ERR.ee ARUTELUSAADE: oleme iseseisvuse taastanud, aga okupatsioonist täielikult taastunud veel pole

Video
6.06.2016 18:45
Rubriik: Arvamus

Juunis 28 aastat tagasi sai alguse öölaulupidude traditsioon. Selle sündmuse tähistamiseks toob ERR.ee teieni rahvusringhäälingu ja Okupatsioonide muuseumi arutelusarja “Kuidas mäletada? Eesti rahva lugu okupatsioonidest vabaduseni” kolmanda osa. Marju Lauristin, Mall Hellam, Ville Jehe ning Aro Velmet mõtisklevad selle üle, millest algas ja mida tähendab Eesti iseseisvuse taastamine ning kas see töö on tänaseks tehtud.

ERR.ee arutelusaadet on võimalik vaadata artikliga liidetud videost. Noppeid arutelust:

Marju Lauristin, Euroopa parlamendi liige (SDE)

Mäletan küll seda hetke, kus ma põhiliselt kartsin. See ei olnud kartus enda pärast, vaid see oli võimalus, et kui sul on kolmandik Eesti rahvast ühes kohas [1988. aasta sügisel Lauluväljakul -toim] koos ja see satub otsese militaarrünnaku alla ning sa oled selle eest vastutav, sest sa oled selle korraldanud…

25 aastat hiljem oleks aeg välja saada sellisest suhtumiste ringist, kus jagatakse peamiselt emotsioone. Me ei teinud omal ajal kindlasti kõike õigesti – see ei ole võimalik –, aga kõike valesti me nüüd ka ei teinud. Pole õigus neil, kes väidavad, et mitte midagi ole muutunud.

Küsimusele ”Kas me oleme iseseisvuse taastanud?” vastaksin ma, et jah, me oleme iseseisvuse taastanud küll, aga me oleme iseseisvuse taastanud ajal, kus sellist iseseisvust, millest unistati – et iga riik on eraldi iseseisev – Euroopas enam ei olnud. Siis oligi nii, et meie suurim siht oli ühineda Euroopa Liitu. Ja see oli väga õige samm, sest ilma selleta me ei oleks praegu kaugemal kui Moldaavia.

Praegu meil enam ühist sihti ei ole, aga meil võiks olla mingi tundmuslik puhang või pilt sellest Eestist, mille nimel me oleme kõik valmis üksteisega koos töötama. On tähtis, et me saaksime välja võitluslikust hoiakust ja jõuaksime töisesse hoiakusse.

Vabaduse mõte on vabas ühiskonnas hoopis midagi muud kui orjastatud ühiskonnas.

Praegu on meie kõige suurem oht rahulolu stiilis, et ah, oleme siis [elatustasemelt] see 2/3 Euroopa keskmisest – meil on ju nii hästi võrreldes sellega, et meil oli nii halb… Niipea kui me sellele libedale teele läheme, kaob meil ära ambitsioon.

Ville Jehe, ettevõtja

Minu põlvkonna ettevõtjatel, kes polnud nomenklatuuri kuulunud direktorid ega pärinud ka midagi vanematelt, ei olnud ühtegi õpetajat. Nad said vabalt teha kõike – mis on väga sarnane start-up-firmade kultuuri, mis on Eestis väga positiivselt uuesti levinud.

Täna me millegipärast eeldame, et vabaduse tunne peaks olema meil kõigil ühesugune, aga see on kõigil absoluutselt erinev.

Majanduslik vabadus on üks suur illusioon. Paljud inimesed arvavad, et neil ei ole majanduslikku vabadust ja et koos majandusliku vabadusega saabub ka mingi üldine vabadus. Vaeste inimeste protsent, kes arvavad, et nad on oma vaesuse orjad, on sama suur kui rikaste inimeste protsent, kes peavad end oma rikkuse orjadeks.

Võtame Eesti noortelt nädalaks ära Facebooki – ja vaatame, kas nad tunnevad ennast vabalt. Ei tunne! Nad on ehitanud endale illusoorse maailma, kus on mingid väärtused, mis tekitavad neis vabaduse tunnet ja nii kui selles maailmas tekib muutus, tekib neis tunne, et nad on orjastatud siia füüsilisse maailma väljaspool virtuaalset ning seetõttu ei ole nad vabad.

