Lauri Beekmann: soovin näha alkoholist tingitud sünnikahjustuste arvu kasvu

Lauri Beekmann on Eesti Karskusliidu esimees. (Foto: ERR)
Lauri Beekmann, Eesti Karskusliidu esimees
22.08.2016 17:00
Rubriik: Arvamus

Lapsed, kelle emad on raseduse ajal alkoholi tarbinud, võivad kannatada nii enda kui ka spetsialistide teadmata tõsiste terviseprobleemide käes ning olla oma käitumishäirete tõttu samal ajal ühiskonnas äärmiselt vääritimõistetud. Kuid probleemid, mis nendele lastele tekitati neile juba enne sündi, on kõikjal endiselt alateadvustatud ja -tunnistatud, kirjutab Eesti Karskusliidu esimees Lauri Beekmann.

Alkoholiga seotud kahju on 100-protsendiliselt mittevajalik ja ärahoitav. Nii ei leidu ka ühtegi õigustust kõikvõimalike meetmete mittekasutamisele.

Me ju soovime näha seda kahju vähenemas. Kui keskmine ühe elaniku kohta tarbitud alkoholikogus väheneb, teame, et automaatselt vähenevad ka erinevad õnnetused, perevägivald, vigastused, maksakahjustused, vähijuhtumid jne. Me tahame, et need arvud väheneksid.

Kuid selles valdkonnas on üks arv, mida peaksime paradoksaalselt soovima näha kasvamas. See on alkoholist tingitud sünnikahjustuste esinemise tegelik näitaja.

Miks ma nii ütlen?

Ei ole olemas riiki, mis väidaks, et neil on täielik ülevaade FASD (Fetal Alcohol Spectrum Disorders) tegeliku esinemissageduse kohta. Enamus riike, seda ka Euroopas, ei oma praktiliselt mitte mingit ülevaadet selle kahju kohta. ”Alkoholi Aastaraamatus” avaldatud andmed kinnitavad, et ka Eesti kuulub nende riikide hulka.

Viimaste aastate näitaja järgi saab neid loote alkoholisündroomi juhtumeid ühe käe näppudel üles lugeda. See ei saa mitte mingil juhul kajastada tegelikku olukorda. Need lapsed on olemas, me lihtsalt ei tea seda. Me ei ole neid tuvastanud.

Veel kord – isegi selle teema juhtivad riigid, nagu Kanada, tunnistavad, et nende ametlikud andmed alahindavad probleemi tegelikku ulatust: “Health Canada kohaselt elab Kanadas 300 000 FASD-ga inimest. Teadlased ütlevad, et see arv on alahinnang, kuna selle probleemi suhtes esineb teadmatust nii arstide seas, kes panevad sellele valesid diagnoose, kui ka bioloogiliste emade seas, kes kardavad stigmat, mis võib kaasneda, kui tunnistatakse, et raseduse ajal on alkoholi joodud.”

Teadus tuleb appi

Kuigi riikide suutlikkus neid lapsi tuvastada ja diagnoosida jätab tõsiselt soovida, siis teadus on teinud märkimisväärseid edusamme lisamaks meie arusaamist, mida raseduse aegne alkoholi tarvitamine lapsele teha võib ja kui paljusid see pöördumatu kahju tegelikult mõjutada võib.

Rajanedes kogukondade andmetele, mille kogumiseks kasutatakse laste füüsilisi uuringuid, hindavad eksperdid, et FASD esinemine USA-s ja mõnedes Lääne-Euroopa riikides võib olla 2-5 protsenti elanikkonnast.

Kuni 5 protsenti? CDC (Centers for Disease Control and Prevention) andmetel näitavad Aasia, Euroopa ja Põhja-Ameerika uuringud, et näiteks autismi esinemissagedus on keskmiselt 1-2 protsenti elanikkonnast. Ja ometi teame ning kuuleme autismist palju rohkem kui FASD-st.

Juba ainuüksi 5 protsenti tähendaks Eestis üle 65000 inimese. Samas selgus 2016. aastal The South African Medical Journalis avaldatud uurimusest, et FASD esinemissagedus Lõuna-Aafika Vabariigis on koguni 29-290 juhtumit 1000 elussünni kohta. See tähendab kuni 29 protsenti!

