Greta Roosaar: rahvusvahelise hariduse kasutegurid Eestile

Tudengid. (Foto: Andres Tennus/Tartu ülikool)
Greta Roosaar
2.06.2016 15:00
Rubriik: Arvamus

Allolev artikkel lähtub kahest seisukohast, mis on muude mõtete eelduseks ja tõukepunktiks võetud. Esiteks: õppimis- ja tööealiste inimeste osakaal väheneb. Teiseks: Eesti ühiskonnale on majanduse, hariduse, kultuuri ja muu arenguks vaja rohkem haritud inimesi, kvaliteetset tööjõudu ning motiveeritud ja lojaalseid inimesi.

Esimest väidet toetab statistikaameti prognoos: inimeste arv Eestis väheneb keskmiselt 4800 inimest aastas, tööealiste inimeste arve koguni 6350 inimese võrra aastas. Teisiti öeldes väheneb tööealiste inimeste arv selliselt, et aastaks 2040 on 100 tööealise kohta 70 ülalpeetavat (täna on see number 54)1, mille tõttu langeb tööealistele tunduvalt suurem koormus.

Tööandjate Keskliit omakorda on arvutanud, et keskmiselt jääb puudu 5000 erasektori töötajat, kes makse maksavad. Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar rõhutab, et kuna tööturg ja selle vajadused muutuvad kiirelt, ei saa keskenduda sellele, keda ettevõtted konkreetselt täna vajavad, vaid sellele, millistel inimestel on eeldusi Eestis väärtusi luua.2

Kuna inimeste puudus on probleemi allikas, siis sellest johtuvalt olen võtnud aluseks teise seisukoha – inimesi on rohkem vaja ning mida haritumad ja oskuslikumad nad on, seda suurem saab olla nende potentsiaalne panus Eesti ühiskonnas.

Imporditud eksperdid

Kõrghariduses valitsevad samad trendid, mis üldises rahvastikus – üliõpilaste arv väheneb. Haridus- ja teadusministeeriumi prognoosi kohaselt on juba aastaks 2020 (ehk pelgalt mõne aastaga) üliõpilaste arv tänasega võrreldes vähenenud 10 protsenti.3 Loogiliselt võib see kaasa tuua ülikoolide sulgemise, valikuvõimaluste vähenemise õppeprogrammide osas, hariduse rahastuse vähenemise ja muud sarnased probleemid.

Selleks, et hoida meie kõrgharidus võimalikult mitmekesine, on vaja säilitada üliõpilaste arv, mida aga Eesti enda demograafilised näitajad mõne aasta möödudes ei võimalda.

Üks võimalus on kaasata ülikoolide õppetöösse rahvusvahelisi üliõpilasi. Lisaks pelgalt üliõpilaste numbri säilitamisele toovad rahvusvahelised üliõpilased Eestisse tulles ka otsest majanduslikku kasu – neid võib vaadelda kui haridusturiste ja nii-öelda tavaturistide poolt loodav majanduslik kasu on üsna laialdaselt aktsepteeritud. Näiteks mitmes meie ülikoolis on õppekavu, mis eesti keeles on tasuta, aga inglise keeles õppemaksustatud.

Kui aga numbrid ja majanduslik kasu korraks kõrvale jätta, siis panustavad rahvusvahelised üliõpilased ka meie kõrghariduse kvaliteeti. Kõrgharidusega süvitsi tegelevad inimesed on välja töötanud strateegia4, mis peaks teenima Eesti arengut just hariduse valdkonda parendades. Selle strateegia üks lähteseisukohti on, et üks oluline komponent Eesti konkurentsivõimelisemaks muutumise teel on läbimõeldud talendipoliitika.

Teisisõnu – mida rohkem on riigile vajalike teadmiste ja oskustega inimesi, seda arvestatavamaks muutume nii Euroopas kui maailmas.

Tänapäeval, kui maailm liigub vääramatult globaliseerumise poole, ei pea Eesti areng takerduma väikese rahvaarvu taha. Eesti on täpselt nii väike, kui piirid meie peas – kui mõelda kaugemale, siis Eesti ka ulatub kaugemale. Haridusmaastikul tähendab „kaugemale“ seda, et meie (kõrg)haridussüsteem kasvatab inimesi, keda Eestil on vaja. Selleks, et talente oleks rohkem, tuleb neid ka suuremast, s.o. rahvusvahelisest potist valida.

