Iraani tuumakokkulepe muudaks Lähis-Ida jõujooni
Teheranis tähistasid inimesed tänavatel rahvusvahelist koostööraamistiku kokkulepet, mis saab aluseks Iraani tuumaenergia arendamisele ning võimaldab Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuril kogu protsessi jälgida ja kontrollida. Läbirääkimised Iraani ja USA, Venemaa, Hiina, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Saksamaa vahel on kestnud tagasilöökide tõttu kokku 12 aastat ning plaanitakse lõpule viia selle aasta juunis.
"Kui koostööraamistikus kokku lepitakse, katkestatakse sanktsioonid, mis pole kellegi huvides," võidutses rahvusvahelisel pressikonverentsil Iraani välisminister Mohammad Javad Zarif ja Barack Obama nimetas kokkulepet "ajalooliseks". Iraan andis mõista, et nõustub läbirääkimiste tulemusena vähendama tsentrifuuge, lubama juurdepääsu regulaarsetele kontrollidele, loobuma teatud kogusest puhastatud uraanist, mida saaks kasutada relvastuses. Koostööraamistiku teine osa, mis on eriti atraktiivne just Iraanile, sealhulgas kogu protsessi ajakava ja ka sanktsioonide lõpetamine, on alles töös ning nii USA kui Iraani riigi esindajad peavad saama lõpliku kokkuleppe saavutamiseks siseriikliku toetuse.
Kuid Iraani naaberriigid ja regiooni muud valitsused ei taju Iraani "uut tulekut" kaugeltki positiivse nähtusena, seda eelkõige majandusliku konkurentsi, julgeolekuolukorra ning regionaalse jõudude tasakaalu perspektiivis. Iraani nähakse potentsiaalse ohuna ja Jeemeni konflikti eskaleerumine toetab seda kartust.
Iraanil on suur majanduslik potentsiaal
Iraani president Hassan Rouhani tuli võimule lubadusega suhteid Läänega soojendada ja uuendada, ning sanktsioonidest ja rahvusvahelisest isolatsioonist pääseda. Iraani inimesed loodavad vabaneda piirangutest, mis muuhulgas teeb näiteks autode hinnad 2-3 korda kallimaks kui mujal riikides, anda juurdepääsu medikamentidele jm igapäevasele, mille kasutamiseks peab praegu iraani kodanik välismaale sõitma või mustalt turult abi otsima. Esimest korda üle pikkade aastate nägid iraani inimesed kohaliku televisiooni vahendusel Ameerika presidenti ning valitseb rõõm lootusest paariariigi staatusest pääseda.
Iraan on maailma suuruselt neljas naftaressurssidega riik ning kui tema pääsemine vabaturule muudaks oluliselt Lähis-Ida ja Araabia poolsaare nafta ekspordi võimalusi, kuid on atraktiivne näiteks Euroopa riikidele, sest võimaldaks vähendada sõltuvust Venemaa naftast ja maagaasist. Samuti on Iraan 77 miljoni inimesega atraktiivne turg, mis peale nafta ja maagaasi omab suurt potentsiaali muude teenuste- ja kaupade osas. Vähe oluline pole seegi, et Iraan on üks väheseid turge suhteliselt Euroopa külje all, mis pole seni suurkorporatsioonide poolt üle võetud, see on võimalus nii uutele tulijatele kui lähiriikide ettevõtetele.
Tehnoloogiasektor on samuti katmata- Iraani saaks eksportida uusi tehnoloogiaid. Maailma äriringkonnad on tähelepanelikult jälgimas, mis suunas läbirääkimised edenevad, et võimalusel uusi tuuli ära kasutada. Pole kahtlust, et Iraani potentsiaali tasub tähelepanelikult silmas pidada.
Sunniitlike riikide ja Iisraeli jaoks kujutab Iraan ohtu
Iraani võimalik sisenemine vabaturule ning koostöö Lääneriikidega, Iraani šiiitliku valitsuse sekkumine Jeemeni konfliktis huthi hõimude toetajana aga ärritab sunniitlike valitsusi ümbritsevates maades ning kriitikaga Iraani võimaliku rehabiliteerimise osas pole kokku hoidnud ka Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu. Vastandumisel on oma ajalugu: Iraani revolutsiooni 1979. aasta põhisõnum oli vastanduda Läänelikule liberaalsele turumajandusele, kuid samuti kommunismile juhtlause „Ei Ida ega Lääs - Islamivabariik“ egiidil. Alates islamirevolutsioonist on Iraan tiivustanud teiste riikide šiiitlikke kogukondi ja nende püüdlusi Liibanonis, Süürias, Egiptuses ja Saudi- Araabias šiiitlikku islamivabariigi nägemust propageerida, vastandudes nii sunniitlikele valitsustele.
