Greta Roosaar: rahvusvahelise hariduse kasutegurid Eestile

Tudengid. (Foto: Andres Tennus/Tartu ülikool)
Greta Roosaar
2.06.2016 15:00
Rubriik: Arvamus

Allolev artikkel lähtub kahest seisukohast, mis on muude mõtete eelduseks ja tõukepunktiks võetud. Esiteks: õppimis- ja tööealiste inimeste osakaal väheneb. Teiseks: Eesti ühiskonnale on majanduse, hariduse, kultuuri ja muu arenguks vaja rohkem haritud inimesi, kvaliteetset tööjõudu ning motiveeritud ja lojaalseid inimesi.

Esimest väidet toetab statistikaameti prognoos: inimeste arv Eestis väheneb keskmiselt 4800 inimest aastas, tööealiste inimeste arve koguni 6350 inimese võrra aastas. Teisiti öeldes väheneb tööealiste inimeste arv selliselt, et aastaks 2040 on 100 tööealise kohta 70 ülalpeetavat (täna on see number 54)1, mille tõttu langeb tööealistele tunduvalt suurem koormus.

Tööandjate Keskliit omakorda on arvutanud, et keskmiselt jääb puudu 5000 erasektori töötajat, kes makse maksavad. Tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar rõhutab, et kuna tööturg ja selle vajadused muutuvad kiirelt, ei saa keskenduda sellele, keda ettevõtted konkreetselt täna vajavad, vaid sellele, millistel inimestel on eeldusi Eestis väärtusi luua.2

Kuna inimeste puudus on probleemi allikas, siis sellest johtuvalt olen võtnud aluseks teise seisukoha – inimesi on rohkem vaja ning mida haritumad ja oskuslikumad nad on, seda suurem saab olla nende potentsiaalne panus Eesti ühiskonnas.

Imporditud eksperdid

Kõrghariduses valitsevad samad trendid, mis üldises rahvastikus – üliõpilaste arv väheneb. Haridus- ja teadusministeeriumi prognoosi kohaselt on juba aastaks 2020 (ehk pelgalt mõne aastaga) üliõpilaste arv tänasega võrreldes vähenenud 10 protsenti.3 Loogiliselt võib see kaasa tuua ülikoolide sulgemise, valikuvõimaluste vähenemise õppeprogrammide osas, hariduse rahastuse vähenemise ja muud sarnased probleemid.

Selleks, et hoida meie kõrgharidus võimalikult mitmekesine, on vaja säilitada üliõpilaste arv, mida aga Eesti enda demograafilised näitajad mõne aasta möödudes ei võimalda.

Üks võimalus on kaasata ülikoolide õppetöösse rahvusvahelisi üliõpilasi. Lisaks pelgalt üliõpilaste numbri säilitamisele toovad rahvusvahelised üliõpilased Eestisse tulles ka otsest majanduslikku kasu – neid võib vaadelda kui haridusturiste ja nii-öelda tavaturistide poolt loodav majanduslik kasu on üsna laialdaselt aktsepteeritud. Näiteks mitmes meie ülikoolis on õppekavu, mis eesti keeles on tasuta, aga inglise keeles õppemaksustatud.

Kui aga numbrid ja majanduslik kasu korraks kõrvale jätta, siis panustavad rahvusvahelised üliõpilased ka meie kõrghariduse kvaliteeti. Kõrgharidusega süvitsi tegelevad inimesed on välja töötanud strateegia4, mis peaks teenima Eesti arengut just hariduse valdkonda parendades. Selle strateegia üks lähteseisukohti on, et üks oluline komponent Eesti konkurentsivõimelisemaks muutumise teel on läbimõeldud talendipoliitika.

Teisisõnu – mida rohkem on riigile vajalike teadmiste ja oskustega inimesi, seda arvestatavamaks muutume nii Euroopas kui maailmas.

Tänapäeval, kui maailm liigub vääramatult globaliseerumise poole, ei pea Eesti areng takerduma väikese rahvaarvu taha. Eesti on täpselt nii väike, kui piirid meie peas – kui mõelda kaugemale, siis Eesti ka ulatub kaugemale. Haridusmaastikul tähendab „kaugemale“ seda, et meie (kõrg)haridussüsteem kasvatab inimesi, keda Eestil on vaja. Selleks, et talente oleks rohkem, tuleb neid ka suuremast, s.o. rahvusvahelisest potist valida.

