Aune Valk ja Kristel Ress: vähem hirmu, rohkem rõõmu ehk 10 järeldust kodust, koolist ja koostööst

(Foto: KONRAD K./SIPA/Scanpix)
Aune Valk ja Kristel Ress, Tartu lapsevanemad
22.09.2016 8:01
Rubriik: Arvamus

Kui korraldasime sügisel kaks aastat tagasi neljas Tartu koolis mõttetalgud teemal, kuidas koolielu koostöös lapsevanematega paremaks muuta, jäi ühel õhtul painama vanemate klasside õpilaste soov, et hirmuõhkkonda võiks tundides vähem olla.

Kuidagi ei tahaks alanud õppeaasta algul seostada kooli selle sõnaga. Täpselt küll ei mäleta, mis sõna najal mõmmi „Karu-aabitsas“ h-tähe selgeks sai, aga pakuks pigem huvi, hoolivust ja hakkamasaamist – hoopis paremad sõnad.

Mida vanemad väärtustavad?

Aina enam kuuleb vanemate suust arvamust, et kooli valides (kui saab üldse valida) on riigieksamite pingereast olulisem see, milline on kooli kliima: millised väärtused seal valitsevad, millised on suhted, kuidas lahendatakse keerulisi juhtumeid ja kuidas saadakse hakkama eripäradega.

Oleme Eestis heade õpitulemustega harjunud. Meie noored on rahvusvahelises õpilaste oskuste uuringus PISA aasta-aastalt oma tulemusi parandanud ning Euroopas konkureerivad meiega ainult üksikud riigid. Et kool annab maailmatasemel akadeemilised teadmised ja oskused, tundub enesestmõistetav, ent sellest ei piisa.

Laps peab koolis ka terveks jääma ja omandama nn pehmeid oskusi: oskuse ennast mõista ja juhtida, suhelda, teha koostööd jne. Ilma nendeta võib minna nii, et ka matemaatikaoskused on kasutud. Ehk nagu ütles kunagi üks Eesti tuntud IT-ettevõtja sõnumina ülikoolile: ärge õpetage üliõpilastele rohkem matemaatikat, õpetage nad suhtlema.

Kas hoolekogust piisab?

Koolikliima ja pehmed oskused olid ka meie fookuses, kui alustasime kaks aastat tagasi nelja Tartu põhikooli ja kogukondade koostööprojektiga TULUKE („Tõenduspõhine uus lähenemine ‒ uus koolikultuur Eestis“). Et kodu ja kooli koostöö pole Eestis mitte üleliia levinud mõtteviis ega tegevus, sai meile ruttu selgeks.

Vanemad on delegeerinud oma aktiivsuse mugavalt hoolekogudele ja loodavad, et viie kuni seitsme inimese tublidusest koolis piisab. Koolid seevastu kardavad, et koolielust üldjuhul väga vähe informeeritud vanemad ründavad süsteemi, millest nad midagi ei tea, või nõuavad asju, mis on võimatud.

Õpetajaametit seostatakse värskes EMORi uuringus „stressirohke suhtlemisega erinevate huvirühmadega“. Huvitav küll, kes need erinevad huvirühmad on?

Kas, miks ja kuidas on kodu ja kooli tihedam koostöö vajalik, oleme viimastel aastatel küsinud korduvalt nii vanematelt kui ka koolidelt. Vastuseid tuli vähe, need olid sageli kõhklevad või umbmäärased, või viitasid kaugele ajaloole vanemate endi kooliajast – sest reaalsuses tundus koostöökultuuri levitamine nii vaevaline (ütleme ausalt, sel alal ei saa Eesti kool just kuigi sageli hindeks üle 3).

Haridusele lähedal seisvate inimestena leidsime, et vahest aitab õpik.

Kodu ja kooli koostöö käsiraamat

Kevadel 2016 saigi Tartu linnavalitsuse haridusosakonna väljaantult kaante vahele 264 lehekülge lugusid 28 autorilt selle kohta, kuidas on tehtud koostööd Eestis ja mujal ning mida on sellest õpitud. Raamatus, mille pealkirjastasime koostajatena ambitsioonikalt „Rõõmuga kooli. Kodu ja kooli koostöö käsiraamat“, leidub uuringuid, juhtumeid ja soovitusi, nii isiklikke kui ka üldistavaid lugusid. Kaasautoriteks olid nõus tulema nii õpetajad ja teised koolitöötajad, uurijad kui ka lapsevanemad.

