Karin Kaup: miks peaks Aafrika Eestit huvitama

Eesti kaitseväelased Kesk-Aafrika Vabariigis. (Foto: Reuters/Scanpix)
Karin Kaup-Lapõnin
6.09.2016 10:21
Rubriik: Arvamus

Aafrika olulisus maailmas kasvab nii poliitiliselt kui majanduslikult. Selle eest hoolitsevad Aafrika rikkalikud varad, seal varitsevad julgeolekuohud muule maailmale ning kontinendi majanduslikud võimalused. Aafrikal peaks seega olema senisest tunduvalt suurem roll Eesti välispoliitilistes ja majanduslikes huvides, kirjutab Euroopa Liidu inimõigusnõunik Aafrika Liidu juures Karin Kaup-Lapõnin.

Eestile võiks Aafrika huvi pakkuda eelkõige majanduse aspektist. Aafrika Liit võttis eelmisel aastal vastu pikaajalise arenguvisiooni “Agenda 2063: Aafrika, mida me tahame”, mis seab arengule selged sihid. 50 aasta pärast tahab Aafrika olla majanduslikult õitsev, tugev ja ühendatud globaalne toimija, demokraatlik ja inimõigusi austav kontinent.

Aafrika riigipead tahavad, et aastaks 2063 oleks Aafrikas kontinentaalne kiirraudtee, kiirteed, laeva- ja lennuliinid ning digitaalne majandus, mida toetavad gaasi- ja naftajuhtmed, lairibakaablid ja veemajandus.

Aafrika Liidu tippkohtumisel võeti juulis vastu kauaoodatud otsus hakata Aafrika Liitu rahastama 0,2-protsendilisest impordimaksust ning väljastati esimesed Aafrika Liidu passid, mis peaks tulevikus andma Aafrika kodanikele kogu kontinendil piiriviisa või isegi viisavabaduse.

Tänane pilt

Täna on aga pilt osal kontinendist veidi teistsugune.

Umbes 14 Aafrika riigis 55st käib suurem või väiksem relvastatud konflikt. Lõuna-Sudaanis puhkes suvel uuesti presidendi ja asepresidendi jõudude vaheline vägivallalaline, mis on alates 2013. aasta lõpust olnud Aafrika veriseim kodusõda. Somaalias taltsutab al-Shabaabi terrorirühmitust Aafrika Liidu kontingent, mille palgad tasutakse Euroopa Liidu arengurahadest. Lääne-Saharas, Kesk-Aafrika Vabariigis, Malis, Kongo DVs, Sudaanis, Lõuna-Sudaanis, Cote d’Ivoire’is on sees ÜRO rahuvalvejõud.

Terrorirühmitus Boko Haram võitleb Põhja-Nigeerias, Nigeris, Tšaadis ja Kamerunis “islamiriigi” kehtestamise nimel. Burundis valitseb poliitiline kriis, kodusõja järgses Liibüas on kanda kinnitanud ISIS. Lisaks mõned terrorirünnakud, vägivaldseks pöörduvad poliitilised protestid, valimistega seotud rahutused. 2016. aastal esimeses pooles on ÜRO Põgenike Ülemvoliniku andmetel pooled Euroopasse Vahemere kaudu saabunute lähteriigid Aafrikas – Eritrea, Nigeeria, Gambia, Somaalia ja Guinea.

Samas on Aafrika maailmamajanduse kiiremini arenevaid piirkondi. Viimase kümnendi jooksul on keskmine majanduskasv IMFi andmetel 5–7 protseti, kuigi pragu küll veidi aeglasem. 2015. aastal  langes Saharast lõunasse jääva Aafrika majandusaktiivsus viimase 15 aasta madalaimale tasemele, 3,4 protsendile. Aeglustumise peamine põhjus on toorainehindade järsk langus, mis on mõjutanud paljusid riike Aafrikas, eriti aga naftaeksportijaid.

Aafrika riikide kasvutempo erinevused sõltuvad sellest, kas tegemist on maavarade poolest rikka riigiga või mitte. Langenud on nii nafta, gaasi, metallide kui ka mineraalide hinnad ning Aafrika kui tooraine netoeksportija majandused on seeläbi tugevalt kannatanud. Mitmed arenguetalonid – nagu Ghana, Nigeeria ja Angola – pidid uuesti IMFi käest laenu küsima.

