Margit Sutrop: õnnelikuks teeb mõtestatud eluvaade

TÜ filosoofiateaduskonna dekaan Margit Sutrop (Foto: Sven Paulus / ERR Novaator)
Tiia Kõnnussaar
11.08.2016 21:18
Rubriik: Arvamus

Reedel, 12. augustil arutletakse arvamusfestivali väärtuspõhise hariduse laval teemal „Kas väärtuspõhine juhtimine Eestis on võimalik?“ Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan ja filosoofiaprofessor Margit Sutrop loob intervjuus ERRile seoseid väärtuste ja õnneliku elu vahel.

Võib tunduda, et väärtustest räägitakse justkui liiga palju. Ometi on just väärtused need, mis panevad meid tegutsema, annavad meie tegudele suuna ja aluspõhja. Ka meediapilti jälgides võib näha, et kõige suuremad konfliktid ühiskonnas on tingitud väärtuste kokkupõrkest – või sellest, et inimeste isiklikud väärtused on väärtuste hierarhias erinevatel positsioonidel.

Küllap oleme kõik kogenud, et oma väärtustega kooskõlas elamine toob südamesse rahu, nendega vastuollu minnes aga võib hing haigeks jääda. Väärtustest ei saa niisiis üle ega ümber ei isikliku eluga rahulolu saavutamisel ega ka organisatsiooni hea käekäigu poole püüeldes.

Professor Margit Sutrop, mida me õigupoolest mõistame väärtuspõhise juhtimise all?

Väärtuspõhine juhtimine tähendab organisatsiooni juhtimist ühiste väärtuste kaudu.

Kust need ühised väärtused tulevad? Mõnel puhul võib näiteks juht öelda, et mina arvan, et meie organisatsiooni ühised väärtused on sellised ja sellised, ning et kõik peavad nende järgi toimima. See on pigem autoritaarne lähenemine.

Paljudel juhtudel on olemas ka organisatsiooni ühised tajutud väärtused, millest ehk polegi palju räägitud, aga inimesed saavad tunnetuslikult aru, et see on see, mis neid ühendab, ja järgivad neid, ilma et need oleksid välja öeldud. Näiteks on väärtus pühendumus, töö kõrge kvaliteet ja sõbralik suhtumine üksteisesse.

Ja lõpuks võib olla ka nii, et see on teadlik kokkuleppimine, sõnastamine: tajutud väärtused pannakse kirja või tehakse läbi protsess, mille käigus otsitakse üheskoos, mis on organisatsiooni ühised väärtused. Viimast kasutatakse sageli just siis, kui on kas loomisel uus organisatsioon või polda rahul senise toimimisega ning tahetakse teha teisiti.

Seega võib öelda, et väärtuspõhine juhtimine on juhtimine väärtuste alusel.

Väärtused on olulised, kuna need mõjutavad meie otsuseid ja seda, mida ja kuidas me midagi teeme. Väärtused võivad omavahel põrkuda ja tuleb teha valikuid. Enamasti teatakse organisatsioonides, mis on neile oluline, küsimus on pigem selles, mida esiplaanile seada. Ja töökollektiivis võivad ses osas olla erinevad arusaamad.

Näiteks – kas oluline on töö kiiresti valmis saada või on tähtajast kinni pidamisest olulisem töö hea kvaliteet? Ideaaljuhul muidugi võiks püüda mõlemat. Aga alati pole see võimalik ja siis tekib konflikt, mida saaks ennetada, kui need asjad oleksid varem kokku lepitud.

Kui rääkida väärtuspõhisest juhtimisest, siis mis on need olulisemad märksõnad, millele juht võiks toetuda?

Väärtuspõhine juhtimine põhineb koostööl: kui meil on ühiselt kokku lepitud väärtused, siis see eeldab, et me peame koos neist kinni pidama; koostöö ongi meie peamine väärtus.

Teine väärtuspõhise juhtimise märksõna võiks olla usaldus.

