ERR.ee ARUTELUSAADE: mida tähendas okupatsiooni ajal vastupanu ja kus on selle piirid – metsavendadest ja dissidentidest punkarite ja homodeni
Okupatsioonide aegsest vastupanust rääkides sukeldume ühest küljest tuttavasse metsavendade, sinimustvalge heiskajate, keelatud kirjanduse levitajate, 40 kirjale allakirjutanute, punkarite ja öölaulupidude mälupiltidesse, kuid kas oskame ajalukku vaadates alati mõista vastupanu osutajate motiive? Kas ja miks peaksime täna, 25 aastat uuesti vaba olnud riigis mõtlema vastupanu rollile? Selle üle arutlesid ERR-i ja okupatsioonide muuseumi arutelusarja teises osas ajaloolased Toomas Hiio ja Martin Andreller, riigikogu liige Eerik-Niiles Kross (RE) ja Müürilehe peatoimetaja Helen Tammemäe.
Nii metsavennad, punkarid kui ka öölaulupidudel osalejad on aruteluringi osalejate sõnul olulised tegelased, kuid erinevatel ajaperioodidel mängivad nad ühise mäletamise ja mõistmise narratiivis erinevaid rolle.
Metsavendlust võib pidada ükskõik millise okupatsiooniajal ilmnenud vastupanuliikumise vundamendiks, leidis riigikogu liige Eerik-Niiles Kross. Isegi kui Eesti metsavendade relvastatud vastupanu ei olnud väga tugevalt üleriigiliselt struktureeritud ja taktikaliselt paika pandud, oli neil Krossi sõnul väga selge motivatsioon.
"Loomulikult oli olemas metsas ka neid mehi, kes ajasid metsas puskarit ja käisid vahepeal täitevkomitee esimeest kimbutamas. Aga kontseptuaalne arusaam [et võideldakse ja osutatakse vastupanu Eesti vabariigi taastamise nimel], oli olemas," rääkis Kross.
Miks sellest täna rääkida? Kas seetõttu, et me ei tunne piisavalt hästi Eesti ajalugu? Vastupidi. Ajaloolase Toomas Hiio hinnangul on Eesti õpilased usinad ajalooõppijad (vähemalt õppekava on mahukas), aga tihtipeale ei osata faktidest ritta seada lugu, mis ulatuks rahvusliku narratiivina välja tänasesse päeva.
"Vastupanu [mõtestamise olulisus] ei ole väljatulistatud kuulide arvus, hukkunud kommunistides ega üleskleebitud lendlehtedes, vaid sisus, mille see andis meie põlvkondadele ja põlvkondadele meie järel," sedastas ajaloolane Martin Andreller.
Kuivõrd saab või tohib aga metsavendade sitkuse väetiseks olnud rahvuse ja riigi eest seismist seostada rahvuslusega, kas ka punkarlus või näiteks homoseksuaalne allkultuur on või ei ole käsitletavad omamoodi vastupanuna ning miks kipub Helen Tammemäe põlvkond monumentide püstitamise peale silmi pööritama, selgub mõttevahetusest videos.
Arutelu oli teine okupatsioonide muuseumi ja ERR.ee saatesarjast "Kuidas mäletada? Eesti rahva lugu okupatsioonist vabaduseni". Saates osalesid: ajaloolane ja sõjamuuseumi direktori asetäitja teaduse alal Toomas Hiio, ajaloolane ja okupatsioonide muuseumi kuraator Martin Andreller, parlamendisaadik Eerik-Niiles Kross, Müürilehe peatoimetaja Helen Tammemäe ja moderaator Rain Kooli.
Esimeses arutelus keskenduti okupatsiooni mõiste mõtestamisele.
Okupatsioonide muuseum ja ERR.ee kutsuvad arutelusarjas kaasa mõtlema teemal “Kuidas mäletada? Eesti rahva lugu okupatsioonist vabaduseni”. Sari on pühendatud neljale põhiteemale, mida muuseumi ekspositsioon alates 2018. aastast käsitleb: okupatsioonid, vastupanu, taastumine ja vabadus.
Toimetaja: Greete Palmiste, Rain Kooli