Maris Jõks: puhas orgaanika, täiesti öko
Ei tea, kui palju on neid eestlasi, kes satuvad korraks segadusse reklaami peale, milles kiidetakse orgaanilist toitu. Neil, kellel on juhtumisi filoloogi- või keemikuharidus, tekib ilmselt küll küsimusi. Orgaanilist toitu võib kindlasti kiita, kui on hea toit. Aga näidatagu mulle anorgaanilist toitu – vaat see oleks huvitav.
Võõrsõnad on tõlkides ohtlik lõks – neil on nimelt pahatihti eri keeltes eri tähendus. Inglise organic food ei ole eesti keeles orgaaniline toit, õieti ei peaks olema, aga paraku on see tõlkeaps juba ringlusse läinud.
Orgaanilise all mõeldakse toidu puhul enamasti mahe- ehk ökotoitu. Kui jutt on näiteks kosmeetikast, võidakse mõelda ka looduslikku, naturaalset.
Näete, kui palju neid sõnu eesti keeles juba on, poleks kuigi mõttekas juurutada veel üht. Olemasolevategagi on omajagu segadust. Mahe- ehk ökotoodete puhul kaksipidi mõistmist vist olla ei saa: need peavad vastama kindlatele nõuetele, et tootja tohiks seda sõna ja märki kasutada. Millal aga võib näiteks kätekreemi kohta öelda looduslik ja naturaalne, see on juba küsitav, ja asi pole mitte niivõrd õigekeelsuses kui tootja aususes.
Õigekeelsusest veel niipalju, et võõrtüvi öko ei ole omaette sõna, nagu poes silte vaadates võiks arvata. See tuleb sõnast ökoloogiline ja seda kasutatakse liitsõnaosisena. Ökokohv, ökovõi, ökoleib jne tuleb kirjutada kokku, pikemad liitsõnad sidekriipsuga: öko-täisterajahu.
Kõnekeeles räägitakse teinekord nii, nagu oleks öko eraldi omadussõna: See maja on täiesti öko. Nagu öeldud, see ei ole eraldi sõna, nii et jäägu niisugune tarvitus kõnekeelde.
Kõiki "Keelesäutse" on võimalik kuulata siit.
Toimetaja: Rain Kooli
Allikas: Vikerraadio "Keelesäuts"