Greta Roosaar: rahvusvahelise hariduse kasutegurid Eestile

Tudengid. (Foto: Andres Tennus/Tartu ülikool)
Greta Roosaar
2.06.2016 15:00
Rubriik: Arvamus

Allolev artikkel lähtub kahest seisukohast, mis on muude mõtete eelduseks ja tõukepunktiks võetud. Esiteks: õppimis- ja tööealiste inimeste osakaal väheneb. Teiseks: Eesti ühiskonnale on majanduse, hariduse, kultuuri ja muu arenguks vaja rohkem haritud inimesi, kvaliteetset tööjõudu ning motiveeritud ja lojaalseid inimesi.

Esimest väidet toetab statistikaameti prognoos: inimeste arv Eestis väheneb keskmiselt 4800 inimest aastas, tööealiste inimeste arve koguni 6350 inimese võrra aastas. Teisiti öeldes väheneb tööealiste inimeste arv selliselt, et aastaks 2040 on 100 tööealise kohta 70 ülalpeetavat (täna on see number 54)1, mille tõttu langeb tööealistele tunduvalt suurem koormus.

Tööandjate Keskliit omakorda on arvutanud, et keskmiselt jääb puudu 5000 erasektori töötajat, kes makse maksavad. Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar rõhutab, et kuna tööturg ja selle vajadused muutuvad kiirelt, ei saa keskenduda sellele, keda ettevõtted konkreetselt täna vajavad, vaid sellele, millistel inimestel on eeldusi Eestis väärtusi luua.2

Kuna inimeste puudus on probleemi allikas, siis sellest johtuvalt olen võtnud aluseks teise seisukoha – inimesi on rohkem vaja ning mida haritumad ja oskuslikumad nad on, seda suurem saab olla nende potentsiaalne panus Eesti ühiskonnas.

Imporditud eksperdid

Kõrghariduses valitsevad samad trendid, mis üldises rahvastikus – üliõpilaste arv väheneb. Haridus- ja teadusministeeriumi prognoosi kohaselt on juba aastaks 2020 (ehk pelgalt mõne aastaga) üliõpilaste arv tänasega võrreldes vähenenud 10 protsenti.3 Loogiliselt võib see kaasa tuua ülikoolide sulgemise, valikuvõimaluste vähenemise õppeprogrammide osas, hariduse rahastuse vähenemise ja muud sarnased probleemid.

Selleks, et hoida meie kõrgharidus võimalikult mitmekesine, on vaja säilitada üliõpilaste arv, mida aga Eesti enda demograafilised näitajad mõne aasta möödudes ei võimalda.

Üks võimalus on kaasata ülikoolide õppetöösse rahvusvahelisi üliõpilasi. Lisaks pelgalt üliõpilaste numbri säilitamisele toovad rahvusvahelised üliõpilased Eestisse tulles ka otsest majanduslikku kasu – neid võib vaadelda kui haridusturiste ja nii-öelda tavaturistide poolt loodav majanduslik kasu on üsna laialdaselt aktsepteeritud. Näiteks mitmes meie ülikoolis on õppekavu, mis eesti keeles on tasuta, aga inglise keeles õppemaksustatud.

Kui aga numbrid ja majanduslik kasu korraks kõrvale jätta, siis panustavad rahvusvahelised üliõpilased ka meie kõrghariduse kvaliteeti. Kõrgharidusega süvitsi tegelevad inimesed on välja töötanud strateegia4, mis peaks teenima Eesti arengut just hariduse valdkonda parendades. Selle strateegia üks lähteseisukohti on, et üks oluline komponent Eesti konkurentsivõimelisemaks muutumise teel on läbimõeldud talendipoliitika.

Teisisõnu – mida rohkem on riigile vajalike teadmiste ja oskustega inimesi, seda arvestatavamaks muutume nii Euroopas kui maailmas.

Tänapäeval, kui maailm liigub vääramatult globaliseerumise poole, ei pea Eesti areng takerduma väikese rahvaarvu taha. Eesti on täpselt nii väike, kui piirid meie peas – kui mõelda kaugemale, siis Eesti ka ulatub kaugemale. Haridusmaastikul tähendab „kaugemale“ seda, et meie (kõrg)haridussüsteem kasvatab inimesi, keda Eestil on vaja. Selleks, et talente oleks rohkem, tuleb neid ka suuremast, s.o. rahvusvahelisest potist valida.