Väga oluline väärtus on lojaalsus – mitte pime lojaalsus juhile, vaid lojaalsus organisatsioonile. Sel juhul tunnevad inimesed end organisatsiooni osana. Juht võib soovida, et organisatsioonis töötatakse pühendunult, aga kui inimesed ei armasta oma tööd ja tulevad tööle vastumeelselt, ei anna ka sõnastatud ühised väärtused tulemusi, sest inimesed töötavad vastu.

Seega on äärmiselt tähtis, et inimesed tahavad neid väärtusi järgida: et nad tahavad, et ettevõttel läheks hästi ja töötavad selle nimel, teevad koostööd, usaldavad üksteist ja on ettevõttele lojaalsed.

Mida selleks teha, et kõik töötajad organisatsiooni väärtusi ühtviisi mõistaksid ja neid ka au sees peaksid?

Väärtuspõhise juhtimise ohjad on juhi kui liidri käes. Seetõttu peab ka juht ise kandma neid väärtusi, elama neid väärtusi, mida ta organisatsioonis oluliseks peab. Teine eeltingimus on kollektiivi ühine tahe. Seega on võtmeküsimus, kuidas inimesi sellesse protsessi kaasata, et inimesed tahaksid töötada väärtuspõhiselt toimivas organisatsioonis.

Esiteks on tähtis, et väärtused oleksid kõigile ühtviisi arusaadavad ja et inimesed märkaksid, kuidas väärtused on nende toimimise aluseks.

Teiseks on tähtis kaasamine. Sageli arvatakse, et kaasamine ongi see, kui juht informeerib: räägib oma otsustest, räägib, mida ta peab oluliseks. Kuid informeerimine on vaid üks osa kaasamisest. Teine, mida just sageli meie organisatsioonides ei tehta, on organisatsiooni liikmete võimestamine, nende hääle kuulamine ja otsuste tegemisel inimeste arvamuste arvestamine. Et organisatsiooni liikmed saaksid otsuseid vastu võtta, peab neile andma piisavalt informatsiooni.

Lõpuks on aga tähtis väärtuste järgi elamise võimalikuks tegemine. Kui sõnades väärtustatakse autonoomiat, aga tegelikkuses pigem nõutakse allumist, siis muutub väärtuspõhine juhtimine farsiks.

Millist kasu saavad organisatsioonid väärtuspõhisest juhtimisest?

Sokrates ütleb isegi nii, et mõtestamata elu ei ole väärt elamist. See on seotud õnne küsimusega. Kui inimene oma isiklikus elus mõtiskleb selle üle, kes ta on ja millist elu ta tahab elada, aitab see õnnelikumat elu elada.

See võib endaga tuua ka valulikkust, kahtlemist ja kõhklusi, isegi rahulolematust oma eluga, kuid mõtlev inimene – nagu leiab Sokrates – on siiski õnnelikum kui õnnelik siga, kes mudas püherdab. Organisatsiooni puhul võib öelda, et mõtestamata tegevus ei aita organisatsiooni heaolule kaasa. Väärtuspõhine juhtimine ongi mõeldud selleks, et tagada organisatsiooni heaolu ja selle eesmärkide saavutamine, mis aitab nii juhil kui kõigil selle liikmetel elada õnnelikumat elu.

Ka siin on see seotud õnne teemaga. Väärtuspõhist juhtimist ei saa oma organisatsioonis juurutada juht, kes ei ole ise õnnelik. Kui juht on stressis, närviline, kohustuste ja konfliktide koorma all, tema isiklik elu logiseb jne, siis ei tule väärtuspõhisest juhtimisest midagi välja.

Juhi ülesanne on mitte ainult hoolitseda organisatsiooni väärtuste sõnastamise eest, vaid aidata kollektiivis enda ümber üles ehitada sotsiaalselt toetavaid suhteid. Selleks peab ta aga kõigepealt hoolitsema selle eest, et ta oleks ise õnnelik.

