Rain Kooli: kui hirm meid võidab, on terroristid juba võitnud

Rain Kooli
18.07.2016 17:37
Rubriik: Arvamus

ISIS, mis viimasel ajal terrorismi kõige enam mahitab, on eriti ohtlik seetõttu, et ISISe ideoloogid tunnevad suurepäraselt just Lääne ühiskondades üles kasvanud noorte moslemimeeste hingeelu ja oskavad koostada kihutuskõne, mis õhutab ja kasutab potentsiaalsetes kaasajooksikutes peituvat frustratsiooni ja alaväärsuskompleksi, ühendades religioossed tõlgendused lääneliku märuliõhinaga. Siiski oli kõige hullem terrorismiaasta Euroopas hoopis 1979, mil erinevad separatistlikud ja natsionalistlikud äärmusrühmitused saatsid korda üle 800 rünnaku, kirjutab Rain Kooli oma kommentaaris.

Kogukondlik teatmeteos Vikipeedia defineerib hirmu kui "tundmuse, mis tekib olendi turvalisust ähvardava olukorra puhul, kui ei teata, kuidas ohust pääseda või paistab, et enda turvalisust ei saagi tagada."

Eestikeelne Vikipeedia artikkel viitab ka tuntud USA psühholoogile Paul Ekmanile, kelle hinnangul on hirm üks kuuest kultuuriliselt universaalsest näoväljenduse järgi ära tuntavast emotsioonist. Ülejäänud on viha, rõõm, kurbus, üllatus ja vastikus.

Hirm on siis loomulik looduslik nähtus, mida on võimeline tundma ka kõige võimsamad kiskjad ning mida üldse ei tunne ainult vaimselt väga erandlikud indiviidid – et mitte öelda hullud.

Hirm võtab väga erinevaid vorme, alates hirmutunde tekkimisest väga konkreetses üllatavas olukorras ja lõpetades evolutsiooniliselt kujunenud üldhirmudega, näiteks pimedusekartus.

Kõik hirmud ei ole üldse ratsionaalsed, mõistusepärased. Eriti kipuvad irratsionaalsed olema just need inimliigi arengu käigus kujunenud üldhirmud, mille esinemine kas meie geograafilises piirkonnas – või näiteks meie ajas – on mõttetu, aga meie meeled ja vaim ei suuda neid hirmu nii-öelda välja lülitada.

Üks hea näide on arahnofoobia, ämblikekartus. Eestis elavast 520st ämblikuliste liigist ei ole ükski inimesele ohtlik, siiski on ämblikekartus siin elavate inimeste seas laialdaselt levinud.

Üks looduslikest hirmudest on ka hirm vägivalla, täpsemalt kõige sellega kaasneva ees – lähedaste või enese surm, vigastused, valu. Kuid ka siin viskab meie psühholoogia meile vingerpussi: inimeste kartused ei ole ka vägivalla puhul loogiliselt seotud selle esinemise tõenäosusega.

Näiteks on isegi Eesti taolises ühiskonnas võimalus saada avalikus kohas võhivõõra inimese poolt stiihiliselt rünnatud kordades väiksem kui vägivalla kogemine endale tuttavava või lähedase inimese käe läbi ja privaatsemas kohas. Keskeltläbi kardavad inimesed siiski kodus või tööl viibimist vähem kui nii-öelda põõsast ründajat.

Kõige hullem terrorismiaasta Euroopas oli 37 aastat tagasi

Otsapidi peatus sel teemal ka Euroopa poliitiliste uuringute konsortsiumi korraldatud noorteadlaste konverentsil esinenud väärtusteuurija Christian Welzel, kelle ettekandest tegi ülevaateartikli rahvusringhäälingu teadusportaal Novaator.

Welzel toob oma ettekandes välja, et arusaam, nagu muutuks maailm üha vägivaldsemaks ja ebaturvalisemaks, on ekslik. Pikas perspektiivis valitseb maailmas siiski suundumus rahule ning valikuvõimaluste ja vabaduste avardumisele. Hoolimata sellest, et areng selle poole on alati liikunud kaks sammu edasi ja ühe sammu tagasi.

Selliseid mõtteid on pealtnäha kummastav lugeda, eriti kui need avalduvad samal päeval, mil ajakirjandus käsitleb veel terrorirünnakut Nice'is ja Türgist hakkavad kanduma teated sõjaväelisest riigipöördekatsest. Kuid ainult pealtnäha. Uudised rahutahte ja vabaduste võidukäigust tunduvad olevas karjuvas vastuolus maailmast kanduvate sündmustega ainult väga lühikeses perspektiivis. Tegelikult osutab isegi lihtne terrorirünnakute statistika, et Welzelil on üldiselt õigus.

