Margit Sutrop: õnnelikuks teeb mõtestatud eluvaade

TÜ filosoofiateaduskonna dekaan Margit Sutrop (Foto: Sven Paulus / ERR Novaator)
Tiia Kõnnussaar
11.08.2016 21:18
Rubriik: Arvamus

Reedel, 12. augustil arutletakse arvamusfestivali väärtuspõhise hariduse laval teemal „Kas väärtuspõhine juhtimine Eestis on võimalik?“ Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan ja filosoofiaprofessor Margit Sutrop loob intervjuus ERRile seoseid väärtuste ja õnneliku elu vahel.

Võib tunduda, et väärtustest räägitakse justkui liiga palju. Ometi on just väärtused need, mis panevad meid tegutsema, annavad meie tegudele suuna ja aluspõhja. Ka meediapilti jälgides võib näha, et kõige suuremad konfliktid ühiskonnas on tingitud väärtuste kokkupõrkest – või sellest, et inimeste isiklikud väärtused on väärtuste hierarhias erinevatel positsioonidel.

Küllap oleme kõik kogenud, et oma väärtustega kooskõlas elamine toob südamesse rahu, nendega vastuollu minnes aga võib hing haigeks jääda. Väärtustest ei saa niisiis üle ega ümber ei isikliku eluga rahulolu saavutamisel ega ka organisatsiooni hea käekäigu poole püüeldes.

Professor Margit Sutrop, mida me õigupoolest mõistame väärtuspõhise juhtimise all?

Väärtuspõhine juhtimine tähendab organisatsiooni juhtimist ühiste väärtuste kaudu.

Kust need ühised väärtused tulevad? Mõnel puhul võib näiteks juht öelda, et mina arvan, et meie organisatsiooni ühised väärtused on sellised ja sellised, ning et kõik peavad nende järgi toimima. See on pigem autoritaarne lähenemine.

Paljudel juhtudel on olemas ka organisatsiooni ühised tajutud väärtused, millest ehk polegi palju räägitud, aga inimesed saavad tunnetuslikult aru, et see on see, mis neid ühendab, ja järgivad neid, ilma et need oleksid välja öeldud. Näiteks on väärtus pühendumus, töö kõrge kvaliteet ja sõbralik suhtumine üksteisesse.

Ja lõpuks võib olla ka nii, et see on teadlik kokkuleppimine, sõnastamine: tajutud väärtused pannakse kirja või tehakse läbi protsess, mille käigus otsitakse üheskoos, mis on organisatsiooni ühised väärtused. Viimast kasutatakse sageli just siis, kui on kas loomisel uus organisatsioon või polda rahul senise toimimisega ning tahetakse teha teisiti.

Seega võib öelda, et väärtuspõhine juhtimine on juhtimine väärtuste alusel.

Väärtused on olulised, kuna need mõjutavad meie otsuseid ja seda, mida ja kuidas me midagi teeme. Väärtused võivad omavahel põrkuda ja tuleb teha valikuid. Enamasti teatakse organisatsioonides, mis on neile oluline, küsimus on pigem selles, mida esiplaanile seada. Ja töökollektiivis võivad ses osas olla erinevad arusaamad.

Näiteks – kas oluline on töö kiiresti valmis saada või on tähtajast kinni pidamisest olulisem töö hea kvaliteet? Ideaaljuhul muidugi võiks püüda mõlemat. Aga alati pole see võimalik ja siis tekib konflikt, mida saaks ennetada, kui need asjad oleksid varem kokku lepitud.

Kui rääkida väärtuspõhisest juhtimisest, siis mis on need olulisemad märksõnad, millele juht võiks toetuda?

Väärtuspõhine juhtimine põhineb koostööl: kui meil on ühiselt kokku lepitud väärtused, siis see eeldab, et me peame koos neist kinni pidama; koostöö ongi meie peamine väärtus.

Teine väärtuspõhise juhtimise märksõna võiks olla usaldus.

Väga oluline väärtus on lojaalsus – mitte pime lojaalsus juhile, vaid lojaalsus organisatsioonile. Sel juhul tunnevad inimesed end organisatsiooni osana. Juht võib soovida, et organisatsioonis töötatakse pühendunult, aga kui inimesed ei armasta oma tööd ja tulevad tööle vastumeelselt, ei anna ka sõnastatud ühised väärtused tulemusi, sest inimesed töötavad vastu.

