Aune Valk ja Kristel Ress: vähem hirmu, rohkem rõõmu ehk 10 järeldust kodust, koolist ja koostööst

Pilt on illustratiivne. (Foto: KONRAD K./SIPA/Scanpix)
Aune Valk ja Kristel Ress, Tartu lapsevanemad
22.09.2016 8:01
Rubriik: Arvamus

Kui korraldasime sügisel kaks aastat tagasi neljas Tartu koolis mõttetalgud teemal, kuidas koolielu koostöös lapsevanematega paremaks muuta, jäi ühel õhtul painama vanemate klasside õpilaste soov, et hirmuõhkkonda võiks tundides vähem olla.

Kuidagi ei tahaks alanud õppeaasta algul seostada kooli selle sõnaga. Täpselt küll ei mäleta, mis sõna najal mõmmi „Karu-aabitsas“ h-tähe selgeks sai, aga pakuks pigem huvi, hoolivust ja hakkamasaamist – hoopis paremad sõnad.

Mida vanemad väärtustavad?

Aina enam kuuleb vanemate suust arvamust, et kooli valides (kui saab üldse valida) on riigieksamite pingereast olulisem see, milline on kooli kliima: millised väärtused seal valitsevad, millised on suhted, kuidas lahendatakse keerulisi juhtumeid ja kuidas saadakse hakkama eripäradega.

Oleme Eestis heade õpitulemustega harjunud. Meie noored on rahvusvahelises õpilaste oskuste uuringus PISA aasta-aastalt oma tulemusi parandanud ning Euroopas konkureerivad meiega ainult üksikud riigid. Et kool annab maailmatasemel akadeemilised teadmised ja oskused, tundub enesestmõistetav, ent sellest ei piisa.

Laps peab koolis ka terveks jääma ja omandama nn pehmeid oskusi: oskuse ennast mõista ja juhtida, suhelda, teha koostööd jne. Ilma nendeta võib minna nii, et ka matemaatikaoskused on kasutud. Ehk nagu ütles kunagi üks Eesti tuntud IT-ettevõtja sõnumina ülikoolile: ärge õpetage üliõpilastele rohkem matemaatikat, õpetage nad suhtlema.

Kas hoolekogust piisab?

Koolikliima ja pehmed oskused olid ka meie fookuses, kui alustasime kaks aastat tagasi nelja Tartu põhikooli ja kogukondade koostööprojektiga TULUKE („Tõenduspõhine uus lähenemine ‒ uus koolikultuur Eestis“). Et kodu ja kooli koostöö pole Eestis mitte üleliia levinud mõtteviis ega tegevus, sai meile ruttu selgeks.

Vanemad on delegeerinud oma aktiivsuse mugavalt hoolekogudele ja loodavad, et viie kuni seitsme inimese tublidusest koolis piisab. Koolid seevastu kardavad, et koolielust üldjuhul väga vähe informeeritud vanemad ründavad süsteemi, millest nad midagi ei tea, või nõuavad asju, mis on võimatud.

Õpetajaametit seostatakse värskes EMORi uuringus „stressirohke suhtlemisega erinevate huvirühmadega“. Huvitav küll, kes need erinevad huvirühmad on?

Kas, miks ja kuidas on kodu ja kooli tihedam koostöö vajalik, oleme viimastel aastatel küsinud korduvalt nii vanematelt kui ka koolidelt. Vastuseid tuli vähe, need olid sageli kõhklevad või umbmäärased, või viitasid kaugele ajaloole vanemate endi kooliajast – sest reaalsuses tundus koostöökultuuri levitamine nii vaevaline (ütleme ausalt, sel alal ei saa Eesti kool just kuigi sageli hindeks üle 3).

Haridusele lähedal seisvate inimestena leidsime, et vahest aitab õpik.

Kodu ja kooli koostöö käsiraamat

Kevadel 2016 saigi Tartu linnavalitsuse haridusosakonna väljaantult kaante vahele 264 lehekülge lugusid 28 autorilt selle kohta, kuidas on tehtud koostööd Eestis ja mujal ning mida on sellest õpitud. Raamatus, mille pealkirjastasime koostajatena ambitsioonikalt „Rõõmuga kooli. Kodu ja kooli koostöö käsiraamat“, leidub uuringuid, juhtumeid ja soovitusi, nii isiklikke kui ka üldistavaid lugusid. Kaasautoriteks olid nõus tulema nii õpetajad ja teised koolitöötajad, uurijad kui ka lapsevanemad.