Terrorismi ideoloogiline külg on küll muutunud – see tähendab, et tänaste terroristide enamik hüüab teistsuguseid loosungeid kui näiteks 40 aastat tagasi –, kuid oma olemuselt jääb terrorism siiski samasuguseks... ja laias laastus kahaneb.

Viimase 45 aasta statistika osutab, et kõige hullem terrorismiaasta oli Euroopas hoopis 1979, mil erinevad separatistlikud ja natsionalistlikud äärmusrühmitused saatsid korda üle 800 rünnaku.

Neist kõige verisemate kätega on oma ingliskeelse nimetuse järgi IRAna tuntud Iiri Vabariiklik Armee. See tappis alates 1970. aastast kokku üle tuhande inimese, peamiselt Põhja-Iirimaal ja mujal Ühendkuningriigis. Baskide ETA ei jää väga kaugele maha oma 700 ohvriga. Põhja-Iirimaal tegutsenud Ulsteri unionistid (ehk Põhja-Iirimaa kuulumist Ühendkuningriiki pooldanud äärmuslased) hoiavad oma kahe eraldi rühmitusega kolmandat ja viiendat kohta kokku 500 ohvriga.

Kui vaadata otsa terrorirünnakute arvule, siis mainitud liikumised koos Korsika iseseisvust – vähemalt ametliku ideoloogia kohaselt – taotlenud äärmuslastega panid 45 aasta sees toime ligikaudu 5000 terrorirünnakut.

Islamiterrorism on tõeline oht, kuid mitte võitmatu

See ei tähenda, et islamiäärmuslaste terrorismi ohtu Euroopas tuleks suhtuda kergekäeliselt.

ISIS, mis viimasel ajal seda terrorismi kõige enam mahitab, on eriti ohtlik selle pärast, et ISISe ideoloogid tunnevad suurepäraselt just Lääne ühiskondades üles kasvanud noorte moslemimeeste hingeelu ja oskavad koostada kihutuskõne, mis õhutab ja kasutab potentsiaalsetes kaasajooksikutes peituvat frustratsiooni ja alaväärsuskompleksi, ühendades religioossed tõlgendused lääneliku märuliõhinaga.

Islamiterrorism on tõeline oht. Küll aga aitab teatud pespektiivitunnetus aru saada sellest, et terroristid ei ole Euroopas võitnud ning erinevad julgeolekujõud üle Euroopa teevad tegelikult juba aastakümneid pidevat, päris professionaalset – ja tulemuslikku – tööd terrorismi takistamiseks.

Ning lõpuks on meie suhtumine ka osa sellest terrorismivastasest võitlusest. Kui hirm meid võidab, on terroristid juba võitnud.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Viktor Trasberg: mõisa köis on pikk
    15:26

    „Vaatamata sajandivanusele oma riigile ja üle veerandsaja aasta pikkusele järjestikusele vaba turumajanduse kogemusele väljenduvad inimesed endiselt moel, nagu Eesti polekski meie riik ja meie ühise huvi esindaja,“ märgib Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Webinar kell 15: tõejärgset ühiskonda lahkavad Lauristin ja Pettai
    13:11

    Täna kell 15.00 toimub infoühiskonna keskuse webinar, mis keskendub tõejärgse ühiskonna teemale vaadates, kuid see mõjutab nii poliitilisi kui isiklikele otsustusprotsessidele.

  • foto
    Rain Kooli: unustage see poliitkorrektsus, jääge lihtsalt korrektseks
    Eile

    „Arvamuste paljusus on väärtus, millest vaba, demokraatliku ühiskonna ajakirjandus kinni hoiab – ka siis, kui selle arvamuste paljususe kasutajad ajakirjanduse esindajaid kusagil sotsiaalmeedias sõimavad. Nii et unustage see väidetav poliitkorrektsuse nõue. Öelge julgesti, mida te mõtlete. Aga olge lihtsalt korrektsed. Elementaarselt viisakad. Näidake, et teil on kombed. Ja mingigi häbitunne puhuks, kui need ununema juhtuvad,” tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli Vikerraadio meediateemalises kommentaaris.