Kokkuvõttes paistab nendest hinnangutest ilmnevat, et me ei ole isegi lähedal tegelikule arusaamisele, kui suur see probleem on. Tõele lähemal on senisest suuremad, mitte väiksemad arvud.

Mõjutab peaaegu kogu organismi

Lisaks paremale arusaamisele esinemissagedusest on teadlased parandanud ka meie arusaamist probleemidest, mis FASD-ga kaasnevad. Tänavu jaanuaris avaldatud suuruurimus identifitseeris 428 konkreetset haigust, mis koos FASD-ga esinevad. Need ICD-10 koodiga haigused mõjutavad peaaegu iga organismi osa, kaasa arvatult kesknärvisüsteem (aju), nägemine, kuulmine, süda, vereringe, seedimine, luu- ja lihaskond ning hingamiselundkond.

Erinevad riigid ongi juba reageerinud ja konkreetseid samme astunud.

Tänavu märtsis võttis Kanada provints Ontario vastu oma esimese FASD strateegia, näidates, mida ka kohalik omavalitsus võib teha. Veebruaris avaldas CDC USA-s üliolulise raporti, milles märgitakse, et hinnanguliselt 3,3 miljonit naist vanuses 15-44 elab riskiga, et nende arenev laps võib nende joomise tõttu alkoholiga kokku puutuda. Raport kutsus kõiki seksuaalselt aktiivseid naisi, kes loobuvad rasestumisvastaste vahendite kasutamisest, üles loobuma ka alkoholi tarvitamisest.

Tänavu jaanuaris andis Suurbritannia välja oma uued alkoholi tarvitamise suunised. Teiste muudatuste seas korrigeeriti ka juhiseid rasedatele, öeldes selgelt, et mitte mingi kogus alkoholi ei ole ohutu raseduse ühelgi perioodil. Varasem ametlik nõuanne, mis nüüd sai eemaldatud, kutsus lapseootel naisi piirama alkoholi tarbimist 1-2 alkoholiühikule kord või paar nädalas.

Meile lähemal, Norras, avati 2015. aasta novembris Skandinaavia esimene keskus, mille eesmärk on tuvastada raseduse ajal alkoholi ja uimastite tarvitamise tõttu kahjustatud lapsed 2-18 aastaste seast.

Teise olulise sammuna arvutas Rootsi kokku oma iga-aastased FASD-ga kaasnevad kulud: “Aastane loote alkoholisündroomi kogukulu hinnati 76000 eurole lapse kohta (0-17 aastased) ja 110000 eurole täiskasvanu kohta (18-74 vanused), tehes kokku 1,6 miljardit eurot aastas, kasutades FAS-i esinemissagedusena 0,2 protsenti.” Ja taas tõdesid teadlased, et “FAS-is kulukoorem ühiskonnale on märkimisväärne ja tõenäoliselt alahinnatud.”

Vanglasse 19 korda suurema tõenäosusega

Ilma korrektse diagnoosita võivad need lapsed olla ühiskonnas tõsiselt vääritimõistetud. Nende problemaatilist käitumist võidakse tõlgendada sõnakuulmatusena, mis nõuaks distsiplineerimist – ja just seda terves maailmas nähakse. Olemasolevate Kanada andmete kohaselt satuvad FASD-ga noored 19 kordse suurema tõenäosusega kinnipidamisasutusse. Kuid need lapsed ei ole probleemid. Neil on probleem. Probleem, mis tekitati neile juba enne sündi.

Õige diagnoos suunaks tähelepanu erinevatele meetmetele, mida nendele lastele peaks pakkuma ja vajadusel alles tekitama. Adekvaatne diagnoos ja tegelikku olukorda kajastavad andmed looksid tugeva aluse efektiivsele ennetusele, sest ainult siis mõistaks ühiskond, kui suure probleemiga on tegemist. Kui meie logisevad andmed näitavad hetkel, et seda probleemi praktiliselt ei eksisteeri, ei võta seda ka keegi eriti tõsiselt.

Ja nii külvatakse edasi kahju, mis tegelikult on 100-protsendiliselt ennetatav.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Mihhail Trunin: "Vene inimesi solvatakse!" ehk Kellele on Eestis vaja uut vene parteid?
    Eile

    Kellele on vaja loodavat Eestimaa Rahvaste Parteid, mis ei võta arvesse asjaolu, et Eestis ei ole vene kultuuri ega ole ka vene kogukonda?

