Aune Valk ja Kristel Ress: vähem hirmu, rohkem rõõmu ehk 10 järeldust kodust, koolist ja koostööst

(Foto: KONRAD K./SIPA/Scanpix)
Aune Valk ja Kristel Ress, Tartu lapsevanemad
22.09.2016 8:01
Rubriik: Arvamus

Kui korraldasime sügisel kaks aastat tagasi neljas Tartu koolis mõttetalgud teemal, kuidas koolielu koostöös lapsevanematega paremaks muuta, jäi ühel õhtul painama vanemate klasside õpilaste soov, et hirmuõhkkonda võiks tundides vähem olla.

Kuidagi ei tahaks alanud õppeaasta algul seostada kooli selle sõnaga. Täpselt küll ei mäleta, mis sõna najal mõmmi „Karu-aabitsas“ h-tähe selgeks sai, aga pakuks pigem huvi, hoolivust ja hakkamasaamist – hoopis paremad sõnad.

Mida vanemad väärtustavad?

Aina enam kuuleb vanemate suust arvamust, et kooli valides (kui saab üldse valida) on riigieksamite pingereast olulisem see, milline on kooli kliima: millised väärtused seal valitsevad, millised on suhted, kuidas lahendatakse keerulisi juhtumeid ja kuidas saadakse hakkama eripäradega.

Oleme Eestis heade õpitulemustega harjunud. Meie noored on rahvusvahelises õpilaste oskuste uuringus PISA aasta-aastalt oma tulemusi parandanud ning Euroopas konkureerivad meiega ainult üksikud riigid. Et kool annab maailmatasemel akadeemilised teadmised ja oskused, tundub enesestmõistetav, ent sellest ei piisa.

Laps peab koolis ka terveks jääma ja omandama nn pehmeid oskusi: oskuse ennast mõista ja juhtida, suhelda, teha koostööd jne. Ilma nendeta võib minna nii, et ka matemaatikaoskused on kasutud. Ehk nagu ütles kunagi üks Eesti tuntud IT-ettevõtja sõnumina ülikoolile: ärge õpetage üliõpilastele rohkem matemaatikat, õpetage nad suhtlema.

Kas hoolekogust piisab?

Koolikliima ja pehmed oskused olid ka meie fookuses, kui alustasime kaks aastat tagasi nelja Tartu põhikooli ja kogukondade koostööprojektiga TULUKE („Tõenduspõhine uus lähenemine ‒ uus koolikultuur Eestis“). Et kodu ja kooli koostöö pole Eestis mitte üleliia levinud mõtteviis ega tegevus, sai meile ruttu selgeks.

Vanemad on delegeerinud oma aktiivsuse mugavalt hoolekogudele ja loodavad, et viie kuni seitsme inimese tublidusest koolis piisab. Koolid seevastu kardavad, et koolielust üldjuhul väga vähe informeeritud vanemad ründavad süsteemi, millest nad midagi ei tea, või nõuavad asju, mis on võimatud.

Õpetajaametit seostatakse värskes EMORi uuringus „stressirohke suhtlemisega erinevate huvirühmadega“. Huvitav küll, kes need erinevad huvirühmad on?

Kas, miks ja kuidas on kodu ja kooli tihedam koostöö vajalik, oleme viimastel aastatel küsinud korduvalt nii vanematelt kui ka koolidelt. Vastuseid tuli vähe, need olid sageli kõhklevad või umbmäärased, või viitasid kaugele ajaloole vanemate endi kooliajast – sest reaalsuses tundus koostöökultuuri levitamine nii vaevaline (ütleme ausalt, sel alal ei saa Eesti kool just kuigi sageli hindeks üle 3).

Haridusele lähedal seisvate inimestena leidsime, et vahest aitab õpik.

