Margit Sutrop: õnnelikuks teeb mõtestatud eluvaade

Margit Sutrop (Foto: Sven Paulus / ERR Novaator)
Tiia Kõnnussaar
11.08.2016 21:18
Rubriik: Arvamus

Reedel, 12. augustil arutletakse arvamusfestivali väärtuspõhise hariduse laval teemal „Kas väärtuspõhine juhtimine Eestis on võimalik?“ Tartu ülikooli humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan ja filosoofiaprofessor Margit Sutrop loob intervjuus ERRile seoseid väärtuste ja õnneliku elu vahel.

Võib tunduda, et väärtustest räägitakse justkui liiga palju. Ometi on just väärtused need, mis panevad meid tegutsema, annavad meie tegudele suuna ja aluspõhja. Ka meediapilti jälgides võib näha, et kõige suuremad konfliktid ühiskonnas on tingitud väärtuste kokkupõrkest – või sellest, et inimeste isiklikud väärtused on väärtuste hierarhias erinevatel positsioonidel.

Küllap oleme kõik kogenud, et oma väärtustega kooskõlas elamine toob südamesse rahu, nendega vastuollu minnes aga võib hing haigeks jääda. Väärtustest ei saa niisiis üle ega ümber ei isikliku eluga rahulolu saavutamisel ega ka organisatsiooni hea käekäigu poole püüeldes.

Professor Margit Sutrop, mida me õigupoolest mõistame väärtuspõhise juhtimise all?

Väärtuspõhine juhtimine tähendab organisatsiooni juhtimist ühiste väärtuste kaudu.

Kust need ühised väärtused tulevad? Mõnel puhul võib näiteks juht öelda, et mina arvan, et meie organisatsiooni ühised väärtused on sellised ja sellised, ning et kõik peavad nende järgi toimima. See on pigem autoritaarne lähenemine.

Paljudel juhtudel on olemas ka organisatsiooni ühised tajutud väärtused, millest ehk polegi palju räägitud, aga inimesed saavad tunnetuslikult aru, et see on see, mis neid ühendab, ja järgivad neid, ilma et need oleksid välja öeldud. Näiteks on väärtus pühendumus, töö kõrge kvaliteet ja sõbralik suhtumine üksteisesse.

Ja lõpuks võib olla ka nii, et see on teadlik kokkuleppimine, sõnastamine: tajutud väärtused pannakse kirja või tehakse läbi protsess, mille käigus otsitakse üheskoos, mis on organisatsiooni ühised väärtused. Viimast kasutatakse sageli just siis, kui on kas loomisel uus organisatsioon või polda rahul senise toimimisega ning tahetakse teha teisiti.

Seega võib öelda, et väärtuspõhine juhtimine on juhtimine väärtuste alusel.

Väärtused on olulised, kuna need mõjutavad meie otsuseid ja seda, mida ja kuidas me midagi teeme. Väärtused võivad omavahel põrkuda ja tuleb teha valikuid. Enamasti teatakse organisatsioonides, mis on neile oluline, küsimus on pigem selles, mida esiplaanile seada. Ja töökollektiivis võivad ses osas olla erinevad arusaamad.

Näiteks – kas oluline on töö kiiresti valmis saada või on tähtajast kinni pidamisest olulisem töö hea kvaliteet? Ideaaljuhul muidugi võiks püüda mõlemat. Aga alati pole see võimalik ja siis tekib konflikt, mida saaks ennetada, kui need asjad oleksid varem kokku lepitud.

Kui rääkida väärtuspõhisest juhtimisest, siis mis on need olulisemad märksõnad, millele juht võiks toetuda?

Väärtuspõhine juhtimine põhineb koostööl: kui meil on ühiselt kokku lepitud väärtused, siis see eeldab, et me peame koos neist kinni pidama; koostöö ongi meie peamine väärtus.

Teine väärtuspõhise juhtimise märksõna võiks olla usaldus.