  • foto
    Hedvig Hanson: millesse me usume?
    20.01

    Arvestades, et meie, eestlased, oleme üks usk(u)matumaid rahvusi maailmas, oleks vist õigem küsida – millesse me ei usu? Aga kuna see nimekiri saaks jällegi lõputult pikk, püüan süveneda sellesse, millesse me tõesti usume. Sest tõeline uskumine on ju suuresti meie olemise ja olemuse sisu.

  • foto
    Rauno Vinni: kuidas poliitikas emotsioonidega toime tulla
    20.01

    Emotsioonid muudavad poliitika inimnäolisemaks. Trikk on selles, et negatiivsetel emotsioonidel ega valedel ei tohiks lasta võimust võtta, leiab Rauno Vinni oma Vikerraadio kommentaaris ja pakub ETV-le välja uudse võistlussaate.

  • foto
    Jüri Nikolajev: Donald Džonovitš lõpetab jama ja toob rahu
    20.01

    Narvas loodetakse, et Donald Trumpi presidendiks saamisega lõpeb Venemaa ja Lääne vastasseis. Jüri Nikolajev kommenteerib.

  • foto
    Kas pensioniea edasilükkamine on tasuv? Vaata arvutusi!
    20.01

    Paindliku pensionieana ei saa mõista ainult nominaalse pensionilemineku vanuse sidumist keskmise eluega, vaid see on kompleks abinõusid. Valikut neist vaatlen siinkohal lähtuvalt praegu kehtivatest seadustest.

  • foto
    Urmas Vadi: uus Eesti märk on nagu surnut teesklev loom
    19.01

    Paljud teevad kurja nalja selle meie uue märgi teemal, kõigil on selle kohta oma arvamus ja ses mõttes on see märk oma eesmärgi täitnud – teda on märgatud. Aga nüüd edasi vajab lahendamist küsimus, kas need märgitegijad ei mõelnud mitte midagi, või siis just mõtlesid ja leidsid üldse kõige õigema märgi Eestile.

  • foto
    Alo Lõhmus: riigijuhi kõne
    18.01

    Kui laiem publik tunneb maailma liidrite mõtteid vaid lühikeste ja pealiskaudsete info-osakeste põhjal, siis ei mõista inimesed lõpuks enam ka omaenda riigi välispoliitikat, sigineb usaldamatus ja tekivad kahtlustused, mis halvimal juhul võivad hakata kahjustama ka meile nii olulist liitlassuhet USAga, märgib Alo Lõhmus Vikerraadio kommentaaris.

  • foto
    Toomas Alatalu: puusalt tulistama jäävat Trumpi tuleb lugeda lõpuni
    18.01

    Mida lähemale on tulnud ametisse astumise päev, seda selgemaks on saanud Donald Trumpi välispoliitika, kommenteerib Toomas Alatalu.

  • foto
    Veiko Kommusaar: praegune väärteomenetlus on bürokraatlik ja ebamõistlik
    18.01

    Peaaegu pooled Eesti inimesed – üle 600 tuhande – on kantud karistusregistrisse, sest täna satub sinna ka selliste rikkumistega nagu katkise numbritulega sõitmine või vales kohas üle tee minek. Paljude rikkumiste puhul võib aga karistusest efektiivsem olla hoopis selgitamine ja inimlik suhtumine, kirjutab siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar oma arvamusloos.

  • foto
    Aivar Hundimägi: see on nii ilus, sest see pole tõsi
    18.01

    Inimeste sissetulekute ning säästude kasv on tekitanud seltskondi, kes meelitavad inimesi kõrget tootlust lubades investeerima, kuid hiljem võib selguda, et ei ole kõrget tootlust ja pole ka raha, tõdeb Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi Vikerraadio kommentaaris.

  • foto
    Keelesäuts. Tuhat tänu on parem kui tänud
    17.01

    Me oleme unustamas, kuidas tänada ja kuidas tänamisele vastata.