  • foto
    Urmo Kübar: kes on süüdi?
    17.02

    Aarne Mäe Postimehes ilmunud arvamusartikkel “Homofestivali kaval kampaania” sisaldab kaht ekslikku mõttekäiku, millele tahan vastu vaielda.

  • foto
    Kajar Kase: Vene luureafäär võib Trumpile päriselt saatuslikuks saada
    17.02

    Venemaal prostituutide palkamine ei ole isegi ebaseaduslik ja president võib anda välja määrusi, mille kohtud tagasi lükkavad. Aga kui peaks välja ilmuma mõni reaalne tõend Trumpi isiklikust koostööst vene luurega, siis see võib Donald Trumpi presidentuurile saatuslikuks saada, kirjutab ERRi toimetaja Kajar Kase oma kommentaaris.

  • foto
    Rauno Vinni: siseakadeemia kolimisotsus on näide Eesti viletsast poliitikakujundamise kvaliteedist
    17.02

    Sisekaitseakadeemia kaasus on ehe näide – eesmärk on laialivalguv, alternatiive pole tõsiselt kaalutud või avalikkusele selgitatud ja isegi projekti maksumus ei ole üheselt paigas. Kuid koalitsioonis on kolimise otsus eilse seisuga tehtud, märgib Rauno Vinni Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Urmas Vadi: võta endale koduluuletaja
    17.02

    „Paljud võtavad endale kassi, eksootilise ämbliku või lausa boa, inimestele meeldib kellegi lähedus, miks mitte siis võtta endale üks luuletaja majja?” mõtiskleb ERRi toimetaja Urmas Vadi Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Alo Lõhmus: valitsusasutuste koht on pealinnas, aga neis töötamine olgu võimalik ka maakondade elanikele
    15.02

    Vaid riigisisene raudteevõrk suudab linnadevahelisi vahemaid vähendada ning anda inimestele võimaluse osaleda Tallinna tööturul, olgu siis riigiametites või eraettevõtetes, ilma oma kodukohta samal ajal maha jätmata. Realistlik regionaalpoliitika võikski selle endale eesmärgiks seada, tõdeb Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Aivar Hundimägi: miks varjata osalust jäätmefirmas?
    14.02

    Aivar Hundimägi käsitleb tänases Vikerraadio päevakommentaaris Eesti suurima jäätmefirma Eesti Keskkonnateenused omanikeringi, kuhu Äripäeva väitel kuulus suure tõenäosusega Reformierakonna ja IRLiga seotud sõpruskond, kes avalikkuse eest enda ärihuve varjas.

  • foto
    Yana Toom: Uudelepp püüab Keskerakonda rahvuspõhiselt lõhestada
    14.02

    „Eesti suurimal, eri rahvustest inimesi ühendaval erakonnal ei taheta lubada muuta häbiväärset olukorda, kus 6 protsenti elanikkonnast on „tulnukad” – just sõna alien on trükitud halli passi kaanele,” kommenteerib Euroopa parlamendi liige Yana Toom (KE) Annika Uudelepa läinudnädalast arvamuslugu.

  • foto
    Villem Mutt: Narva pole ju Donetsk?!
    13.02

    „Kui juba läinudesmaspäevasest Postimehest võis lugeda, et [Ida-Ukraina] konflikti eskaleerumise taga on eelkõige Ukraina valitsusväed, siis millise vabandusega kasutavad meie välis- ja kaitseminister ning sisuliselt kõikide parlamendiparteide esindajad, kes ammutavad infot ka avalikkusele kättesaamatuist otsekanalitest, rahvusliku telekanali otse-eetrit inimeste desinformeerimiseks?” küsib Villem Mutt oma lugejakirjas.

  • foto
    Rain Kooli: äkki koliks Narva hoopis presidendi residentsi?
    13.02

    Kui tahetakse Põhjamaa olla, siis oldagu Põhjamaa ja rajatagu presidendile residents ilma igasuguste maksumaksja rahaga oma kodu remontimise, ärmatamise ja lühinägeliku pärast mind tulgu või veeuputus mõtlemiseta. Mis aga sisekaitseakadeemiasse puutub, siis hurraaoptimism on riigikaitses kehv sulane ja veel kehvem peremees, leiab ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli.