Samas on teine grupp riike, kus majanduskasv on tõusuteel ilma naftata ja kasvu lükkavad tarbimise tõus ja investeeringud infrastruktuuri. Vaatamata riskidele hoiab IMF majanduskasvu keskpika perspektiivi suures plaanis positiivse, sest sellised majanduskasvu tegurid nagu paranenud ärikliima, rahvastiku kasv ja mobiiltehnoloogia kasutuselevõtt on üldiselt olemas.

Majanduslik konkurents Aafrikas on suhteliselt väike ja majanduskasv piisavalt suur. Täna on Aafrika osakaal maailmamajanduses ülimadal, vaid umbes 2 protsenti. Aafrika-sisene majandus on ikka veel koloniaalajastu jäänuk – kaubandus paljuski suunatud rannikusadamatesse ekspordiks, teed, raudteed, sadamad ja lennundus tihti viletsad, elektrist on kogu aeg puudu ning omavahel Aafrika riigid eriti ei kauple.

Aafrika-sisese majanduse osakaal on vaid 12 protsenti, igasugu tõkendid, maksud ja nõuded tõstavad tehingute hindu ja piiravad kaupade, teenuste, inimeste ja raha liikumist üle piiride. Maailmapanga hinnangul on Aafrika-sisese kaubanduse maksumus poole kõrgem näiteks kaubandusest Ida-Aasias ja kalleim kõigist arenevatest piirkondadest.

Positiivne on see, et Aafrika Liit on otsustanud 2017. aastaks luua üleaafrikalise vabakaubandustsooni, mille ettevalmistusfaas käib. Lisaks otsustasid 26 riiki sõlmida koheselt ühise vabakaubanduspiirkonna lepingu, mis ulatub Kairost Kaplinnani. See kokkulepe tuleb aga alles parlamentides ratifitseerida ning on oht, et rahvaesindajad ei soovi seda teha, sest kodused väiketööstused peavad hakkama võistlema naaberriikide kaupadega ja vabakaubanduse isu võib üle minna.

Kohalolek

Aafrika Liidu pealinnas Addis Abebas on esindatud kõik 54 Aafrika Liidu liikmesriiki, lisaks 21 Euroopa Liidu riiki, mis on suurim ELi saatkondade kontsentratsioon Aafrikas. Eestil ei ole seni Aafrika vastu eriti süstemaatilist huvi olnud, meil ei ole Saharast lõunasse jäävas Aafrikas ühtki saatkonda. Ainuke Eesti saatkond Aafrikas asub Kairos, Egiptuses, kust suursaadik on akrediteeritud ka Etioopiasse ja Aafrika Liidu juurde.

ELi riikidest ei ole Saharast lõunas saatkonda veel vaid Lätil, Maltal ja Sloveenial.

Poliitilised huvid

Ühe riigi välispoliitilised huvid võivad olla seotud väga erinevate valdkondadega: rahu- ja julgeolek oma kõigis tahkudes, demokraatia ja inimõiguste edendamine, arengu- ja humanitaarabi, valimised, kultuuripoliitika, majanduspoliitika, keskkonnapoliitika jne. Paljudel Euroopa riikidel on huvi Aafrika vastu ka ajaloolistel ja kolonialistlikel põhjustel.

Eesti huvid maailmas on suures osas ajendatud julgeolekupoliitikast ning kuna Aafrika meie julgeolekut varem otseselt ei ole ähvardanud ega taganud, siis ei ole Aafrika meie välispoliitilisel kaardil eriti esindatud olnud. Eesti kaitseväelased on kohal ühes riigis – ÜRO ja ELi treening- ja rahuvalvemissioonidel Malis (mida peaminister Taavi Rõivas just praegu külastab). Oleme osalenud ELi sõjalistel operatsioonidel Kesk-Aafrika Vabariigis ja Somaalia piraaditõrjes.