Kodu ja kooli koostöö käsiraamat

Kevadel 2016 saigi Tartu linnavalitsuse haridusosakonna väljaantult kaante vahele 264 lehekülge lugusid 28 autorilt selle kohta, kuidas on tehtud koostööd Eestis ja mujal ning mida on sellest õpitud. Raamatus, mille pealkirjastasime koostajatena ambitsioonikalt „Rõõmuga kooli. Kodu ja kooli koostöö käsiraamat“, leidub uuringuid, juhtumeid ja soovitusi, nii isiklikke kui ka üldistavaid lugusid. Kaasautoriteks olid nõus tulema nii õpetajad ja teised koolitöötajad, uurijad kui ka lapsevanemad.

Kes iganes Eesti rohkem kui 200 000-st koolilapse vanemast või ligi 15 000 õpetajast tunneb, et temas on jaksu panustada sellesse, et meie lapsed oleksid koolis tervemad ja rõõmsamad ning meie õpetajad tunneksid ennast väärtustatumana, siis usume siiralt, et selle raamatu kättevõtmisest on abi. PDF-versioon on avalikult kättesaadav aadressil tartu.ee/data/roomuga_kooli.pdf.

Kümme järeldust

Mida siis ikkagi teha, kui vanemaid ja laiemalt kogukonda huvitab, kuidas koolil läheb? Peame siin silmas just kooli, mitte ainuüksi last ega tema klassi. Kogu kooli kasule viitab meie raamatus ka Kersti Kaljulaid. Pelgalt oma lapsele mõeldes on kooliellu sekkumise asemel enamasti lihtsam hääletada jalgadega ehk valida mõni teine kool juhul, kui olemasoleva kooliga on probleeme.

Raamatut koostades, toimetades, lugedes, selle üle vaieldes ja seda rakendades oleme jõudnud kümne järelduseni. Olgu need laiskadele õpilastele spikriks.

1. Kodu ja kooli koostöö on tähtis.

Koostöö peamine eesmärk on usalduse loomine. Usaldusliku suhte pinnalt saavad (lihtsamalt) sündida toredad asjad, aga saab lahendada ka probleeme ilma uksi paugutamata. Usaldavas suhtes saab anda probleemidest märku, kui need on alles tekkimas – juba siis, kui need polegi veel probleemid.

Kui me üksteist ei tunne, siis kuidas saame samal ajal (NB! mitte koos) teha nii tähtsat tööd kui lapse kasvatamine ja õpetamine? Möödarääkimised on sel juhul paratamatud.

Usalduse loomiseks on vaja üksteist tundma õppida, teha midagi koos, olgu selleks kas või akende värvimine või laada korraldamine. Koostööl on vähemalt kolm tahku.

a) Koostöö on kasulik lapsele. „Laps tunneb end kindlamalt, kui vanemad on „kambas“,“ kirjutab Liisa-Lotta Kaivo raamatus. Hoolides koolielust, olles sellega seotud, annab vanem lapsele tugeva sõnumi: kool ja haridus on tähtsad. Ja veel annab vanemate kaasamine lapsele tervikliku arusaama sellest, mida kool temalt ootab, vastasel juhul ei pruugi kooli ja vanema ootused haakuda;

b) Koostöö on kasulik vanemale, aidates tal oma last paremini aidata. „Viis, kuidas vanemad laste õppimist kodus toetavad, kujundab laste arusaama nii oma võimetest kui ka nende arendamise võimalusest. See annab (või ei anna) neile eneseusku ja motivatsiooni õppida,“ kirjutavad raamatus Kati Aus ja Grete Arro. Vajalikke oskusi ja kohaseid hoiakuid ei omanda vanemad ühe loengu ega infokirja abil.;

c) Koostöö on kasulik õpetajale ja koolile. Kas tõesti? Kas vanemad polegi ainult tüliks? Uuringud näitavad, et vanemate tugi annab õpetajale enesekindlust. Koostööst tekib õpetajatele palju head tagasisidet. Meie nelja Tartu kooli kogemus näitab, et ka koolid tunnetavad juba vanemate tuge.

2. Kuidas koostööd teha?

Raamatut lugedes võib jääda mulje, et Eesti kooli on tabanud heategevuslike laatade vaimustus. Kas see on ainus viis vanemate panustamiseks? Kodu ja kooli koostöövõimalusi on tegelikult väga erinevaid. On leitud, et mida mitmekesisemaid koostöövorme kasutada, seda rohkemad vanemad leiavad tee kooli. Ükski viis pole vale, kuid mida rohkem vanemaid suudab mõelda kaugemale oma lapsest, seda suurem on meie ühine kasu.