Väga oluline väärtus on lojaalsus – mitte pime lojaalsus juhile, vaid lojaalsus organisatsioonile. Sel juhul tunnevad inimesed end organisatsiooni osana. Juht võib soovida, et organisatsioonis töötatakse pühendunult, aga kui inimesed ei armasta oma tööd ja tulevad tööle vastumeelselt, ei anna ka sõnastatud ühised väärtused tulemusi, sest inimesed töötavad vastu.

Seega on äärmiselt tähtis, et inimesed tahavad neid väärtusi järgida: et nad tahavad, et ettevõttel läheks hästi ja töötavad selle nimel, teevad koostööd, usaldavad üksteist ja on ettevõttele lojaalsed.

Mida selleks teha, et kõik töötajad organisatsiooni väärtusi ühtviisi mõistaksid ja neid ka au sees peaksid?

Väärtuspõhise juhtimise ohjad on juhi kui liidri käes. Seetõttu peab ka juht ise kandma neid väärtusi, elama neid väärtusi, mida ta organisatsioonis oluliseks peab. Teine eeltingimus on kollektiivi ühine tahe. Seega on võtmeküsimus, kuidas inimesi sellesse protsessi kaasata, et inimesed tahaksid töötada väärtuspõhiselt toimivas organisatsioonis.

Esiteks on tähtis, et väärtused oleksid kõigile ühtviisi arusaadavad ja et inimesed märkaksid, kuidas väärtused on nende toimimise aluseks.

Teiseks on tähtis kaasamine. Sageli arvatakse, et kaasamine ongi see, kui juht informeerib: räägib oma otsustest, räägib, mida ta peab oluliseks. Kuid informeerimine on vaid üks osa kaasamisest. Teine, mida just sageli meie organisatsioonides ei tehta, on organisatsiooni liikmete võimestamine, nende hääle kuulamine ja otsuste tegemisel inimeste arvamuste arvestamine. Et organisatsiooni liikmed saaksid otsuseid vastu võtta, peab neile andma piisavalt informatsiooni.

Lõpuks on aga tähtis väärtuste järgi elamise võimalikuks tegemine. Kui sõnades väärtustatakse autonoomiat, aga tegelikkuses pigem nõutakse allumist, siis muutub väärtuspõhine juhtimine farsiks.

Millist kasu saavad organisatsioonid väärtuspõhisest juhtimisest?

Sokrates ütleb isegi nii, et mõtestamata elu ei ole väärt elamist. See on seotud õnne küsimusega. Kui inimene oma isiklikus elus mõtiskleb selle üle, kes ta on ja millist elu ta tahab elada, aitab see õnnelikumat elu elada.

See võib endaga tuua ka valulikkust, kahtlemist ja kõhklusi, isegi rahulolematust oma eluga, kuid mõtlev inimene – nagu leiab Sokrates – on siiski õnnelikum kui õnnelik siga, kes mudas püherdab. Organisatsiooni puhul võib öelda, et mõtestamata tegevus ei aita organisatsiooni heaolule kaasa. Väärtuspõhine juhtimine ongi mõeldud selleks, et tagada organisatsiooni heaolu ja selle eesmärkide saavutamine, mis aitab nii juhil kui kõigil selle liikmetel elada õnnelikumat elu.

Ka siin on see seotud õnne teemaga. Väärtuspõhist juhtimist ei saa oma organisatsioonis juurutada juht, kes ei ole ise õnnelik. Kui juht on stressis, närviline, kohustuste ja konfliktide koorma all, tema isiklik elu logiseb jne, siis ei tule väärtuspõhisest juhtimisest midagi välja.

Juhi ülesanne on mitte ainult hoolitseda organisatsiooni väärtuste sõnastamise eest, vaid aidata kollektiivis enda ümber üles ehitada sotsiaalselt toetavaid suhteid. Selleks peab ta aga kõigepealt hoolitsema selle eest, et ta oleks ise õnnelik.

Väärtused, mida organisatsioon enese jaoks sõnastab, on seotud nii sellega, mida tahetakse saavutada, kui ka sellega, milline organisatsioon tahetakse olla. Viimane on seotud organisatsioonikultuuriga: kuidas teistele paistetakse, millised seesmiselt ollakse, milline on organisatsioon või kollektiiv, kus on hea olla.