Väärtused, mida organisatsioon enese jaoks sõnastab, on seotud nii sellega, mida tahetakse saavutada, kui ka sellega, milline organisatsioon tahetakse olla. Viimane on seotud organisatsioonikultuuriga: kuidas teistele paistetakse, millised seesmiselt ollakse, milline on organisatsioon või kollektiiv, kus on hea olla.

Heaolu on samuti seotud eesmärkidega, mida saavutada tahetakse: õnnelikud inimesed teevad paremat tööd. Väärtuspõhine juhtimine on väga palju seotud sellega, kuidas inimesed tajuvad seda, mida nad teevad: kas see tundub mõttekas, kas teised hindavad seda, kas tehakse seda, mida osatakse kõige paremini teha.

Juht peab suutma organisatsiooni eesmärke üheskoos läbi rääkida, kuid ka märgata, kellel on millised oskused, teadmised ja soov mingit tööd hästi teha. Kui inimesed teevad tööd, milles nad on head ja mis neile sobib, on see kogu organisatsiooni edu pant.

Väärtuspõhise juhtimise protsess on teatud mõttes ringikujuline: see tähendab pidevat monitoorimist, kas praktikad vastavad väärtustele. See on väga aeganõudev ja kestev ning hõlmab endas ka personalivalikut, inimeste toetamist, abi konfliktide lahendamisel ja mõnikord ka valusaid otsuseid, kui töötaja ei jaga organisatsiooni väärtusi. Kuidas me peame koosolekuid, kuidas võtame vastu otsuseid, kuidas tunnustame – kas järgime ka siin oma organisatsiooni väärtusi?

Mõnikord võivad isiklikud väärtused organisatsiooni väärtustest erineda?

Tõepoolest, väärtuspõhisest juhtimisest rääkides on vaja meeles pidada, et meil võivad väärtused olla mitmel eri tasandil. Kõigepealt, igal inimesel on oma isiklikud väärtused, millest ta elus juhindub. Mõnikord on need endale selgelt sõnastatud, teinekord aga me ei mõtle neile väärtustele, kuigi toimime nende järgi. Oleks hea ikkagi kõigepealt oma isiklikke väärtusi mõista.

Teine, millele väärtuspõhine juhtimine saab toetuda, on professionaalsed väärtused. Kuigi kiirabiarst võib pidada valeks alkoholi kuritarvitamist, ei saa ta professionaalina keelduda aitamast inimest, kes on oma tervise joomisega hukka keeranud. Õpetaja võib sisimas valeks pidada samasooliste kooselu, ent õpetajana peab ta järgima võrdse kohtlemise printsiipi.

Kolmandaks on igal organisatsioonil oma väärtused, mille järgi toimivad kõik selle organisatsiooni liikmed, kes võivad olla eri ametialade esindajad oma kutse-eetika ja isiklike väärtustega.

Ja lõpuks on olemas ühiskonna väärtused, mis loovad organisatsioonidele üldise toimimiskonteksti. Nii et väärtuspõhise juhtimise puhul on oluline saada aru neist erinevatest väärtuste tasanditest, tuvastada kohti, kus eri tasandite väärtused võivad minna vastuollu, nende üle arutada koosolekutel ja koolitustel, et väärtuste rolli ja tähtsust paremini mõista.

Oletame, et vastloodud ettevõtte juht tahab, et organisatsioonis oleksid kindlad väärtused, millest kõik ühtviisi juhenduksid. Mis on komistuskivid, mida sellistel puhkudel kõige sagedamini ette tuleb?

Kõigepealt tuleb endale aru anda, et väärtustel põhineva kollektiivi ehitamine algab juhist endast ja see on pikk protsess. See nõuab kannatlikkust ja üksmeelt; ühest koolitusest ei piisa. Sellele pole mõtet läheneda hurraa-entusiasmiga ja loota, et kõik läheb nagu lepase reega. Kiirustamine, liiga kõrged ootused üksteisele, üleidealiseerimine või ka suurte sõnade tegemine, mille taga midagi ei ole, ei aita püsivale väärtuspõhisele juhtimisele kuidagi kaasa.