Kes iganes Eesti rohkem kui 200 000-st koolilapse vanemast või ligi 15 000 õpetajast tunneb, et temas on jaksu panustada sellesse, et meie lapsed oleksid koolis tervemad ja rõõmsamad ning meie õpetajad tunneksid ennast väärtustatumana, siis usume siiralt, et selle raamatu kättevõtmisest on abi. PDF-versioon on avalikult kättesaadav aadressil tartu.ee/data/roomuga_kooli.pdf.

Kümme järeldust

Mida siis ikkagi teha, kui vanemaid ja laiemalt kogukonda huvitab, kuidas koolil läheb? Peame siin silmas just kooli, mitte ainuüksi last ega tema klassi. Kogu kooli kasule viitab meie raamatus ka Kersti Kaljulaid. Pelgalt oma lapsele mõeldes on kooliellu sekkumise asemel enamasti lihtsam hääletada jalgadega ehk valida mõni teine kool juhul, kui olemasoleva kooliga on probleeme.

Raamatut koostades, toimetades, lugedes, selle üle vaieldes ja seda rakendades oleme jõudnud kümne järelduseni. Olgu need laiskadele õpilastele spikriks.

1. Kodu ja kooli koostöö on tähtis.

Koostöö peamine eesmärk on usalduse loomine. Usaldusliku suhte pinnalt saavad (lihtsamalt) sündida toredad asjad, aga saab lahendada ka probleeme ilma uksi paugutamata. Usaldavas suhtes saab anda probleemidest märku, kui need on alles tekkimas – juba siis, kui need polegi veel probleemid.

Kui me üksteist ei tunne, siis kuidas saame samal ajal (NB! mitte koos) teha nii tähtsat tööd kui lapse kasvatamine ja õpetamine? Möödarääkimised on sel juhul paratamatud.

Usalduse loomiseks on vaja üksteist tundma õppida, teha midagi koos, olgu selleks kas või akende värvimine või laada korraldamine. Koostööl on vähemalt kolm tahku.

a) Koostöö on kasulik lapsele. „Laps tunneb end kindlamalt, kui vanemad on „kambas“,“ kirjutab Liisa-Lotta Kaivo raamatus. Hoolides koolielust, olles sellega seotud, annab vanem lapsele tugeva sõnumi: kool ja haridus on tähtsad. Ja veel annab vanemate kaasamine lapsele tervikliku arusaama sellest, mida kool temalt ootab, vastasel juhul ei pruugi kooli ja vanema ootused haakuda;

b) Koostöö on kasulik vanemale, aidates tal oma last paremini aidata. „Viis, kuidas vanemad laste õppimist kodus toetavad, kujundab laste arusaama nii oma võimetest kui ka nende arendamise võimalusest. See annab (või ei anna) neile eneseusku ja motivatsiooni õppida,“ kirjutavad raamatus Kati Aus ja Grete Arro. Vajalikke oskusi ja kohaseid hoiakuid ei omanda vanemad ühe loengu ega infokirja abil.;

c) Koostöö on kasulik õpetajale ja koolile. Kas tõesti? Kas vanemad polegi ainult tüliks? Uuringud näitavad, et vanemate tugi annab õpetajale enesekindlust. Koostööst tekib õpetajatele palju head tagasisidet. Meie nelja Tartu kooli kogemus näitab, et ka koolid tunnetavad juba vanemate tuge.

2. Kuidas koostööd teha?

Raamatut lugedes võib jääda mulje, et Eesti kooli on tabanud heategevuslike laatade vaimustus. Kas see on ainus viis vanemate panustamiseks? Kodu ja kooli koostöövõimalusi on tegelikult väga erinevaid. On leitud, et mida mitmekesisemaid koostöövorme kasutada, seda rohkemad vanemad leiavad tee kooli. Ükski viis pole vale, kuid mida rohkem vanemaid suudab mõelda kaugemale oma lapsest, seda suurem on meie ühine kasu.

3. Kes vastutab kodu ja kooli koostöö eest?

See on küsimus, millele me enne raamatu koostamisest õppetundide saamist vastust ei teadnud. Arvasime, et kuna koostööst on kõige rohkem võita kodul (kas on?), siis peaksid vanemad võtma initsiatiivi. Kuid koostöö algatamine, selleks ootuse, pinnase ja võimaluste loomine on ikkagi kooli ülesanne. Vanem tuleb koos lapsega kooli ja võtab üle selle kooli kombed.

