Karin Kaup: miks peaks Aafrika Eestit huvitama

Eesti kaitseväelased Kesk-Aafrika Vabariigis. (Foto: Reuters/Scanpix)
Karin Kaup-Lapõnin
6.09.2016 10:21
Rubriik: Arvamus

Aafrika olulisus maailmas kasvab nii poliitiliselt kui majanduslikult. Selle eest hoolitsevad Aafrika rikkalikud varad, seal varitsevad julgeolekuohud muule maailmale ning kontinendi majanduslikud võimalused. Aafrikal peaks seega olema senisest tunduvalt suurem roll Eesti välispoliitilistes ja majanduslikes huvides, kirjutab Euroopa Liidu inimõigusnõunik Aafrika Liidu juures Karin Kaup-Lapõnin.

Eestile võiks Aafrika huvi pakkuda eelkõige majanduse aspektist. Aafrika Liit võttis eelmisel aastal vastu pikaajalise arenguvisiooni “Agenda 2063: Aafrika, mida me tahame”, mis seab arengule selged sihid. 50 aasta pärast tahab Aafrika olla majanduslikult õitsev, tugev ja ühendatud globaalne toimija, demokraatlik ja inimõigusi austav kontinent.

Aafrika riigipead tahavad, et aastaks 2063 oleks Aafrikas kontinentaalne kiirraudtee, kiirteed, laeva- ja lennuliinid ning digitaalne majandus, mida toetavad gaasi- ja naftajuhtmed, lairibakaablid ja veemajandus.

Aafrika Liidu tippkohtumisel võeti juulis vastu kauaoodatud otsus hakata Aafrika Liitu rahastama 0,2-protsendilisest impordimaksust ning väljastati esimesed Aafrika Liidu passid, mis peaks tulevikus andma Aafrika kodanikele kogu kontinendil piiriviisa või isegi viisavabaduse.

Tänane pilt

Täna on aga pilt osal kontinendist veidi teistsugune.

Umbes 14 Aafrika riigis 55st käib suurem või väiksem relvastatud konflikt. Lõuna-Sudaanis puhkes suvel uuesti presidendi ja asepresidendi jõudude vaheline vägivallalaline, mis on alates 2013. aasta lõpust olnud Aafrika veriseim kodusõda. Somaalias taltsutab al-Shabaabi terrorirühmitust Aafrika Liidu kontingent, mille palgad tasutakse Euroopa Liidu arengurahadest. Lääne-Saharas, Kesk-Aafrika Vabariigis, Malis, Kongo DVs, Sudaanis, Lõuna-Sudaanis, Cote d’Ivoire’is on sees ÜRO rahuvalvejõud.

Terrorirühmitus Boko Haram võitleb Põhja-Nigeerias, Nigeris, Tšaadis ja Kamerunis “islamiriigi” kehtestamise nimel. Burundis valitseb poliitiline kriis, kodusõja järgses Liibüas on kanda kinnitanud ISIS. Lisaks mõned terrorirünnakud, vägivaldseks pöörduvad poliitilised protestid, valimistega seotud rahutused. 2016. aastal esimeses pooles on ÜRO Põgenike Ülemvoliniku andmetel pooled Euroopasse Vahemere kaudu saabunute lähteriigid Aafrikas – Eritrea, Nigeeria, Gambia, Somaalia ja Guinea.

Samas on Aafrika maailmamajanduse kiiremini arenevaid piirkondi. Viimase kümnendi jooksul on keskmine majanduskasv IMFi andmetel 5–7 protseti, kuigi pragu küll veidi aeglasem. 2015. aastal  langes Saharast lõunasse jääva Aafrika majandusaktiivsus viimase 15 aasta madalaimale tasemele, 3,4 protsendile. Aeglustumise peamine põhjus on toorainehindade järsk langus, mis on mõjutanud paljusid riike Aafrikas, eriti aga naftaeksportijaid.