Sageli jääb väärtuspõhine juhtimine kinni ka juhi vähese empaatiavõime taha: ei märgata, kuidas end tunnevad organisatsiooni liikmed. Juhtimisraamatutes kirjutatakse, et väärtused viivad otsusteni, otsused viivad tegudeni, teod viivad eesmärgi ja mõjuni. Ent see ei ole nii lihtne – kogu seda protsessi ümbritseb justkui peenike võrk inimeste tunnetest ja mikrotasandil vastastikusest toimimisest, mida on oluline mõista ja märgata.

Väärtuspõhine juhtimine võiks olla pigem eesmärk. See toetab organisatsioone ja annab tunde mõtestatud elust, annab heaolutunde. Väärtusi ei saa sundida või peale suruda, aga kui inimesed tunnevad jagatud väärtusi, siis pakub see rahulolu igale organisatsiooni liikmele.

See on pikk protsess: aeda tuleb harida, istutada ja külvata, vesivõsud ja närtsinud õied ära lõigata, vett ja valgust anda, umbrohi ning võsa tuleb välja rookida. Aga kõik ei ole ka aedniku kätes, sest ikka tuleb torme ja tuuli või tabab öökülm või künnavad metssead peenrad segamini.

Nii nagu ükski aed ei saa kunagi valmis, ei saa ka ükski organisatsioon valmis. See nõuab pidevat mõtestatud hoolt.

Artikkel on sissejuhatus Paides toimuva arvamusfestivali arutellu ”Kas väärtuspõhine juhtimine Eestis on võimalik?”, mis leiab aset reedel, 12. augustil väärtuspõhise hariduse laval. Arutlevad:

Andres Juur (SA Teaduskeskus AHHAA tegevjuht, Unistuste Tööandja 2016 võitja)
Riina Müürsepp (Pärnumaa Kutsehariduskeskuse direktor, “Eestimaa õpib ja tänab” Aasta õppeasutuse juht 2013);
Alvar Lumberg (Transferwise`I arendusjuht)
Margit Sutrop (Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan, eetikakeskuse juhataja)
Moderaator: Kati Tikenberg (Noored Kooli vilistlane, ettevõtja - Aeternum Koolitus ja konsultatsioonid)
Korraldab: Tartu Ülikooli eetikakeskus, Mari-Liis Nummert (Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektijuht)

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Mihhail Trunin: "Vene inimesi solvatakse!" ehk Kellele on Eestis vaja uut vene parteid?
    Eile

    Kellele on vaja loodavat Eestimaa Rahvaste Parteid, mis ei võta arvesse asjaolu, et Eestis ei ole vene kultuuri ega ole ka vene kogukonda?

  • foto
    Hedvig Hanson: millesse me usume?
    20.01

    Arvestades, et meie, eestlased, oleme üks usk(u)matumaid rahvusi maailmas, oleks vist õigem küsida – millesse me ei usu? Aga kuna see nimekiri saaks jällegi lõputult pikk, püüan süveneda sellesse, millesse me tõesti usume. Sest tõeline uskumine on ju suuresti meie olemise ja olemuse sisu.

  • foto
    Rauno Vinni: kuidas poliitikas emotsioonidega toime tulla
    20.01

    Emotsioonid muudavad poliitika inimnäolisemaks. Trikk on selles, et negatiivsetel emotsioonidel ega valedel ei tohiks lasta võimust võtta, leiab Rauno Vinni oma Vikerraadio kommentaaris ja pakub ETV-le välja uudse võistlussaate.

  • foto
    Jüri Nikolajev: Donald Džonovitš lõpetab jama ja toob rahu
    20.01

    Narvas loodetakse, et Donald Trumpi presidendiks saamisega lõpeb Venemaa ja Lääne vastasseis. Jüri Nikolajev kommenteerib.