Kes iganes Eesti rohkem kui 200 000-st koolilapse vanemast või ligi 15 000 õpetajast tunneb, et temas on jaksu panustada sellesse, et meie lapsed oleksid koolis tervemad ja rõõmsamad ning meie õpetajad tunneksid ennast väärtustatumana, siis usume siiralt, et selle raamatu kättevõtmisest on abi. PDF-versioon on avalikult kättesaadav aadressil tartu.ee/data/roomuga_kooli.pdf.

Kümme järeldust

Mida siis ikkagi teha, kui vanemaid ja laiemalt kogukonda huvitab, kuidas koolil läheb? Peame siin silmas just kooli, mitte ainuüksi last ega tema klassi. Kogu kooli kasule viitab meie raamatus ka Kersti Kaljulaid. Pelgalt oma lapsele mõeldes on kooliellu sekkumise asemel enamasti lihtsam hääletada jalgadega ehk valida mõni teine kool juhul, kui olemasoleva kooliga on probleeme.

Raamatut koostades, toimetades, lugedes, selle üle vaieldes ja seda rakendades oleme jõudnud kümne järelduseni. Olgu need laiskadele õpilastele spikriks.

1. Kodu ja kooli koostöö on tähtis.

Koostöö peamine eesmärk on usalduse loomine. Usaldusliku suhte pinnalt saavad (lihtsamalt) sündida toredad asjad, aga saab lahendada ka probleeme ilma uksi paugutamata. Usaldavas suhtes saab anda probleemidest märku, kui need on alles tekkimas – juba siis, kui need polegi veel probleemid.

Kui me üksteist ei tunne, siis kuidas saame samal ajal (NB! mitte koos) teha nii tähtsat tööd kui lapse kasvatamine ja õpetamine? Möödarääkimised on sel juhul paratamatud.

Usalduse loomiseks on vaja üksteist tundma õppida, teha midagi koos, olgu selleks kas või akende värvimine või laada korraldamine. Koostööl on vähemalt kolm tahku.

a) Koostöö on kasulik lapsele. „Laps tunneb end kindlamalt, kui vanemad on „kambas“,“ kirjutab Liisa-Lotta Kaivo raamatus. Hoolides koolielust, olles sellega seotud, annab vanem lapsele tugeva sõnumi: kool ja haridus on tähtsad. Ja veel annab vanemate kaasamine lapsele tervikliku arusaama sellest, mida kool temalt ootab, vastasel juhul ei pruugi kooli ja vanema ootused haakuda;

b) Koostöö on kasulik vanemale, aidates tal oma last paremini aidata. „Viis, kuidas vanemad laste õppimist kodus toetavad, kujundab laste arusaama nii oma võimetest kui ka nende arendamise võimalusest. See annab (või ei anna) neile eneseusku ja motivatsiooni õppida,“ kirjutavad raamatus Kati Aus ja Grete Arro. Vajalikke oskusi ja kohaseid hoiakuid ei omanda vanemad ühe loengu ega infokirja abil.;

c) Koostöö on kasulik õpetajale ja koolile. Kas tõesti? Kas vanemad polegi ainult tüliks? Uuringud näitavad, et vanemate tugi annab õpetajale enesekindlust. Koostööst tekib õpetajatele palju head tagasisidet. Meie nelja Tartu kooli kogemus näitab, et ka koolid tunnetavad juba vanemate tuge.

2. Kuidas koostööd teha?

Raamatut lugedes võib jääda mulje, et Eesti kooli on tabanud heategevuslike laatade vaimustus. Kas see on ainus viis vanemate panustamiseks? Kodu ja kooli koostöövõimalusi on tegelikult väga erinevaid. On leitud, et mida mitmekesisemaid koostöövorme kasutada, seda rohkemad vanemad leiavad tee kooli. Ükski viis pole vale, kuid mida rohkem vanemaid suudab mõelda kaugemale oma lapsest, seda suurem on meie ühine kasu.