Heaolu on samuti seotud eesmärkidega, mida saavutada tahetakse: õnnelikud inimesed teevad paremat tööd. Väärtuspõhine juhtimine on väga palju seotud sellega, kuidas inimesed tajuvad seda, mida nad teevad: kas see tundub mõttekas, kas teised hindavad seda, kas tehakse seda, mida osatakse kõige paremini teha.

Juht peab suutma organisatsiooni eesmärke üheskoos läbi rääkida, kuid ka märgata, kellel on millised oskused, teadmised ja soov mingit tööd hästi teha. Kui inimesed teevad tööd, milles nad on head ja mis neile sobib, on see kogu organisatsiooni edu pant.

Väärtuspõhise juhtimise protsess on teatud mõttes ringikujuline: see tähendab pidevat monitoorimist, kas praktikad vastavad väärtustele. See on väga aeganõudev ja kestev ning hõlmab endas ka personalivalikut, inimeste toetamist, abi konfliktide lahendamisel ja mõnikord ka valusaid otsuseid, kui töötaja ei jaga organisatsiooni väärtusi. Kuidas me peame koosolekuid, kuidas võtame vastu otsuseid, kuidas tunnustame – kas järgime ka siin oma organisatsiooni väärtusi?

Mõnikord võivad isiklikud väärtused organisatsiooni väärtustest erineda?

Tõepoolest, väärtuspõhisest juhtimisest rääkides on vaja meeles pidada, et meil võivad väärtused olla mitmel eri tasandil. Kõigepealt, igal inimesel on oma isiklikud väärtused, millest ta elus juhindub. Mõnikord on need endale selgelt sõnastatud, teinekord aga me ei mõtle neile väärtustele, kuigi toimime nende järgi. Oleks hea ikkagi kõigepealt oma isiklikke väärtusi mõista.

Teine, millele väärtuspõhine juhtimine saab toetuda, on professionaalsed väärtused. Kuigi kiirabiarst võib pidada valeks alkoholi kuritarvitamist, ei saa ta professionaalina keelduda aitamast inimest, kes on oma tervise joomisega hukka keeranud. Õpetaja võib sisimas valeks pidada samasooliste kooselu, ent õpetajana peab ta järgima võrdse kohtlemise printsiipi.

Kolmandaks on igal organisatsioonil oma väärtused, mille järgi toimivad kõik selle organisatsiooni liikmed, kes võivad olla eri ametialade esindajad oma kutse-eetika ja isiklike väärtustega.

Ja lõpuks on olemas ühiskonna väärtused, mis loovad organisatsioonidele üldise toimimiskonteksti. Nii et väärtuspõhise juhtimise puhul on oluline saada aru neist erinevatest väärtuste tasanditest, tuvastada kohti, kus eri tasandite väärtused võivad minna vastuollu, nende üle arutada koosolekutel ja koolitustel, et väärtuste rolli ja tähtsust paremini mõista.

Oletame, et vastloodud ettevõtte juht tahab, et organisatsioonis oleksid kindlad väärtused, millest kõik ühtviisi juhenduksid. Mis on komistuskivid, mida sellistel puhkudel kõige sagedamini ette tuleb?

Kõigepealt tuleb endale aru anda, et väärtustel põhineva kollektiivi ehitamine algab juhist endast ja see on pikk protsess. See nõuab kannatlikkust ja üksmeelt; ühest koolitusest ei piisa. Sellele pole mõtet läheneda hurraa-entusiasmiga ja loota, et kõik läheb nagu lepase reega. Kiirustamine, liiga kõrged ootused üksteisele, üleidealiseerimine või ka suurte sõnade tegemine, mille taga midagi ei ole, ei aita püsivale väärtuspõhisele juhtimisele kuidagi kaasa.