Kooli ja algklassis ennekõike klassijuhataja vastutus on algatada klassisisene vanemate suhtlus ning koostöö, mis aitab ühtlasi taandada eri vanemate erinevat suhtumist ja valmisolekut koostööks.

4. Räägime väärtustest, mitte vihikupaberi värvist!

Vanemad tahavad, et neid kaasataks olulistesse asjadesse, et neile selgitataks kujundava hindamise põhimõtteid ja seda, kuidas tegeleb kool kiusamisega, samuti seda, miks need on kooli jaoks olulised teemad. Kahjuks keskenduvad lastevanemate koosolekud liiga sageli jõulukinkidele, klassiekskursioonile või vihikupaberi värvile.

Koostöö alus on ühised väärtused. Kooli ülesanne on rääkida väärtustest, mida oma töös järgitakse, ja mitte ainult 1. septembri aktusel. Väärtusi ei saa ellu viia ilma koostööta. Kui koolijuhi ja õpetajana ütled vanematele, mida sa püüad saavutada ja miks, on sul lihtsam koos nendega oma eesmärkideni jõuda. Tundub elementaarne.

5. Info jagamine on ülioluline.

Kui koolid saaksid aru, kui vähe lapsevanemad teavad sellest, mis koolis iga päev toimub, panustaksid nad teavitustöö tegemisse rohkem. Tartu koolides tehtud uuringust selgus, et põhiosa vanemaid on piisavalt informeeritud oma lapse hinnetest, ent 60% arvab, et teab liiga vähe õpetajatest ja sellest, mida kool vanematelt ootab.

Info jagamiseks on praegusajal mõistlikumaid viise kui lastevanemate koosolek. Kui kasutada koosolek pelgalt ühesuunalisele teavitamisele, siis pole ime, et õpetaja leiab ennast klassist mõne kuu või aasta pärast üksi koos paari eriti kohusetundliku vanemaga.

Kool peaks mõtlema ka sellele, mida teab tulevane vanem kooli kohta. Ja mida see vanem tahaks teada? Üks hea viis kooli tutvustada on avatud uste päevad, mida on mitu Tartu kooli korraldanud juba mõni aasta. Neljas koolis valmis õpilastel ka oma kooli tutvustav video (vt tartu.ee/koolivideo).

6. Vanemate kaasamisel ja sekkumisel on oma takistused ja ohud.

Üks oht on see, et kaasa löövad ainult aktiivsed või valjuhäälsed vanemad. Kui nende tegevus pole suunatud laiemale kasule, võivad kõlama jääda vaid kitsad ühe lapse või väikse rühma huvid.

Koostöö tegemist takistavad ka vanema isiklikud halvad kogemused kooliga, argielu ehk ajapuudus ning koostöö mõttetuse tunnetamine – tunne, et senisest tegevusest pole kasu olnud.

Osal vanematel puudub huvi, sest nad lähtuvad seisukohast, et kui nemad said omal ajal ise kõigega hakkama, küll saab ka nende laps, ”eks elu kasvatab”.

7. Vanemate roll kodutööde tegemisel ning õppimise toetamisel on ülioluline.

Põhjusi, miks vanemad ei suuda lapsi õigesti toetada, on palju. Nende hulgas on kindlasti hinnete ületähtsustamine, valed uskumused õppimise ja võimete kohta ning oskamatus kasutada õigeid õpetamise strateegiaid.

Eriti teravalt on kodutöödega seotud mured päevakorral algklassilaste peredes ning nende vanemate hulgas, kes väärtustavad väga häid hindeid.

Vanemate pinged ja valed uskumused kalduvad paraku üle lapsele. Kui ta kurdab, et mingi õppeaine on tema jaoks talumatult igav, võib tema lause tegelikult tähendada hoopis „Ma ei julge proovida“ või „Ma kardan, et ma ei saaks sellest kunagi aru“.

8. Kodu ja kooli koostööle tuleb alus panna võimalikult vara.

Nagu meie raamatust selgub, on eriti hea, kui koostöö saab alguse enne kooli. Oluline on, et koostöö algaks enne, kui tekivad probleemid.