3. Kes vastutab kodu ja kooli koostöö eest?

See on küsimus, millele me enne raamatu koostamisest õppetundide saamist vastust ei teadnud. Arvasime, et kuna koostööst on kõige rohkem võita kodul (kas on?), siis peaksid vanemad võtma initsiatiivi. Kuid koostöö algatamine, selleks ootuse, pinnase ja võimaluste loomine on ikkagi kooli ülesanne. Vanem tuleb koos lapsega kooli ja võtab üle selle kooli kombed.

Kooli ja algklassis ennekõike klassijuhataja vastutus on algatada klassisisene vanemate suhtlus ning koostöö, mis aitab ühtlasi taandada eri vanemate erinevat suhtumist ja valmisolekut koostööks.

4. Räägime väärtustest, mitte vihikupaberi värvist!

Vanemad tahavad, et neid kaasataks olulistesse asjadesse, et neile selgitataks kujundava hindamise põhimõtteid ja seda, kuidas tegeleb kool kiusamisega, samuti seda, miks need on kooli jaoks olulised teemad. Kahjuks keskenduvad lastevanemate koosolekud liiga sageli jõulukinkidele, klassiekskursioonile või vihikupaberi värvile.

Koostöö alus on ühised väärtused. Kooli ülesanne on rääkida väärtustest, mida oma töös järgitakse, ja mitte ainult 1. septembri aktusel. Väärtusi ei saa ellu viia ilma koostööta. Kui koolijuhi ja õpetajana ütled vanematele, mida sa püüad saavutada ja miks, on sul lihtsam koos nendega oma eesmärkideni jõuda. Tundub elementaarne.

5. Info jagamine on ülioluline.

Kui koolid saaksid aru, kui vähe lapsevanemad teavad sellest, mis koolis iga päev toimub, panustaksid nad teavitustöö tegemisse rohkem. Tartu koolides tehtud uuringust selgus, et põhiosa vanemaid on piisavalt informeeritud oma lapse hinnetest, ent 60% arvab, et teab liiga vähe õpetajatest ja sellest, mida kool vanematelt ootab.

Info jagamiseks on praegusajal mõistlikumaid viise kui lastevanemate koosolek. Kui kasutada koosolek pelgalt ühesuunalisele teavitamisele, siis pole ime, et õpetaja leiab ennast klassist mõne kuu või aasta pärast üksi koos paari eriti kohusetundliku vanemaga.

Kool peaks mõtlema ka sellele, mida teab tulevane vanem kooli kohta. Ja mida see vanem tahaks teada? Üks hea viis kooli tutvustada on avatud uste päevad, mida on mitu Tartu kooli korraldanud juba mõni aasta. Neljas koolis valmis õpilastel ka oma kooli tutvustav video (vt tartu.ee/koolivideo).

6. Vanemate kaasamisel ja sekkumisel on oma takistused ja ohud.

Üks oht on see, et kaasa löövad ainult aktiivsed või valjuhäälsed vanemad. Kui nende tegevus pole suunatud laiemale kasule, võivad kõlama jääda vaid kitsad ühe lapse või väikse rühma huvid.

Koostöö tegemist takistavad ka vanema isiklikud halvad kogemused kooliga, argielu ehk ajapuudus ning koostöö mõttetuse tunnetamine – tunne, et senisest tegevusest pole kasu olnud.

Osal vanematel puudub huvi, sest nad lähtuvad seisukohast, et kui nemad said omal ajal ise kõigega hakkama, küll saab ka nende laps, ”eks elu kasvatab”.

7. Vanemate roll kodutööde tegemisel ning õppimise toetamisel on ülioluline.

Põhjusi, miks vanemad ei suuda lapsi õigesti toetada, on palju. Nende hulgas on kindlasti hinnete ületähtsustamine, valed uskumused õppimise ja võimete kohta ning oskamatus kasutada õigeid õpetamise strateegiaid.

Eriti teravalt on kodutöödega seotud mured päevakorral algklassilaste peredes ning nende vanemate hulgas, kes väärtustavad väga häid hindeid.

Vanemate pinged ja valed uskumused kalduvad paraku üle lapsele. Kui ta kurdab, et mingi õppeaine on tema jaoks talumatult igav, võib tema lause tegelikult tähendada hoopis „Ma ei julge proovida“ või „Ma kardan, et ma ei saaks sellest kunagi aru“.