Praegu hoogustub üha enam globaalne konkurents noorte andekate inimeste pärast, mis tähendab, et võimalike Eestit edendavate talentide pärast võistleme riikidega, kellel on palju eeliseid (laiem tuntus, pikem kogemus värbamisel jne). Haridusturu konkurentsiolukord tingib tänase töösuuna – hulk professionaale tegeleb sellega, et õppurid teaks, mis on Eesti ja tahaks siia tulla. Sest meie Eestile on neid vaja. Ja neile Eestitki, kuna meie kõrgharidussüsteem pakub täna kaasaegset õpikeskkonda ja laia valikut spetsialiseerumiseks.

Eesti ülesehitajad 107 riigist

Kui mõne hoone kujundamisse kaastakse mõni välismaine arhitekt või teatrisse välislavastaja või äriotsustesse mõni silmapaistev majandustegelane, siis reeglina tunnetab avalikkus seda kui kvaliteedimärki – nimi reklaamitakse tihti välja kui garantii sellele, et valmib funktsionaalne ja läbimõeldud hoone, uuenduslik ja piireületav lavastus või ootamatu ja nutikas äriplaan. Kui mõelda sellele, millistes keskkondades inimestele töötada meeldib, siis on tegu tihti rahvusvaheliste organisatsioonidega, mille töötajaskond on samuti tihti rahvusvaheline. Näiteks on CV Keskuse läbiviidud küsitluse andmetele väga hinnatud tööandja Skype.5

"Kõik saab alguse meie endi inimestest , kes oma igapäevaste mõtete ja tegevustega loovadki selle ihaldusväärseima tööandja – äge toode, põnev töö, tehnilised väljakutsed, rahvusvaheline mõõde, mitmekülgsed ja ühtehoidvad inimesed 30 erinevast rahvusest," on öelnud Skype Eesti personalijuht Merle Liisu Lindma.6

Pakun välja, et ka välisüliõpilastesse võiks suhtuda sarnaselt, kuna nende näol on tegu riigi investeeringuga siinsesse haridusse (tudengid toovad endaga kaasa värskust ja uusi mõtteid ning loovad meie ühiskonnale lisandväärtust).

Käesoleval õppeaastal õpib Eesti kõrgkoolides 3476 tasemeõppe üliõpilast 107 riigist. Kui neile lisada veel Erasmuse vahetustudengid, siis teeb see kokku üle 5000 välistudengi7. Riigi poolt tehakse pingutusi, et tuua Eestisse just neid inimesi, keda meile kõige enam vaja on – küsimus ei ole ainult üliõpilaste numbris ja nende välismaisuses, vaid nende inimeste kvaliteedis. Näitaja on seegi, et ligi pooled tasemeõppe üliõpilastest on magistri- või doktoritaseme üliõpilased.8

Tööandja seisukohalt vaadates teeb aga fakt, et meie kõrgharidussüsteemist kasvab välja rohkem väga kõrgelt haritud inimesi, tunduvalt lihtsamaks võimaluse palgata vajadusel välisekspert, kes on siinses keskkonnas juba mitu aastat õppinud ja kohanenud. Selline mudel võib tööandja jaoks olla tunduvalt riskivabam ja protsessina lihtsam, kui seda on otsene võõrtalentide importimine.

Täna leiab kõige rohkem rahvusvahelisi üliõpilasi Tallinna Tehnikaülikooli nimekirjast - aladelt, kus on spetsialistide ja haritud inimeste järgi pidev vajadus. Samuti panustavad välismaalt saabunud tudengid õppetöösse Tartu Ülikoolis, Tallinna Ülikoolis, Estonian Business School´is, Eesti Maaülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias ja mujal.

Kindlasti ei saa väita, et iga (siinsete ülikoolide poolt vastu võetud ning haridusala professionaalide poolt stipendiumivääriliseks peetud) välisüliõpilane on meie tuleviku alus. Viimast selle tõttu, et tudengite valimise protsess on kahtlemata inimlik ja eksimisvõimalusega. Ent iga valitu kannab endas potentsiaali kohalikule arengule midagi anda. See ei pea olema ilmtingimata silmapaistev teadussaavutus, vaid ehk hoopis kaasatoodud kultuurikihi abil panus meie laiemasse silmaringi.