3. Kes vastutab kodu ja kooli koostöö eest?

See on küsimus, millele me enne raamatu koostamisest õppetundide saamist vastust ei teadnud. Arvasime, et kuna koostööst on kõige rohkem võita kodul (kas on?), siis peaksid vanemad võtma initsiatiivi. Kuid koostöö algatamine, selleks ootuse, pinnase ja võimaluste loomine on ikkagi kooli ülesanne. Vanem tuleb koos lapsega kooli ja võtab üle selle kooli kombed.

Kooli ja algklassis ennekõike klassijuhataja vastutus on algatada klassisisene vanemate suhtlus ning koostöö, mis aitab ühtlasi taandada eri vanemate erinevat suhtumist ja valmisolekut koostööks.

4. Räägime väärtustest, mitte vihikupaberi värvist!

Vanemad tahavad, et neid kaasataks olulistesse asjadesse, et neile selgitataks kujundava hindamise põhimõtteid ja seda, kuidas tegeleb kool kiusamisega, samuti seda, miks need on kooli jaoks olulised teemad. Kahjuks keskenduvad lastevanemate koosolekud liiga sageli jõulukinkidele, klassiekskursioonile või vihikupaberi värvile.

Koostöö alus on ühised väärtused. Kooli ülesanne on rääkida väärtustest, mida oma töös järgitakse, ja mitte ainult 1. septembri aktusel. Väärtusi ei saa ellu viia ilma koostööta. Kui koolijuhi ja õpetajana ütled vanematele, mida sa püüad saavutada ja miks, on sul lihtsam koos nendega oma eesmärkideni jõuda. Tundub elementaarne.

5. Info jagamine on ülioluline.

Kui koolid saaksid aru, kui vähe lapsevanemad teavad sellest, mis koolis iga päev toimub, panustaksid nad teavitustöö tegemisse rohkem. Tartu koolides tehtud uuringust selgus, et põhiosa vanemaid on piisavalt informeeritud oma lapse hinnetest, ent 60% arvab, et teab liiga vähe õpetajatest ja sellest, mida kool vanematelt ootab.

Info jagamiseks on praegusajal mõistlikumaid viise kui lastevanemate koosolek. Kui kasutada koosolek pelgalt ühesuunalisele teavitamisele, siis pole ime, et õpetaja leiab ennast klassist mõne kuu või aasta pärast üksi koos paari eriti kohusetundliku vanemaga.

Kool peaks mõtlema ka sellele, mida teab tulevane vanem kooli kohta. Ja mida see vanem tahaks teada? Üks hea viis kooli tutvustada on avatud uste päevad, mida on mitu Tartu kooli korraldanud juba mõni aasta. Neljas koolis valmis õpilastel ka oma kooli tutvustav video (vt tartu.ee/koolivideo).

6. Vanemate kaasamisel ja sekkumisel on oma takistused ja ohud.

Üks oht on see, et kaasa löövad ainult aktiivsed või valjuhäälsed vanemad. Kui nende tegevus pole suunatud laiemale kasule, võivad kõlama jääda vaid kitsad ühe lapse või väikse rühma huvid.

Koostöö tegemist takistavad ka vanema isiklikud halvad kogemused kooliga, argielu ehk ajapuudus ning koostöö mõttetuse tunnetamine – tunne, et senisest tegevusest pole kasu olnud.

Osal vanematel puudub huvi, sest nad lähtuvad seisukohast, et kui nemad said omal ajal ise kõigega hakkama, küll saab ka nende laps, ”eks elu kasvatab”.

7. Vanemate roll kodutööde tegemisel ning õppimise toetamisel on ülioluline.

Põhjusi, miks vanemad ei suuda lapsi õigesti toetada, on palju. Nende hulgas on kindlasti hinnete ületähtsustamine, valed uskumused õppimise ja võimete kohta ning oskamatus kasutada õigeid õpetamise strateegiaid.