  • foto
    Annika Uudelepp: kodakondsus – valimiste peapealteema
    10.02

    Jüri Ratase plaan teha kodakondsusest järgmiste valimiste peateema on justkui peapealseis kartulipõllul – efektne vaadata, kuid saabastest nõrgub ikka pori silma, leiab Annika Uudelepp Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Tanel Jan Palgi: kapist välja – miks ma olen Rail Balticu poolt
    10.02

    Euroopa Parlament kaalub igale keskkoolilõpetajale Euroopas ringiseiklemiseks Euroopa InterRaili pileti kinkimist. Paraku pole Eesti, Läti ega Leedu sihtkohtadena InterRaili kaardilgi. Baltikumi kohal asub tühi auk. Hoolimata sellest, et olen andnud oma hääle petitsioonile Rail Balticu vastu, olen Euroopa raudteekaardile jõudmise poolt, kirjutab Austraalia eestlane Tanel Jan Palgi.

  • foto
    Erik Gamzejev: oma elanike laostamine
    08.02

    Olukord, kus Eesti mõistes niivõrd suur linn nagu Kohtla-Järve loovutab riigile 31 mitte kellelegi  vajalikku korterit, illustreerib ühel ajal nii kohalikku haldussuutmatust kui ka riigi regionaalpoliitika läbikukkumist, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio tänases kommentaaris.

  • foto
    Viktor Trasberg: Eesti elanikud pooldavad alkoholireklaami keelamist, aga mitte aktsiisitõuse
    07.02

    Kaks kolmandikku Eesti elanikest on päri alkoholireklaami keelamisega ja peaaegu pool on valmis vähendama alkoholipoodide hulka. Alkoholi aktsiisitõuse pooldab aga vaid kolmandik inimestest, tõdeb Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Efektiivne riik ja kodanike rahulolematus Thatcheri riigi õhendamise näitel
    07.02

    Kui vaadata Ühendkuningriigis eelmisel sajandil toimunud demandariseerimist ja thatcherismi tervikuna, siis see on ajalooline õppetund. Traditsioonidest ja ajaloost eemaldudes ning ideoloogiale keskendudes muutume me kergesti ettevaatamatuteks ratsionalistideks, kes kokkuvõttes võivad saavutada hetkelise edu (mida rahvas justkui ootab), aga pikemas plaanis puudub oskus pöörata lahendused jätkusuutlikuks, kirjutab Tallinna tehnikaülikooli avaliku halduse magistrant Raiko Puustusmaa oma essees.

  • foto
    Mirjam Ruth Loide: tõde lapikust Maast ehk mis Tartu Waldorfgümnaasiumis päriselt toimus
    06.02

    Olen Tartu Waldorfgümnaasiumi 11. klassi õpilane. Kuna viimasel ajal on meedias tekkinud skandaal seoses minu kooli ja portaali Telegram juhi Hando Tõnumaaga, soovin selgitada paari asja.

  • foto
    Rain Kooli: päästkem tuss ja tõmmakem vahepeal Hinge
    06.02

    ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli arutleb tänases Vikerraadio kommentaaris selle üle, kas tõsisele asjale võib tähelepanu tõmmata humoristliku kampaaniaga.

  • foto
    Urmas Reinsalu: vahelejäämise oht roolijoodikuid ei heiduta, sõltuvusravi on tõhusaim vanglas
    05.02

    Iga päev on Eesti teedel 1000-3000 joobes juhti. Paljusid neist vahelejäämine ei heiduta, sest nad teavad, et pääsevad tingimisi karistusega isegi korduva kriminaalses joobes juhtimise korral. See tuleb lõpetada. Kusjuures reaalne vanglakaristus ei takista, vaid just nimelt tõhustab ka sõltuvusravi, vastab Urmas Reinsalu Indrek Sirgi intervjuule

  • foto
    Juhan Kivirähk: praeguses valitsuses tegutsemisest on enim kaotada IRL-il
    04.02

    Eesti poliitika jõujooned on suuresti üles ehitatud vastandumisele, kusjuures ei Reformi- ja Keskerakonna ega SDE ja EKRE vastasseisu eesmärk pole kaaperdada teise poole hääletajaid, vaid mobiliseerida oma toetajaskonda. Ainuke häälte pärast võitlev paar on Vabaerakond ja IRL ning sellest vastandumisest ei võida kumbki, kirjutab Turu-uuringute ASi uuringujuht Juhan Kivirähk kommentaariks värsketele erakondade toetusandmetele.