  • foto
    Andres Laiapea: Vabaerakonna populismist ja erakondade rahastamisest
    17.01

    Poliitikas on probleemidele võimalik reageerida kolmel erineval moel: neid ignoreerida, hakata otsima tõesti toimivaid lahendusi või üritada neid poliitilise omakasu huvides lihtsalt ekspluateerida, soovimata neid tegelikult lahendada. Halvas mõttes populistid kalduvad tegema sageli viimast, kirjutab MTÜ Radikaaldemokraadid endine juhatuse liige Andres Laiapea erakondade rahastamisest.

  • foto
    Rain Kooli: Eesti vajab endiselt korralikku logo
    16.01

    Ootused olid kõrgel, kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus EAS esitles läinud reedel… jah, õiguspoolest mida? Eelneva sõnakasutuse järgi otsustades olid paljud, ka reporterid ja toimetajad, arvamusel, et esitletakse uut Eesti märki. Lööklauset. Midagi omaaegse palju furoori tekitanud Welcome to Estonia asemele.

  • foto
    Risto Kask: kas Nõmme sild on kunst või farss?
    13.01

    Möödunud aasta hilissügisel alustas Tallinna linn Nõmme silla, tuntud ka kui Ehitajate tee kergliiklussilla, rekonstrueerimistöödega. Tööde käigus avaldasid paljud inimesed pahameelt. Mõne elaniku hinnangul tuleks tõsiselt kaaluda silla lammutamist ning rajada uus, moodne ja kaasaegne sild.

  • foto
    Rootsi politsei juht: see ei ole see Rootsi, mida me tunneme "Bullerby lastest"
    12.01

    Rootsis on 53 probleemset piirkonda, millest 15 kuuluvad eriti raskesse kategooriasse. Areng nendes peamiselt sisserändajatega asustatud, harimatumates ja vaesemates linnaosades on Dan Eliassoni sõnul Rootsi suurim siseturvalisusega seotud probleem.

  • foto
    Peeter Helme: julgus mõelda hooajaväliselt
    12.01

    Kindlasti pole ma ainuke inimene, keda tabas aasta lõpul raamatuuputus. Teadupärast rihivad kirjastused oma raskekahurväe tulistama kõige rohkem ja kõige peibutavamaid nimetusi just detsembris, mil toimuvad kõikvõimalikud väljamüügid ning mil inimesed üleüldse ostavad tavalisest rohkem raamatuid. Ja miks nad ei peakski, raamat on ju tore kingitus, eks?

  • foto
    Erik Gamzejev: kui nüüd elu Ida-Virumaal paremaks ei muutu, siis millal veel?
    11.01

    Kui lõppenud aasta oli Ida-Virumaa jaoks suuresti tulekahju kustutamise aasta, siis uus võiks saada stardipauguks ülejäänud Eestile järele rühkimisele, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Olav Anton: turbulentse poliitika aasta?
    11.01

    Välispoliitiliselt tuleb kahtlemata väga dünaamiline aasta. Trump ja Brexit, aga ka valimised Prantsusmaal, Saksamaal ja Hollandis on vaid mõned märksõnad, millest piisaks isegi mitme poliitika-aasta sisustamiseks. Tuntavalt turbulentne on ka Euroopa Parlamendi Presidendi valimine, kus määramatust tuleviku suhtes on rohkem kui selgust. Eestis on rahulikum kui mujal maailmas, kuid poliitilisi keeriseid jätkub meilegi.

  • foto
    Erle Loonurm: 21. sajandi vaatemäng – infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud
    10.01

    Võitlus ellujäämise nimel on asendunud võitlusega võimu nimel. Infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud, millega tuleb mängida ja neid heaperemehelikult kasutama ning tarbima õppida. Mõlema juurde käib ka vastutus. Ja uus aeg on elujõuline siis, kui osatakse ka minevikust ajatud mängureeglid kaasa võtta, kirjutab Erle Loonurm oma essees.

  • foto
    Rain Kooli: libauudiste nimetamine alternatiivmeediaks on nagu kutsuks välikäimlat alternatiivrestoraniks
    09.01

    ”Alternatiivmeediaks kutsutavate meedialaadsete toodete hulgas tuleb eristada kaht hoovust: libauudislehekülgi ja veendumusmeediat,” märgib ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma arvamusloos.

  • foto
    Erkki Bahovski: Eesti – endisest Nõukogude liiduvabariigist uljaks Põhjamaaks?
    09.01

    Eesti peab ikka veel tõestama, et pole enam endine Nõukogude liiduvabariik, kuid abi saab ÜROst, kommenteerib Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.