Iga muutus saabki ainult stressis tekkida. Tänu sellele me olemegi vabad, et meil oli stress. Minu poolest võiks kogu Eesti rahvas rohkem stressis olla.

Aro Velmet, ajaloolane

Me mäletame 1990ndatest võitjate põlvkonda, aga on oluline meeles pidada, et seal, kus on võitjate põlvkond, on ka kaotajate põlvkond.

Ma tahaksin, et taastumise perioodi vaadataks kaleidoskoopiliselt, ajalooliselt, mitte mütologiseerivalt või nostalgitsevalt.

Otse loomulikult meie ajalugu mõjutab meie tänapäeva. Oleks absurdne väita, et me suudame nullist luua kõik need institutsioonid, mida Lääne-Euroopa või Põhjamaade demokraatlikes riikides on sajandi vältel peenhäälestatud, 25 aastaga. Samamoodi oleks absurdne väita, et kultuurilised harjumused, mis on 50 aastat valitsenud, kaovad üleöö ära, kui riigikord vahetub.

Mall Hellam, Avatud Eesti Fondi juht

Tuleb teadvustada, et vabadus käib koos vastutusega – mis seab kohe raamid, aga vabadus ilma vastutuseta ei toimi. Seetõttu me peame kogu aeg rõhutama, kontrollima ja monitoorima, kas meil on olemas vabaduse põhialused. Sellest lähtuvalt tuleb ka hinnata vabaduse määra, nõrkust või tugevust.

Vabadus on pidevalt arenev nähtus, pole olemas mingeid kindlaid aluseid, mille põhjal väita, et see on valmis. Nagu elu areneb, areneb ka vabadus – ja teatud määral see alati ka raamistab sind.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Rauno Vinni: valitsus on oma lubadused juba unustanud
    Eile

    Praeguse võimuliidu tegevuses avaldub lubaduste ja reaalsuse lahknevus – alles eile deklareeriti avatud poliitikategemise tähtsust, kuid juba täna on vanded unustatud, kirjutab riigivalitsemise ekspert Rauno Vinni oma arvamusloos.

  • foto
    Uno Lõhmus: kuidas vältida õigusemõistmise muutumist farsiks
    Eile

    Aeg on austada õiglast õigusemõistmist ja kaitsta tõhusalt eraelu puutumatust. Kohtumõistmist ei saa jätta ajakirjanduse hooleks, kommenteerib endine kohtunik Uno Lõhmus Edgar Savisaare kriminaalasja materjalide avaldamist ajalehes Postimees.

  • foto
    Juhan Kivirähk: praegusel viisil jätkates Keskerakonna toetus küll ei kasva
    Eile

    Vaatamata arvukatele korruptsioonisüüdistustele soovivad nii avalikkus kui ka koalitsioonipartnerid uskuda, et Jüri Ratase juhitav Keskerakond on hoopis teine erakond, kui see, mis seni Edgar Savisaare taktikepi all tegutses. Konservatiivsete erakondade valijate hulk aga pole tegelikult sugugi väike, kuid see on killustunud kolme vähese toetusega erakonna vahel, kommenteerib Juhan Kivirähk värsket uuringut erakondade toetusest.

  • foto
    Peeter Helme: millist konservatiivsust vajab Eesti?
    08.12

    Eesti vajab ühendavat konservatiivsust. Ühiskonnas, kus vasakpoolsed ja liberaalsed jõud kasutavad ära inimeste erinevaid arusaamu rahvusluse, sisserände, samasooliste kooselu, soorollide või peremudelite osas, ei saa miski ühendav tulla mujalt kui konservatiivselt tiivalt, kirjutab ERR-i toimetaja Peeter Helme oma arvamusloos.

  • foto
    Alo Lõhmus: valitsus võiks määrata ühinenud omavalitsustele ajaloolist järjepidevust kandvad nimed
    07.12

    Ühinevad vallad peavad uue nime suhtes küsima nõu kohanimenõukogult, ent vabatahtliku ühinemise korral on sel vaid soovituslik iseloom. Lõpliku heakskiidu peab ühinemisele andma siiski valitsus. Julgustan valitsust praakima välja nimed, mis ei ole leidnud kohanimeasjatundjate heakskiitu, ning määrama ühinenud omavalitsustele ajaloolist järjepidevust kandvad nimed, kirjutab ajakirjanik Alo Lõhmus oma arvamusloos.