Kaasnevad ohud

Alati on olemas oht, et süsteemi, mille kaudu rahvusvahelised üliõpilased Eestisse jõuavad, tahetakse muudel eesmärkidel ära kasutada, näiteks Schengeni viisaruumi pääseda ning meilt edasi Euroopasse pageda. Seetõttu on nii politsei- ja piirivalveameti kui ka siinsete vastuvõtjate ehk ülikoolide poolt äärmiselt oluline tegeleda üliõpilase riiki ja ülikooli kutsumise protsessiga väga rangelt ja põhjalikult. Sellega nad täna ka tegelevad, mistõttu on süsteemi ära kasutanud inimeste hulk kõigist üliõpilastest kaduvväike (ligikaudu 1%).

Politsei- ja piirivalveameti ning ülikoolide valvsus selles küsimuses on kõrgendatud, mistõttu võib loota, et see protsent tulevikus veel väheneb. Täna võime arvestada, et 99% välistudengitest on tulnud siia õppima ja seeläbi meie haridussüsteemi panustama.

Matemaatika on siinkohal väga lihtne – kui üliõpilane tunneb, et ta on siin oodatud ja hinnatud, võib tekkida temas soov nii õpingute ajal kui pärast, juba diplomeeritud spetsialistina, meie riigi arengusse panustada. Tööjõupuudus on teadupärast täna täiesti arvestatav probleem, seega – kui üliõpilane ei peaks osutuma väga võimekaks, siis on kindlasti hulganisti vähemnõudlikke positsioone, mida täites ta kasulik saab olla.

Kui ta aga tunneb, et Eestis valitseb ka headega kavatsustega võõramaalaste suhtes vaenulik õhkkond, siis jääme ilma mõlemast võimalusest.

Läbi välisüliõpilase staatuse Euroopasse pääsemist planeerivad inimesed on olemas – seda ei saa eitada. Veel suurem oht võib aga seisneda selles, et lähtume hirmust süsteemi väärkasutajate ees ning sulgeme oma ühiskonna võimalikele talentidele ning lämmatame sellega avatuse ning arengu.

Artikli autor on SA Archimedes hariduse rahvusvahelistumise agentuuri kõrgharidusbüroo spetsialist.

1 http://www.stat.ee/

2 https://www.youtube.com/watch?v=ONW-K6lfqyk

3 Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel on 2015/2016 õppeaastal üliõpilasi 51 092, 2019/2020 õppeaastaks prognoositakse 46100 üliõpilast (www.hm.ee)

4 http://archimedes.ee/wp-content/uploads/2015/07/K%C3%B5rghariduse-rahvusvahelise-tutvustamise-strateegia.pdf

5 http://www.cvkeskus.ee/career.php?menu=2&lastmenu=1439&text_id=2052&career_style

6 http://www.cvkeskus.ee/career.php?menu=2&lastmenu=1439&text_id=2052&career_style

7 Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS)

8 Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS)

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Alo Lõhmus: valitsus võiks määrata ühinenud omavalitsustele ajaloolist järjepidevust kandvad nimed
    Eile

    Ühinevad vallad peavad uue nime suhtes küsima nõu kohanimenõukogult, ent vabatahtliku ühinemise korral on sel vaid soovituslik iseloom. Lõpliku heakskiidu peab ühinemisele andma siiski valitsus. Julgustan valitsust praakima välja nimed, mis ei ole leidnud kohanimeasjatundjate heakskiitu, ning määrama ühinenud omavalitsustele ajaloolist järjepidevust kandvad nimed, kirjutab ajakirjanik Alo Lõhmus oma arvamusloos.

  • foto
    Merilin Pärli: ""Aktuaalse kaamera" Agentuur"
    06.12

    Jääb arusaamatuks, miks riskib Äripäev oma hea nimega lisaraha teenimise eesmärgil. Ajalehte ja kommunikatsiooniäri ei saa ajada sama katuse alt, ükskõik kui palju seda endale mõistuspäraseks rääkida püütakse. Loodan, et Äripäev saab ise aru, et kahel toolil korraga istuda ei saa ning loobub emmast-kummast tegevusest, kirjutab ERRi toimetaja Merilin Pärli oma arvamusloos.

  • foto
    Mihkel Mutt: rahvuslus on sõimusõna
    06.12

    Plekktrummi saatekülaliseks oli kirjanik Mihkel Mutt, kellega vesteldi tema uuest romaanist "Eesti ümberlõikaja" ja arutleti rahvusluse küsimuse olulisuse üle ühiskonnas.

  • foto
    ERR.ee tähelepanukontroll: mida arvavad arvajad?
    06.12

    ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli koostas rahvusringhäälingu jälgijatele viktoriini, mis põhineb ERR.ee arvamusküljel novembris avaldatud artiklitel. Seega on kõik õiged vastused leitavad ERR.ee portaalist. Mõnusat lahendamist!