  • foto
    Kas pensioniea edasilükkamine on tasuv? Vaata arvutusi!
    20.01

    Paindliku pensionieana ei saa mõista ainult nominaalse pensionilemineku vanuse sidumist keskmise eluega, vaid see on kompleks abinõusid. Valikut neist vaatlen siinkohal lähtuvalt praegu kehtivatest seadustest.

  • foto
    Urmas Vadi: uus Eesti märk on nagu surnut teesklev loom
    19.01

    Paljud teevad kurja nalja selle meie uue märgi teemal, kõigil on selle kohta oma arvamus ja ses mõttes on see märk oma eesmärgi täitnud – teda on märgatud. Aga nüüd edasi vajab lahendamist küsimus, kas need märgitegijad ei mõelnud mitte midagi, või siis just mõtlesid ja leidsid üldse kõige õigema märgi Eestile.

  • foto
    Alo Lõhmus: riigijuhi kõne
    18.01

    Kui laiem publik tunneb maailma liidrite mõtteid vaid lühikeste ja pealiskaudsete info-osakeste põhjal, siis ei mõista inimesed lõpuks enam ka omaenda riigi välispoliitikat, sigineb usaldamatus ja tekivad kahtlustused, mis halvimal juhul võivad hakata kahjustama ka meile nii olulist liitlassuhet USAga, märgib Alo Lõhmus Vikerraadio kommentaaris.

  • foto
    Toomas Alatalu: puusalt tulistama jäävat Trumpi tuleb lugeda lõpuni
    18.01

    Mida lähemale on tulnud ametisse astumise päev, seda selgemaks on saanud Donald Trumpi välispoliitika, kommenteerib Toomas Alatalu.

  • foto
    Veiko Kommusaar: praegune väärteomenetlus on bürokraatlik ja ebamõistlik
    18.01

    Peaaegu pooled Eesti inimesed – üle 600 tuhande – on kantud karistusregistrisse, sest täna satub sinna ka selliste rikkumistega nagu katkise numbritulega sõitmine või vales kohas üle tee minek. Paljude rikkumiste puhul võib aga karistusest efektiivsem olla hoopis selgitamine ja inimlik suhtumine, kirjutab siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar oma arvamusloos.

  • foto
    Aivar Hundimägi: see on nii ilus, sest see pole tõsi
    18.01

    Inimeste sissetulekute ning säästude kasv on tekitanud seltskondi, kes meelitavad inimesi kõrget tootlust lubades investeerima, kuid hiljem võib selguda, et ei ole kõrget tootlust ja pole ka raha, tõdeb Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi Vikerraadio kommentaaris.

  • foto
    Keelesäuts. Tuhat tänu on parem kui tänud
    17.01

    Me oleme unustamas, kuidas tänada ja kuidas tänamisele vastata.

  • foto
    Andres Laiapea: Vabaerakonna populismist ja erakondade rahastamisest
    17.01

    Poliitikas on probleemidele võimalik reageerida kolmel erineval moel: neid ignoreerida, hakata otsima tõesti toimivaid lahendusi või üritada neid poliitilise omakasu huvides lihtsalt ekspluateerida, soovimata neid tegelikult lahendada. Halvas mõttes populistid kalduvad tegema sageli viimast, kirjutab MTÜ Radikaaldemokraadid endine juhatuse liige Andres Laiapea erakondade rahastamisest.

  • foto
    Rain Kooli: Eesti vajab endiselt korralikku logo
    16.01

    Ootused olid kõrgel, kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus EAS esitles läinud reedel… jah, õiguspoolest mida? Eelneva sõnakasutuse järgi otsustades olid paljud, ka reporterid ja toimetajad, arvamusel, et esitletakse uut Eesti märki. Lööklauset. Midagi omaaegse palju furoori tekitanud Welcome to Estonia asemele.