Praegu hoogustub üha enam globaalne konkurents noorte andekate inimeste pärast, mis tähendab, et võimalike Eestit edendavate talentide pärast võistleme riikidega, kellel on palju eeliseid (laiem tuntus, pikem kogemus värbamisel jne). Haridusturu konkurentsiolukord tingib tänase töösuuna – hulk professionaale tegeleb sellega, et õppurid teaks, mis on Eesti ja tahaks siia tulla. Sest meie Eestile on neid vaja. Ja neile Eestitki, kuna meie kõrgharidussüsteem pakub täna kaasaegset õpikeskkonda ja laia valikut spetsialiseerumiseks.

Eesti ülesehitajad 107 riigist

Kui mõne hoone kujundamisse kaastakse mõni välismaine arhitekt või teatrisse välislavastaja või äriotsustesse mõni silmapaistev majandustegelane, siis reeglina tunnetab avalikkus seda kui kvaliteedimärki – nimi reklaamitakse tihti välja kui garantii sellele, et valmib funktsionaalne ja läbimõeldud hoone, uuenduslik ja piireületav lavastus või ootamatu ja nutikas äriplaan. Kui mõelda sellele, millistes keskkondades inimestele töötada meeldib, siis on tegu tihti rahvusvaheliste organisatsioonidega, mille töötajaskond on samuti tihti rahvusvaheline. Näiteks on CV Keskuse läbiviidud küsitluse andmetele väga hinnatud tööandja Skype.5

"Kõik saab alguse meie endi inimestest , kes oma igapäevaste mõtete ja tegevustega loovadki selle ihaldusväärseima tööandja – äge toode, põnev töö, tehnilised väljakutsed, rahvusvaheline mõõde, mitmekülgsed ja ühtehoidvad inimesed 30 erinevast rahvusest," on öelnud Skype Eesti personalijuht Merle Liisu Lindma.6

Pakun välja, et ka välisüliõpilastesse võiks suhtuda sarnaselt, kuna nende näol on tegu riigi investeeringuga siinsesse haridusse (tudengid toovad endaga kaasa värskust ja uusi mõtteid ning loovad meie ühiskonnale lisandväärtust).

Käesoleval õppeaastal õpib Eesti kõrgkoolides 3476 tasemeõppe üliõpilast 107 riigist. Kui neile lisada veel Erasmuse vahetustudengid, siis teeb see kokku üle 5000 välistudengi7. Riigi poolt tehakse pingutusi, et tuua Eestisse just neid inimesi, keda meile kõige enam vaja on – küsimus ei ole ainult üliõpilaste numbris ja nende välismaisuses, vaid nende inimeste kvaliteedis. Näitaja on seegi, et ligi pooled tasemeõppe üliõpilastest on magistri- või doktoritaseme üliõpilased.8

Tööandja seisukohalt vaadates teeb aga fakt, et meie kõrgharidussüsteemist kasvab välja rohkem väga kõrgelt haritud inimesi, tunduvalt lihtsamaks võimaluse palgata vajadusel välisekspert, kes on siinses keskkonnas juba mitu aastat õppinud ja kohanenud. Selline mudel võib tööandja jaoks olla tunduvalt riskivabam ja protsessina lihtsam, kui seda on otsene võõrtalentide importimine.

Täna leiab kõige rohkem rahvusvahelisi üliõpilasi Tallinna Tehnikaülikooli nimekirjast - aladelt, kus on spetsialistide ja haritud inimeste järgi pidev vajadus. Samuti panustavad välismaalt saabunud tudengid õppetöösse Tartu Ülikoolis, Tallinna Ülikoolis, Estonian Business School´is, Eesti Maaülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias ja mujal.

Kindlasti ei saa väita, et iga (siinsete ülikoolide poolt vastu võetud ning haridusala professionaalide poolt stipendiumivääriliseks peetud) välisüliõpilane on meie tuleviku alus. Viimast selle tõttu, et tudengite valimise protsess on kahtlemata inimlik ja eksimisvõimalusega. Ent iga valitu kannab endas potentsiaali kohalikule arengule midagi anda. See ei pea olema ilmtingimata silmapaistev teadussaavutus, vaid ehk hoopis kaasatoodud kultuurikihi abil panus meie laiemasse silmaringi.