  • foto
    Rain Kooli: rahvusringhääling on ühiskondlik lepe
    05.12

    Rahvusringhääling pole midagi vähemat kui ühiskondlik lepe. Selle tegevuse majandus-juriidilised alused on küll seadusesse kirjutatud, aga selle sisulise töö tuum on kogu ühiskonda hõlmav vaikiv kokkulepe, et meil on vaja oma ühiskondlikku meediamaja, mida ei puhu ümber ükski kuri hunt ja mis peab vastu ka vaesustatud uraani sisaldavale pommile, kirjutab ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

  • foto
    Andrey Krashevskiy: Prantsusmaa suhtumine Venemaasse võib peagi kardinaalselt muutuda
    03.12

    Prantsusmaa presidendivalimistel on favoriitideks kujunenud kaks Vene-meelset kandidaati. Seega seisavad — hoolimata sellest, kumb neist valimised võidab — Prantsusmaa poliitikas peatselt ees tõsised muutused, mis puudutavad kogu Euroopa Liitu. Isegi kui praegu on veel lahtine, millist rolli tulevane Prantsusmaa hakkab EL-is mängima, võib lähitulevikus vägagi küsitavaks osutuda EL-i ühtne vastasseisukurss Venemaaga, kirjutab ERRi veebiuudiste toimetaja Andrey Krashevskiy.

  • foto
    Annika Uudelepp: Jüri Ratase kolm vaala
    02.12

    Millised on need ”kolm vaala”, millele tuginedes Jüri Ratas õnnestuks nii peaministri kui erakonnajuhina? Poliitikauuringute keskuse Praxis riigivalitsemise ekspert Annika Uudelepp vastab.

  • foto
    Kaupo Meiel: meie maailmavaade on mulgi kapsas
    01.12

    Tänapäeva inimeste jaoks on religioonid, argimütoloogia ning turundus ammu kõik segamini nagu puder ja kapsad. Aga vahest pole laiemas plaanis vähimatki vahet, kas rahu ja rõõmu sõnumit kannab preester või jõuluvana, peaasi, et see kohale jõuab, mõtiskleb kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Jaanus Kangur: veel Castrost ehk kuubalased ei allu kapitalistlikule õnne mudelile
    01.12

    Kuubalaste hoiakud äsja surnud Fidel Castro suhtes pole mustvalged, vaid sisaldavad mitmeid värve ning seda ühekorraga ja samaaegselt. Kuubalased on muidugi ise sama vastuolulised ning selles mõttes saan ma aru ka Edward Lucase pahameelest Castro surma järgsete reaktsioonide peale. Kuubalased lihtsalt ei allu kapitalistlikule õnne mudelile, kirjutab regiooniantropoloog Jaanus Kangur oma arvamusloos.

  • foto
    Erik Gamzejev: Ida-Viru jaoks unistuste valitsus
    30.11

    Värske valitsus on Ida-Virumaa seisukohalt unistuste valitsus, sest kunagi varem ei ole Toompeal võimul olnud sellist koalitsiooni, kel oleks nii suur Ida-Viru elanike toetus. Loodetavasti ei nurja Ida-Viru poliitikutega seotud skandaalid praegust erakordset võimalust maakonna areng hooga käima tõmmata, märgib peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Viktor Trasberg: (õlle)keisririigi sünd
    29.11

    Eestis käib haarav arutelu õlle aktsiisitaseme üle, millest näib sõltuvat kogu Eesti ja vist ka Läti saatus.

  • foto
    Kindralleitnant Terras: sõda ei ole kunagi ilus
    29.11

    Kuigi 100 aastat tagasi ümbritses sõda parasjagu romantiline oreool, on selle tegelikkus alati immutatud tule, suitsu ja verega. Sõditakse poliitiliste aadete ja eesmärkide nimel, kuid need ei anna tuld, kaeva kaitsekraave ega torka täägiga. Seda tegid ja teevad reaalsed, lihast ja luust inimesed. Mõeldes tänastele probleemidele ja ohtudele on kasuks ja toeks see, kui vaatame tagasi nüüd peaaegu sajandi taha ja ammutame jõudu meie eelkäijate vaprusest ja kindlameelsusest, tõdeb kaitseväe juhataja Riho Terras.