Eriti teravalt on kodutöödega seotud mured päevakorral algklassilaste peredes ning nende vanemate hulgas, kes väärtustavad väga häid hindeid.

Vanemate pinged ja valed uskumused kalduvad paraku üle lapsele. Kui ta kurdab, et mingi õppeaine on tema jaoks talumatult igav, võib tema lause tegelikult tähendada hoopis „Ma ei julge proovida“ või „Ma kardan, et ma ei saaks sellest kunagi aru“.

8. Kodu ja kooli koostööle tuleb alus panna võimalikult vara.

Nagu meie raamatust selgub, on eriti hea, kui koostöö saab alguse enne kooli. Oluline on, et koostöö algaks enne, kui tekivad probleemid.

9. Laada mõte pole ainult laata teha.

Kogukond tekib ühise tegutsemise käigus, mitte vastupidi. Laat oma erinevate ja sageli lihtsate ülesannetega on hea võimalus kõigil kaasa lüüa. Sarnane tegevus on heakorratalgud. Selliste ürituste korraldamine ja neis osalemine on suurepärane võimalus vanemate laiaks kaasamiseks.

10. Vanemate omavaheline koostöö on vajalik.

Kui taandada kõik küsimused ühe lapse muredeks, ei lahenda me kunagi põhimõttelisi probleeme. Kui aga iga vanem iga probleemiga koolijuhi poole pöördub ja sellest üleüldine teema tõstatatakse, siis pole ka see mõistlik.

Üks vanemate organiseerumise viisidest, mida me TULUKEse koolides katsetasime, olid vanematekogud. Kui mingi probleem läbib vanematekogu sõela, siis tegeleb kooli juhtkond sellega tõsiselt. Vanematekogu on abiks ka, et aru saada, millal on tegemist ühe lapse või vanema ühekordse murega ja millal on tegemist süsteemse probleemiga.

Koos oleme palju-palju tõhusamad kui üksi.

Kokkuvõttes on vanemate ja kooli koostöövõimalused laiad, alates oma lapse kodutöödest kuni kogu kooli ja kõiki vanemaid kaasavate ettevõtmisteni. On aeg hakata kujundama uut normaalsust, mis, nagu kirjutab oma loos Kersti Kaljulaid, kindlustaks meie hea hariduse ning pehmendaks samas koolisüsteemi rangemaid näojooni.

Sarnane muutus toimus paarkümmend aastat tagasi lapse sünniga. Sellele viitab Liisa-Lotta Kaivo: toona oli ka see rohkem spetsialistide ja vähem vanemate asi. Usume, et keegi ei kahtle, et mõlema vanema aktiivne osalus on seda protsessi paremaks teinud.

Kindlasti aitaks see ka haridust.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Hedvig Hanson: millesse me usume?
    15:47

    Arvestades, et meie, eestlased, oleme üks usk(u)matumaid rahvusi maailmas, oleks vist õigem küsida – millesse me ei usu? Aga kuna see nimekiri saaks jällegi lõputult pikk, püüan süveneda sellesse, millesse me tõesti usume. Sest tõeline uskumine on ju suuresti meie olemise ja olemuse sisu.

  • foto
    Rauno Vinni: kuidas poliitikas emotsioonidega toime tulla
    14:25

    Emotsioonid muudavad poliitika inimnäolisemaks. Trikk on selles, et negatiivsetel emotsioonidel ega valedel ei tohiks lasta võimust võtta, leiab Rauno Vinni oma Vikerraadio kommentaaris ja pakub ETV-le välja uudse võistlussaate.

  • foto
    Jüri Nikolajev: Donald Džonovitš lõpetab jama ja toob rahu
    12:27

    Narvas loodetakse, et Donald Trumpi presidendiks saamisega lõpeb Venemaa ja Lääne vastasseis. Jüri Nikolajev kommenteerib.