  • foto
    Risto Kask: kas Nõmme sild on kunst või farss?
    13.01

    Möödunud aasta hilissügisel alustas Tallinna linn Nõmme silla, tuntud ka kui Ehitajate tee kergliiklussilla, rekonstrueerimistöödega. Tööde käigus avaldasid paljud inimesed pahameelt. Mõne elaniku hinnangul tuleks tõsiselt kaaluda silla lammutamist ning rajada uus, moodne ja kaasaegne sild.

  • foto
    Rootsi politsei juht: see ei ole see Rootsi, mida me tunneme "Bullerby lastest"
    12.01

    Rootsis on 53 probleemset piirkonda, millest 15 kuuluvad eriti raskesse kategooriasse. Areng nendes peamiselt sisserändajatega asustatud, harimatumates ja vaesemates linnaosades on Dan Eliassoni sõnul Rootsi suurim siseturvalisusega seotud probleem.

  • foto
    Peeter Helme: julgus mõelda hooajaväliselt
    12.01

    Kindlasti pole ma ainuke inimene, keda tabas aasta lõpul raamatuuputus. Teadupärast rihivad kirjastused oma raskekahurväe tulistama kõige rohkem ja kõige peibutavamaid nimetusi just detsembris, mil toimuvad kõikvõimalikud väljamüügid ning mil inimesed üleüldse ostavad tavalisest rohkem raamatuid. Ja miks nad ei peakski, raamat on ju tore kingitus, eks?

  • foto
    Erik Gamzejev: kui nüüd elu Ida-Virumaal paremaks ei muutu, siis millal veel?
    11.01

    Kui lõppenud aasta oli Ida-Virumaa jaoks suuresti tulekahju kustutamise aasta, siis uus võiks saada stardipauguks ülejäänud Eestile järele rühkimisele, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Olav Anton: turbulentse poliitika aasta?
    11.01

    Välispoliitiliselt tuleb kahtlemata väga dünaamiline aasta. Trump ja Brexit, aga ka valimised Prantsusmaal, Saksamaal ja Hollandis on vaid mõned märksõnad, millest piisaks isegi mitme poliitika-aasta sisustamiseks. Tuntavalt turbulentne on ka Euroopa Parlamendi Presidendi valimine, kus määramatust tuleviku suhtes on rohkem kui selgust. Eestis on rahulikum kui mujal maailmas, kuid poliitilisi keeriseid jätkub meilegi.

  • foto
    Erle Loonurm: 21. sajandi vaatemäng – infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud
    10.01

    Võitlus ellujäämise nimel on asendunud võitlusega võimu nimel. Infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud, millega tuleb mängida ja neid heaperemehelikult kasutama ning tarbima õppida. Mõlema juurde käib ka vastutus. Ja uus aeg on elujõuline siis, kui osatakse ka minevikust ajatud mängureeglid kaasa võtta, kirjutab Erle Loonurm oma essees.

  • foto
    Rain Kooli: libauudiste nimetamine alternatiivmeediaks on nagu kutsuks välikäimlat alternatiivrestoraniks
    09.01

    ”Alternatiivmeediaks kutsutavate meedialaadsete toodete hulgas tuleb eristada kaht hoovust: libauudislehekülgi ja veendumusmeediat,” märgib ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma arvamusloos.

  • foto
    Erkki Bahovski: Eesti – endisest Nõukogude liiduvabariigist uljaks Põhjamaaks?
    09.01

    Eesti peab ikka veel tõestama, et pole enam endine Nõukogude liiduvabariik, kuid abi saab ÜROst, kommenteerib Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.

  • foto
    R2 Agenda | Neil Strauss: demagoogide võimu on kindlustanud hirmust juhitud ahelreaktsioon
    09.01

    R2 saate "Agenda" toimetajad kohtusid Los Angeleses seitsmel korral NY Timesi bestselleri tiitli pälvinud kirjaniku Neil Straussiga, kelle sulest pärinevad muu hulgas raamatud "The Game" ja "The Truth". Straussi hinnangul on parem-populistide võimule tuleku taga eelmisel kümnendil alanud ahelreaktsioon, mida juhib hirm.