8. Kodu ja kooli koostööle tuleb alus panna võimalikult vara.

Nagu meie raamatust selgub, on eriti hea, kui koostöö saab alguse enne kooli. Oluline on, et koostöö algaks enne, kui tekivad probleemid.

9. Laada mõte pole ainult laata teha.

Kogukond tekib ühise tegutsemise käigus, mitte vastupidi. Laat oma erinevate ja sageli lihtsate ülesannetega on hea võimalus kõigil kaasa lüüa. Sarnane tegevus on heakorratalgud. Selliste ürituste korraldamine ja neis osalemine on suurepärane võimalus vanemate laiaks kaasamiseks.

10. Vanemate omavaheline koostöö on vajalik.

Kui taandada kõik küsimused ühe lapse muredeks, ei lahenda me kunagi põhimõttelisi probleeme. Kui aga iga vanem iga probleemiga koolijuhi poole pöördub ja sellest üleüldine teema tõstatatakse, siis pole ka see mõistlik.

Üks vanemate organiseerumise viisidest, mida me TULUKEse koolides katsetasime, olid vanematekogud. Kui mingi probleem läbib vanematekogu sõela, siis tegeleb kooli juhtkond sellega tõsiselt. Vanematekogu on abiks ka, et aru saada, millal on tegemist ühe lapse või vanema ühekordse murega ja millal on tegemist süsteemse probleemiga.

Koos oleme palju-palju tõhusamad kui üksi.

Kokkuvõttes on vanemate ja kooli koostöövõimalused laiad, alates oma lapse kodutöödest kuni kogu kooli ja kõiki vanemaid kaasavate ettevõtmisteni. On aeg hakata kujundama uut normaalsust, mis, nagu kirjutab oma loos Kersti Kaljulaid, kindlustaks meie hea hariduse ning pehmendaks samas koolisüsteemi rangemaid näojooni.

Sarnane muutus toimus paarkümmend aastat tagasi lapse sünniga. Sellele viitab Liisa-Lotta Kaivo: toona oli ka see rohkem spetsialistide ja vähem vanemate asi. Usume, et keegi ei kahtle, et mõlema vanema aktiivne osalus on seda protsessi paremaks teinud.

Kindlasti aitaks see ka haridust.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Urmo Kübar: kes on süüdi?
    17.02

    Aarne Mäe Postimehes ilmunud arvamusartikkel “Homofestivali kaval kampaania” sisaldab kaht ekslikku mõttekäiku, millele tahan vastu vaielda.

  • foto
    Kajar Kase: Vene luureafäär võib Trumpile päriselt saatuslikuks saada
    17.02

    Venemaal prostituutide palkamine ei ole isegi ebaseaduslik ja president võib anda välja määrusi, mille kohtud tagasi lükkavad. Aga kui peaks välja ilmuma mõni reaalne tõend Trumpi isiklikust koostööst vene luurega, siis see võib Donald Trumpi presidentuurile saatuslikuks saada, kirjutab ERRi toimetaja Kajar Kase oma kommentaaris.

  • foto
    Rauno Vinni: siseakadeemia kolimisotsus on näide Eesti viletsast poliitikakujundamise kvaliteedist
    17.02

    Sisekaitseakadeemia kaasus on ehe näide – eesmärk on laialivalguv, alternatiive pole tõsiselt kaalutud või avalikkusele selgitatud ja isegi projekti maksumus ei ole üheselt paigas. Kuid koalitsioonis on kolimise otsus eilse seisuga tehtud, märgib Rauno Vinni Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Urmas Vadi: võta endale koduluuletaja
    17.02

    „Paljud võtavad endale kassi, eksootilise ämbliku või lausa boa, inimestele meeldib kellegi lähedus, miks mitte siis võtta endale üks luuletaja majja?” mõtiskleb ERRi toimetaja Urmas Vadi Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Alo Lõhmus: valitsusasutuste koht on pealinnas, aga neis töötamine olgu võimalik ka maakondade elanikele
    15.02

    Vaid riigisisene raudteevõrk suudab linnadevahelisi vahemaid vähendada ning anda inimestele võimaluse osaleda Tallinna tööturul, olgu siis riigiametites või eraettevõtetes, ilma oma kodukohta samal ajal maha jätmata. Realistlik regionaalpoliitika võikski selle endale eesmärgiks seada, tõdeb Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Aivar Hundimägi: miks varjata osalust jäätmefirmas?
    14.02

    Aivar Hundimägi käsitleb tänases Vikerraadio päevakommentaaris Eesti suurima jäätmefirma Eesti Keskkonnateenused omanikeringi, kuhu Äripäeva väitel kuulus suure tõenäosusega Reformierakonna ja IRLiga seotud sõpruskond, kes avalikkuse eest enda ärihuve varjas.