Seega on äärmiselt tähtis, et inimesed tahavad neid väärtusi järgida: et nad tahavad, et ettevõttel läheks hästi ja töötavad selle nimel, teevad koostööd, usaldavad üksteist ja on ettevõttele lojaalsed.

Mida selleks teha, et kõik töötajad organisatsiooni väärtusi ühtviisi mõistaksid ja neid ka au sees peaksid?

Väärtuspõhise juhtimise ohjad on juhi kui liidri käes. Seetõttu peab ka juht ise kandma neid väärtusi, elama neid väärtusi, mida ta organisatsioonis oluliseks peab. Teine eeltingimus on kollektiivi ühine tahe. Seega on võtmeküsimus, kuidas inimesi sellesse protsessi kaasata, et inimesed tahaksid töötada väärtuspõhiselt toimivas organisatsioonis.

Esiteks on tähtis, et väärtused oleksid kõigile ühtviisi arusaadavad ja et inimesed märkaksid, kuidas väärtused on nende toimimise aluseks.

Teiseks on tähtis kaasamine. Sageli arvatakse, et kaasamine ongi see, kui juht informeerib: räägib oma otsustest, räägib, mida ta peab oluliseks. Kuid informeerimine on vaid üks osa kaasamisest. Teine, mida just sageli meie organisatsioonides ei tehta, on organisatsiooni liikmete võimestamine, nende hääle kuulamine ja otsuste tegemisel inimeste arvamuste arvestamine. Et organisatsiooni liikmed saaksid otsuseid vastu võtta, peab neile andma piisavalt informatsiooni.

Lõpuks on aga tähtis väärtuste järgi elamise võimalikuks tegemine. Kui sõnades väärtustatakse autonoomiat, aga tegelikkuses pigem nõutakse allumist, siis muutub väärtuspõhine juhtimine farsiks.

Millist kasu saavad organisatsioonid väärtuspõhisest juhtimisest?

Sokrates ütleb isegi nii, et mõtestamata elu ei ole väärt elamist. See on seotud õnne küsimusega. Kui inimene oma isiklikus elus mõtiskleb selle üle, kes ta on ja millist elu ta tahab elada, aitab see õnnelikumat elu elada.

See võib endaga tuua ka valulikkust, kahtlemist ja kõhklusi, isegi rahulolematust oma eluga, kuid mõtlev inimene – nagu leiab Sokrates – on siiski õnnelikum kui õnnelik siga, kes mudas püherdab. Organisatsiooni puhul võib öelda, et mõtestamata tegevus ei aita organisatsiooni heaolule kaasa. Väärtuspõhine juhtimine ongi mõeldud selleks, et tagada organisatsiooni heaolu ja selle eesmärkide saavutamine, mis aitab nii juhil kui kõigil selle liikmetel elada õnnelikumat elu.

Ka siin on see seotud õnne teemaga. Väärtuspõhist juhtimist ei saa oma organisatsioonis juurutada juht, kes ei ole ise õnnelik. Kui juht on stressis, närviline, kohustuste ja konfliktide koorma all, tema isiklik elu logiseb jne, siis ei tule väärtuspõhisest juhtimisest midagi välja.

Juhi ülesanne on mitte ainult hoolitseda organisatsiooni väärtuste sõnastamise eest, vaid aidata kollektiivis enda ümber üles ehitada sotsiaalselt toetavaid suhteid. Selleks peab ta aga kõigepealt hoolitsema selle eest, et ta oleks ise õnnelik.

Väärtused, mida organisatsioon enese jaoks sõnastab, on seotud nii sellega, mida tahetakse saavutada, kui ka sellega, milline organisatsioon tahetakse olla. Viimane on seotud organisatsioonikultuuriga: kuidas teistele paistetakse, millised seesmiselt ollakse, milline on organisatsioon või kollektiiv, kus on hea olla.