Kaasnevad ohud

Alati on olemas oht, et süsteemi, mille kaudu rahvusvahelised üliõpilased Eestisse jõuavad, tahetakse muudel eesmärkidel ära kasutada, näiteks Schengeni viisaruumi pääseda ning meilt edasi Euroopasse pageda. Seetõttu on nii politsei- ja piirivalveameti kui ka siinsete vastuvõtjate ehk ülikoolide poolt äärmiselt oluline tegeleda üliõpilase riiki ja ülikooli kutsumise protsessiga väga rangelt ja põhjalikult. Sellega nad täna ka tegelevad, mistõttu on süsteemi ära kasutanud inimeste hulk kõigist üliõpilastest kaduvväike (ligikaudu 1%).

Politsei- ja piirivalveameti ning ülikoolide valvsus selles küsimuses on kõrgendatud, mistõttu võib loota, et see protsent tulevikus veel väheneb. Täna võime arvestada, et 99% välistudengitest on tulnud siia õppima ja seeläbi meie haridussüsteemi panustama.

Matemaatika on siinkohal väga lihtne – kui üliõpilane tunneb, et ta on siin oodatud ja hinnatud, võib tekkida temas soov nii õpingute ajal kui pärast, juba diplomeeritud spetsialistina, meie riigi arengusse panustada. Tööjõupuudus on teadupärast täna täiesti arvestatav probleem, seega – kui üliõpilane ei peaks osutuma väga võimekaks, siis on kindlasti hulganisti vähemnõudlikke positsioone, mida täites ta kasulik saab olla.

Kui ta aga tunneb, et Eestis valitseb ka headega kavatsustega võõramaalaste suhtes vaenulik õhkkond, siis jääme ilma mõlemast võimalusest.

Läbi välisüliõpilase staatuse Euroopasse pääsemist planeerivad inimesed on olemas – seda ei saa eitada. Veel suurem oht võib aga seisneda selles, et lähtume hirmust süsteemi väärkasutajate ees ning sulgeme oma ühiskonna võimalikele talentidele ning lämmatame sellega avatuse ning arengu.

Artikli autor on SA Archimedes hariduse rahvusvahelistumise agentuuri kõrgharidusbüroo spetsialist.

1 http://www.stat.ee/

2 https://www.youtube.com/watch?v=ONW-K6lfqyk

3 Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel on 2015/2016 õppeaastal üliõpilasi 51 092, 2019/2020 õppeaastaks prognoositakse 46100 üliõpilast (www.hm.ee)

4 http://archimedes.ee/wp-content/uploads/2015/07/K%C3%B5rghariduse-rahvusvahelise-tutvustamise-strateegia.pdf

5 http://www.cvkeskus.ee/career.php?menu=2&lastmenu=1439&text_id=2052&career_style

6 http://www.cvkeskus.ee/career.php?menu=2&lastmenu=1439&text_id=2052&career_style

7 Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS)

8 Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS)

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Mariann Rikka: palju õnne, Eesti, inimeste riik!
    24.02

    Eesti riik põhineb algusest peale inimõigustel ja nende alusväärtustel, kirjutab inimõiguste ja õigusteaduse magister Mariann Rikka. Täna avatakse Tartu ülikooli ja ERRi koostöös inimõigusi väga erinevate vaatenurkade alt käsitlev blogi, mille peatoimetaja Rikka on.

  • foto
    Kaljulaid vabariigi aastapäeva kõnes: uus maailm nõuab Eesti-suguselt riigilt tähelepanelikkust
    24.02

    President Kersti Kaljulaid ütles oma vabariigi aastapäeva kõnes, et uus maailm nõuab Eesti-suguselt riigilt tähelepanelikkust pidas oluliseks liitlaste rolli meie julgeoleku tagamisel.

  • foto
    Riho Terras: kaitstakse seda, kes tahab ja oskab ennast ise kaitsta
    24.02

    Avaldame kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase kõne Eesti vabariigi 99. aastapäeva paraadil Tallinnas Vabaduse väljakul.