Sageli jääb väärtuspõhine juhtimine kinni ka juhi vähese empaatiavõime taha: ei märgata, kuidas end tunnevad organisatsiooni liikmed. Juhtimisraamatutes kirjutatakse, et väärtused viivad otsusteni, otsused viivad tegudeni, teod viivad eesmärgi ja mõjuni. Ent see ei ole nii lihtne – kogu seda protsessi ümbritseb justkui peenike võrk inimeste tunnetest ja mikrotasandil vastastikusest toimimisest, mida on oluline mõista ja märgata.

Väärtuspõhine juhtimine võiks olla pigem eesmärk. See toetab organisatsioone ja annab tunde mõtestatud elust, annab heaolutunde. Väärtusi ei saa sundida või peale suruda, aga kui inimesed tunnevad jagatud väärtusi, siis pakub see rahulolu igale organisatsiooni liikmele.

See on pikk protsess: aeda tuleb harida, istutada ja külvata, vesivõsud ja närtsinud õied ära lõigata, vett ja valgust anda, umbrohi ning võsa tuleb välja rookida. Aga kõik ei ole ka aedniku kätes, sest ikka tuleb torme ja tuuli või tabab öökülm või künnavad metssead peenrad segamini.

Nii nagu ükski aed ei saa kunagi valmis, ei saa ka ükski organisatsioon valmis. See nõuab pidevat mõtestatud hoolt.

Artikkel on sissejuhatus Paides toimuva arvamusfestivali arutellu ”Kas väärtuspõhine juhtimine Eestis on võimalik?”, mis leiab aset reedel, 12. augustil väärtuspõhise hariduse laval. Arutlevad:

Andres Juur (SA Teaduskeskus AHHAA tegevjuht, Unistuste Tööandja 2016 võitja)
Riina Müürsepp (Pärnumaa Kutsehariduskeskuse direktor, “Eestimaa õpib ja tänab” Aasta õppeasutuse juht 2013);
Alvar Lumberg (Transferwise`I arendusjuht)
Margit Sutrop (Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan, eetikakeskuse juhataja)
Moderaator: Kati Tikenberg (Noored Kooli vilistlane, ettevõtja - Aeternum Koolitus ja konsultatsioonid)
Korraldab: Tartu Ülikooli eetikakeskus, Mari-Liis Nummert (Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektijuht)

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Urmo Kübar: kes on süüdi?
    17.02

    Aarne Mäe Postimehes ilmunud arvamusartikkel “Homofestivali kaval kampaania” sisaldab kaht ekslikku mõttekäiku, millele tahan vastu vaielda.

  • foto
    Kajar Kase: Vene luureafäär võib Trumpile päriselt saatuslikuks saada
    17.02

    Venemaal prostituutide palkamine ei ole isegi ebaseaduslik ja president võib anda välja määrusi, mille kohtud tagasi lükkavad. Aga kui peaks välja ilmuma mõni reaalne tõend Trumpi isiklikust koostööst vene luurega, siis see võib Donald Trumpi presidentuurile saatuslikuks saada, kirjutab ERRi toimetaja Kajar Kase oma kommentaaris.

  • foto
    Rauno Vinni: siseakadeemia kolimisotsus on näide Eesti viletsast poliitikakujundamise kvaliteedist
    17.02

    Sisekaitseakadeemia kaasus on ehe näide – eesmärk on laialivalguv, alternatiive pole tõsiselt kaalutud või avalikkusele selgitatud ja isegi projekti maksumus ei ole üheselt paigas. Kuid koalitsioonis on kolimise otsus eilse seisuga tehtud, märgib Rauno Vinni Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Urmas Vadi: võta endale koduluuletaja
    17.02

    „Paljud võtavad endale kassi, eksootilise ämbliku või lausa boa, inimestele meeldib kellegi lähedus, miks mitte siis võtta endale üks luuletaja majja?” mõtiskleb ERRi toimetaja Urmas Vadi Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Alo Lõhmus: valitsusasutuste koht on pealinnas, aga neis töötamine olgu võimalik ka maakondade elanikele
    15.02

    Vaid riigisisene raudteevõrk suudab linnadevahelisi vahemaid vähendada ning anda inimestele võimaluse osaleda Tallinna tööturul, olgu siis riigiametites või eraettevõtetes, ilma oma kodukohta samal ajal maha jätmata. Realistlik regionaalpoliitika võikski selle endale eesmärgiks seada, tõdeb Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Aivar Hundimägi: miks varjata osalust jäätmefirmas?
    14.02

    Aivar Hundimägi käsitleb tänases Vikerraadio päevakommentaaris Eesti suurima jäätmefirma Eesti Keskkonnateenused omanikeringi, kuhu Äripäeva väitel kuulus suure tõenäosusega Reformierakonna ja IRLiga seotud sõpruskond, kes avalikkuse eest enda ärihuve varjas.