Seoses kasvanud ebaseadusliku sisserändega ja terroriaktidega on Eestil tekkinud huvi migratsioonipoliitika hoobade vastu. Eesti on selgelt väljendanud seisukohta, et ebaseadusliku sisserände takistamiseks tuleb tagada inimestele elamisväärne keskkond nende endi koduriigis.

Väikeriigina on enamik Eesti tegevusi Aafrikas suunatud ÜRO ja Euroopa Liidu kaudu. Aafrika pakub suuremat huvi ka ÜRO Julgeolekunõukogu aastate 2020–2021 liikmesuskandidatuuri kontekstis – Eestil on vaja Aafrika riikide toetushääli 2019. aastal toimuvateks valimisteks.

Lisaks teeb Eesti solidaarsusest ja meie noorte maailmahariduse edendamiseks otse väikseid arengukoostööprojekte.

Majanduslikud huvid

Aafrikas juba toimetab eestlasi. Ilma suurema äridiplomaatia ja EASi abita oli Eesti kaupade ja teenuste eksport Aafrikasse 2015. aastal ligikaudu 155 mln eurot (kasv võrreldes 2014. aastaga oli 52 protsenti), mis moodustab Eesti kaupade ja teenuste ekspordi kogumahust kõigest 1,3 protsenti. 90 protsenti ekspordist on kaubad ja 10 protsenti teenused.

Eesti suurim ekspordi sihtriik Aafrikas oli Togo, järgnevad Alžeeria ja Egiptus. Pea ainus ekspordiartikkel Togosse on mineraalsed tooted; Alžeeriasse on eksport mitmekesisem, suurima osa moodustavad paberi- ja masinatooted; Marokosse mineraalsed tooted ja masinatooted. Eesti suurimad impordi lähteriigid Aafrikast olid Egiptus, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Nigeeria. Impordi kogumaht oli ligikaudu 38,5 miljonit eurot, mis on enam-vähem sama kui aasta varem.

Riigi roll välismajanduses on äridiplomaatia ehk kontaktide vahendamine ja n-ö uste avamine. Hiljuti kajastas Eesti meedia ettevõtlusminister Liisa Oviiri visiite. Tuleb välja, et ta on korra isegi Aafrikas, täpsemalt Nairobis käinud, kuid kas sellest Eesti majandusele ka kasu oli… Seni on Eesti eksport Aafrikasse tulnud ilma süstemaatilise riigipoolse abita.

Kui riik Aafrika-suunalisse äridiplomaatiasse teadlikult investeeriks, võiks ekspordinumber suurem olla. Müügitöö on ettevõtetele pikaajaline raske töö; enesestmõistetavalt ei tee Eesti saadik või majandusametnik ettevõtte eest müüki ära, kuid ta saab aidata ministeeriumides läbi rääkida, uksi avada, koostöökokkuleppeid sõlmida, hangetest teavitada ja lihtsalt Eesti nime n-ö pildil hoida.  Aafrikas ei pruugi olla äridemokraatiat ja riigihankeid meile harjumuspärases mõttes ning uste avamine võibki olla ainus viis äri ajamiseks.

Üks näide on, et Aafrikas võivad olla head võimalused Eesti e-riigi lahenduste ekspordiks. Eesti tootjatel on ulatuslik portfoolio suurepärastest ja samas ka praktilistest ja lihtsatest lahendustest nagu e-maksuamet, X-tee, e-registrid, e-tervis jne. Need lahendused on piisavalt lihtsad ja paindlikud ning sobivad hästi Aafrika konteksti ning on samas oluliselt odavamad ehk konkurentsivõimelisemad kui konkurentide omad.

Juba praegu ollakse selles vallas reaalseid tulemusi saavutatud Nigeerias, Namiibias ja Botswanas. Eesti e-riigi asju arendatakse Mauritiusel, Libeerias ja Tuneesias. Samas käivad konsultatsioonid Aafrika Liiduga aitamaks neil kavandada e-valitsemise elluviimist kontinendil.