Heaolu on samuti seotud eesmärkidega, mida saavutada tahetakse: õnnelikud inimesed teevad paremat tööd. Väärtuspõhine juhtimine on väga palju seotud sellega, kuidas inimesed tajuvad seda, mida nad teevad: kas see tundub mõttekas, kas teised hindavad seda, kas tehakse seda, mida osatakse kõige paremini teha.

Juht peab suutma organisatsiooni eesmärke üheskoos läbi rääkida, kuid ka märgata, kellel on millised oskused, teadmised ja soov mingit tööd hästi teha. Kui inimesed teevad tööd, milles nad on head ja mis neile sobib, on see kogu organisatsiooni edu pant.

Väärtuspõhise juhtimise protsess on teatud mõttes ringikujuline: see tähendab pidevat monitoorimist, kas praktikad vastavad väärtustele. See on väga aeganõudev ja kestev ning hõlmab endas ka personalivalikut, inimeste toetamist, abi konfliktide lahendamisel ja mõnikord ka valusaid otsuseid, kui töötaja ei jaga organisatsiooni väärtusi. Kuidas me peame koosolekuid, kuidas võtame vastu otsuseid, kuidas tunnustame – kas järgime ka siin oma organisatsiooni väärtusi?

Mõnikord võivad isiklikud väärtused organisatsiooni väärtustest erineda?

Tõepoolest, väärtuspõhisest juhtimisest rääkides on vaja meeles pidada, et meil võivad väärtused olla mitmel eri tasandil. Kõigepealt, igal inimesel on oma isiklikud väärtused, millest ta elus juhindub. Mõnikord on need endale selgelt sõnastatud, teinekord aga me ei mõtle neile väärtustele, kuigi toimime nende järgi. Oleks hea ikkagi kõigepealt oma isiklikke väärtusi mõista.

Teine, millele väärtuspõhine juhtimine saab toetuda, on professionaalsed väärtused. Kuigi kiirabiarst võib pidada valeks alkoholi kuritarvitamist, ei saa ta professionaalina keelduda aitamast inimest, kes on oma tervise joomisega hukka keeranud. Õpetaja võib sisimas valeks pidada samasooliste kooselu, ent õpetajana peab ta järgima võrdse kohtlemise printsiipi.

Kolmandaks on igal organisatsioonil oma väärtused, mille järgi toimivad kõik selle organisatsiooni liikmed, kes võivad olla eri ametialade esindajad oma kutse-eetika ja isiklike väärtustega.

Ja lõpuks on olemas ühiskonna väärtused, mis loovad organisatsioonidele üldise toimimiskonteksti. Nii et väärtuspõhise juhtimise puhul on oluline saada aru neist erinevatest väärtuste tasanditest, tuvastada kohti, kus eri tasandite väärtused võivad minna vastuollu, nende üle arutada koosolekutel ja koolitustel, et väärtuste rolli ja tähtsust paremini mõista.

Oletame, et vastloodud ettevõtte juht tahab, et organisatsioonis oleksid kindlad väärtused, millest kõik ühtviisi juhenduksid. Mis on komistuskivid, mida sellistel puhkudel kõige sagedamini ette tuleb?

Kõigepealt tuleb endale aru anda, et väärtustel põhineva kollektiivi ehitamine algab juhist endast ja see on pikk protsess. See nõuab kannatlikkust ja üksmeelt; ühest koolitusest ei piisa. Sellele pole mõtet läheneda hurraa-entusiasmiga ja loota, et kõik läheb nagu lepase reega. Kiirustamine, liiga kõrged ootused üksteisele, üleidealiseerimine või ka suurte sõnade tegemine, mille taga midagi ei ole, ei aita püsivale väärtuspõhisele juhtimisele kuidagi kaasa.

Sageli jääb väärtuspõhine juhtimine kinni ka juhi vähese empaatiavõime taha: ei märgata, kuidas end tunnevad organisatsiooni liikmed. Juhtimisraamatutes kirjutatakse, et väärtused viivad otsusteni, otsused viivad tegudeni, teod viivad eesmärgi ja mõjuni. Ent see ei ole nii lihtne – kogu seda protsessi ümbritseb justkui peenike võrk inimeste tunnetest ja mikrotasandil vastastikusest toimimisest, mida on oluline mõista ja märgata.