9. Laada mõte pole ainult laata teha.

Kogukond tekib ühise tegutsemise käigus, mitte vastupidi. Laat oma erinevate ja sageli lihtsate ülesannetega on hea võimalus kõigil kaasa lüüa. Sarnane tegevus on heakorratalgud. Selliste ürituste korraldamine ja neis osalemine on suurepärane võimalus vanemate laiaks kaasamiseks.

10. Vanemate omavaheline koostöö on vajalik.

Kui taandada kõik küsimused ühe lapse muredeks, ei lahenda me kunagi põhimõttelisi probleeme. Kui aga iga vanem iga probleemiga koolijuhi poole pöördub ja sellest üleüldine teema tõstatatakse, siis pole ka see mõistlik.

Üks vanemate organiseerumise viisidest, mida me TULUKEse koolides katsetasime, olid vanematekogud. Kui mingi probleem läbib vanematekogu sõela, siis tegeleb kooli juhtkond sellega tõsiselt. Vanematekogu on abiks ka, et aru saada, millal on tegemist ühe lapse või vanema ühekordse murega ja millal on tegemist süsteemse probleemiga.

Koos oleme palju-palju tõhusamad kui üksi.

Kokkuvõttes on vanemate ja kooli koostöövõimalused laiad, alates oma lapse kodutöödest kuni kogu kooli ja kõiki vanemaid kaasavate ettevõtmisteni. On aeg hakata kujundama uut normaalsust, mis, nagu kirjutab oma loos Kersti Kaljulaid, kindlustaks meie hea hariduse ning pehmendaks samas koolisüsteemi rangemaid näojooni.

Sarnane muutus toimus paarkümmend aastat tagasi lapse sünniga. Sellele viitab Liisa-Lotta Kaivo: toona oli ka see rohkem spetsialistide ja vähem vanemate asi. Usume, et keegi ei kahtle, et mõlema vanema aktiivne osalus on seda protsessi paremaks teinud.

Kindlasti aitaks see ka haridust.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Peeter Helme: millist konservatiivsust vajab Eesti?
    16:04

    Eesti vajab ühendavat konservatiivsust. Ühiskonnas, kus vasakpoolsed ja liberaalsed jõud kasutavad ära inimeste erinevaid arusaamu rahvusluse, sisserände, samasooliste kooselu, soorollide või peremudelite osas, ei saa miski ühendav tulla mujalt kui konservatiivselt tiivalt, kirjutab ERR-i toimetaja Peeter Helme oma arvamusloos.

  • foto
    Alo Lõhmus: valitsus võiks määrata ühinenud omavalitsustele ajaloolist järjepidevust kandvad nimed
    Eile

    Ühinevad vallad peavad uue nime suhtes küsima nõu kohanimenõukogult, ent vabatahtliku ühinemise korral on sel vaid soovituslik iseloom. Lõpliku heakskiidu peab ühinemisele andma siiski valitsus. Julgustan valitsust praakima välja nimed, mis ei ole leidnud kohanimeasjatundjate heakskiitu, ning määrama ühinenud omavalitsustele ajaloolist järjepidevust kandvad nimed, kirjutab ajakirjanik Alo Lõhmus oma arvamusloos.

  • foto
    Merilin Pärli: ""Aktuaalse kaamera" Agentuur"
    06.12

    Jääb arusaamatuks, miks riskib Äripäev oma hea nimega lisaraha teenimise eesmärgil. Ajalehte ja kommunikatsiooniäri ei saa ajada sama katuse alt, ükskõik kui palju seda endale mõistuspäraseks rääkida püütakse. Loodan, et Äripäev saab ise aru, et kahel toolil korraga istuda ei saa ning loobub emmast-kummast tegevusest, kirjutab ERRi toimetaja Merilin Pärli oma arvamusloos.

  • foto
    Mihkel Mutt: rahvuslus on sõimusõna
    06.12

    Plekktrummi saatekülaliseks oli kirjanik Mihkel Mutt, kellega vesteldi tema uuest romaanist "Eesti ümberlõikaja" ja arutleti rahvusluse küsimuse olulisuse üle ühiskonnas.

  • foto
    ERR.ee tähelepanukontroll: mida arvavad arvajad?
    06.12

    ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli koostas rahvusringhäälingu jälgijatele viktoriini, mis põhineb ERR.ee arvamusküljel novembris avaldatud artiklitel. Seega on kõik õiged vastused leitavad ERR.ee portaalist. Mõnusat lahendamist!