Konsulaarhuvid

Konsulaarteenistus on ainuke otsene välispoliitiline teenus oma riigi kodanikele ja annab välispoliitikale inimliku näo. Paljud meist on sellega otseselt kokku puutunud – taotlenud viisasid, võtnud vastu viisaga külalisi, kaotanud ja saanud välismaal dokumente, legaliseerinud ja apostillinud. Ning hoiaks Jumal, et hättasattumise korral oleks, kes appi tuleb. Aafrikas on Eestil üks konsulaat – Egiptuses, Kairos – ning seitse aukonsulit – Angolas, Ghanas, Keenias, LAVis, Marokos, Malis ja Tuneesias, kuid aukonsulite mandaat on konsul omast kitsam.

Eesti peaminister kiidab, et Eesti passiga saab viisavabalt reisida 162 riiki. Tundub kõva sõna, aga seda rõõmu Aafrikas jagada ei saa, et Eesti pass väga palju reisida aitaks. 55st Aafrika riigist saab eestlane täna viisavabalt kuude turismiriiki – Botswanasse, Marokosse, Mauritiusele, Seišellidele, Svaasimaale ja Tuneesiasse. Minu koduriigi Etioopia lennujaamas jagunevad sissetulevad ELi kodanikud piiril kaheks sordiks – need, kes saavad piirilt viisa ja need, kes ei saa. Eesti ei saa.

Euroopa Liidu diplomaadina kogen pidevalt, et Eesti pass on nõrgem Lääne-Euroopa kolleegide passidest, kes tihti saavad viisad piirilt või sisenevad viisavabalt. Eesti ise on Euroopa Liidu eestvedamisel andud viisavabaduse vaid kahele Aafrika väiksele eesrindlikule turismiriigile: Mauritiusele ja Seišellidele.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Rain Kooli: unustage see poliitkorrektsus, jääge lihtsalt korrektseks
    13:15

    „Arvamuste paljusus on väärtus, millest vaba, demokraatliku ühiskonna ajakirjandus kinni hoiab – ka siis, kui selle arvamuste paljususe kasutajad ajakirjanduse esindajaid kusagil sotsiaalmeedias sõimavad. Nii et unustage see väidetav poliitkorrektsuse nõue. Öelge julgesti, mida te mõtlete. Aga olge lihtsalt korrektsed. Elementaarselt viisakad. Näidake, et teil on kombed. Ja mingigi häbitunne puhuks, kui need ununema juhtuvad,” tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli Vikerraadio meediateemalises kommentaaris.

  • foto
    Urmo Kübar: kes on süüdi?
    17.02

    Aarne Mäe Postimehes ilmunud arvamusartikkel “Homofestivali kaval kampaania” sisaldab kaht ekslikku mõttekäiku, millele tahan vastu vaielda.

  • foto
    Kajar Kase: Vene luureafäär võib Trumpile päriselt saatuslikuks saada
    17.02

    Venemaal prostituutide palkamine ei ole isegi ebaseaduslik ja president võib anda välja määrusi, mille kohtud tagasi lükkavad. Aga kui peaks välja ilmuma mõni reaalne tõend Trumpi isiklikust koostööst vene luurega, siis see võib Donald Trumpi presidentuurile saatuslikuks saada, kirjutab ERRi toimetaja Kajar Kase oma kommentaaris.

  • foto
    Rauno Vinni: siseakadeemia kolimisotsus on näide Eesti viletsast poliitikakujundamise kvaliteedist
    17.02

    Sisekaitseakadeemia kaasus on ehe näide – eesmärk on laialivalguv, alternatiive pole tõsiselt kaalutud või avalikkusele selgitatud ja isegi projekti maksumus ei ole üheselt paigas. Kuid koalitsioonis on kolimise otsus eilse seisuga tehtud, märgib Rauno Vinni Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Urmas Vadi: võta endale koduluuletaja
    17.02

    „Paljud võtavad endale kassi, eksootilise ämbliku või lausa boa, inimestele meeldib kellegi lähedus, miks mitte siis võtta endale üks luuletaja majja?” mõtiskleb ERRi toimetaja Urmas Vadi Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Alo Lõhmus: valitsusasutuste koht on pealinnas, aga neis töötamine olgu võimalik ka maakondade elanikele
    15.02