Praegu hoogustub üha enam globaalne konkurents noorte andekate inimeste pärast, mis tähendab, et võimalike Eestit edendavate talentide pärast võistleme riikidega, kellel on palju eeliseid (laiem tuntus, pikem kogemus värbamisel jne). Haridusturu konkurentsiolukord tingib tänase töösuuna – hulk professionaale tegeleb sellega, et õppurid teaks, mis on Eesti ja tahaks siia tulla. Sest meie Eestile on neid vaja. Ja neile Eestitki, kuna meie kõrgharidussüsteem pakub täna kaasaegset õpikeskkonda ja laia valikut spetsialiseerumiseks.

Eesti ülesehitajad 107 riigist

Kui mõne hoone kujundamisse kaastakse mõni välismaine arhitekt või teatrisse välislavastaja või äriotsustesse mõni silmapaistev majandustegelane, siis reeglina tunnetab avalikkus seda kui kvaliteedimärki – nimi reklaamitakse tihti välja kui garantii sellele, et valmib funktsionaalne ja läbimõeldud hoone, uuenduslik ja piireületav lavastus või ootamatu ja nutikas äriplaan. Kui mõelda sellele, millistes keskkondades inimestele töötada meeldib, siis on tegu tihti rahvusvaheliste organisatsioonidega, mille töötajaskond on samuti tihti rahvusvaheline. Näiteks on CV Keskuse läbiviidud küsitluse andmetele väga hinnatud tööandja Skype.5

"Kõik saab alguse meie endi inimestest , kes oma igapäevaste mõtete ja tegevustega loovadki selle ihaldusväärseima tööandja – äge toode, põnev töö, tehnilised väljakutsed, rahvusvaheline mõõde, mitmekülgsed ja ühtehoidvad inimesed 30 erinevast rahvusest," on öelnud Skype Eesti personalijuht Merle Liisu Lindma.6

Pakun välja, et ka välisüliõpilastesse võiks suhtuda sarnaselt, kuna nende näol on tegu riigi investeeringuga siinsesse haridusse (tudengid toovad endaga kaasa värskust ja uusi mõtteid ning loovad meie ühiskonnale lisandväärtust).

Käesoleval õppeaastal õpib Eesti kõrgkoolides 3476 tasemeõppe üliõpilast 107 riigist. Kui neile lisada veel Erasmuse vahetustudengid, siis teeb see kokku üle 5000 välistudengi7. Riigi poolt tehakse pingutusi, et tuua Eestisse just neid inimesi, keda meile kõige enam vaja on – küsimus ei ole ainult üliõpilaste numbris ja nende välismaisuses, vaid nende inimeste kvaliteedis. Näitaja on seegi, et ligi pooled tasemeõppe üliõpilastest on magistri- või doktoritaseme üliõpilased.8

Tööandja seisukohalt vaadates teeb aga fakt, et meie kõrgharidussüsteemist kasvab välja rohkem väga kõrgelt haritud inimesi, tunduvalt lihtsamaks võimaluse palgata vajadusel välisekspert, kes on siinses keskkonnas juba mitu aastat õppinud ja kohanenud. Selline mudel võib tööandja jaoks olla tunduvalt riskivabam ja protsessina lihtsam, kui seda on otsene võõrtalentide importimine.

Täna leiab kõige rohkem rahvusvahelisi üliõpilasi Tallinna Tehnikaülikooli nimekirjast - aladelt, kus on spetsialistide ja haritud inimeste järgi pidev vajadus. Samuti panustavad välismaalt saabunud tudengid õppetöösse Tartu Ülikoolis, Tallinna Ülikoolis, Estonian Business School´is, Eesti Maaülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias ja mujal.