  • foto
    Yana Toom: Uudelepp püüab Keskerakonda rahvuspõhiselt lõhestada
    14.02

    „Eesti suurimal, eri rahvustest inimesi ühendaval erakonnal ei taheta lubada muuta häbiväärset olukorda, kus 6 protsenti elanikkonnast on „tulnukad” – just sõna alien on trükitud halli passi kaanele,” kommenteerib Euroopa parlamendi liige Yana Toom (KE) Annika Uudelepa läinudnädalast arvamuslugu.

  • foto
    Villem Mutt: Narva pole ju Donetsk?!
    13.02

    „Kui juba läinudesmaspäevasest Postimehest võis lugeda, et [Ida-Ukraina] konflikti eskaleerumise taga on eelkõige Ukraina valitsusväed, siis millise vabandusega kasutavad meie välis- ja kaitseminister ning sisuliselt kõikide parlamendiparteide esindajad, kes ammutavad infot ka avalikkusele kättesaamatuist otsekanalitest, rahvusliku telekanali otse-eetrit inimeste desinformeerimiseks?” küsib Villem Mutt oma lugejakirjas.

  • foto
    Rain Kooli: äkki koliks Narva hoopis presidendi residentsi?
    13.02

    Kui tahetakse Põhjamaa olla, siis oldagu Põhjamaa ja rajatagu presidendile residents ilma igasuguste maksumaksja rahaga oma kodu remontimise, ärmatamise ja lühinägeliku pärast mind tulgu või veeuputus mõtlemiseta. Mis aga sisekaitseakadeemiasse puutub, siis hurraaoptimism on riigikaitses kehv sulane ja veel kehvem peremees, leiab ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli.

  • foto
    Annika Uudelepp: kodakondsus – valimiste peapealteema
    10.02

    Jüri Ratase plaan teha kodakondsusest järgmiste valimiste peateema on justkui peapealseis kartulipõllul – efektne vaadata, kuid saabastest nõrgub ikka pori silma, leiab Annika Uudelepp Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Tanel Jan Palgi: kapist välja – miks ma olen Rail Balticu poolt
    10.02

    Euroopa Parlament kaalub igale keskkoolilõpetajale Euroopas ringiseiklemiseks Euroopa InterRaili pileti kinkimist. Paraku pole Eesti, Läti ega Leedu sihtkohtadena InterRaili kaardilgi. Baltikumi kohal asub tühi auk. Hoolimata sellest, et olen andnud oma hääle petitsioonile Rail Balticu vastu, olen Euroopa raudteekaardile jõudmise poolt, kirjutab Austraalia eestlane Tanel Jan Palgi.

  • foto
    Erik Gamzejev: oma elanike laostamine
    08.02

    Olukord, kus Eesti mõistes niivõrd suur linn nagu Kohtla-Järve loovutab riigile 31 mitte kellelegi  vajalikku korterit, illustreerib ühel ajal nii kohalikku haldussuutmatust kui ka riigi regionaalpoliitika läbikukkumist, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio tänases kommentaaris.

  • foto
    Viktor Trasberg: Eesti elanikud pooldavad alkoholireklaami keelamist, aga mitte aktsiisitõuse
    07.02

    Kaks kolmandikku Eesti elanikest on päri alkoholireklaami keelamisega ja peaaegu pool on valmis vähendama alkoholipoodide hulka. Alkoholi aktsiisitõuse pooldab aga vaid kolmandik inimestest, tõdeb Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Efektiivne riik ja kodanike rahulolematus Thatcheri riigi õhendamise näitel
    07.02

    Kui vaadata Ühendkuningriigis eelmisel sajandil toimunud demandariseerimist ja thatcherismi tervikuna, siis see on ajalooline õppetund. Traditsioonidest ja ajaloost eemaldudes ning ideoloogiale keskendudes muutume me kergesti ettevaatamatuteks ratsionalistideks, kes kokkuvõttes võivad saavutada hetkelise edu (mida rahvas justkui ootab), aga pikemas plaanis puudub oskus pöörata lahendused jätkusuutlikuks, kirjutab Tallinna tehnikaülikooli avaliku halduse magistrant Raiko Puustusmaa oma essees.