    Vaid riigisisene raudteevõrk suudab linnadevahelisi vahemaid vähendada ning anda inimestele võimaluse osaleda Tallinna tööturul, olgu siis riigiametites või eraettevõtetes, ilma oma kodukohta samal ajal maha jätmata. Realistlik regionaalpoliitika võikski selle endale eesmärgiks seada, tõdeb Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Aivar Hundimägi: miks varjata osalust jäätmefirmas?
    14.02

    Aivar Hundimägi käsitleb tänases Vikerraadio päevakommentaaris Eesti suurima jäätmefirma Eesti Keskkonnateenused omanikeringi, kuhu Äripäeva väitel kuulus suure tõenäosusega Reformierakonna ja IRLiga seotud sõpruskond, kes avalikkuse eest enda ärihuve varjas.

  • foto
    Yana Toom: Uudelepp püüab Keskerakonda rahvuspõhiselt lõhestada
    14.02

    „Eesti suurimal, eri rahvustest inimesi ühendaval erakonnal ei taheta lubada muuta häbiväärset olukorda, kus 6 protsenti elanikkonnast on „tulnukad” – just sõna alien on trükitud halli passi kaanele,” kommenteerib Euroopa parlamendi liige Yana Toom (KE) Annika Uudelepa läinudnädalast arvamuslugu.

  • foto
    Villem Mutt: Narva pole ju Donetsk?!
    13.02

    „Kui juba läinudesmaspäevasest Postimehest võis lugeda, et [Ida-Ukraina] konflikti eskaleerumise taga on eelkõige Ukraina valitsusväed, siis millise vabandusega kasutavad meie välis- ja kaitseminister ning sisuliselt kõikide parlamendiparteide esindajad, kes ammutavad infot ka avalikkusele kättesaamatuist otsekanalitest, rahvusliku telekanali otse-eetrit inimeste desinformeerimiseks?” küsib Villem Mutt oma lugejakirjas.

  • foto
    Rain Kooli: äkki koliks Narva hoopis presidendi residentsi?
    13.02

    Kui tahetakse Põhjamaa olla, siis oldagu Põhjamaa ja rajatagu presidendile residents ilma igasuguste maksumaksja rahaga oma kodu remontimise, ärmatamise ja lühinägeliku pärast mind tulgu või veeuputus mõtlemiseta. Mis aga sisekaitseakadeemiasse puutub, siis hurraaoptimism on riigikaitses kehv sulane ja veel kehvem peremees, leiab ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli.

  • foto
    Annika Uudelepp: kodakondsus – valimiste peapealteema
    10.02

    Jüri Ratase plaan teha kodakondsusest järgmiste valimiste peateema on justkui peapealseis kartulipõllul – efektne vaadata, kuid saabastest nõrgub ikka pori silma, leiab Annika Uudelepp Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Tanel Jan Palgi: kapist välja – miks ma olen Rail Balticu poolt
    10.02

    Euroopa Parlament kaalub igale keskkoolilõpetajale Euroopas ringiseiklemiseks Euroopa InterRaili pileti kinkimist. Paraku pole Eesti, Läti ega Leedu sihtkohtadena InterRaili kaardilgi. Baltikumi kohal asub tühi auk. Hoolimata sellest, et olen andnud oma hääle petitsioonile Rail Balticu vastu, olen Euroopa raudteekaardile jõudmise poolt, kirjutab Austraalia eestlane Tanel Jan Palgi.

  • foto
    Erik Gamzejev: oma elanike laostamine
    08.02

    Olukord, kus Eesti mõistes niivõrd suur linn nagu Kohtla-Järve loovutab riigile 31 mitte kellelegi  vajalikku korterit, illustreerib ühel ajal nii kohalikku haldussuutmatust kui ka riigi regionaalpoliitika läbikukkumist, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio tänases kommentaaris.