Kindlasti ei saa väita, et iga (siinsete ülikoolide poolt vastu võetud ning haridusala professionaalide poolt stipendiumivääriliseks peetud) välisüliõpilane on meie tuleviku alus. Viimast selle tõttu, et tudengite valimise protsess on kahtlemata inimlik ja eksimisvõimalusega. Ent iga valitu kannab endas potentsiaali kohalikule arengule midagi anda. See ei pea olema ilmtingimata silmapaistev teadussaavutus, vaid ehk hoopis kaasatoodud kultuurikihi abil panus meie laiemasse silmaringi.

Kaasnevad ohud

Alati on olemas oht, et süsteemi, mille kaudu rahvusvahelised üliõpilased Eestisse jõuavad, tahetakse muudel eesmärkidel ära kasutada, näiteks Schengeni viisaruumi pääseda ning meilt edasi Euroopasse pageda. Seetõttu on nii politsei- ja piirivalveameti kui ka siinsete vastuvõtjate ehk ülikoolide poolt äärmiselt oluline tegeleda üliõpilase riiki ja ülikooli kutsumise protsessiga väga rangelt ja põhjalikult. Sellega nad täna ka tegelevad, mistõttu on süsteemi ära kasutanud inimeste hulk kõigist üliõpilastest kaduvväike (ligikaudu 1%).

Politsei- ja piirivalveameti ning ülikoolide valvsus selles küsimuses on kõrgendatud, mistõttu võib loota, et see protsent tulevikus veel väheneb. Täna võime arvestada, et 99% välistudengitest on tulnud siia õppima ja seeläbi meie haridussüsteemi panustama.

Matemaatika on siinkohal väga lihtne – kui üliõpilane tunneb, et ta on siin oodatud ja hinnatud, võib tekkida temas soov nii õpingute ajal kui pärast, juba diplomeeritud spetsialistina, meie riigi arengusse panustada. Tööjõupuudus on teadupärast täna täiesti arvestatav probleem, seega – kui üliõpilane ei peaks osutuma väga võimekaks, siis on kindlasti hulganisti vähemnõudlikke positsioone, mida täites ta kasulik saab olla.

Kui ta aga tunneb, et Eestis valitseb ka headega kavatsustega võõramaalaste suhtes vaenulik õhkkond, siis jääme ilma mõlemast võimalusest.

Läbi välisüliõpilase staatuse Euroopasse pääsemist planeerivad inimesed on olemas – seda ei saa eitada. Veel suurem oht võib aga seisneda selles, et lähtume hirmust süsteemi väärkasutajate ees ning sulgeme oma ühiskonna võimalikele talentidele ning lämmatame sellega avatuse ning arengu.

Artikli autor on SA Archimedes hariduse rahvusvahelistumise agentuuri kõrgharidusbüroo spetsialist.

1 http://www.stat.ee/

2 https://www.youtube.com/watch?v=ONW-K6lfqyk

3 Haridus- ja Teadusministeeriumi andmetel on 2015/2016 õppeaastal üliõpilasi 51 092, 2019/2020 õppeaastaks prognoositakse 46100 üliõpilast (www.hm.ee)

4 http://archimedes.ee/wp-content/uploads/2015/07/K%C3%B5rghariduse-rahvusvahelise-tutvustamise-strateegia.pdf

5 http://www.cvkeskus.ee/career.php?menu=2&lastmenu=1439&text_id=2052&career_style

6 http://www.cvkeskus.ee/career.php?menu=2&lastmenu=1439&text_id=2052&career_style

7 Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS)

8 Eesti Hariduse Infosüsteem (EHIS)

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Urmas Vadi: uus Eesti märk on nagu surnut teesklev loom
    Eile

    Paljud teevad kurja nalja selle meie uue märgi teemal, kõigil on selle kohta oma arvamus ja ses mõttes on see märk oma eesmärgi täitnud – teda on märgatud. Aga nüüd edasi vajab lahendamist küsimus, kas need märgitegijad ei mõelnud mitte midagi, või siis just mõtlesid ja leidsid üldse kõige õigema märgi Eestile.

  • foto
    Alo Lõhmus: riigijuhi kõne
    18.01

    Kui laiem publik tunneb maailma liidrite mõtteid vaid lühikeste ja pealiskaudsete info-osakeste põhjal, siis ei mõista inimesed lõpuks enam ka omaenda riigi välispoliitikat, sigineb usaldamatus ja tekivad kahtlustused, mis halvimal juhul võivad hakata kahjustama ka meile nii olulist liitlassuhet USAga, märgib Alo Lõhmus Vikerraadio kommentaaris.