Aafrika riikide kasvutempo erinevused sõltuvad sellest, kas tegemist on maavarade poolest rikka riigiga või mitte. Langenud on nii nafta, gaasi, metallide kui ka mineraalide hinnad ning Aafrika kui tooraine netoeksportija majandused on seeläbi tugevalt kannatanud. Mitmed arenguetalonid – nagu Ghana, Nigeeria ja Angola – pidid uuesti IMFi käest laenu küsima.

Samas on teine grupp riike, kus majanduskasv on tõusuteel ilma naftata ja kasvu lükkavad tarbimise tõus ja investeeringud infrastruktuuri. Vaatamata riskidele hoiab IMF majanduskasvu keskpika perspektiivi suures plaanis positiivse, sest sellised majanduskasvu tegurid nagu paranenud ärikliima, rahvastiku kasv ja mobiiltehnoloogia kasutuselevõtt on üldiselt olemas.

Majanduslik konkurents Aafrikas on suhteliselt väike ja majanduskasv piisavalt suur. Täna on Aafrika osakaal maailmamajanduses ülimadal, vaid umbes 2 protsenti. Aafrika-sisene majandus on ikka veel koloniaalajastu jäänuk – kaubandus paljuski suunatud rannikusadamatesse ekspordiks, teed, raudteed, sadamad ja lennundus tihti viletsad, elektrist on kogu aeg puudu ning omavahel Aafrika riigid eriti ei kauple.

Aafrika-sisese majanduse osakaal on vaid 12 protsenti, igasugu tõkendid, maksud ja nõuded tõstavad tehingute hindu ja piiravad kaupade, teenuste, inimeste ja raha liikumist üle piiride. Maailmapanga hinnangul on Aafrika-sisese kaubanduse maksumus poole kõrgem näiteks kaubandusest Ida-Aasias ja kalleim kõigist arenevatest piirkondadest.

Positiivne on see, et Aafrika Liit on otsustanud 2017. aastaks luua üleaafrikalise vabakaubandustsooni, mille ettevalmistusfaas käib. Lisaks otsustasid 26 riiki sõlmida koheselt ühise vabakaubanduspiirkonna lepingu, mis ulatub Kairost Kaplinnani. See kokkulepe tuleb aga alles parlamentides ratifitseerida ning on oht, et rahvaesindajad ei soovi seda teha, sest kodused väiketööstused peavad hakkama võistlema naaberriikide kaupadega ja vabakaubanduse isu võib üle minna.

Kohalolek

Aafrika Liidu pealinnas Addis Abebas on esindatud kõik 54 Aafrika Liidu liikmesriiki, lisaks 21 Euroopa Liidu riiki, mis on suurim ELi saatkondade kontsentratsioon Aafrikas. Eestil ei ole seni Aafrika vastu eriti süstemaatilist huvi olnud, meil ei ole Saharast lõunasse jäävas Aafrikas ühtki saatkonda. Ainuke Eesti saatkond Aafrikas asub Kairos, Egiptuses, kust suursaadik on akrediteeritud ka Etioopiasse ja Aafrika Liidu juurde.

ELi riikidest ei ole Saharast lõunas saatkonda veel vaid Lätil, Maltal ja Sloveenial.

Poliitilised huvid

Ühe riigi välispoliitilised huvid võivad olla seotud väga erinevate valdkondadega: rahu- ja julgeolek oma kõigis tahkudes, demokraatia ja inimõiguste edendamine, arengu- ja humanitaarabi, valimised, kultuuripoliitika, majanduspoliitika, keskkonnapoliitika jne. Paljudel Euroopa riikidel on huvi Aafrika vastu ka ajaloolistel ja kolonialistlikel põhjustel.

Eesti huvid maailmas on suures osas ajendatud julgeolekupoliitikast ning kuna Aafrika meie julgeolekut varem otseselt ei ole ähvardanud ega taganud, siis ei ole Aafrika meie välispoliitilisel kaardil eriti esindatud olnud. Eesti kaitseväelased on kohal ühes riigis – ÜRO ja ELi treening- ja rahuvalvemissioonidel Malis (mida peaminister Taavi Rõivas just praegu külastab). Oleme osalenud ELi sõjalistel operatsioonidel Kesk-Aafrika Vabariigis ja Somaalia piraaditõrjes.