  • foto
    Rahvusringhääling – kuidas edasi: Erik Roose visioon
    23.02

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Erik Roose tõdeb muu hulgas, et ERRi ellujäämise küsimus on panustamine digimeediasse nii tehnika kui tööjõuga. Lisaks on kriitiline keskastme juhtide roll – nendega peaks töötama oma ala parimad ning osa nende ametikohtadest peaks olema tähtajalisted.

  • foto
    Plaan ERR-i arendamiseks: Allar Tankleri visioon
    23.02

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Allar Tankler tõdeb muu hulgas, et ERR peaks kõnetama oma sisu ja kaasaelamisvahendite kaudu nooremaid sihtrühmi; prioritiseerima veebikanalite arendamist, olema võimeline paindlikult reageerima inimeste meediatarbimiseelistuste jätkuvale muutumisele ja tõusma Eesti meediamaastikul riskivõtjaks.

  • foto
    Meelis Oidsalu: hoidkem oma erakuid, nad on isamaalisuse tõeline proovikivi
    23.02

    Vabariigi aastapäeva eel on sobilik arutleda patriotismi ja kunstivabaduse vahekorra üle, selle üle kas isamaalisus ja kunst ikka peaksid käima käsikäes ja ühte jalga.

  • foto
    Rahvusringhääling 2027: Mart Luige visioon
    23.02

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Mart Luik tõdeb muu hulgas, et praeguses ERRis sisuliselt puudub personalipoliitika ja leiab, et tuleviku ERR peaks olema tõhusalt tegutsev loominguline labor, mille uksele andekad Eesti meediainimesed peaksid oma uue ideega esimesena koputama.

  • foto
    Georg Kirsberg: kasvav putinism kui irratsionaalne vastureaktsioon valitsevale selgrootusele
    23.02

    Vladimir Putini populaarsuse kasv Euroopas on arenenud juba lubamatult kaugele, olles eriti ohtlik just Eestile, kirjutab reservohvitser ja publitsist Georg Kirsberg (EKRE).

  • foto
    Intervjuu presidendiga: riik saab tagada põhivajadusi, mitte sissetulekute võrdust
    22.02

    President Kersti Kaljulaid ütles vabariigi aastapäeva eel antud intervjuus Vikerraadiole, et ilmselt on inimestele vähe selgitatud seda, et kõik ei ole kunagi kõik võrdsed oma sissetulekutelt ega peagi seda olema.

  • foto
    Erik Gamzejev: sisekaitseakadeemia kolimine kui Ratase valitsuse tõsiseltvõetavuse test
    22.02

    Suure tähelepanu alla sattumisega on sisekaitseakadeemia kolimine muutunud Ida-Virumaa arendamise kõrval ka valitsuse tõsiseltvõetavuse küsimuseks. See on Ratase valitsuse test, mis näitab, kas seda, milles on kokku lepitud, ka tegelikult tehakse, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    „Suud puhtaks“ ülevaade: kuus vaadet eestlusele ja patriotismile
    22.02

    ETV väitlussaade „Suud puhtaks“ käsitleb täna õhtul eestlust ja patriotismi. Saate sissejuhatuseks toome teieni ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli valiku viimase aasta jooksul neil teemadel rahvusringhäälingu portaali arvamusrubriigis avaldatud ariklitest.

  • foto
    Heldur-Valdek Seeder: riigi eripensionikohustused kahekordistusid kuue aastaga
    21.02

    „Riigi bilanss peaks olema loetav ka ilma teabenõudeta selle sisu kohta, seega peaks eripensioneid edaspidi riigi bilansis kajastama nende tegelikus väärtuses. Eripensioneid bilansis omavatele ministritele soovitan aga tugevdada kontrolli oma ametnike poolt koostatavate määruste ja seadusemuudatuste sisu majanduslike mõjude üle,“ kirjutab Vabaerakonna õigustoimkonna juht Heldur-Valdek Seeder.

  • foto
    Webinar: tõejärgset ühiskonda lahkavad Lauristin ja Pettai
    21.02

    Toimus infoühiskonna keskuse webinar, mis keskendus tõejärgse ühiskonna teemale, vaadates kuidas see mõjutab nii poliitilisi kui isiklikele otsustusprotsesse.