  • foto
    Toomas Alatalu: puusalt tulistama jäävat Trumpi tuleb lugeda lõpuni
    18.01

    Mida lähemale on tulnud ametisse astumise päev, seda selgemaks on saanud Donald Trumpi välispoliitika, kommenteerib Toomas Alatalu.

  • foto
    Veiko Kommusaar: praegune väärteomenetlus on bürokraatlik ja ebamõistlik
    18.01

    Peaaegu pooled Eesti inimesed – üle 600 tuhande – on kantud karistusregistrisse, sest täna satub sinna ka selliste rikkumistega nagu katkise numbritulega sõitmine või vales kohas üle tee minek. Paljude rikkumiste puhul võib aga karistusest efektiivsem olla hoopis selgitamine ja inimlik suhtumine, kirjutab siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar oma arvamusloos.

  • foto
    Aivar Hundimägi: see on nii ilus, sest see pole tõsi
    18.01

    Inimeste sissetulekute ning säästude kasv on tekitanud seltskondi, kes meelitavad inimesi kõrget tootlust lubades investeerima, kuid hiljem võib selguda, et ei ole kõrget tootlust ja pole ka raha, tõdeb Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi Vikerraadio kommentaaris.

  • foto
    Keelesäuts. Tuhat tänu on parem kui tänud
    17.01

    Me oleme unustamas, kuidas tänada ja kuidas tänamisele vastata.

  • foto
    Andres Laiapea: Vabaerakonna populismist ja erakondade rahastamisest
    17.01

    Poliitikas on probleemidele võimalik reageerida kolmel erineval moel: neid ignoreerida, hakata otsima tõesti toimivaid lahendusi või üritada neid poliitilise omakasu huvides lihtsalt ekspluateerida, soovimata neid tegelikult lahendada. Halvas mõttes populistid kalduvad tegema sageli viimast, kirjutab MTÜ Radikaaldemokraadid endine juhatuse liige Andres Laiapea erakondade rahastamisest.

  • foto
    Rain Kooli: Eesti vajab endiselt korralikku logo
    16.01

    Ootused olid kõrgel, kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus EAS esitles läinud reedel… jah, õiguspoolest mida? Eelneva sõnakasutuse järgi otsustades olid paljud, ka reporterid ja toimetajad, arvamusel, et esitletakse uut Eesti märki. Lööklauset. Midagi omaaegse palju furoori tekitanud Welcome to Estonia asemele.

  • foto
    Risto Kask: kas Nõmme sild on kunst või farss?
    13.01

    Möödunud aasta hilissügisel alustas Tallinna linn Nõmme silla, tuntud ka kui Ehitajate tee kergliiklussilla, rekonstrueerimistöödega. Tööde käigus avaldasid paljud inimesed pahameelt. Mõne elaniku hinnangul tuleks tõsiselt kaaluda silla lammutamist ning rajada uus, moodne ja kaasaegne sild.

  • foto
    Rootsi politsei juht: see ei ole see Rootsi, mida me tunneme "Bullerby lastest"
    12.01

    Rootsis on 53 probleemset piirkonda, millest 15 kuuluvad eriti raskesse kategooriasse. Areng nendes peamiselt sisserändajatega asustatud, harimatumates ja vaesemates linnaosades on Dan Eliassoni sõnul Rootsi suurim siseturvalisusega seotud probleem.

  • foto
    Peeter Helme: julgus mõelda hooajaväliselt
    12.01

    Kindlasti pole ma ainuke inimene, keda tabas aasta lõpul raamatuuputus. Teadupärast rihivad kirjastused oma raskekahurväe tulistama kõige rohkem ja kõige peibutavamaid nimetusi just detsembris, mil toimuvad kõikvõimalikud väljamüügid ning mil inimesed üleüldse ostavad tavalisest rohkem raamatuid. Ja miks nad ei peakski, raamat on ju tore kingitus, eks?