  • foto
    Rain Kooli: rahvusringhääling on ühiskondlik lepe
    05.12

    Rahvusringhääling pole midagi vähemat kui ühiskondlik lepe. Selle tegevuse majandus-juriidilised alused on küll seadusesse kirjutatud, aga selle sisulise töö tuum on kogu ühiskonda hõlmav vaikiv kokkulepe, et meil on vaja oma ühiskondlikku meediamaja, mida ei puhu ümber ükski kuri hunt ja mis peab vastu ka vaesustatud uraani sisaldavale pommile, kirjutab ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

  • foto
    Andrey Krashevskiy: Prantsusmaa suhtumine Venemaasse võib peagi kardinaalselt muutuda
    03.12

    Prantsusmaa presidendivalimistel on favoriitideks kujunenud kaks Vene-meelset kandidaati. Seega seisavad — hoolimata sellest, kumb neist valimised võidab — Prantsusmaa poliitikas peatselt ees tõsised muutused, mis puudutavad kogu Euroopa Liitu. Isegi kui praegu on veel lahtine, millist rolli tulevane Prantsusmaa hakkab EL-is mängima, võib lähitulevikus vägagi küsitavaks osutuda EL-i ühtne vastasseisukurss Venemaaga, kirjutab ERRi veebiuudiste toimetaja Andrey Krashevskiy.

  • foto
    Annika Uudelepp: Jüri Ratase kolm vaala
    02.12

    Millised on need ”kolm vaala”, millele tuginedes Jüri Ratas õnnestuks nii peaministri kui erakonnajuhina? Poliitikauuringute keskuse Praxis riigivalitsemise ekspert Annika Uudelepp vastab.

  • foto
    Kaupo Meiel: meie maailmavaade on mulgi kapsas
    01.12

    Tänapäeva inimeste jaoks on religioonid, argimütoloogia ning turundus ammu kõik segamini nagu puder ja kapsad. Aga vahest pole laiemas plaanis vähimatki vahet, kas rahu ja rõõmu sõnumit kannab preester või jõuluvana, peaasi, et see kohale jõuab, mõtiskleb kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Jaanus Kangur: veel Castrost ehk kuubalased ei allu kapitalistlikule õnne mudelile
    01.12

    Kuubalaste hoiakud äsja surnud Fidel Castro suhtes pole mustvalged, vaid sisaldavad mitmeid värve ning seda ühekorraga ja samaaegselt. Kuubalased on muidugi ise sama vastuolulised ning selles mõttes saan ma aru ka Edward Lucase pahameelest Castro surma järgsete reaktsioonide peale. Kuubalased lihtsalt ei allu kapitalistlikule õnne mudelile, kirjutab regiooniantropoloog Jaanus Kangur oma arvamusloos.

  • foto
    Erik Gamzejev: Ida-Viru jaoks unistuste valitsus
    30.11

    Värske valitsus on Ida-Virumaa seisukohalt unistuste valitsus, sest kunagi varem ei ole Toompeal võimul olnud sellist koalitsiooni, kel oleks nii suur Ida-Viru elanike toetus. Loodetavasti ei nurja Ida-Viru poliitikutega seotud skandaalid praegust erakordset võimalust maakonna areng hooga käima tõmmata, märgib peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Viktor Trasberg: (õlle)keisririigi sünd
    29.11

    Eestis käib haarav arutelu õlle aktsiisitaseme üle, millest näib sõltuvat kogu Eesti ja vist ka Läti saatus.

  • foto
    Kindralleitnant Terras: sõda ei ole kunagi ilus
    29.11

    Kuigi 100 aastat tagasi ümbritses sõda parasjagu romantiline oreool, on selle tegelikkus alati immutatud tule, suitsu ja verega. Sõditakse poliitiliste aadete ja eesmärkide nimel, kuid need ei anna tuld, kaeva kaitsekraave ega torka täägiga. Seda tegid ja teevad reaalsed, lihast ja luust inimesed. Mõeldes tänastele probleemidele ja ohtudele on kasuks ja toeks see, kui vaatame tagasi nüüd peaaegu sajandi taha ja ammutame jõudu meie eelkäijate vaprusest ja kindlameelsusest, tõdeb kaitseväe juhataja Riho Terras.