  • foto
    Viktor Trasberg: Eesti elanikud pooldavad alkoholireklaami keelamist, aga mitte aktsiisitõuse
    07.02

    Kaks kolmandikku Eesti elanikest on päri alkoholireklaami keelamisega ja peaaegu pool on valmis vähendama alkoholipoodide hulka. Alkoholi aktsiisitõuse pooldab aga vaid kolmandik inimestest, tõdeb Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Efektiivne riik ja kodanike rahulolematus Thatcheri riigi õhendamise näitel
    07.02

    Kui vaadata Ühendkuningriigis eelmisel sajandil toimunud demandariseerimist ja thatcherismi tervikuna, siis see on ajalooline õppetund. Traditsioonidest ja ajaloost eemaldudes ning ideoloogiale keskendudes muutume me kergesti ettevaatamatuteks ratsionalistideks, kes kokkuvõttes võivad saavutada hetkelise edu (mida rahvas justkui ootab), aga pikemas plaanis puudub oskus pöörata lahendused jätkusuutlikuks, kirjutab Tallinna tehnikaülikooli avaliku halduse magistrant Raiko Puustusmaa oma essees.

  • foto
    Mirjam Ruth Loide: tõde lapikust Maast ehk mis Tartu Waldorfgümnaasiumis päriselt toimus
    06.02

    Olen Tartu Waldorfgümnaasiumi 11. klassi õpilane. Kuna viimasel ajal on meedias tekkinud skandaal seoses minu kooli ja portaali Telegram juhi Hando Tõnumaaga, soovin selgitada paari asja.

  • foto
    Rain Kooli: päästkem tuss ja tõmmakem vahepeal Hinge
    06.02

    ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli arutleb tänases Vikerraadio kommentaaris selle üle, kas tõsisele asjale võib tähelepanu tõmmata humoristliku kampaaniaga.

  • foto
    Urmas Reinsalu: vahelejäämise oht roolijoodikuid ei heiduta, sõltuvusravi on tõhusaim vanglas
    05.02

    Iga päev on Eesti teedel 1000-3000 joobes juhti. Paljusid neist vahelejäämine ei heiduta, sest nad teavad, et pääsevad tingimisi karistusega isegi korduva kriminaalses joobes juhtimise korral. See tuleb lõpetada. Kusjuures reaalne vanglakaristus ei takista, vaid just nimelt tõhustab ka sõltuvusravi, vastab Urmas Reinsalu Indrek Sirgi intervjuule

  • foto
    Juhan Kivirähk: praeguses valitsuses tegutsemisest on enim kaotada IRL-il
    04.02

    Eesti poliitika jõujooned on suuresti üles ehitatud vastandumisele, kusjuures ei Reformi- ja Keskerakonna ega SDE ja EKRE vastasseisu eesmärk pole kaaperdada teise poole hääletajaid, vaid mobiliseerida oma toetajaskonda. Ainuke häälte pärast võitlev paar on Vabaerakond ja IRL ning sellest vastandumisest ei võida kumbki, kirjutab Turu-uuringute ASi uuringujuht Juhan Kivirähk kommentaariks värsketele erakondade toetusandmetele.

  • foto
    Indrek Sirk: automaatne šokivangistus ei lahenda joobes autojuhtimise probleemi
    04.02

    Joobes juhte ei ohjelda vangla, vaid vahelejäämise hirm ning teadlikkus oma teo tagajärgedest. Esimese jaoks on vaja tõhusamat järelevalvet, teise jaoks teavitust, koolitusi ja sotsiaalprogramme. Ning alkoholisõltuvuses inimesed vajavad eelkõige ravi, märgib vandeadvokaat Indrek Sirk.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: miks kodakondsusest ei saa järgmiste valimiste põhiteemat
    03.02

    „Ma ei usu, et kodakondsuse teemast saaks järgmiste valimiste võtmeteema. Lääne-Euroopas tehtud uuringud küll näitavad, et vasakpoolsed erakonnad teevad meelsasti algatusi kodakondsuse liberaliseerimiseks ning ka lahtirahvustamiseks, kuid valdavalt jäävad need plaanid soiku siis, kui paremkonservatiivsed jõud paistavad aktiveeruvat,“ leiab Mari-Liis Jakobson Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Rain Kooli: topeltkodakondsus – põhiseaduslik õigus või julgeolekurisk?
    03.02

    Põhjanaabrite juures löövad laineid uudised, mille kohaselt pole Soome ja Venemaa topeltkodakondsusega isikutel Soomes asja teatud ametikohtadele ega pääse nad ka ajateenistuses teatud koolitusharudesse või muul moel riigi julgeoleku seisukohalt tundliku teabe ligi. Rain Kooli kommenteerib.