  • foto
    2016. aasta ERR.ee arvamuses: testi, kas tead, kes mida ütles
    08.01

    ERR.ee arvamustoimetaja Rain Kooli koostas rahvusringhäälingu jälgijatele viktoriini, mis põhineb möödunud 2016. aastal arvamusküljel avaldatud artiklitel. Seega kõik õiged vastused on leitavad ERR.ee portaalist. Mõnusat lahendamist!

  • foto
    Meediakommentaar: Delfi valetas. Aga kellele on see kasulik?
    05.01

    Gorbatšov on surnud, paavst kuulutas Donald Trumpi pühakuks, Eesti televaatajad vaatasid aastavahetusel kõige enam Vladimir Putini kõnet. Mis on neil uudistena näivatel infokildudel ühist? Õige vastus on: need kõik on valed.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: mis on Eesti rahvusriigi mõte?
    06.01

    Teeme alanud aastal oma peatselt juubelit tähistavale riigile lisaks pillimängule ja lipuväljakutele ka ühe sisulise kingituse – vaidleme omavahel selgeks, milleks meil üldse oma riiki vaja on, pakub politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Andres Siplane: pöörased sõnumid ajavad segadusse? Appi tuleb mister Popper
    06.01

    Kõik sellised väited, et kaksiktornidesse lennutas lennukeid USA valitsus ise või et Baltikumi snaiprid tulistasid Maidanil inimesi või et ma olen puhas nagu prillikivi või et tegelikult kõik Süüria inimesed armastavad Assadit või et laste prostitutsioon on nüüd Californias legaalne, on tegelikult falsifitseeritavad ehk nende tõepärasus on mõõdetav. Küsimus on selles, kas väite esitaja või vaidlustaja on nõus teatud tingimuste täitudes ka nendest väidetest loobuma ja nurgas häbenema.

  • foto
    Kaupo Meiel: ausammas vaidlusele
    05.01

    Võiks püstitada monumendi vaidlusele kui sellisele. Parem ju halb vaidlus kui hea diktatuur ja see oleks siis Eesti viimane riiklik ausammas, kõigi ausammaste ema ning hea traditsiooni kohaselt kole nagu öö ja kallis kut' kurat, leiab kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Allan Aksiim: Objektiivne demagoogia, torn ja torniõu
    05.01

    Varro Vooglaid tegeleb demagoogiaga. Elegantselt, kaasanoogutama panevalt, kuid siiski demagoogiaga. Jutt käib siis Lauri Tankleri kommentaarist portaali Objektiiv artiklile, kus refereeriti Washington Examineri väidet, et Californias legaliseeriti laste prostitutsioon, ja Varro Vooglaiu vastulausest sellele.

  • foto
    Varro Vooglaid: ERR süüdistab Objektiivi alusetult libauudiste levitamises, soovimata rääkida oma enda libauudistest
    04.01

    ERRi püüdlus süüdistada portaali Objektiiv alusetult libauudiste levitamises on tähelepanuväärne olukorras, kus rahvusringhäälingu enese tegelike libauudiste levitamises ei nähta mingit probleemi, kirjutab Varro Vooglaid oma vastulauses.

  • foto
    Alo Lõhmus: registrisse kandmata hinged
    04.01

    Omavalitsuse Eesti kaardilt kadumine on radikaalne, kuid kahtlemata mõjuv motivaator oma tegeliku elukoha rahvastikuregistrisse kandmiseks. Seega on põhjust loota, et vähemalt rahvastikuregistri saame lähiaastail eeskujulikku korda, olgu siis lood rahvastiku enesega, kuidas nad parajasti on, leiab Alo Lõhmus oma arvamusloos.