Väärtuspõhine juhtimine võiks olla pigem eesmärk. See toetab organisatsioone ja annab tunde mõtestatud elust, annab heaolutunde. Väärtusi ei saa sundida või peale suruda, aga kui inimesed tunnevad jagatud väärtusi, siis pakub see rahulolu igale organisatsiooni liikmele.

See on pikk protsess: aeda tuleb harida, istutada ja külvata, vesivõsud ja närtsinud õied ära lõigata, vett ja valgust anda, umbrohi ning võsa tuleb välja rookida. Aga kõik ei ole ka aedniku kätes, sest ikka tuleb torme ja tuuli või tabab öökülm või künnavad metssead peenrad segamini.

Nii nagu ükski aed ei saa kunagi valmis, ei saa ka ükski organisatsioon valmis. See nõuab pidevat mõtestatud hoolt.

Artikkel on sissejuhatus Paides toimuva arvamusfestivali arutellu ”Kas väärtuspõhine juhtimine Eestis on võimalik?”, mis leiab aset reedel, 12. augustil väärtuspõhise hariduse laval. Arutlevad:

Andres Juur (SA Teaduskeskus AHHAA tegevjuht, Unistuste Tööandja 2016 võitja)
Riina Müürsepp (Pärnumaa Kutsehariduskeskuse direktor, “Eestimaa õpib ja tänab” Aasta õppeasutuse juht 2013);
Alvar Lumberg (Transferwise`I arendusjuht)
Margit Sutrop (Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan, eetikakeskuse juhataja)
Moderaator: Kati Tikenberg (Noored Kooli vilistlane, ettevõtja - Aeternum Koolitus ja konsultatsioonid)
Korraldab: Tartu Ülikooli eetikakeskus, Mari-Liis Nummert (Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektijuht)

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Andrey Krashevskiy: Prantsusmaa suhtumine Venemaasse võib peagi kardinaalselt muutuda
    03.12

    Prantsusmaa presidendivalimistel on favoriitideks kujunenud kaks Vene-meelset kandidaati. Seega seisavad — hoolimata sellest, kumb neist valimised võidab — Prantsusmaa poliitikas peatselt ees tõsised muutused, mis puudutavad kogu Euroopa Liitu. Isegi kui praegu on veel lahtine, millist rolli tulevane Prantsusmaa hakkab EL-is mängima, võib lähitulevikus vägagi küsitavaks osutuda EL-i ühtne vastasseisukurss Venemaaga, kirjutab ERRi veebiuudiste toimetaja Andrey Krashevskiy.

  • foto
    Annika Uudelepp: Jüri Ratase kolm vaala
    02.12

    Millised on need ”kolm vaala”, millele tuginedes Jüri Ratas õnnestuks nii peaministri kui erakonnajuhina? Poliitikauuringute keskuse Praxis riigivalitsemise ekspert Annika Uudelepp vastab.

  • foto
    Kaupo Meiel: meie maailmavaade on mulgi kapsas
    01.12

    Tänapäeva inimeste jaoks on religioonid, argimütoloogia ning turundus ammu kõik segamini nagu puder ja kapsad. Aga vahest pole laiemas plaanis vähimatki vahet, kas rahu ja rõõmu sõnumit kannab preester või jõuluvana, peaasi, et see kohale jõuab, mõtiskleb kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Jaanus Kangur: veel Castrost ehk kuubalased ei allu kapitalistlikule õnne mudelile
    01.12

    Kuubalaste hoiakud äsja surnud Fidel Castro suhtes pole mustvalged, vaid sisaldavad mitmeid värve ning seda ühekorraga ja samaaegselt. Kuubalased on muidugi ise sama vastuolulised ning selles mõttes saan ma aru ka Edward Lucase pahameelest Castro surma järgsete reaktsioonide peale. Kuubalased lihtsalt ei allu kapitalistlikule õnne mudelile, kirjutab regiooniantropoloog Jaanus Kangur oma arvamusloos.