  • foto
    Erik Gamzejev: kui nüüd elu Ida-Virumaal paremaks ei muutu, siis millal veel?
    11.01

    Kui lõppenud aasta oli Ida-Virumaa jaoks suuresti tulekahju kustutamise aasta, siis uus võiks saada stardipauguks ülejäänud Eestile järele rühkimisele, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Olav Anton: turbulentse poliitika aasta?
    11.01

    Välispoliitiliselt tuleb kahtlemata väga dünaamiline aasta. Trump ja Brexit, aga ka valimised Prantsusmaal, Saksamaal ja Hollandis on vaid mõned märksõnad, millest piisaks isegi mitme poliitika-aasta sisustamiseks. Tuntavalt turbulentne on ka Euroopa Parlamendi Presidendi valimine, kus määramatust tuleviku suhtes on rohkem kui selgust. Eestis on rahulikum kui mujal maailmas, kuid poliitilisi keeriseid jätkub meilegi.

  • foto
    Erle Loonurm: 21. sajandi vaatemäng – infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud
    10.01

    Võitlus ellujäämise nimel on asendunud võitlusega võimu nimel. Infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud, millega tuleb mängida ja neid heaperemehelikult kasutama ning tarbima õppida. Mõlema juurde käib ka vastutus. Ja uus aeg on elujõuline siis, kui osatakse ka minevikust ajatud mängureeglid kaasa võtta, kirjutab Erle Loonurm oma essees.

  • foto
    Rain Kooli: libauudiste nimetamine alternatiivmeediaks on nagu kutsuks välikäimlat alternatiivrestoraniks
    09.01

    ”Alternatiivmeediaks kutsutavate meedialaadsete toodete hulgas tuleb eristada kaht hoovust: libauudislehekülgi ja veendumusmeediat,” märgib ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma arvamusloos.

  • foto
    Erkki Bahovski: Eesti – endisest Nõukogude liiduvabariigist uljaks Põhjamaaks?
    09.01

    Eesti peab ikka veel tõestama, et pole enam endine Nõukogude liiduvabariik, kuid abi saab ÜROst, kommenteerib Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.

  • foto
    R2 Agenda | Neil Strauss: demagoogide võimu on kindlustanud hirmust juhitud ahelreaktsioon
    09.01

    R2 saate "Agenda" toimetajad kohtusid Los Angeleses seitsmel korral NY Timesi bestselleri tiitli pälvinud kirjaniku Neil Straussiga, kelle sulest pärinevad muu hulgas raamatud "The Game" ja "The Truth". Straussi hinnangul on parem-populistide võimule tuleku taga eelmisel kümnendil alanud ahelreaktsioon, mida juhib hirm.

  • foto
    2016. aasta ERR.ee arvamuses: testi, kas tead, kes mida ütles
    08.01

    ERR.ee arvamustoimetaja Rain Kooli koostas rahvusringhäälingu jälgijatele viktoriini, mis põhineb möödunud 2016. aastal arvamusküljel avaldatud artiklitel. Seega kõik õiged vastused on leitavad ERR.ee portaalist. Mõnusat lahendamist!

  • foto
    Meediakommentaar: Delfi valetas. Aga kellele on see kasulik?
    05.01

    Gorbatšov on surnud, paavst kuulutas Donald Trumpi pühakuks, Eesti televaatajad vaatasid aastavahetusel kõige enam Vladimir Putini kõnet. Mis on neil uudistena näivatel infokildudel ühist? Õige vastus on: need kõik on valed.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: mis on Eesti rahvusriigi mõte?
    06.01

    Teeme alanud aastal oma peatselt juubelit tähistavale riigile lisaks pillimängule ja lipuväljakutele ka ühe sisulise kingituse – vaidleme omavahel selgeks, milleks meil üldse oma riiki vaja on, pakub politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Andres Siplane: pöörased sõnumid ajavad segadusse? Appi tuleb mister Popper
    06.01

    Kõik sellised väited, et kaksiktornidesse lennutas lennukeid USA valitsus ise või et Baltikumi snaiprid tulistasid Maidanil inimesi või et ma olen puhas nagu prillikivi või et tegelikult kõik Süüria inimesed armastavad Assadit või et laste prostitutsioon on nüüd Californias legaalne, on tegelikult falsifitseeritavad ehk nende tõepärasus on mõõdetav. Küsimus on selles, kas väite esitaja või vaidlustaja on nõus teatud tingimuste täitudes ka nendest väidetest loobuma ja nurgas häbenema.