  • foto
    Kas pensioniea edasilükkamine on tasuv? Vaata arvutusi!
    11:55

    Paindliku pensionieana ei saa mõista ainult nominaalse pensionilemineku vanuse sidumist keskmise eluega, vaid see on kompleks abinõusid. Valikut neist vaatlen siinkohal lähtuvalt praegu kehtivatest seadustest.

  • foto
    Urmas Vadi: uus Eesti märk on nagu surnut teesklev loom
    Eile

    Paljud teevad kurja nalja selle meie uue märgi teemal, kõigil on selle kohta oma arvamus ja ses mõttes on see märk oma eesmärgi täitnud – teda on märgatud. Aga nüüd edasi vajab lahendamist küsimus, kas need märgitegijad ei mõelnud mitte midagi, või siis just mõtlesid ja leidsid üldse kõige õigema märgi Eestile.

  • foto
    Alo Lõhmus: riigijuhi kõne
    18.01

    Kui laiem publik tunneb maailma liidrite mõtteid vaid lühikeste ja pealiskaudsete info-osakeste põhjal, siis ei mõista inimesed lõpuks enam ka omaenda riigi välispoliitikat, sigineb usaldamatus ja tekivad kahtlustused, mis halvimal juhul võivad hakata kahjustama ka meile nii olulist liitlassuhet USAga, märgib Alo Lõhmus Vikerraadio kommentaaris.

  • foto
    Toomas Alatalu: puusalt tulistama jäävat Trumpi tuleb lugeda lõpuni
    18.01

    Mida lähemale on tulnud ametisse astumise päev, seda selgemaks on saanud Donald Trumpi välispoliitika, kommenteerib Toomas Alatalu.

  • foto
    Veiko Kommusaar: praegune väärteomenetlus on bürokraatlik ja ebamõistlik
    18.01

    Peaaegu pooled Eesti inimesed – üle 600 tuhande – on kantud karistusregistrisse, sest täna satub sinna ka selliste rikkumistega nagu katkise numbritulega sõitmine või vales kohas üle tee minek. Paljude rikkumiste puhul võib aga karistusest efektiivsem olla hoopis selgitamine ja inimlik suhtumine, kirjutab siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar oma arvamusloos.

  • foto
    Aivar Hundimägi: see on nii ilus, sest see pole tõsi
    18.01

    Inimeste sissetulekute ning säästude kasv on tekitanud seltskondi, kes meelitavad inimesi kõrget tootlust lubades investeerima, kuid hiljem võib selguda, et ei ole kõrget tootlust ja pole ka raha, tõdeb Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi Vikerraadio kommentaaris.

  • foto
    Keelesäuts. Tuhat tänu on parem kui tänud
    17.01

    Me oleme unustamas, kuidas tänada ja kuidas tänamisele vastata.

  • foto
    Andres Laiapea: Vabaerakonna populismist ja erakondade rahastamisest
    17.01

    Poliitikas on probleemidele võimalik reageerida kolmel erineval moel: neid ignoreerida, hakata otsima tõesti toimivaid lahendusi või üritada neid poliitilise omakasu huvides lihtsalt ekspluateerida, soovimata neid tegelikult lahendada. Halvas mõttes populistid kalduvad tegema sageli viimast, kirjutab MTÜ Radikaaldemokraadid endine juhatuse liige Andres Laiapea erakondade rahastamisest.

  • foto
    Rain Kooli: Eesti vajab endiselt korralikku logo
    16.01

    Ootused olid kõrgel, kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus EAS esitles läinud reedel… jah, õiguspoolest mida? Eelneva sõnakasutuse järgi otsustades olid paljud, ka reporterid ja toimetajad, arvamusel, et esitletakse uut Eesti märki. Lööklauset. Midagi omaaegse palju furoori tekitanud Welcome to Estonia asemele.

  • foto
    Risto Kask: kas Nõmme sild on kunst või farss?
    13.01

    Möödunud aasta hilissügisel alustas Tallinna linn Nõmme silla, tuntud ka kui Ehitajate tee kergliiklussilla, rekonstrueerimistöödega. Tööde käigus avaldasid paljud inimesed pahameelt. Mõne elaniku hinnangul tuleks tõsiselt kaaluda silla lammutamist ning rajada uus, moodne ja kaasaegne sild.