  • foto
    Rain Kooli: sõnavabaduse katkedes on vesi ahjus – või inimesed
    28.11

    Kui sõnavabaduse veniv kumm ühel hetkel pauguga lõhkeb – näiteks siis, kui vihkamine ja verbaalrünnakud viivad demokraatliku riigikorra lagunemiseni –, jäävad sellest lõpuks ilma kõik, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli ja loetleb neli sõnavabadust ähvardavat ohtu.

  • foto
    Mari Öö Sarv: lõputu hoolimise hooaeg
    27.11

    See on juba alanud. Jõulukampaaniad heategudeks. Näiteks tuli minu motoklubi postkasti kiri üleskutsega viia jõulude ajal lastekodulastele kommi. Varsti selgub, mille ostmiseks tänavuse ”Jõulutunneli” annetused lähevad, ja toidupoodide kassadesse tulevad müügile väikesed kellukesed, mille ostmisega toetad beebidele selle masina ostmist, mis teeb “bing!”

  • foto
    Toomas Alatalu järelehüüe Fidel Castrole
    26.11

    Väliskommentaator Toomas Alatalu räägib Kuuba kauaaegse valitseja Fidel Castro rollist maailma ajaloos.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: Reformierakond peab muutuma mänedžerist diskuteerijaks
    26.11

    Opositsioonis ei tööta enam need suhtekorralduslikud knihvid, millega valitsuses harjunud oldi. Samas ei pruugi uue valitsuse maailmavaade Reformierakonnale üldse nii vastumeelne olla kui jutud vasakpöördest aimata lasevad, märgib politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Ester Vilgats: aga kui ei müüks autot juhiloata ostjale
    25.11

    Tõepoolest. Mis oleks, kui teeks sellise radikaalse otsuse, et autot saaks osta üksnes inimene, kellel on juhiluba, täpsemalt öeldes juhtimisõigus. Sest auto selle juhtimiseks vajalike oskusteta inimese käes on niisama ohtlik kui tulirelv, kirjutab ERRi Pärnu korrespondent oma arvamusloos.

  • foto
    Eva Lepik: kes kaitseb loominguvabadust autorikaitsjate eest?
    25.11

    Nn panoraamivabaduse - ehk ehitiste, skulptuuride ja muude avaliku ruumi kunstiteoste vaba pildistamise-filmimise ning nende jäädvustiste jagamise - vastu võitlemine on kasulik eelkõige autorikaitseühingutele, mitte autoritele endile, osutab MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse liige Eva Lepik oma arvamusloos.

  • foto
    Alo Lõhmus: millal jõuame kommunismi?
    23.11

    Kas olete märganud, millise innuga püüavad toidupoed viimasel ajal juurutada automaatkassasid? See ongi otse meie silme all arenev robotite pealetung, toonitab Alo Lõhmus oma arvamusloos ja soovib tere tulemast peatsesse tööjärgsesse ühiskonda.

  • foto
    Andres Siplane: eliit eliidi vastu ehk Vilfredo Pareto naerab viimasena
    23.11

    Viimasel ajal on mitmel pool maailmas olnud valimistel edukad valitseva eliidi vastased poliitilised liikumised. Murettekitav oleks justkui see, et haritud ja haldusvõimelise establishment’i asemele trügivad harimatud laamendajad. See tuletab meelde Itaalia sotsiaalteadlase Vilfredo Pareto (1848 – 1923) eliiditeooriat, mille väljatöötaja kahtlemata itsitab seda kõike teispoolsusest nähes pihku.

  • foto
    Peep Nemvalts: teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses
    22.11

    Kui rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, on emakeelne teadus oma kultuuri ja hariduse arenguks iga rahva jaoks hädavajalik, leiab Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

  • foto
    Rain Kooli: mesilaspesa nimega Eesti ehk väärtõlgendus vasakpöördest
    21.11

    Eesti pöördub vasakule! Läänemeelne valitsus kukutatud! Kremli-meelne koalitsioon võtab võimu! -stiilis sõnumite kandumine välisriikide meediaväljaannetesse on hea meeldetuletus selle kohta, kui piiratud on tihtipeale meie endi arusaam teistes riikides toimuvast ning sealsetest mehhanismidest, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

  • foto
    Jüri Nikolajev: kas sellist valitsust me tahtsimegi?
    21.11

    Uue valitsusliidu koalitsioonilepe on Narva elanikele pigem pettumus. Vene koolidele eesti keele õppes leevendust ei anta, kodakondsusetuse probleem ei lahene ja vastuseis Venemaaga jätkub, märgib ERRi Ida-Virumaa korrespondent Jüri Nikolajev oma kommentaaris.