  • foto
    Mirjam Ruth Loide: tõde lapikust Maast ehk mis Tartu Waldorfgümnaasiumis päriselt toimus
    06.02

    Olen Tartu Waldorfgümnaasiumi 11. klassi õpilane. Kuna viimasel ajal on meedias tekkinud skandaal seoses minu kooli ja portaali Telegram juhi Hando Tõnumaaga, soovin selgitada paari asja.

  • foto
    Rain Kooli: päästkem tuss ja tõmmakem vahepeal Hinge
    06.02

    ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli arutleb tänases Vikerraadio kommentaaris selle üle, kas tõsisele asjale võib tähelepanu tõmmata humoristliku kampaaniaga.

  • foto
    Urmas Reinsalu: vahelejäämise oht roolijoodikuid ei heiduta, sõltuvusravi on tõhusaim vanglas
    05.02

    Iga päev on Eesti teedel 1000-3000 joobes juhti. Paljusid neist vahelejäämine ei heiduta, sest nad teavad, et pääsevad tingimisi karistusega isegi korduva kriminaalses joobes juhtimise korral. See tuleb lõpetada. Kusjuures reaalne vanglakaristus ei takista, vaid just nimelt tõhustab ka sõltuvusravi, vastab Urmas Reinsalu Indrek Sirgi intervjuule

  • foto
    Juhan Kivirähk: praeguses valitsuses tegutsemisest on enim kaotada IRL-il
    04.02

    Eesti poliitika jõujooned on suuresti üles ehitatud vastandumisele, kusjuures ei Reformi- ja Keskerakonna ega SDE ja EKRE vastasseisu eesmärk pole kaaperdada teise poole hääletajaid, vaid mobiliseerida oma toetajaskonda. Ainuke häälte pärast võitlev paar on Vabaerakond ja IRL ning sellest vastandumisest ei võida kumbki, kirjutab Turu-uuringute ASi uuringujuht Juhan Kivirähk kommentaariks värsketele erakondade toetusandmetele.

  • foto
    Indrek Sirk: automaatne šokivangistus ei lahenda joobes autojuhtimise probleemi
    04.02

    Joobes juhte ei ohjelda vangla, vaid vahelejäämise hirm ning teadlikkus oma teo tagajärgedest. Esimese jaoks on vaja tõhusamat järelevalvet, teise jaoks teavitust, koolitusi ja sotsiaalprogramme. Ning alkoholisõltuvuses inimesed vajavad eelkõige ravi, märgib vandeadvokaat Indrek Sirk.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: miks kodakondsusest ei saa järgmiste valimiste põhiteemat
    03.02

    „Ma ei usu, et kodakondsuse teemast saaks järgmiste valimiste võtmeteema. Lääne-Euroopas tehtud uuringud küll näitavad, et vasakpoolsed erakonnad teevad meelsasti algatusi kodakondsuse liberaliseerimiseks ning ka lahtirahvustamiseks, kuid valdavalt jäävad need plaanid soiku siis, kui paremkonservatiivsed jõud paistavad aktiveeruvat,“ leiab Mari-Liis Jakobson Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Rain Kooli: topeltkodakondsus – põhiseaduslik õigus või julgeolekurisk?
    03.02

    Põhjanaabrite juures löövad laineid uudised, mille kohaselt pole Soome ja Venemaa topeltkodakondsusega isikutel Soomes asja teatud ametikohtadele ega pääse nad ka ajateenistuses teatud koolitusharudesse või muul moel riigi julgeoleku seisukohalt tundliku teabe ligi. Rain Kooli kommenteerib.

  • foto
    Tänases Eestis räägitakse rahust rohkem kui osatakse seda tõesti nautida
    03.02

    „Tänases Eestis räägime me rahust rohkem kui oskame seda tõesti nautida. Sõja üle elanud inimesed, ka Eestis, oskasid rahu palju enam nautida. Neile polnud vaja seletada, milleks on rahu hea – rahu oli hea, et elada. Nii lihtne see oligi,“ kirjutab Peeter Järvelaid.