Seoses kasvanud ebaseadusliku sisserändega ja terroriaktidega on Eestil tekkinud huvi migratsioonipoliitika hoobade vastu. Eesti on selgelt väljendanud seisukohta, et ebaseadusliku sisserände takistamiseks tuleb tagada inimestele elamisväärne keskkond nende endi koduriigis.

Väikeriigina on enamik Eesti tegevusi Aafrikas suunatud ÜRO ja Euroopa Liidu kaudu. Aafrika pakub suuremat huvi ka ÜRO Julgeolekunõukogu aastate 2020–2021 liikmesuskandidatuuri kontekstis – Eestil on vaja Aafrika riikide toetushääli 2019. aastal toimuvateks valimisteks.

Lisaks teeb Eesti solidaarsusest ja meie noorte maailmahariduse edendamiseks otse väikseid arengukoostööprojekte.

Majanduslikud huvid

Aafrikas juba toimetab eestlasi. Ilma suurema äridiplomaatia ja EASi abita oli Eesti kaupade ja teenuste eksport Aafrikasse 2015. aastal ligikaudu 155 mln eurot (kasv võrreldes 2014. aastaga oli 52 protsenti), mis moodustab Eesti kaupade ja teenuste ekspordi kogumahust kõigest 1,3 protsenti. 90 protsenti ekspordist on kaubad ja 10 protsenti teenused.

Eesti suurim ekspordi sihtriik Aafrikas oli Togo, järgnevad Alžeeria ja Egiptus. Pea ainus ekspordiartikkel Togosse on mineraalsed tooted; Alžeeriasse on eksport mitmekesisem, suurima osa moodustavad paberi- ja masinatooted; Marokosse mineraalsed tooted ja masinatooted. Eesti suurimad impordi lähteriigid Aafrikast olid Egiptus, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Nigeeria. Impordi kogumaht oli ligikaudu 38,5 miljonit eurot, mis on enam-vähem sama kui aasta varem.

Riigi roll välismajanduses on äridiplomaatia ehk kontaktide vahendamine ja n-ö uste avamine. Hiljuti kajastas Eesti meedia ettevõtlusminister Liisa Oviiri visiite. Tuleb välja, et ta on korra isegi Aafrikas, täpsemalt Nairobis käinud, kuid kas sellest Eesti majandusele ka kasu oli… Seni on Eesti eksport Aafrikasse tulnud ilma süstemaatilise riigipoolse abita.

Kui riik Aafrika-suunalisse äridiplomaatiasse teadlikult investeeriks, võiks ekspordinumber suurem olla. Müügitöö on ettevõtetele pikaajaline raske töö; enesestmõistetavalt ei tee Eesti saadik või majandusametnik ettevõtte eest müüki ära, kuid ta saab aidata ministeeriumides läbi rääkida, uksi avada, koostöökokkuleppeid sõlmida, hangetest teavitada ja lihtsalt Eesti nime n-ö pildil hoida.  Aafrikas ei pruugi olla äridemokraatiat ja riigihankeid meile harjumuspärases mõttes ning uste avamine võibki olla ainus viis äri ajamiseks.

Üks näide on, et Aafrikas võivad olla head võimalused Eesti e-riigi lahenduste ekspordiks. Eesti tootjatel on ulatuslik portfoolio suurepärastest ja samas ka praktilistest ja lihtsatest lahendustest nagu e-maksuamet, X-tee, e-registrid, e-tervis jne. Need lahendused on piisavalt lihtsad ja paindlikud ning sobivad hästi Aafrika konteksti ning on samas oluliselt odavamad ehk konkurentsivõimelisemad kui konkurentide omad.

Juba praegu ollakse selles vallas reaalseid tulemusi saavutatud Nigeerias, Namiibias ja Botswanas. Eesti e-riigi asju arendatakse Mauritiusel, Libeerias ja Tuneesias. Samas käivad konsultatsioonid Aafrika Liiduga aitamaks neil kavandada e-valitsemise elluviimist kontinendil.