  • foto
    Merilin Pärli: ""Aktuaalse kaamera" Agentuur"
    06.12

    Jääb arusaamatuks, miks riskib Äripäev oma hea nimega lisaraha teenimise eesmärgil. Ajalehte ja kommunikatsiooniäri ei saa ajada sama katuse alt, ükskõik kui palju seda endale mõistuspäraseks rääkida püütakse. Loodan, et Äripäev saab ise aru, et kahel toolil korraga istuda ei saa ning loobub emmast-kummast tegevusest, kirjutab ERRi toimetaja Merilin Pärli oma arvamusloos.

  • foto
    Mihkel Mutt: rahvuslus on sõimusõna
    06.12

    Plekktrummi saatekülaliseks oli kirjanik Mihkel Mutt, kellega vesteldi tema uuest romaanist "Eesti ümberlõikaja" ja arutleti rahvusluse küsimuse olulisuse üle ühiskonnas.

  • foto
    ERR.ee tähelepanukontroll: mida arvavad arvajad?
    06.12

    ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli koostas rahvusringhäälingu jälgijatele viktoriini, mis põhineb ERR.ee arvamusküljel novembris avaldatud artiklitel. Seega on kõik õiged vastused leitavad ERR.ee portaalist. Mõnusat lahendamist!

  • foto
    Rain Kooli: rahvusringhääling on ühiskondlik lepe
    05.12

    Rahvusringhääling pole midagi vähemat kui ühiskondlik lepe. Selle tegevuse majandus-juriidilised alused on küll seadusesse kirjutatud, aga selle sisulise töö tuum on kogu ühiskonda hõlmav vaikiv kokkulepe, et meil on vaja oma ühiskondlikku meediamaja, mida ei puhu ümber ükski kuri hunt ja mis peab vastu ka vaesustatud uraani sisaldavale pommile, kirjutab ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

  • foto
    Andrey Krashevskiy: Prantsusmaa suhtumine Venemaasse võib peagi kardinaalselt muutuda
    03.12

    Prantsusmaa presidendivalimistel on favoriitideks kujunenud kaks Vene-meelset kandidaati. Seega seisavad — hoolimata sellest, kumb neist valimised võidab — Prantsusmaa poliitikas peatselt ees tõsised muutused, mis puudutavad kogu Euroopa Liitu. Isegi kui praegu on veel lahtine, millist rolli tulevane Prantsusmaa hakkab EL-is mängima, võib lähitulevikus vägagi küsitavaks osutuda EL-i ühtne vastasseisukurss Venemaaga, kirjutab ERRi veebiuudiste toimetaja Andrey Krashevskiy.

  • foto
    Annika Uudelepp: Jüri Ratase kolm vaala
    02.12

    Millised on need ”kolm vaala”, millele tuginedes Jüri Ratas õnnestuks nii peaministri kui erakonnajuhina? Poliitikauuringute keskuse Praxis riigivalitsemise ekspert Annika Uudelepp vastab.

  • foto
    Kaupo Meiel: meie maailmavaade on mulgi kapsas
    01.12

    Tänapäeva inimeste jaoks on religioonid, argimütoloogia ning turundus ammu kõik segamini nagu puder ja kapsad. Aga vahest pole laiemas plaanis vähimatki vahet, kas rahu ja rõõmu sõnumit kannab preester või jõuluvana, peaasi, et see kohale jõuab, mõtiskleb kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Jaanus Kangur: veel Castrost ehk kuubalased ei allu kapitalistlikule õnne mudelile
    01.12

    Kuubalaste hoiakud äsja surnud Fidel Castro suhtes pole mustvalged, vaid sisaldavad mitmeid värve ning seda ühekorraga ja samaaegselt. Kuubalased on muidugi ise sama vastuolulised ning selles mõttes saan ma aru ka Edward Lucase pahameelest Castro surma järgsete reaktsioonide peale. Kuubalased lihtsalt ei allu kapitalistlikule õnne mudelile, kirjutab regiooniantropoloog Jaanus Kangur oma arvamusloos.