  • foto
    R2 Agenda | Neil Strauss: demagoogide võimu on kindlustanud hirmust juhitud ahelreaktsioon
    09.01

    R2 saate "Agenda" toimetajad kohtusid Los Angeleses seitsmel korral NY Timesi bestselleri tiitli pälvinud kirjaniku Neil Straussiga, kelle sulest pärinevad muu hulgas raamatud "The Game" ja "The Truth". Straussi hinnangul on parem-populistide võimule tuleku taga eelmisel kümnendil alanud ahelreaktsioon, mida juhib hirm.

  • foto
    2016. aasta ERR.ee arvamuses: testi, kas tead, kes mida ütles
    08.01

    ERR.ee arvamustoimetaja Rain Kooli koostas rahvusringhäälingu jälgijatele viktoriini, mis põhineb möödunud 2016. aastal arvamusküljel avaldatud artiklitel. Seega kõik õiged vastused on leitavad ERR.ee portaalist. Mõnusat lahendamist!

  • foto
    Meediakommentaar: Delfi valetas. Aga kellele on see kasulik?
    05.01

    Gorbatšov on surnud, paavst kuulutas Donald Trumpi pühakuks, Eesti televaatajad vaatasid aastavahetusel kõige enam Vladimir Putini kõnet. Mis on neil uudistena näivatel infokildudel ühist? Õige vastus on: need kõik on valed.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: mis on Eesti rahvusriigi mõte?
    06.01

    Teeme alanud aastal oma peatselt juubelit tähistavale riigile lisaks pillimängule ja lipuväljakutele ka ühe sisulise kingituse – vaidleme omavahel selgeks, milleks meil üldse oma riiki vaja on, pakub politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Andres Siplane: pöörased sõnumid ajavad segadusse? Appi tuleb mister Popper
    06.01

    Kõik sellised väited, et kaksiktornidesse lennutas lennukeid USA valitsus ise või et Baltikumi snaiprid tulistasid Maidanil inimesi või et ma olen puhas nagu prillikivi või et tegelikult kõik Süüria inimesed armastavad Assadit või et laste prostitutsioon on nüüd Californias legaalne, on tegelikult falsifitseeritavad ehk nende tõepärasus on mõõdetav. Küsimus on selles, kas väite esitaja või vaidlustaja on nõus teatud tingimuste täitudes ka nendest väidetest loobuma ja nurgas häbenema.

  • foto
    Kaupo Meiel: ausammas vaidlusele
    05.01

    Võiks püstitada monumendi vaidlusele kui sellisele. Parem ju halb vaidlus kui hea diktatuur ja see oleks siis Eesti viimane riiklik ausammas, kõigi ausammaste ema ning hea traditsiooni kohaselt kole nagu öö ja kallis kut' kurat, leiab kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Allan Aksiim: Objektiivne demagoogia, torn ja torniõu
    05.01

    Varro Vooglaid tegeleb demagoogiaga. Elegantselt, kaasanoogutama panevalt, kuid siiski demagoogiaga. Jutt käib siis Lauri Tankleri kommentaarist portaali Objektiiv artiklile, kus refereeriti Washington Examineri väidet, et Californias legaliseeriti laste prostitutsioon, ja Varro Vooglaiu vastulausest sellele.

  • foto
    Varro Vooglaid: ERR süüdistab Objektiivi alusetult libauudiste levitamises, soovimata rääkida oma enda libauudistest
    04.01

    ERRi püüdlus süüdistada portaali Objektiiv alusetult libauudiste levitamises on tähelepanuväärne olukorras, kus rahvusringhäälingu enese tegelike libauudiste levitamises ei nähta mingit probleemi, kirjutab Varro Vooglaid oma vastulauses.

  • foto
    Alo Lõhmus: registrisse kandmata hinged
    04.01

    Omavalitsuse Eesti kaardilt kadumine on radikaalne, kuid kahtlemata mõjuv motivaator oma tegeliku elukoha rahvastikuregistrisse kandmiseks. Seega on põhjust loota, et vähemalt rahvastikuregistri saame lähiaastail eeskujulikku korda, olgu siis lood rahvastiku enesega, kuidas nad parajasti on, leiab Alo Lõhmus oma arvamusloos.