  • foto
    Rootsi politsei juht: see ei ole see Rootsi, mida me tunneme "Bullerby lastest"
    12.01

    Rootsis on 53 probleemset piirkonda, millest 15 kuuluvad eriti raskesse kategooriasse. Areng nendes peamiselt sisserändajatega asustatud, harimatumates ja vaesemates linnaosades on Dan Eliassoni sõnul Rootsi suurim siseturvalisusega seotud probleem.

  • foto
    Peeter Helme: julgus mõelda hooajaväliselt
    12.01

    Kindlasti pole ma ainuke inimene, keda tabas aasta lõpul raamatuuputus. Teadupärast rihivad kirjastused oma raskekahurväe tulistama kõige rohkem ja kõige peibutavamaid nimetusi just detsembris, mil toimuvad kõikvõimalikud väljamüügid ning mil inimesed üleüldse ostavad tavalisest rohkem raamatuid. Ja miks nad ei peakski, raamat on ju tore kingitus, eks?

  • foto
    Erik Gamzejev: kui nüüd elu Ida-Virumaal paremaks ei muutu, siis millal veel?
    11.01

    Kui lõppenud aasta oli Ida-Virumaa jaoks suuresti tulekahju kustutamise aasta, siis uus võiks saada stardipauguks ülejäänud Eestile järele rühkimisele, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Olav Anton: turbulentse poliitika aasta?
    11.01

    Välispoliitiliselt tuleb kahtlemata väga dünaamiline aasta. Trump ja Brexit, aga ka valimised Prantsusmaal, Saksamaal ja Hollandis on vaid mõned märksõnad, millest piisaks isegi mitme poliitika-aasta sisustamiseks. Tuntavalt turbulentne on ka Euroopa Parlamendi Presidendi valimine, kus määramatust tuleviku suhtes on rohkem kui selgust. Eestis on rahulikum kui mujal maailmas, kuid poliitilisi keeriseid jätkub meilegi.

  • foto
    Erle Loonurm: 21. sajandi vaatemäng – infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud
    10.01

    Võitlus ellujäämise nimel on asendunud võitlusega võimu nimel. Infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud, millega tuleb mängida ja neid heaperemehelikult kasutama ning tarbima õppida. Mõlema juurde käib ka vastutus. Ja uus aeg on elujõuline siis, kui osatakse ka minevikust ajatud mängureeglid kaasa võtta, kirjutab Erle Loonurm oma essees.

  • foto
    Rain Kooli: libauudiste nimetamine alternatiivmeediaks on nagu kutsuks välikäimlat alternatiivrestoraniks
    09.01

    ”Alternatiivmeediaks kutsutavate meedialaadsete toodete hulgas tuleb eristada kaht hoovust: libauudislehekülgi ja veendumusmeediat,” märgib ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma arvamusloos.

  • foto
    Erkki Bahovski: Eesti – endisest Nõukogude liiduvabariigist uljaks Põhjamaaks?
    09.01

    Eesti peab ikka veel tõestama, et pole enam endine Nõukogude liiduvabariik, kuid abi saab ÜROst, kommenteerib Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.

  • foto
    R2 Agenda | Neil Strauss: demagoogide võimu on kindlustanud hirmust juhitud ahelreaktsioon
    09.01

    R2 saate "Agenda" toimetajad kohtusid Los Angeleses seitsmel korral NY Timesi bestselleri tiitli pälvinud kirjaniku Neil Straussiga, kelle sulest pärinevad muu hulgas raamatud "The Game" ja "The Truth". Straussi hinnangul on parem-populistide võimule tuleku taga eelmisel kümnendil alanud ahelreaktsioon, mida juhib hirm.

  • foto
    2016. aasta ERR.ee arvamuses: testi, kas tead, kes mida ütles
    08.01

    ERR.ee arvamustoimetaja Rain Kooli koostas rahvusringhäälingu jälgijatele viktoriini, mis põhineb möödunud 2016. aastal arvamusküljel avaldatud artiklitel. Seega kõik õiged vastused on leitavad ERR.ee portaalist. Mõnusat lahendamist!