  • foto
    Tänases Eestis räägitakse rahust rohkem kui osatakse seda tõesti nautida
    03.02

    „Tänases Eestis räägime me rahust rohkem kui oskame seda tõesti nautida. Sõja üle elanud inimesed, ka Eestis, oskasid rahu palju enam nautida. Neile polnud vaja seletada, milleks on rahu hea – rahu oli hea, et elada. Nii lihtne see oligi,“ kirjutab Peeter Järvelaid.

  • foto
    Kaupo Meiel. Käsikirjad võistlustules ei põle
    02.02

    Eile lõppes käsikirjade vastuvõtt Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusele ja neid laekus tublisti üle poolesaja, mis on kvantitatiivselt väga hea tulemus. Käsikirjadega asub nüüd oma rasket tööd tegema žürii, mille otsused võivad otse või kaude määrata päris paljude kirjanike tuleviku.

  • foto
    Madis Kübar: mul on piinlik, et Eesti pealinna juhivad kriminaalsüüdistusega inimesed
    02.02

    Aasta teine pool toob Tallinnasse seoses Euroopa Liidu eesistumisega äärmiselt palju tähtsaid külalisi. Meile antakse võimalus näidata tervele maailmale, et Tallinn on toredaim pealinn Euroopas, suurepärane koht, kuhu reisida ja kus elada. Kuid kriminaalsüüdistusega linnajuhid ei ole tõesti see, millega tahaksime silma paista, kirjutab Tallinna linnavolikogu IRLi fraktsiooni juht Madis Kübar oma arvamusloos.

  • foto
    Brit Tammiste: kergitame saladuseloori laste kogetud vägivallalt
    02.02

    Vägivalla all kannatab tõesti palju enam lapsi, kui me registreeritud kuritegude kaudu teada saame, ning selle tõelise ulatuse väljaselgitamine on keeruline. Siiski tegelevad vägivalla vastu võitlejad Eestis teadmises vägivalla tegeliku ulatusest ja iseloomust, kirjutab justiitsministeeriumi analüüsiosakonna nõunik Brit Tammiste vastuseks Rain Kooli arvamusloole. Lisatud on ka viis linki kohtadele, kus abi saab.

  • foto
    Alo Lõhmus: rahutu Tartu rahu
    01.02

    „Nüüd on aeg käes Eesti riiki sisemiselt ehitama hakata. Läheb ja tehakse see töö hästi, siis võime julgemad kõigi nende pöörangute vastu olla, mis ehk Peipsi taga tulevad. Teisest küljest peame endid piiririikide liidu läbi igasuguste tulevate pöörete vastu kindlustama.“

  • foto
    Jüri Nikolajev: sisekaitseakadeemia kolimine on nagu lõpmatu telesari lollideküla elust
    01.02

    Narvas jälgitakse sisekaitseakadeemia kolimisega kaasnevaid vaidlusi kui eestlaste omavahelist kiskumist, mille sisusse eriti ei süveneta, märgib ERRi korrespondent Jüri Nikolajev oma kommentaaris.

  • foto
    Karin Kaup-Lapõnin: Aafrika liigub ülemandrilise vabakaubanduse poole
    31.01

    Addis Abebas Etioopias toimuva iga-aastase Aafrika Liidu (AL) tippkohtumise keskmes on seekord olnud neli põhiteemat: Maroko naasmine Aafrika Liitu, uue Aafrika Liidu Komisjoni valimine, Aafrika Liidu reformimine ja Aafrika vabakaubanduspiirkonna loomine. Lisaks on arutatud olukorda Aafrika kriisikolletes ja suhet rahvusvahelise kriminaalkohtuga.

  • foto
    Valdur Mikita: suur osa kultuurist on prügi, mis tuleks ära koristada
    31.01

    "Plekktrummi" saatekülaliseks oli eile, 30. jaanuaril, kirjanik Valdur Mikita, kellega vesteldi keskkonnaküsimustest ja sellest, kuidas nendes tuleb esile eestlase kahetine olemus.