Revolutsioonijärgselt kehtestasid mitmed valitsused ja organisatsioonid Iraanile majandussanktsioonid. 2006. aastal, peale Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri raportit, milles viidati Iraani eesmärgile rikastada uraani tuumarelva saamiseks, tugevdati ÜRO Julgeolekunõukogu otsusel sanktsioone Iraani vastu veelgi. Aktiivne sanktsioonide propageerija oli USA, kelle eestvedamisel kehtestati tuumarikastamise protsessi peatamiseks Iraanile terve rea rahandus- ja majandussanktsioone. 2012. aastal lisandus muuhulgas Euroopa Liidu naftaembargo, finantsteenuste ja tehnoloogiate müügi bloki. Väidetavalt on Iraanil rahvusvahelistes pankades vähemalt 100 miljardi dollari väärtuses külmutatud varasid.
Sunniitlikud riigid on võimaliku hegemooni tulekule vastu
On mõistetav, miks sunniitlikud valitsused ning ka Iisrael on potentsiaalselt olulise tegija tulekule regioonis vastu on. Ei juhtu tihti, et Iisraeli väljendatud seisukohti kinnitavad ka teised regiooni valitsused: kui Iraanile jääb suur hulk tsentrifuuge, saab viimane jätkata tuumarelva arendamist. Koostööraamistik annaks regioonis oluliste riikide hinnangul Iraanile selleks legitiimsuse.
"Iraan tahab regioonis domineerida. See on hakanud häirima meid, Pärsia lahe riike ja teisi riike piirkonnas. Seda pole võimalik tolereerida," teatas pressikonverentsil Türgi president Recep Tayyp Erdoğan. Samuti väljendasid sunniitlike valitsuste diplomaadid kahtlusi, et USA-l kui olulise rolli kandjal regioonis on plaan vahetada strateegilist partnerit, kelleks näib tõusvat Iraan. Araabia Liiga saadik USA-s, Mohammed Al Hussaini Al Sharif, viitas BBC vahendusel, et kui Iraan saab siiski tuumaenergia arendamise egiidi all õiguse tuumarelva arendada, võib see tekitada Lähis- Idas ja Araabia poolsaarel võidurelvastumise.
Samuti on sunni moslemid kasvavalt mures, et USA näib toetavat Iraani ning Lääne passiivsus Süüria küsimuses tundub olevat toetus Bashar al Assadi režiimile. Araabia Liiga on alustanud pan- araabia relvajõude arendamist, kuna tajutakse USA-d sunniitlike riikide selja tagant kadumas ning tuntakse vajadust ühtselt sekkuda sellistes konfliktikolletes nagu Jeemen.
Kuid muutuste tuules on aktiivne diplomaatia Iraaniga alanud, vaatamata karmidele sõnadele on Iraani alates tuumakõnelustest külastanud Türgi president R. T. Erdoğan, kellega olid teemaks pragmaatilised majandussuhteid ja Venemaa president V. Putin, kes sõlmis juba mitmeid lepinguid, sealhulgas raketisüsteemi müügi ning toornafta ja muude kaupade vahetuse osas.
Iraani tuumaenergia alase kokkuleppe ajaplaan ja detailid on veel kooskõlastamata ja läbirääkimised jätkuvad, kui osalevad valitsused saavad protsessile siseriikliku heakskiidu. "See (kokkulepe) teeb meie maailma turvalisemaks," ütles USA president Barack Obama. Kuid Lääneriikide diplomaatia peab olema ettevaatlik ja tundlikult läbi viidud, sest sunniitlikud valitsused tajuvad Iraani ohuna ja võivad lähtuda põhimõttest: "Meie vaenlase sõber on ka meie vaenlane." See aga omakorda võib viia veelgi pingelisemate suheteni juba niigi ebastabiilses regioonis.