  • foto
    Kaupo Meiel. Käsikirjad võistlustules ei põle
    02.02

    Eile lõppes käsikirjade vastuvõtt Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusele ja neid laekus tublisti üle poolesaja, mis on kvantitatiivselt väga hea tulemus. Käsikirjadega asub nüüd oma rasket tööd tegema žürii, mille otsused võivad otse või kaude määrata päris paljude kirjanike tuleviku.

  • foto
    Madis Kübar: mul on piinlik, et Eesti pealinna juhivad kriminaalsüüdistusega inimesed
    02.02

    Aasta teine pool toob Tallinnasse seoses Euroopa Liidu eesistumisega äärmiselt palju tähtsaid külalisi. Meile antakse võimalus näidata tervele maailmale, et Tallinn on toredaim pealinn Euroopas, suurepärane koht, kuhu reisida ja kus elada. Kuid kriminaalsüüdistusega linnajuhid ei ole tõesti see, millega tahaksime silma paista, kirjutab Tallinna linnavolikogu IRLi fraktsiooni juht Madis Kübar oma arvamusloos.

  • foto
    Brit Tammiste: kergitame saladuseloori laste kogetud vägivallalt
    02.02

    Vägivalla all kannatab tõesti palju enam lapsi, kui me registreeritud kuritegude kaudu teada saame, ning selle tõelise ulatuse väljaselgitamine on keeruline. Siiski tegelevad vägivalla vastu võitlejad Eestis teadmises vägivalla tegeliku ulatusest ja iseloomust, kirjutab justiitsministeeriumi analüüsiosakonna nõunik Brit Tammiste vastuseks Rain Kooli arvamusloole. Lisatud on ka viis linki kohtadele, kus abi saab.

  • foto
    Alo Lõhmus: rahutu Tartu rahu
    01.02

    „Nüüd on aeg käes Eesti riiki sisemiselt ehitama hakata. Läheb ja tehakse see töö hästi, siis võime julgemad kõigi nende pöörangute vastu olla, mis ehk Peipsi taga tulevad. Teisest küljest peame endid piiririikide liidu läbi igasuguste tulevate pöörete vastu kindlustama.“

  • foto
    Jüri Nikolajev: sisekaitseakadeemia kolimine on nagu lõpmatu telesari lollideküla elust
    01.02

    Narvas jälgitakse sisekaitseakadeemia kolimisega kaasnevaid vaidlusi kui eestlaste omavahelist kiskumist, mille sisusse eriti ei süveneta, märgib ERRi korrespondent Jüri Nikolajev oma kommentaaris.

  • foto
    Karin Kaup-Lapõnin: Aafrika liigub ülemandrilise vabakaubanduse poole
    31.01

    Addis Abebas Etioopias toimuva iga-aastase Aafrika Liidu (AL) tippkohtumise keskmes on seekord olnud neli põhiteemat: Maroko naasmine Aafrika Liitu, uue Aafrika Liidu Komisjoni valimine, Aafrika Liidu reformimine ja Aafrika vabakaubanduspiirkonna loomine. Lisaks on arutatud olukorda Aafrika kriisikolletes ja suhet rahvusvahelise kriminaalkohtuga.

  • foto
    Valdur Mikita: suur osa kultuurist on prügi, mis tuleks ära koristada
    31.01

    "Plekktrummi" saatekülaliseks oli eile, 30. jaanuaril, kirjanik Valdur Mikita, kellega vesteldi keskkonnaküsimustest ja sellest, kuidas nendes tuleb esile eestlase kahetine olemus.

  • foto
    Janika Kronberg. Territoriaalsest terviklikkusest
    30.01

    Territoriaalne terviklikkus on kuum väljend. Oleme seda viimastel aastatel korduvalt kuulnud eriti seoses Venemaa tegevusega Gruusias ja Ukrainas. Ilmselt on sama teema päevakorral ka Iisraeli ja Palestiina suhetes. Ent veelgi kuumemana podiseb katel Lähis-Idas seal, kus territoriaalse terviklikkuse printsiip takistab Kirde- ja Põhja-Süürias kurdide Rojava ja Põhja-Iraagis iseseisva Kurdistani riigi teket.