Konsulaarhuvid

Konsulaarteenistus on ainuke otsene välispoliitiline teenus oma riigi kodanikele ja annab välispoliitikale inimliku näo. Paljud meist on sellega otseselt kokku puutunud – taotlenud viisasid, võtnud vastu viisaga külalisi, kaotanud ja saanud välismaal dokumente, legaliseerinud ja apostillinud. Ning hoiaks Jumal, et hättasattumise korral oleks, kes appi tuleb. Aafrikas on Eestil üks konsulaat – Egiptuses, Kairos – ning seitse aukonsulit – Angolas, Ghanas, Keenias, LAVis, Marokos, Malis ja Tuneesias, kuid aukonsulite mandaat on konsul omast kitsam.

Eesti peaminister kiidab, et Eesti passiga saab viisavabalt reisida 162 riiki. Tundub kõva sõna, aga seda rõõmu Aafrikas jagada ei saa, et Eesti pass väga palju reisida aitaks. 55st Aafrika riigist saab eestlane täna viisavabalt kuude turismiriiki – Botswanasse, Marokosse, Mauritiusele, Seišellidele, Svaasimaale ja Tuneesiasse. Minu koduriigi Etioopia lennujaamas jagunevad sissetulevad ELi kodanikud piiril kaheks sordiks – need, kes saavad piirilt viisa ja need, kes ei saa. Eesti ei saa.

Euroopa Liidu diplomaadina kogen pidevalt, et Eesti pass on nõrgem Lääne-Euroopa kolleegide passidest, kes tihti saavad viisad piirilt või sisenevad viisavabalt. Eesti ise on Euroopa Liidu eestvedamisel andud viisavabaduse vaid kahele Aafrika väiksele eesrindlikule turismiriigile: Mauritiusele ja Seišellidele.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Annika Uudelepp: Jüri Ratase kolm vaala
    Eile

    Millised on need ”kolm vaala”, millele tuginedes Jüri Ratas õnnestuks nii peaministri kui erakonnajuhina? Poliitikauuringute keskuse Praxis riigivalitsemise ekspert Annika Uudelepp vastab.

  • foto
    Kaupo Meiel: meie maailmavaade on mulgi kapsas
    01.12

    Tänapäeva inimeste jaoks on religioonid, argimütoloogia ning turundus ammu kõik segamini nagu puder ja kapsad. Aga vahest pole laiemas plaanis vähimatki vahet, kas rahu ja rõõmu sõnumit kannab preester või jõuluvana, peaasi, et see kohale jõuab, mõtiskleb kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Jaanus Kangur: veel Castrost ehk kuubalased ei allu kapitalistlikule õnne mudelile
    01.12

    Kuubalaste hoiakud äsja surnud Fidel Castro suhtes pole mustvalged, vaid sisaldavad mitmeid värve ning seda ühekorraga ja samaaegselt. Kuubalased on muidugi ise sama vastuolulised ning selles mõttes saan ma aru ka Edward Lucase pahameelest Castro surma järgsete reaktsioonide peale. Kuubalased lihtsalt ei allu kapitalistlikule õnne mudelile, kirjutab regiooniantropoloog Jaanus Kangur oma arvamusloos.

  • foto
    Erik Gamzejev: Ida-Viru jaoks unistuste valitsus
    30.11

    Värske valitsus on Ida-Virumaa seisukohalt unistuste valitsus, sest kunagi varem ei ole Toompeal võimul olnud sellist koalitsiooni, kel oleks nii suur Ida-Viru elanike toetus. Loodetavasti ei nurja Ida-Viru poliitikutega seotud skandaalid praegust erakordset võimalust maakonna areng hooga käima tõmmata, märgib peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Viktor Trasberg: (õlle)keisririigi sünd
    29.11

    Eestis käib haarav arutelu õlle aktsiisitaseme üle, millest näib sõltuvat kogu Eesti ja vist ka Läti saatus.