  • foto
    Kaupo Meiel: ausammas vaidlusele
    05.01

    Võiks püstitada monumendi vaidlusele kui sellisele. Parem ju halb vaidlus kui hea diktatuur ja see oleks siis Eesti viimane riiklik ausammas, kõigi ausammaste ema ning hea traditsiooni kohaselt kole nagu öö ja kallis kut' kurat, leiab kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Allan Aksiim: Objektiivne demagoogia, torn ja torniõu
    05.01

    Varro Vooglaid tegeleb demagoogiaga. Elegantselt, kaasanoogutama panevalt, kuid siiski demagoogiaga. Jutt käib siis Lauri Tankleri kommentaarist portaali Objektiiv artiklile, kus refereeriti Washington Examineri väidet, et Californias legaliseeriti laste prostitutsioon, ja Varro Vooglaiu vastulausest sellele.

  • foto
    Varro Vooglaid: ERR süüdistab Objektiivi alusetult libauudiste levitamises, soovimata rääkida oma enda libauudistest
    04.01

    ERRi püüdlus süüdistada portaali Objektiiv alusetult libauudiste levitamises on tähelepanuväärne olukorras, kus rahvusringhäälingu enese tegelike libauudiste levitamises ei nähta mingit probleemi, kirjutab Varro Vooglaid oma vastulauses.

  • foto
    Alo Lõhmus: registrisse kandmata hinged
    04.01

    Omavalitsuse Eesti kaardilt kadumine on radikaalne, kuid kahtlemata mõjuv motivaator oma tegeliku elukoha rahvastikuregistrisse kandmiseks. Seega on põhjust loota, et vähemalt rahvastikuregistri saame lähiaastail eeskujulikku korda, olgu siis lood rahvastiku enesega, kuidas nad parajasti on, leiab Alo Lõhmus oma arvamusloos.

  • foto
    Rauno Vinni: haldus- ja riigireformi õnnestumiseks peab uus koalitsioon suurelt mõtlema, madalalt alustama ja kiirelt liikuma
    04.01

    Riigireform on midagi enamat kui haldusreform ja regionaalhalduse ümberkorraldamine. Riigireform hõlmab ka esindus- ja osalusdemokraatia arendamist (kodanike ja riigi lähendamine, põhiseaduslike institutsioonide reform) ja riigivalitsemise moderniseerimist (ümberkorraldused muu avaliku sektori toimimises). Eesmärk on võimekas, usaldusväärne ja jõukohane riik, kirjutab Rauno Vinni oma arvamusloos.

  • foto
    Lauri Tankler: seaduslikust laste prostitutsioonist, Objektiivselt
    04.01

    Libauudised, pahatahtlikud ja eksitavad pealkirjad nõuavad nii ajakirjanikelt kui lugejatelt üha enam tähelepanelikkust ja allikakriitikat, kommenteerib ERR-i korrespondent Lauri Tankler portaali Objektiiv tegevust.

  • foto
    Edetabel 2016: ERR.ee loetuimate lugude nimekiri tipnes hittloo tavatu esituse, spordi ja hinnatud kolleegi surmaga
    03.01

    2016. aasta loetuim-vaadatuim lugu ERR-i portaalides oli Briti baritoni Peter Brathwaite’i esitus Curly Stringsi palast ”Kauges külas”. Järgnesid jalgpalli EM, olümpiamängud ja Aarne Rannamäe surm. Sekka mahtus ka välisuudis Leedu presidendist, kes keeldus Vene telekanalile intervjuud andmast.

  • foto
    Rain Kooli: et vari kaoks
    02.01

    Nii mõnigi meist tunneb – nii isiklikul kui ka ühiskondlikul pinnal, et pärast läinud aastat läheks seda tõesti vaja. Head. Paremat.

  • foto
    Nestor: kõige vähem aitab meid edasi tigedus ja sapp
    01.01

    ERR.ee avaldab riigikogu esimehe Eiki Nestori uusaastatervituse.

VÄRSKED UUDISED

Viimase 24h uudised