  • foto
    Erik Gamzejev: Ida-Viru jaoks unistuste valitsus
    30.11

    Värske valitsus on Ida-Virumaa seisukohalt unistuste valitsus, sest kunagi varem ei ole Toompeal võimul olnud sellist koalitsiooni, kel oleks nii suur Ida-Viru elanike toetus. Loodetavasti ei nurja Ida-Viru poliitikutega seotud skandaalid praegust erakordset võimalust maakonna areng hooga käima tõmmata, märgib peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Viktor Trasberg: (õlle)keisririigi sünd
    29.11

    Eestis käib haarav arutelu õlle aktsiisitaseme üle, millest näib sõltuvat kogu Eesti ja vist ka Läti saatus.

  • foto
    Kindralleitnant Terras: sõda ei ole kunagi ilus
    29.11

    Kuigi 100 aastat tagasi ümbritses sõda parasjagu romantiline oreool, on selle tegelikkus alati immutatud tule, suitsu ja verega. Sõditakse poliitiliste aadete ja eesmärkide nimel, kuid need ei anna tuld, kaeva kaitsekraave ega torka täägiga. Seda tegid ja teevad reaalsed, lihast ja luust inimesed. Mõeldes tänastele probleemidele ja ohtudele on kasuks ja toeks see, kui vaatame tagasi nüüd peaaegu sajandi taha ja ammutame jõudu meie eelkäijate vaprusest ja kindlameelsusest, tõdeb kaitseväe juhataja Riho Terras.

  • foto
    Rain Kooli: sõnavabaduse katkedes on vesi ahjus – või inimesed
    28.11

    Kui sõnavabaduse veniv kumm ühel hetkel pauguga lõhkeb – näiteks siis, kui vihkamine ja verbaalrünnakud viivad demokraatliku riigikorra lagunemiseni –, jäävad sellest lõpuks ilma kõik, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli ja loetleb neli sõnavabadust ähvardavat ohtu.

  • foto
    Mari Öö Sarv: lõputu hoolimise hooaeg
    27.11

    See on juba alanud. Jõulukampaaniad heategudeks. Näiteks tuli minu motoklubi postkasti kiri üleskutsega viia jõulude ajal lastekodulastele kommi. Varsti selgub, mille ostmiseks tänavuse ”Jõulutunneli” annetused lähevad, ja toidupoodide kassadesse tulevad müügile väikesed kellukesed, mille ostmisega toetad beebidele selle masina ostmist, mis teeb “bing!”

  • foto
    Toomas Alatalu järelehüüe Fidel Castrole
    26.11

    Väliskommentaator Toomas Alatalu räägib Kuuba kauaaegse valitseja Fidel Castro rollist maailma ajaloos.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: Reformierakond peab muutuma mänedžerist diskuteerijaks
    26.11

    Opositsioonis ei tööta enam need suhtekorralduslikud knihvid, millega valitsuses harjunud oldi. Samas ei pruugi uue valitsuse maailmavaade Reformierakonnale üldse nii vastumeelne olla kui jutud vasakpöördest aimata lasevad, märgib politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Ester Vilgats: aga kui ei müüks autot juhiloata ostjale
    25.11

    Tõepoolest. Mis oleks, kui teeks sellise radikaalse otsuse, et autot saaks osta üksnes inimene, kellel on juhiluba, täpsemalt öeldes juhtimisõigus. Sest auto selle juhtimiseks vajalike oskusteta inimese käes on niisama ohtlik kui tulirelv, kirjutab ERRi Pärnu korrespondent oma arvamusloos.

  • foto
    Eva Lepik: kes kaitseb loominguvabadust autorikaitsjate eest?
    25.11

    Nn panoraamivabaduse - ehk ehitiste, skulptuuride ja muude avaliku ruumi kunstiteoste vaba pildistamise-filmimise ning nende jäädvustiste jagamise - vastu võitlemine on kasulik eelkõige autorikaitseühingutele, mitte autoritele endile, osutab MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse liige Eva Lepik oma arvamusloos.

  • foto
    Alo Lõhmus: millal jõuame kommunismi?
    23.11

    Kas olete märganud, millise innuga püüavad toidupoed viimasel ajal juurutada automaatkassasid? See ongi otse meie silme all arenev robotite pealetung, toonitab Alo Lõhmus oma arvamusloos ja soovib tere tulemast peatsesse tööjärgsesse ühiskonda.