  • foto
    Viktor Trasberg: mõisa köis on pikk
    21.02

    „Vaatamata sajandivanusele oma riigile ja üle veerandsaja aasta pikkusele järjestikusele vaba turumajanduse kogemusele väljenduvad inimesed endiselt moel, nagu Eesti polekski meie riik ja meie ühise huvi esindaja,“ märgib Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Rain Kooli: unustage see poliitkorrektsus, jääge lihtsalt korrektseks
    20.02

    „Arvamuste paljusus on väärtus, millest vaba, demokraatliku ühiskonna ajakirjandus kinni hoiab – ka siis, kui selle arvamuste paljususe kasutajad ajakirjanduse esindajaid kusagil sotsiaalmeedias sõimavad. Nii et unustage see väidetav poliitkorrektsuse nõue. Öelge julgesti, mida te mõtlete. Aga olge lihtsalt korrektsed. Elementaarselt viisakad. Näidake, et teil on kombed. Ja mingigi häbitunne puhuks, kui need ununema juhtuvad,” tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli Vikerraadio meediateemalises kommentaaris.

  • foto
    Urmo Kübar: kes on süüdi?
    17.02

    Aarne Mäe Postimehes ilmunud arvamusartikkel “Homofestivali kaval kampaania” sisaldab kaht ekslikku mõttekäiku, millele tahan vastu vaielda.

  • foto
    Kajar Kase: Vene luureafäär võib Trumpile päriselt saatuslikuks saada
    17.02

    Venemaal prostituutide palkamine ei ole isegi ebaseaduslik ja president võib anda välja määrusi, mille kohtud tagasi lükkavad. Aga kui peaks välja ilmuma mõni reaalne tõend Trumpi isiklikust koostööst vene luurega, siis see võib Donald Trumpi presidentuurile saatuslikuks saada, kirjutab ERRi toimetaja Kajar Kase oma kommentaaris.

  • foto
    Rauno Vinni: siseakadeemia kolimisotsus on näide Eesti viletsast poliitikakujundamise kvaliteedist
    17.02

    Sisekaitseakadeemia kaasus on ehe näide – eesmärk on laialivalguv, alternatiive pole tõsiselt kaalutud või avalikkusele selgitatud ja isegi projekti maksumus ei ole üheselt paigas. Kuid koalitsioonis on kolimise otsus eilse seisuga tehtud, märgib Rauno Vinni Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Urmas Vadi: võta endale koduluuletaja
    17.02

    „Paljud võtavad endale kassi, eksootilise ämbliku või lausa boa, inimestele meeldib kellegi lähedus, miks mitte siis võtta endale üks luuletaja majja?” mõtiskleb ERRi toimetaja Urmas Vadi Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Alo Lõhmus: valitsusasutuste koht on pealinnas, aga neis töötamine olgu võimalik ka maakondade elanikele
    15.02

    Vaid riigisisene raudteevõrk suudab linnadevahelisi vahemaid vähendada ning anda inimestele võimaluse osaleda Tallinna tööturul, olgu siis riigiametites või eraettevõtetes, ilma oma kodukohta samal ajal maha jätmata. Realistlik regionaalpoliitika võikski selle endale eesmärgiks seada, tõdeb Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Aivar Hundimägi: miks varjata osalust jäätmefirmas?
    14.02

    Aivar Hundimägi käsitleb tänases Vikerraadio päevakommentaaris Eesti suurima jäätmefirma Eesti Keskkonnateenused omanikeringi, kuhu Äripäeva väitel kuulus suure tõenäosusega Reformierakonna ja IRLiga seotud sõpruskond, kes avalikkuse eest enda ärihuve varjas.

  • foto
    Yana Toom: Uudelepp püüab Keskerakonda rahvuspõhiselt lõhestada
    14.02

    „Eesti suurimal, eri rahvustest inimesi ühendaval erakonnal ei taheta lubada muuta häbiväärset olukorda, kus 6 protsenti elanikkonnast on „tulnukad” – just sõna alien on trükitud halli passi kaanele,” kommenteerib Euroopa parlamendi liige Yana Toom (KE) Annika Uudelepa läinudnädalast arvamuslugu.