  • foto
    Erik Gamzejev: Ida-Viru jaoks unistuste valitsus
    30.11

    Värske valitsus on Ida-Virumaa seisukohalt unistuste valitsus, sest kunagi varem ei ole Toompeal võimul olnud sellist koalitsiooni, kel oleks nii suur Ida-Viru elanike toetus. Loodetavasti ei nurja Ida-Viru poliitikutega seotud skandaalid praegust erakordset võimalust maakonna areng hooga käima tõmmata, märgib peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Viktor Trasberg: (õlle)keisririigi sünd
    29.11

    Eestis käib haarav arutelu õlle aktsiisitaseme üle, millest näib sõltuvat kogu Eesti ja vist ka Läti saatus.

  • foto
    Kindralleitnant Terras: sõda ei ole kunagi ilus
    29.11

    Kuigi 100 aastat tagasi ümbritses sõda parasjagu romantiline oreool, on selle tegelikkus alati immutatud tule, suitsu ja verega. Sõditakse poliitiliste aadete ja eesmärkide nimel, kuid need ei anna tuld, kaeva kaitsekraave ega torka täägiga. Seda tegid ja teevad reaalsed, lihast ja luust inimesed. Mõeldes tänastele probleemidele ja ohtudele on kasuks ja toeks see, kui vaatame tagasi nüüd peaaegu sajandi taha ja ammutame jõudu meie eelkäijate vaprusest ja kindlameelsusest, tõdeb kaitseväe juhataja Riho Terras.

  • foto
    Rain Kooli: sõnavabaduse katkedes on vesi ahjus – või inimesed
    28.11

    Kui sõnavabaduse veniv kumm ühel hetkel pauguga lõhkeb – näiteks siis, kui vihkamine ja verbaalrünnakud viivad demokraatliku riigikorra lagunemiseni –, jäävad sellest lõpuks ilma kõik, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli ja loetleb neli sõnavabadust ähvardavat ohtu.

  • foto
    Mari Öö Sarv: lõputu hoolimise hooaeg
    27.11

    See on juba alanud. Jõulukampaaniad heategudeks. Näiteks tuli minu motoklubi postkasti kiri üleskutsega viia jõulude ajal lastekodulastele kommi. Varsti selgub, mille ostmiseks tänavuse ”Jõulutunneli” annetused lähevad, ja toidupoodide kassadesse tulevad müügile väikesed kellukesed, mille ostmisega toetad beebidele selle masina ostmist, mis teeb “bing!”

  • foto
    Toomas Alatalu järelehüüe Fidel Castrole
    26.11

    Väliskommentaator Toomas Alatalu räägib Kuuba kauaaegse valitseja Fidel Castro rollist maailma ajaloos.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: Reformierakond peab muutuma mänedžerist diskuteerijaks
    26.11

    Opositsioonis ei tööta enam need suhtekorralduslikud knihvid, millega valitsuses harjunud oldi. Samas ei pruugi uue valitsuse maailmavaade Reformierakonnale üldse nii vastumeelne olla kui jutud vasakpöördest aimata lasevad, märgib politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Ester Vilgats: aga kui ei müüks autot juhiloata ostjale
    25.11

    Tõepoolest. Mis oleks, kui teeks sellise radikaalse otsuse, et autot saaks osta üksnes inimene, kellel on juhiluba, täpsemalt öeldes juhtimisõigus. Sest auto selle juhtimiseks vajalike oskusteta inimese käes on niisama ohtlik kui tulirelv, kirjutab ERRi Pärnu korrespondent oma arvamusloos.

  • foto
    Eva Lepik: kes kaitseb loominguvabadust autorikaitsjate eest?
    25.11

    Nn panoraamivabaduse - ehk ehitiste, skulptuuride ja muude avaliku ruumi kunstiteoste vaba pildistamise-filmimise ning nende jäädvustiste jagamise - vastu võitlemine on kasulik eelkõige autorikaitseühingutele, mitte autoritele endile, osutab MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse liige Eva Lepik oma arvamusloos.

  • foto
    Alo Lõhmus: millal jõuame kommunismi?
    23.11

    Kas olete märganud, millise innuga püüavad toidupoed viimasel ajal juurutada automaatkassasid? See ongi otse meie silme all arenev robotite pealetung, toonitab Alo Lõhmus oma arvamusloos ja soovib tere tulemast peatsesse tööjärgsesse ühiskonda.