  • foto
    Rain Kooli: sõnavabaduse katkedes on vesi ahjus – või inimesed
    28.11

    Kui sõnavabaduse veniv kumm ühel hetkel pauguga lõhkeb – näiteks siis, kui vihkamine ja verbaalrünnakud viivad demokraatliku riigikorra lagunemiseni –, jäävad sellest lõpuks ilma kõik, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli ja loetleb neli sõnavabadust ähvardavat ohtu.

  • foto
    Mari Öö Sarv: lõputu hoolimise hooaeg
    27.11

    See on juba alanud. Jõulukampaaniad heategudeks. Näiteks tuli minu motoklubi postkasti kiri üleskutsega viia jõulude ajal lastekodulastele kommi. Varsti selgub, mille ostmiseks tänavuse ”Jõulutunneli” annetused lähevad, ja toidupoodide kassadesse tulevad müügile väikesed kellukesed, mille ostmisega toetad beebidele selle masina ostmist, mis teeb “bing!”

  • foto
    Toomas Alatalu järelehüüe Fidel Castrole
    26.11

    Väliskommentaator Toomas Alatalu räägib Kuuba kauaaegse valitseja Fidel Castro rollist maailma ajaloos.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: Reformierakond peab muutuma mänedžerist diskuteerijaks
    26.11

    Opositsioonis ei tööta enam need suhtekorralduslikud knihvid, millega valitsuses harjunud oldi. Samas ei pruugi uue valitsuse maailmavaade Reformierakonnale üldse nii vastumeelne olla kui jutud vasakpöördest aimata lasevad, märgib politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Ester Vilgats: aga kui ei müüks autot juhiloata ostjale
    25.11

    Tõepoolest. Mis oleks, kui teeks sellise radikaalse otsuse, et autot saaks osta üksnes inimene, kellel on juhiluba, täpsemalt öeldes juhtimisõigus. Sest auto selle juhtimiseks vajalike oskusteta inimese käes on niisama ohtlik kui tulirelv, kirjutab ERRi Pärnu korrespondent oma arvamusloos.

  • foto
    Eva Lepik: kes kaitseb loominguvabadust autorikaitsjate eest?
    25.11

    Nn panoraamivabaduse - ehk ehitiste, skulptuuride ja muude avaliku ruumi kunstiteoste vaba pildistamise-filmimise ning nende jäädvustiste jagamise - vastu võitlemine on kasulik eelkõige autorikaitseühingutele, mitte autoritele endile, osutab MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse liige Eva Lepik oma arvamusloos.

  • foto
    Alo Lõhmus: millal jõuame kommunismi?
    23.11

    Kas olete märganud, millise innuga püüavad toidupoed viimasel ajal juurutada automaatkassasid? See ongi otse meie silme all arenev robotite pealetung, toonitab Alo Lõhmus oma arvamusloos ja soovib tere tulemast peatsesse tööjärgsesse ühiskonda.

  • foto
    Andres Siplane: eliit eliidi vastu ehk Vilfredo Pareto naerab viimasena
    23.11

    Viimasel ajal on mitmel pool maailmas olnud valimistel edukad valitseva eliidi vastased poliitilised liikumised. Murettekitav oleks justkui see, et haritud ja haldusvõimelise establishment’i asemele trügivad harimatud laamendajad. See tuletab meelde Itaalia sotsiaalteadlase Vilfredo Pareto (1848 – 1923) eliiditeooriat, mille väljatöötaja kahtlemata itsitab seda kõike teispoolsusest nähes pihku.

  • foto
    Peep Nemvalts: teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses
    22.11

    Kui rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, on emakeelne teadus oma kultuuri ja hariduse arenguks iga rahva jaoks hädavajalik, leiab Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

  • foto
    Rain Kooli: mesilaspesa nimega Eesti ehk väärtõlgendus vasakpöördest
    21.11

    Eesti pöördub vasakule! Läänemeelne valitsus kukutatud! Kremli-meelne koalitsioon võtab võimu! -stiilis sõnumite kandumine välisriikide meediaväljaannetesse on hea meeldetuletus selle kohta, kui piiratud on tihtipeale meie endi arusaam teistes riikides toimuvast ning sealsetest mehhanismidest, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

  • foto
    Jüri Nikolajev: kas sellist valitsust me tahtsimegi?
    21.11

    Uue valitsusliidu koalitsioonilepe on Narva elanikele pigem pettumus. Vene koolidele eesti keele õppes leevendust ei anta, kodakondsusetuse probleem ei lahene ja vastuseis Venemaaga jätkub, märgib ERRi Ida-Virumaa korrespondent Jüri Nikolajev oma kommentaaris.