  • foto
    Villem Mutt: Narva pole ju Donetsk?!
    13.02

    „Kui juba läinudesmaspäevasest Postimehest võis lugeda, et [Ida-Ukraina] konflikti eskaleerumise taga on eelkõige Ukraina valitsusväed, siis millise vabandusega kasutavad meie välis- ja kaitseminister ning sisuliselt kõikide parlamendiparteide esindajad, kes ammutavad infot ka avalikkusele kättesaamatuist otsekanalitest, rahvusliku telekanali otse-eetrit inimeste desinformeerimiseks?” küsib Villem Mutt oma lugejakirjas.

  • foto
    Rain Kooli: äkki koliks Narva hoopis presidendi residentsi?
    13.02

    Kui tahetakse Põhjamaa olla, siis oldagu Põhjamaa ja rajatagu presidendile residents ilma igasuguste maksumaksja rahaga oma kodu remontimise, ärmatamise ja lühinägeliku pärast mind tulgu või veeuputus mõtlemiseta. Mis aga sisekaitseakadeemiasse puutub, siis hurraaoptimism on riigikaitses kehv sulane ja veel kehvem peremees, leiab ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli.

  • foto
    Annika Uudelepp: kodakondsus – valimiste peapealteema
    10.02

    Jüri Ratase plaan teha kodakondsusest järgmiste valimiste peateema on justkui peapealseis kartulipõllul – efektne vaadata, kuid saabastest nõrgub ikka pori silma, leiab Annika Uudelepp Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Tanel Jan Palgi: kapist välja – miks ma olen Rail Balticu poolt
    10.02

    Euroopa Parlament kaalub igale keskkoolilõpetajale Euroopas ringiseiklemiseks Euroopa InterRaili pileti kinkimist. Paraku pole Eesti, Läti ega Leedu sihtkohtadena InterRaili kaardilgi. Baltikumi kohal asub tühi auk. Hoolimata sellest, et olen andnud oma hääle petitsioonile Rail Balticu vastu, olen Euroopa raudteekaardile jõudmise poolt, kirjutab Austraalia eestlane Tanel Jan Palgi.

  • foto
    Erik Gamzejev: oma elanike laostamine
    08.02

    Olukord, kus Eesti mõistes niivõrd suur linn nagu Kohtla-Järve loovutab riigile 31 mitte kellelegi  vajalikku korterit, illustreerib ühel ajal nii kohalikku haldussuutmatust kui ka riigi regionaalpoliitika läbikukkumist, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio tänases kommentaaris.

  • foto
    Viktor Trasberg: Eesti elanikud pooldavad alkoholireklaami keelamist, aga mitte aktsiisitõuse
    07.02

    Kaks kolmandikku Eesti elanikest on päri alkoholireklaami keelamisega ja peaaegu pool on valmis vähendama alkoholipoodide hulka. Alkoholi aktsiisitõuse pooldab aga vaid kolmandik inimestest, tõdeb Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Efektiivne riik ja kodanike rahulolematus Thatcheri riigi õhendamise näitel
    07.02

    Kui vaadata Ühendkuningriigis eelmisel sajandil toimunud demandariseerimist ja thatcherismi tervikuna, siis see on ajalooline õppetund. Traditsioonidest ja ajaloost eemaldudes ning ideoloogiale keskendudes muutume me kergesti ettevaatamatuteks ratsionalistideks, kes kokkuvõttes võivad saavutada hetkelise edu (mida rahvas justkui ootab), aga pikemas plaanis puudub oskus pöörata lahendused jätkusuutlikuks, kirjutab Tallinna tehnikaülikooli avaliku halduse magistrant Raiko Puustusmaa oma essees.

  • foto
    Mirjam Ruth Loide: tõde lapikust Maast ehk mis Tartu Waldorfgümnaasiumis päriselt toimus
    06.02

    Olen Tartu Waldorfgümnaasiumi 11. klassi õpilane. Kuna viimasel ajal on meedias tekkinud skandaal seoses minu kooli ja portaali Telegram juhi Hando Tõnumaaga, soovin selgitada paari asja.