  • foto
    Kindralleitnant Terras: sõda ei ole kunagi ilus
    29.11

    Kuigi 100 aastat tagasi ümbritses sõda parasjagu romantiline oreool, on selle tegelikkus alati immutatud tule, suitsu ja verega. Sõditakse poliitiliste aadete ja eesmärkide nimel, kuid need ei anna tuld, kaeva kaitsekraave ega torka täägiga. Seda tegid ja teevad reaalsed, lihast ja luust inimesed. Mõeldes tänastele probleemidele ja ohtudele on kasuks ja toeks see, kui vaatame tagasi nüüd peaaegu sajandi taha ja ammutame jõudu meie eelkäijate vaprusest ja kindlameelsusest, tõdeb kaitseväe juhataja Riho Terras.

  • foto
    Rain Kooli: sõnavabaduse katkedes on vesi ahjus – või inimesed
    28.11

    Kui sõnavabaduse veniv kumm ühel hetkel pauguga lõhkeb – näiteks siis, kui vihkamine ja verbaalrünnakud viivad demokraatliku riigikorra lagunemiseni –, jäävad sellest lõpuks ilma kõik, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli ja loetleb neli sõnavabadust ähvardavat ohtu.

  • foto
    Mari Öö Sarv: lõputu hoolimise hooaeg
    27.11

    See on juba alanud. Jõulukampaaniad heategudeks. Näiteks tuli minu motoklubi postkasti kiri üleskutsega viia jõulude ajal lastekodulastele kommi. Varsti selgub, mille ostmiseks tänavuse ”Jõulutunneli” annetused lähevad, ja toidupoodide kassadesse tulevad müügile väikesed kellukesed, mille ostmisega toetad beebidele selle masina ostmist, mis teeb “bing!”

  • foto
    Toomas Alatalu järelehüüe Fidel Castrole
    26.11

    Väliskommentaator Toomas Alatalu räägib Kuuba kauaaegse valitseja Fidel Castro rollist maailma ajaloos.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: Reformierakond peab muutuma mänedžerist diskuteerijaks
    26.11

    Opositsioonis ei tööta enam need suhtekorralduslikud knihvid, millega valitsuses harjunud oldi. Samas ei pruugi uue valitsuse maailmavaade Reformierakonnale üldse nii vastumeelne olla kui jutud vasakpöördest aimata lasevad, märgib politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Ester Vilgats: aga kui ei müüks autot juhiloata ostjale
    25.11

    Tõepoolest. Mis oleks, kui teeks sellise radikaalse otsuse, et autot saaks osta üksnes inimene, kellel on juhiluba, täpsemalt öeldes juhtimisõigus. Sest auto selle juhtimiseks vajalike oskusteta inimese käes on niisama ohtlik kui tulirelv, kirjutab ERRi Pärnu korrespondent oma arvamusloos.

  • foto
    Eva Lepik: kes kaitseb loominguvabadust autorikaitsjate eest?
    25.11

    Nn panoraamivabaduse - ehk ehitiste, skulptuuride ja muude avaliku ruumi kunstiteoste vaba pildistamise-filmimise ning nende jäädvustiste jagamise - vastu võitlemine on kasulik eelkõige autorikaitseühingutele, mitte autoritele endile, osutab MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse liige Eva Lepik oma arvamusloos.

  • foto
    Alo Lõhmus: millal jõuame kommunismi?
    23.11

    Kas olete märganud, millise innuga püüavad toidupoed viimasel ajal juurutada automaatkassasid? See ongi otse meie silme all arenev robotite pealetung, toonitab Alo Lõhmus oma arvamusloos ja soovib tere tulemast peatsesse tööjärgsesse ühiskonda.

  • foto
    Andres Siplane: eliit eliidi vastu ehk Vilfredo Pareto naerab viimasena
    23.11

    Viimasel ajal on mitmel pool maailmas olnud valimistel edukad valitseva eliidi vastased poliitilised liikumised. Murettekitav oleks justkui see, et haritud ja haldusvõimelise establishment’i asemele trügivad harimatud laamendajad. See tuletab meelde Itaalia sotsiaalteadlase Vilfredo Pareto (1848 – 1923) eliiditeooriat, mille väljatöötaja kahtlemata itsitab seda kõike teispoolsusest nähes pihku.

