Aivar Hundimägi: Rõivase valitsusest sai kütusesegajate hooandja
Möödunud nädalal hoiatas kütusemüüjate ühendus Eesti Õliühing tarbijaid solkkütuse eest. Õliühingu hinnangul on Eestisse toodud tavapärasest oluliselt suurem kogus rasket kütteõli, millest märkimisväärne osa on tõenäoliselt jõudnud ka mootorikütuste turule, kus seda müüakse tavalise diislikütuse pähe. Õliühing hoiatas, et toode on kaasaegsele diiselmootorile ohtlik ning selle heitgaasid oluliselt mürgisemad.
Uue skeemi kohaselt imporditakse Eestisse määrdeainete ja määrdeõlide komponente, millel on kas osaline või täielik aktsiisimaksu vabastus. Need komponendid segatakse diislikütusega. Valmissegatud toodet lubab seadus kasutada ainult kui rasket kütteõli ehk üksnes kütmise eesmärgil, mitte autodesse tankimiseks, selgitas Õliühing oma pressiteates.
Statistika kohaselt ületas selle aasta mais raske kütteõli kogus Eesti turul eelmise aasta sama kuu taset üle kuue korra. Aasta esimese kaheksa kuu keskmisena on raske kütteõli kasutus kasvanud 38 protsenti. Samas diislikütuse kasutuse kasv on olnud ainult veidi üle nelja protsendi ning mootoribensiini tarbimine on olnud languses.
Raske kütteõli tootmise ja kasutamise järsk suurenemine on peaminister Taavi Rõivase esimese valitsuse langetatud otsuse tagajärg.
2014. aasta varakevadel pidasid reformikad ja sotsiaaldemokraadid koalitsioonikõnelusi. Nendel kõnelustel sündis kokkulepe, et loodav valitsusliit võtab vastu vedelkütuse erimärgistamisega seonduvad seadusemuudatused. Lõpetati kerge kütteõli ehk punase kütuse erimärgistamine ning selle aktsiis tõusis võrdseks diislikütuse aktsiisiga. Samuti keelati eriotstarbelise diislikütuse ehk sinise kütuse kasutamine raudteeveol, Eesti vetes toimuvas laevaliikluses, kütmiseks ning soojuse ja elektrienergia tootmiseks.
Need muudatused lõid soodsa pinnase väga tulusaks äriks.
Ettevõtjad Richard Tomingas, Kristjan Olei ja Sven Viidas segavad diislikütust lisanditega nii, et saadakse raske kütteõli, mille aktsiis on võluväel lausa kümneid kordi väiksem kui diislikütusel. Seejuures on segatud kütus omadustelt ligilähedane oma põhikomponendile diislikütusele. Riigil jääb aga ainuüksi mõne kuuga nende ja ka teiste sama nippi kasutavate ärimeeste trikitamise tõttu saamata miljoneid eurosid aktsiisitulu.
Äriidee nurgakivi on poliitikute otsustatavate aktsiisimäärade erinevus. Õliühingu arvutuste kohaselt on sel aastal raske kütteõli aktsiisimäär üle 96 protsendi madalam diislikütuse aktsiisist. Kui segada rasket kütteõli nii, et sellega saab asendada diislikütust, ongi tulemuseks maksuvõit.
Taavi Rõivase esimese valitsuse tegevus kütusesegajate soosimisel tekitab mitmeid küsimusi. Esiteks, kui hoolikalt mõeldakse läbi aktsiisipoliitika muutused? Ja teiseks, milline on ikkagi Rain Rosimannuse roll Reformierakonna ja valitsusliidu juhtimisel? Miks võtab valitsusliit vastu seaduseid, millest saab kasu Rosimannuse hilisem äripartner Tomingas?
Täiendav küsimus puudutab kokku segatud toote kvaliteeti, mille eest möödunud nädalal hoiatas Õliühing. Kütusefirmade väitel iseloomustab rasket kütteõli kõrgem väävlisisaldus ja tavadiislist kehvemad määrimisomadused, ka on selle kütuse põlemisjäägid tavadiislikütusest mürgisemad. Sellise toote kasutamine automootoris kahjustab kaasaegsete diiselmootorite pumppihusteid.
Õliühingu hoiatuse tasakaalustamiseks tuleb öelda, et praegu ei ole konkreetseid fakte, et raskest kütteõlist segatud kütust oleks pakutud mõnes tanklas müügiks.
Veel üks Rõivase esimese valitsuse otsusega haakuv küsimustering on riigile saamata jääv aktsiisi- ja käibemaksutulu. Maksu- ja tolliameti kinnitusel on juba mõnda aega kütuseturul kasvav trend aktsiisiladudes diislikütusele sarnase raske kütteõli tootmine ja Eestis müümine. Rahandusministeerium on küll asunud tegelema selle omamoodi maksuaugu sulgemisega, kuid kütusesegajad on juba viidanud vastukäikudele ja andnud mõista, et ametnikud on alati sammu võrra maas.
Õliühingu hinnangul võimaldab raske kütteõli müümine diislikütuse nime all skeemitajatel igalt liitrilt ligi 40 senti vähem aktsiisimaksu tasuda. Aktsiisi osakaal moodustab aga diislikütuse jaehinnast 38 protsenti.
Järgmisel aastal on kahe aktsiisi vahe küll juba väiksem, sest raske kütteõli aktsiis tõuseb hüppeliselt, ent ”käärid" püsivad endiselt suured. Seega aitas Taavi Rõivase esimene valitsus kas teadlikult või siis kogemata oma otsustega lükata hoo sisse kütusesegajate ärile ning samas tekitati maksutulude osas riigile peavalu, sest loodi aktsiisiauk, mille kinnipanemiseks tuleb taas hakata seadusi muutma.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Rain Kooli
Allikas: Vikerraadio kommentaar