali Objektiiv tegevust.

  • foto
    Edetabel 2016: ERR.ee loetuimate lugude nimekiri tipnes hittloo tavatu esituse, spordi ja hinnatud kolleegi surmaga
    03.01

    2016. aasta loetuim-vaadatuim lugu ERR-i portaalides oli Briti baritoni Peter Brathwaite’i esitus Curly Stringsi palast ”Kauges külas”. Järgnesid jalgpalli EM, olümpiamängud ja Aarne Rannamäe surm. Sekka mahtus ka välisuudis Leedu presidendist, kes keeldus Vene telekanalile intervjuud andmast.

  • foto
    Rain Kooli: et vari kaoks
    02.01

    Nii mõnigi meist tunneb – nii isiklikul kui ka ühiskondlikul pinnal, et pärast läinud aastat läheks seda tõesti vaja. Head. Paremat.

  • foto
    Nestor: kõige vähem aitab meid edasi tigedus ja sapp
    01.01

    ERR.ee avaldab riigikogu esimehe Eiki Nestori uusaastatervituse.