  • foto
    Liisi Moosaar: loomadest „hoolimisel“ ja hoolimisel on vahe
    21.11

    Suur osa inimestest nimetab end loomasõpradeks. Kellel on kodus armastatud kass ja kes tõdeb, et naabri koer on täitsa tore; kellele meeldib pidevalt loomaaias käia ja kes külastab hea meelega loomatsirkusi. Pole harvad ka olukorrad, kus maani rebasekasukas proua tormab chihuahuaga tema kaotamise hirmus keset ööd loomade kiirabikliinikusse või tänavatelt kodutuid lemmikloomi päästev perekond sööb pidulikel sündmustel hanemaksapasteeti foie gras´d.

  • foto
    Anu Viltrop ja Laur Raudsoo: mis oleks, kui suhtleks ühel nädalal oma naabritega?
    19.11

    Kui soovid elada täiesti omaette ja eraldi, siis korter suures kortermajas on kõige kindlam valik. Tihedalt üksteisega kõrvuti elades on kergem üksteist mitte märgata ja kaasinimesed tähelepanuta jätta.

  • foto
    Samost ja Hussar: USA gigantidele kuuluv sotsiaalmeedia viib Eestist meeletult reklaamiraha
    18.11

    Facebooki ja Google’i taolistele sotsiaalmeediagigantidele liigub Eestist tohututes kogustes reklaamiraha, mida saaks kasutada Eesti ajakirjanduse arendamiseks. Mida rohkem inimesed traditsioonilise ajakirjanduse asemel sotsiaalmeediasse kanduvad, seda suuremat kasu saavad tegelikult USA päritolu suurfirmad, tõdesid peatoimetajad Lauri Hussar ja Anvar Samost Tallinnas rahuvsvahelisel meediakonverentsil.

  • foto
    Annika Uudelepp: kaitseventiilivalitsus
    18.11

    Homme peaks olema see päev, kui Keskerakonna, sotsiaaldemokraatliku erakonna ja IRL-i volikogu kiidab heaks uue koalitsioonilepingu. Ükskõik, mis seal kirjas on, nimetavad need kolm erakonda seda mingi särava nimega ning valitsusest välja puksitud Reformierakond manab vasakpööret ja idameelsuse võidukäiku.

  • foto
    Michael Steel: võtnuks meedia Trumpi algusest peale tõsiselt, võinuks valimistulemus teine olla
    18.11

    Meedia suutmatus näha Donald Trumpi valimiskampaania alguses tema eduvõimalust ning teda ka vastava kriitikameelega kohelda võis otsustada USA valimistulemuse, leiab endine ajakirjanik ja strateegilise kommunikatsiooni ekspert Michael Steel.

  • foto
    Juhan Kivirähk: vene valija ei orienteeru enam Savisaare järgi
    18.11

    Võib küsida, kas venekeelne valija enam orienteerubki väga palju selle järgi, mida arvab asjadest Edgar Savisaar. Pigem jälgivad nad, kuhu positsioneerivad ennast uues olukorras Yana Toom ja Mihhail Kõlvart, märgib oma kommentaaris erakondade toetusuuringutele Juhan Kivirähk.

  • foto
    Janek Mäggi: vasak ei tohi teada, mida parem teeb!
    17.11

    Heategevusmaailma võlu on kohati valus isetus. Tunnustuse jagamine ei ole patt, kuid selle lunimine on häbiasi, kirjutab Janek Mäggi oma arvamusloos.

Täna etv-s

foto
MI: Kaks elu
Täna 22:10

Pianist Kalle Randalu ja helilooja Sven Grünberg tähistasid novembris 60. sünnipäeva. Aeg on sama, ent kui erinev on kogemus?

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Uue aasta riigieelarve ja maksumuudatused
Täna 14:05

Taas on moes kobarseadused ning maksumuudatusi tehakse mitte enam nädalaid ja kuid, vaid päevi ja tunde kuluvate analüüside tulemusel.
Kas see on stabiilses ühiskonnas mõeldav või on uuel koalitsioonil siiski õigus oma poliitilist tahet ellu viia?
Uue aasta eelarvest ja maksumuudatustest räägivad Kalvi Kõva (pildil) sotsiaaldemokraatlikust erakonnast, Martin Helme EKREst, Remo Holsmer reformierakonnast ja Kersti Sarapuu keskerakonnast.

Saatejuht on Mirko Ojakivi. Kuula 8. detsembril kell 14.05.

Jõulumüük ERR-i poes!

R2 aastahiti hääletus