  • foto
    Andres Siplane: eliit eliidi vastu ehk Vilfredo Pareto naerab viimasena
    23.11

    Viimasel ajal on mitmel pool maailmas olnud valimistel edukad valitseva eliidi vastased poliitilised liikumised. Murettekitav oleks justkui see, et haritud ja haldusvõimelise establishment’i asemele trügivad harimatud laamendajad. See tuletab meelde Itaalia sotsiaalteadlase Vilfredo Pareto (1848 – 1923) eliiditeooriat, mille väljatöötaja kahtlemata itsitab seda kõike teispoolsusest nähes pihku.

  • foto
    Peep Nemvalts: teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses
    22.11

    Kui rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, on emakeelne teadus oma kultuuri ja hariduse arenguks iga rahva jaoks hädavajalik, leiab Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

  • foto
    Rain Kooli: mesilaspesa nimega Eesti ehk väärtõlgendus vasakpöördest
    21.11

    Eesti pöördub vasakule! Läänemeelne valitsus kukutatud! Kremli-meelne koalitsioon võtab võimu! -stiilis sõnumite kandumine välisriikide meediaväljaannetesse on hea meeldetuletus selle kohta, kui piiratud on tihtipeale meie endi arusaam teistes riikides toimuvast ning sealsetest mehhanismidest, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

  • foto
    Jüri Nikolajev: kas sellist valitsust me tahtsimegi?
    21.11

    Uue valitsusliidu koalitsioonilepe on Narva elanikele pigem pettumus. Vene koolidele eesti keele õppes leevendust ei anta, kodakondsusetuse probleem ei lahene ja vastuseis Venemaaga jätkub, märgib ERRi Ida-Virumaa korrespondent Jüri Nikolajev oma kommentaaris.

  • foto
    Liisi Moosaar: loomadest „hoolimisel“ ja hoolimisel on vahe
    21.11

    Suur osa inimestest nimetab end loomasõpradeks. Kellel on kodus armastatud kass ja kes tõdeb, et naabri koer on täitsa tore; kellele meeldib pidevalt loomaaias käia ja kes külastab hea meelega loomatsirkusi. Pole harvad ka olukorrad, kus maani rebasekasukas proua tormab chihuahuaga tema kaotamise hirmus keset ööd loomade kiirabikliinikusse või tänavatelt kodutuid lemmikloomi päästev perekond sööb pidulikel sündmustel hanemaksapasteeti foie gras´d.

  • foto
    Anu Viltrop ja Laur Raudsoo: mis oleks, kui suhtleks ühel nädalal oma naabritega?
    19.11

    Kui soovid elada täiesti omaette ja eraldi, siis korter suures kortermajas on kõige kindlam valik. Tihedalt üksteisega kõrvuti elades on kergem üksteist mitte märgata ja kaasinimesed tähelepanuta jätta.

  • foto
    Samost ja Hussar: USA gigantidele kuuluv sotsiaalmeedia viib Eestist meeletult reklaamiraha
    18.11

    Facebooki ja Google’i taolistele sotsiaalmeediagigantidele liigub Eestist tohututes kogustes reklaamiraha, mida saaks kasutada Eesti ajakirjanduse arendamiseks. Mida rohkem inimesed traditsioonilise ajakirjanduse asemel sotsiaalmeediasse kanduvad, seda suuremat kasu saavad tegelikult USA päritolu suurfirmad, tõdesid peatoimetajad Lauri Hussar ja Anvar Samost Tallinnas rahuvsvahelisel meediakonverentsil.

  • foto
    Annika Uudelepp: kaitseventiilivalitsus
    18.11

    Homme peaks olema see päev, kui Keskerakonna, sotsiaaldemokraatliku erakonna ja IRL-i volikogu kiidab heaks uue koalitsioonilepingu. Ükskõik, mis seal kirjas on, nimetavad need kolm erakonda seda mingi särava nimega ning valitsusest välja puksitud Reformierakond manab vasakpööret ja idameelsuse võidukäiku.