  • foto
    Meediakommentaar: Delfi valetas. Aga kellele on see kasulik?
    05.01

    Gorbatšov on surnud, paavst kuulutas Donald Trumpi pühakuks, Eesti televaatajad vaatasid aastavahetusel kõige enam Vladimir Putini kõnet. Mis on neil uudistena näivatel infokildudel ühist? Õige vastus on: need kõik on valed.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: mis on Eesti rahvusriigi mõte?
    06.01

    Teeme alanud aastal oma peatselt juubelit tähistavale riigile lisaks pillimängule ja lipuväljakutele ka ühe sisulise kingituse – vaidleme omavahel selgeks, milleks meil üldse oma riiki vaja on, pakub politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Andres Siplane: pöörased sõnumid ajavad segadusse? Appi tuleb mister Popper
    06.01

    Kõik sellised väited, et kaksiktornidesse lennutas lennukeid USA valitsus ise või et Baltikumi snaiprid tulistasid Maidanil inimesi või et ma olen puhas nagu prillikivi või et tegelikult kõik Süüria inimesed armastavad Assadit või et laste prostitutsioon on nüüd Californias legaalne, on tegelikult falsifitseeritavad ehk nende tõepärasus on mõõdetav. Küsimus on selles, kas väite esitaja või vaidlustaja on nõus teatud tingimuste täitudes ka nendest väidetest loobuma ja nurgas häbenema.

  • foto
    Kaupo Meiel: ausammas vaidlusele
    05.01

    Võiks püstitada monumendi vaidlusele kui sellisele. Parem ju halb vaidlus kui hea diktatuur ja see oleks siis Eesti viimane riiklik ausammas, kõigi ausammaste ema ning hea traditsiooni kohaselt kole nagu öö ja kallis kut' kurat, leiab kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Allan Aksiim: Objektiivne demagoogia, torn ja torniõu
    05.01

    Varro Vooglaid tegeleb demagoogiaga. Elegantselt, kaasanoogutama panevalt, kuid siiski demagoogiaga. Jutt käib siis Lauri Tankleri kommentaarist portaali Objektiiv artiklile, kus refereeriti Washington Examineri väidet, et Californias legaliseeriti laste prostitutsioon, ja Varro Vooglaiu vastulausest sellele.

  • foto
    Varro Vooglaid: ERR süüdistab Objektiivi alusetult libauudiste levitamises, soovimata rääkida oma enda libauudistest
    04.01

    ERRi püüdlus süüdistada portaali Objektiiv alusetult libauudiste levitamises on tähelepanuväärne olukorras, kus rahvusringhäälingu enese tegelike libauudiste levitamises ei nähta mingit probleemi, kirjutab Varro Vooglaid oma vastulauses.

  • foto
    Alo Lõhmus: registrisse kandmata hinged
    04.01

    Omavalitsuse Eesti kaardilt kadumine on radikaalne, kuid kahtlemata mõjuv motivaator oma tegeliku elukoha rahvastikuregistrisse kandmiseks. Seega on põhjust loota, et vähemalt rahvastikuregistri saame lähiaastail eeskujulikku korda, olgu siis lood rahvastiku enesega, kuidas nad parajasti on, leiab Alo Lõhmus oma arvamusloos.

  • foto
    Rauno Vinni: haldus- ja riigireformi õnnestumiseks peab uus koalitsioon suurelt mõtlema, madalalt alustama ja kiirelt liikuma
    04.01

    Riigireform on midagi enamat kui haldusreform ja regionaalhalduse ümberkorraldamine. Riigireform hõlmab ka esindus- ja osalusdemokraatia arendamist (kodanike ja riigi lähendamine, põhiseaduslike institutsioonide reform) ja riigivalitsemise moderniseerimist (ümberkorraldused muu avaliku sektori toimimises). Eesmärk on võimekas, usaldusväärne ja jõukohane riik, kirjutab Rauno Vinni oma arvamusloos.