  • foto
    Peep Nemvalts: teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses
    22.11

    Kui rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, on emakeelne teadus oma kultuuri ja hariduse arenguks iga rahva jaoks hädavajalik, leiab Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

  • foto
    Rain Kooli: mesilaspesa nimega Eesti ehk väärtõlgendus vasakpöördest
    21.11

    Eesti pöördub vasakule! Läänemeelne valitsus kukutatud! Kremli-meelne koalitsioon võtab võimu! -stiilis sõnumite kandumine välisriikide meediaväljaannetesse on hea meeldetuletus selle kohta, kui piiratud on tihtipeale meie endi arusaam teistes riikides toimuvast ning sealsetest mehhanismidest, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

  • foto
    Jüri Nikolajev: kas sellist valitsust me tahtsimegi?
    21.11

    Uue valitsusliidu koalitsioonilepe on Narva elanikele pigem pettumus. Vene koolidele eesti keele õppes leevendust ei anta, kodakondsusetuse probleem ei lahene ja vastuseis Venemaaga jätkub, märgib ERRi Ida-Virumaa korrespondent Jüri Nikolajev oma kommentaaris.

  • foto
    Liisi Moosaar: loomadest „hoolimisel“ ja hoolimisel on vahe
    21.11

    Suur osa inimestest nimetab end loomasõpradeks. Kellel on kodus armastatud kass ja kes tõdeb, et naabri koer on täitsa tore; kellele meeldib pidevalt loomaaias käia ja kes külastab hea meelega loomatsirkusi. Pole harvad ka olukorrad, kus maani rebasekasukas proua tormab chihuahuaga tema kaotamise hirmus keset ööd loomade kiirabikliinikusse või tänavatelt kodutuid lemmikloomi päästev perekond sööb pidulikel sündmustel hanemaksapasteeti foie gras´d.

  • foto
    Anu Viltrop ja Laur Raudsoo: mis oleks, kui suhtleks ühel nädalal oma naabritega?
    19.11

    Kui soovid elada täiesti omaette ja eraldi, siis korter suures kortermajas on kõige kindlam valik. Tihedalt üksteisega kõrvuti elades on kergem üksteist mitte märgata ja kaasinimesed tähelepanuta jätta.

  • foto
    Samost ja Hussar: USA gigantidele kuuluv sotsiaalmeedia viib Eestist meeletult reklaamiraha
    18.11

    Facebooki ja Google’i taolistele sotsiaalmeediagigantidele liigub Eestist tohututes kogustes reklaamiraha, mida saaks kasutada Eesti ajakirjanduse arendamiseks. Mida rohkem inimesed traditsioonilise ajakirjanduse asemel sotsiaalmeediasse kanduvad, seda suuremat kasu saavad tegelikult USA päritolu suurfirmad, tõdesid peatoimetajad Lauri Hussar ja Anvar Samost Tallinnas rahuvsvahelisel meediakonverentsil.

  • foto
    Annika Uudelepp: kaitseventiilivalitsus
    18.11

    Homme peaks olema see päev, kui Keskerakonna, sotsiaaldemokraatliku erakonna ja IRL-i volikogu kiidab heaks uue koalitsioonilepingu. Ükskõik, mis seal kirjas on, nimetavad need kolm erakonda seda mingi särava nimega ning valitsusest välja puksitud Reformierakond manab vasakpööret ja idameelsuse võidukäiku.

  • foto
    Michael Steel: võtnuks meedia Trumpi algusest peale tõsiselt, võinuks valimistulemus teine olla
    18.11

    Meedia suutmatus näha Donald Trumpi valimiskampaania alguses tema eduvõimalust ning teda ka vastava kriitikameelega kohelda võis otsustada USA valimistulemuse, leiab endine ajakirjanik ja strateegilise kommunikatsiooni ekspert Michael Steel.