  • foto
    Michael Steel: võtnuks meedia Trumpi algusest peale tõsiselt, võinuks valimistulemus teine olla
    18.11

    Meedia suutmatus näha Donald Trumpi valimiskampaania alguses tema eduvõimalust ning teda ka vastava kriitikameelega kohelda võis otsustada USA valimistulemuse, leiab endine ajakirjanik ja strateegilise kommunikatsiooni ekspert Michael Steel.

  • foto
    Juhan Kivirähk: vene valija ei orienteeru enam Savisaare järgi
    18.11

    Võib küsida, kas venekeelne valija enam orienteerubki väga palju selle järgi, mida arvab asjadest Edgar Savisaar. Pigem jälgivad nad, kuhu positsioneerivad ennast uues olukorras Yana Toom ja Mihhail Kõlvart, märgib oma kommentaaris erakondade toetusuuringutele Juhan Kivirähk.

  • foto
    Janek Mäggi: vasak ei tohi teada, mida parem teeb!
    17.11

    Heategevusmaailma võlu on kohati valus isetus. Tunnustuse jagamine ei ole patt, kuid selle lunimine on häbiasi, kirjutab Janek Mäggi oma arvamusloos.

  • foto
    Urmas Vadi: seisev mees
    17.11

    Eesti mees ei tantsi, ei kelguta, eesti mees seisab, kirjutab Urmas Vadi oma kommentaaris.

  • foto
    Lugejakiri: USA küsitlused ei eksinud, vaid hoopis mõjutasid valimistulemust
    17.11

    Kuna valitseb reaalne oht, et USA presidendivalimiste ootamatu tulemus viib Eesti poliitikud ekslikule järeldusele, et Donald Trumpi poolt valimiskampaanias kasutatud lähenemine toimib ning küsitlusi ei saa enam üldse usaldada, siis tasub vaadata seda tulemust nüüd veidi lähemalt.

  • foto
    Erik Gamzejev: leping sigatsejaga − helgema tuleviku nimel
    16.11

    Kas Keskerakonna poolt Tallinnas ja Ida-Viru linnades viljeletud valitsemisstiil saab omaseks ka praegu loomisel olevas uues Eesti valitsusliidus, küsib peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Peeter Järvelaid: riigi- ja auto juhtimisest Eesti poliitilises kultuuris
    16.11

    Eesti liiklusseaduses on kirjas põhimõte, mis kohustab juhti juhtima transpordivahendit vastavalt tee- ja ilmaoludele. Ilmselt samamoodi võiks olla ideaalis riigi juhtimisega: et need inimesed, keda rahvas volitab riigi juhtimisel osalema, oleksid esiteks professionaalid ja need juhid arvestaks juhtimisel kindlasti tähelepanelikult meid ümbritsevate oludega.

  • foto
    Viktor Trasberg: Eesti Pank ületas majandusarengu raportiga oma volitusi ja kahjustas oma usaldusväärsust
    15.11

    Asjatundjad on valmis saanud (varsti endise) peaministri tellitud majandusarengu raporti. Teema on kahtlematult huvitav ja ülimalt päevakohane. Samas – mingit imerohtu me siit ei leia ning raport jätab paiguti vastuolulise ning deklaratiivse mulje.

täna etv-s

foto
Välisilma dokk Terroristuudiod (Terror Studios, Prantsuse 2016) (1)
Täna 22:10

Oma ootamatu ja kogu maailma šokeerinud ilmumise järel on ISIS suutnud end tõestada kui üks kõige tõhusamaid ning jõhkramaid terroriorganisatsioone, mis kunagi eksisteerinud. Ent ilma efektiivse propagandata poleks see kaugeltki võimalik olnud. Kuidas toimib Islamiriigi propagandamasin? Millist sõnumit soovivad nad oma järgijatele ja maailmale edastada?

täna raadio 2-s

foto
Agenda: Euroopa parempopulistid

Kell 13, saatejuht Eeva Esse

Miks on parempopulistid Euroopas aina suuremat toetust saamas? Selgitab Välispoliitika Instituudi vanemuurija Aap Neljas.

Tartust saab idufirmanduse keskus. Mida see täpsemalt tähendab, räägib sTARTUp Day ürituse algataja Andres Kuusik.

Terves kehas terve vaib tutvustab treener Sandra Raju treenimise advendikalendrit.

R2 aastahiti hääletus