  • foto
    Liisi Moosaar: loomadest „hoolimisel“ ja hoolimisel on vahe
    21.11

    Suur osa inimestest nimetab end loomasõpradeks. Kellel on kodus armastatud kass ja kes tõdeb, et naabri koer on täitsa tore; kellele meeldib pidevalt loomaaias käia ja kes külastab hea meelega loomatsirkusi. Pole harvad ka olukorrad, kus maani rebasekasukas proua tormab chihuahuaga tema kaotamise hirmus keset ööd loomade kiirabikliinikusse või tänavatelt kodutuid lemmikloomi päästev perekond sööb pidulikel sündmustel hanemaksapasteeti foie gras´d.

  • foto
    Anu Viltrop ja Laur Raudsoo: mis oleks, kui suhtleks ühel nädalal oma naabritega?
    19.11

    Kui soovid elada täiesti omaette ja eraldi, siis korter suures kortermajas on kõige kindlam valik. Tihedalt üksteisega kõrvuti elades on kergem üksteist mitte märgata ja kaasinimesed tähelepanuta jätta.

  • foto
    Samost ja Hussar: USA gigantidele kuuluv sotsiaalmeedia viib Eestist meeletult reklaamiraha
    18.11

    Facebooki ja Google’i taolistele sotsiaalmeediagigantidele liigub Eestist tohututes kogustes reklaamiraha, mida saaks kasutada Eesti ajakirjanduse arendamiseks. Mida rohkem inimesed traditsioonilise ajakirjanduse asemel sotsiaalmeediasse kanduvad, seda suuremat kasu saavad tegelikult USA päritolu suurfirmad, tõdesid peatoimetajad Lauri Hussar ja Anvar Samost Tallinnas rahuvsvahelisel meediakonverentsil.

  • foto
    Annika Uudelepp: kaitseventiilivalitsus
    18.11

    Homme peaks olema see päev, kui Keskerakonna, sotsiaaldemokraatliku erakonna ja IRL-i volikogu kiidab heaks uue koalitsioonilepingu. Ükskõik, mis seal kirjas on, nimetavad need kolm erakonda seda mingi särava nimega ning valitsusest välja puksitud Reformierakond manab vasakpööret ja idameelsuse võidukäiku.

  • foto
    Michael Steel: võtnuks meedia Trumpi algusest peale tõsiselt, võinuks valimistulemus teine olla
    18.11

    Meedia suutmatus näha Donald Trumpi valimiskampaania alguses tema eduvõimalust ning teda ka vastava kriitikameelega kohelda võis otsustada USA valimistulemuse, leiab endine ajakirjanik ja strateegilise kommunikatsiooni ekspert Michael Steel.

  • foto
    Juhan Kivirähk: vene valija ei orienteeru enam Savisaare järgi
    18.11

    Võib küsida, kas venekeelne valija enam orienteerubki väga palju selle järgi, mida arvab asjadest Edgar Savisaar. Pigem jälgivad nad, kuhu positsioneerivad ennast uues olukorras Yana Toom ja Mihhail Kõlvart, märgib oma kommentaaris erakondade toetusuuringutele Juhan Kivirähk.

Täna etv-s

foto
MI: Kaks elu
Täna 22:10

Pianist Kalle Randalu ja helilooja Sven Grünberg tähistasid novembris 60. sünnipäeva. Aeg on sama, ent kui erinev on kogemus?

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Uue aasta riigieelarve ja maksumuudatused (17)
Täna 14:05

Taas on moes kobarseadused ning maksumuudatusi tehakse mitte enam nädalaid ja kuid, vaid päevi ja tunde kuluvate analüüside tulemusel.
Kas see on stabiilses ühiskonnas mõeldav või on uuel koalitsioonil siiski õigus oma poliitilist tahet ellu viia?
Uue aasta eelarvest ja maksumuudatustest räägivad Kalvi Kõva (pildil) sotsiaaldemokraatlikust erakonnast, Martin Helme EKREst, Remo Holsmer reformierakonnast ja Kersti Sarapuu keskerakonnast.

Saatejuht on Mirko Ojakivi. Kuula 8. detsembril kell 14.05.

Jõulumüük ERR-i poes!

R2 aastahiti hääletus