  • foto
    Indrek Sirk: automaatne šokivangistus ei lahenda joobes autojuhtimise probleemi
    04.02

    Joobes juhte ei ohjelda vangla, vaid vahelejäämise hirm ning teadlikkus oma teo tagajärgedest. Esimese jaoks on vaja tõhusamat järelevalvet, teise jaoks teavitust, koolitusi ja sotsiaalprogramme. Ning alkoholisõltuvuses inimesed vajavad eelkõige ravi, märgib vandeadvokaat Indrek Sirk.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: miks kodakondsusest ei saa järgmiste valimiste põhiteemat
    03.02

    „Ma ei usu, et kodakondsuse teemast saaks järgmiste valimiste võtmeteema. Lääne-Euroopas tehtud uuringud küll näitavad, et vasakpoolsed erakonnad teevad meelsasti algatusi kodakondsuse liberaliseerimiseks ning ka lahtirahvustamiseks, kuid valdavalt jäävad need plaanid soiku siis, kui paremkonservatiivsed jõud paistavad aktiveeruvat,“ leiab Mari-Liis Jakobson Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Rain Kooli: topeltkodakondsus – põhiseaduslik õigus või julgeolekurisk?
    03.02

    Põhjanaabrite juures löövad laineid uudised, mille kohaselt pole Soome ja Venemaa topeltkodakondsusega isikutel Soomes asja teatud ametikohtadele ega pääse nad ka ajateenistuses teatud koolitusharudesse või muul moel riigi julgeoleku seisukohalt tundliku teabe ligi. Rain Kooli kommenteerib.

  • foto
    Tänases Eestis räägitakse rahust rohkem kui osatakse seda tõesti nautida
    03.02

    „Tänases Eestis räägime me rahust rohkem kui oskame seda tõesti nautida. Sõja üle elanud inimesed, ka Eestis, oskasid rahu palju enam nautida. Neile polnud vaja seletada, milleks on rahu hea – rahu oli hea, et elada. Nii lihtne see oligi,“ kirjutab Peeter Järvelaid.

  • foto
    Kaupo Meiel. Käsikirjad võistlustules ei põle
    02.02

    Eile lõppes käsikirjade vastuvõtt Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusele ja neid laekus tublisti üle poolesaja, mis on kvantitatiivselt väga hea tulemus. Käsikirjadega asub nüüd oma rasket tööd tegema žürii, mille otsused võivad otse või kaude määrata päris paljude kirjanike tuleviku.

  • foto
    Madis Kübar: mul on piinlik, et Eesti pealinna juhivad kriminaalsüüdistusega inimesed
    02.02

    Aasta teine pool toob Tallinnasse seoses Euroopa Liidu eesistumisega äärmiselt palju tähtsaid külalisi. Meile antakse võimalus näidata tervele maailmale, et Tallinn on toredaim pealinn Euroopas, suurepärane koht, kuhu reisida ja kus elada. Kuid kriminaalsüüdistusega linnajuhid ei ole tõesti see, millega tahaksime silma paista, kirjutab Tallinna linnavolikogu IRLi fraktsiooni juht Madis Kübar oma arvamusloos.

  • foto
    Brit Tammiste: kergitame saladuseloori laste kogetud vägivallalt
    02.02

    Vägivalla all kannatab tõesti palju enam lapsi, kui me registreeritud kuritegude kaudu teada saame, ning selle tõelise ulatuse väljaselgitamine on keeruline. Siiski tegelevad vägivalla vastu võitlejad Eestis teadmises vägivalla tegeliku ulatusest ja iseloomust, kirjutab justiitsministeeriumi analüüsiosakonna nõunik Brit Tammiste vastuseks Rain Kooli arvamusloole. Lisatud on ka viis linki kohtadele, kus abi saab.

  • foto
    Alo Lõhmus: rahutu Tartu rahu
    01.02

    „Nüüd on aeg käes Eesti riiki sisemiselt ehitama hakata. Läheb ja tehakse see töö hästi, siis võime julgemad kõigi nende pöörangute vastu olla, mis ehk Peipsi taga tulevad. Teisest küljest peame endid piiririikide liidu läbi igasuguste tulevate pöörete vastu kindlustama.“

  • foto
    Jüri Nikolajev: sisekaitseakadeemia kolimine on nagu lõpmatu telesari lollideküla elust
    01.02

    Narvas jälgitakse sisekaitseakadeemia kolimisega kaasnevaid vaidlusi kui eestlaste omavahelist kiskumist, mille sisusse eriti ei süveneta, märgib ERRi korrespondent Jüri Nikolajev oma kommentaaris.