  • foto
    Juhan Kivirähk: vene valija ei orienteeru enam Savisaare järgi
    18.11

    Võib küsida, kas venekeelne valija enam orienteerubki väga palju selle järgi, mida arvab asjadest Edgar Savisaar. Pigem jälgivad nad, kuhu positsioneerivad ennast uues olukorras Yana Toom ja Mihhail Kõlvart, märgib oma kommentaaris erakondade toetusuuringutele Juhan Kivirähk.

  • foto
    Janek Mäggi: vasak ei tohi teada, mida parem teeb!
    17.11

    Heategevusmaailma võlu on kohati valus isetus. Tunnustuse jagamine ei ole patt, kuid selle lunimine on häbiasi, kirjutab Janek Mäggi oma arvamusloos.

  • foto
    Urmas Vadi: seisev mees
    17.11

    Eesti mees ei tantsi, ei kelguta, eesti mees seisab, kirjutab Urmas Vadi oma kommentaaris.

  • foto
    Lugejakiri: USA küsitlused ei eksinud, vaid hoopis mõjutasid valimistulemust
    17.11

    Kuna valitseb reaalne oht, et USA presidendivalimiste ootamatu tulemus viib Eesti poliitikud ekslikule järeldusele, et Donald Trumpi poolt valimiskampaanias kasutatud lähenemine toimib ning küsitlusi ei saa enam üldse usaldada, siis tasub vaadata seda tulemust nüüd veidi lähemalt.

  • foto
    Erik Gamzejev: leping sigatsejaga − helgema tuleviku nimel
    16.11

    Kas Keskerakonna poolt Tallinnas ja Ida-Viru linnades viljeletud valitsemisstiil saab omaseks ka praegu loomisel olevas uues Eesti valitsusliidus, küsib peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Peeter Järvelaid: riigi- ja auto juhtimisest Eesti poliitilises kultuuris
    16.11

    Eesti liiklusseaduses on kirjas põhimõte, mis kohustab juhti juhtima transpordivahendit vastavalt tee- ja ilmaoludele. Ilmselt samamoodi võiks olla ideaalis riigi juhtimisega: et need inimesed, keda rahvas volitab riigi juhtimisel osalema, oleksid esiteks professionaalid ja need juhid arvestaks juhtimisel kindlasti tähelepanelikult meid ümbritsevate oludega.

  • foto
    Viktor Trasberg: Eesti Pank ületas majandusarengu raportiga oma volitusi ja kahjustas oma usaldusväärsust
    15.11

    Asjatundjad on valmis saanud (varsti endise) peaministri tellitud majandusarengu raporti. Teema on kahtlematult huvitav ja ülimalt päevakohane. Samas – mingit imerohtu me siit ei leia ning raport jätab paiguti vastuolulise ning deklaratiivse mulje.

  • foto
    Kristjan Port: kas Facebook mõjutas USA valimistulemusi?
    15.11

    Pärast seda, kui on kõlanud ootamatult kõva pauk, vaatavad inimesed ringi, otsides selle põhjustajat. Ehmatuse tagajärjel on otsivad meeled tundlikumas häälestatuses ja nii võib märgata asju, mis on jäänud normaalse elu käigus märkamata.

Täna etv-s

foto
Teaduspalavik, 1/3: Tants ümber DNA
Täna 09:30

Tants ümber DNA räägib elulõngast ehk DNAst, mis on kogu elu alus nii loomadele kui ka taimedele. DNA on nagu lõng, millest on võimalik teha palmikutega kampsuneid, mustriga sokke või sooje käpikuid. Mis aga juhtub siis, kui mustrilehel peaks olema viga või eksime kududes?

täna vikerraadios

foto
Rahva teenrid. Aivar Hundimägi (7)

Nädala sündmuste üle arutavad Krister Paris, Sulev Vedler ja saatejuht Aivar Hundimägi. Kuula 3. detsembril kell 11.05.

R2 aastahiti hääletus