  • foto
    Andres Siplane: eliit eliidi vastu ehk Vilfredo Pareto naerab viimasena
    23.11

    Viimasel ajal on mitmel pool maailmas olnud valimistel edukad valitseva eliidi vastased poliitilised liikumised. Murettekitav oleks justkui see, et haritud ja haldusvõimelise establishment’i asemele trügivad harimatud laamendajad. See tuletab meelde Itaalia sotsiaalteadlase Vilfredo Pareto (1848 – 1923) eliiditeooriat, mille väljatöötaja kahtlemata itsitab seda kõike teispoolsusest nähes pihku.

  • foto
    Peep Nemvalts: teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses
    22.11

    Kui rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, on emakeelne teadus oma kultuuri ja hariduse arenguks iga rahva jaoks hädavajalik, leiab Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

  • foto
    Rain Kooli: mesilaspesa nimega Eesti ehk väärtõlgendus vasakpöördest
    21.11

    Eesti pöördub vasakule! Läänemeelne valitsus kukutatud! Kremli-meelne koalitsioon võtab võimu! -stiilis sõnumite kandumine välisriikide meediaväljaannetesse on hea meeldetuletus selle kohta, kui piiratud on tihtipeale meie endi arusaam teistes riikides toimuvast ning sealsetest mehhanismidest, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

  • foto
    Jüri Nikolajev: kas sellist valitsust me tahtsimegi?
    21.11

    Uue valitsusliidu koalitsioonilepe on Narva elanikele pigem pettumus. Vene koolidele eesti keele õppes leevendust ei anta, kodakondsusetuse probleem ei lahene ja vastuseis Venemaaga jätkub, märgib ERRi Ida-Virumaa korrespondent Jüri Nikolajev oma kommentaaris.

  • foto
    Liisi Moosaar: loomadest „hoolimisel“ ja hoolimisel on vahe
    21.11

    Suur osa inimestest nimetab end loomasõpradeks. Kellel on kodus armastatud kass ja kes tõdeb, et naabri koer on täitsa tore; kellele meeldib pidevalt loomaaias käia ja kes külastab hea meelega loomatsirkusi. Pole harvad ka olukorrad, kus maani rebasekasukas proua tormab chihuahuaga tema kaotamise hirmus keset ööd loomade kiirabikliinikusse või tänavatelt kodutuid lemmikloomi päästev perekond sööb pidulikel sündmustel hanemaksapasteeti foie gras´d.

  • foto
    Anu Viltrop ja Laur Raudsoo: mis oleks, kui suhtleks ühel nädalal oma naabritega?
    19.11

    Kui soovid elada täiesti omaette ja eraldi, siis korter suures kortermajas on kõige kindlam valik. Tihedalt üksteisega kõrvuti elades on kergem üksteist mitte märgata ja kaasinimesed tähelepanuta jätta.

  • foto
    Samost ja Hussar: USA gigantidele kuuluv sotsiaalmeedia viib Eestist meeletult reklaamiraha
    18.11

    Facebooki ja Google’i taolistele sotsiaalmeediagigantidele liigub Eestist tohututes kogustes reklaamiraha, mida saaks kasutada Eesti ajakirjanduse arendamiseks. Mida rohkem inimesed traditsioonilise ajakirjanduse asemel sotsiaalmeediasse kanduvad, seda suuremat kasu saavad tegelikult USA päritolu suurfirmad, tõdesid peatoimetajad Lauri Hussar ja Anvar Samost Tallinnas rahuvsvahelisel meediakonverentsil.

Täna etv2-s

foto
Laskesuusatamise MK etapp: Pokljukas. Meeste jälitussõit 12,5 km
Täna 12:35

Seitse aastat tagasi tegi Roland Lessing Pokljukas jälitussõidus Eesti laskesuusatamise ajalugu, jõudes esimese eestlasena MK-etapil pjedestaalile – 16. kohalt võistlust alustanud Lessing ei eksinud lasketiirudes kordagi ja tuli teisena üle finišijoone. Eelmisel hooajal eestlased Pokljukas jälitussõitu ei pääsenud, kuidas läheb tänavu? Ülekannet kommenteerivad Lembitu Kuuse ja Margus Ader.

täna vikerraadios

foto
Rahva teenrid. Peeter Kaldre (10)
Täna 11:05

Nädala tähtsamatel teemadel peatuvad Urmet Kook, Neeme Korv ja saatejuht Peeter Kaldre.

Jõulumüük ERR-i poes!

R2 aastahiti hääletus