  • foto
    Yana Toom: Uudelepp püüab Keskerakonda rahvuspõhiselt lõhestada
    14.02

    „Eesti suurimal, eri rahvustest inimesi ühendaval erakonnal ei taheta lubada muuta häbiväärset olukorda, kus 6 protsenti elanikkonnast on „tulnukad” – just sõna alien on trükitud halli passi kaanele,” kommenteerib Euroopa parlamendi liige Yana Toom (KE) Annika Uudelepa läinudnädalast arvamuslugu.

  • foto
    Villem Mutt: Narva pole ju Donetsk?!
    13.02

    „Kui juba läinudesmaspäevasest Postimehest võis lugeda, et [Ida-Ukraina] konflikti eskaleerumise taga on eelkõige Ukraina valitsusväed, siis millise vabandusega kasutavad meie välis- ja kaitseminister ning sisuliselt kõikide parlamendiparteide esindajad, kes ammutavad infot ka avalikkusele kättesaamatuist otsekanalitest, rahvusliku telekanali otse-eetrit inimeste desinformeerimiseks?” küsib Villem Mutt oma lugejakirjas.

  • foto
    Rain Kooli: äkki koliks Narva hoopis presidendi residentsi?
    13.02

    Kui tahetakse Põhjamaa olla, siis oldagu Põhjamaa ja rajatagu presidendile residents ilma igasuguste maksumaksja rahaga oma kodu remontimise, ärmatamise ja lühinägeliku pärast mind tulgu või veeuputus mõtlemiseta. Mis aga sisekaitseakadeemiasse puutub, siis hurraaoptimism on riigikaitses kehv sulane ja veel kehvem peremees, leiab ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli.

  • foto
    Annika Uudelepp: kodakondsus – valimiste peapealteema
    10.02

    Jüri Ratase plaan teha kodakondsusest järgmiste valimiste peateema on justkui peapealseis kartulipõllul – efektne vaadata, kuid saabastest nõrgub ikka pori silma, leiab Annika Uudelepp Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Tanel Jan Palgi: kapist välja – miks ma olen Rail Balticu poolt
    10.02

    Euroopa Parlament kaalub igale keskkoolilõpetajale Euroopas ringiseiklemiseks Euroopa InterRaili pileti kinkimist. Paraku pole Eesti, Läti ega Leedu sihtkohtadena InterRaili kaardilgi. Baltikumi kohal asub tühi auk. Hoolimata sellest, et olen andnud oma hääle petitsioonile Rail Balticu vastu, olen Euroopa raudteekaardile jõudmise poolt, kirjutab Austraalia eestlane Tanel Jan Palgi.

  • foto
    Erik Gamzejev: oma elanike laostamine
    08.02

    Olukord, kus Eesti mõistes niivõrd suur linn nagu Kohtla-Järve loovutab riigile 31 mitte kellelegi  vajalikku korterit, illustreerib ühel ajal nii kohalikku haldussuutmatust kui ka riigi regionaalpoliitika läbikukkumist, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio tänases kommentaaris.

  • foto
    Viktor Trasberg: Eesti elanikud pooldavad alkoholireklaami keelamist, aga mitte aktsiisitõuse
    07.02

    Kaks kolmandikku Eesti elanikest on päri alkoholireklaami keelamisega ja peaaegu pool on valmis vähendama alkoholipoodide hulka. Alkoholi aktsiisitõuse pooldab aga vaid kolmandik inimestest, tõdeb Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Efektiivne riik ja kodanike rahulolematus Thatcheri riigi õhendamise näitel
    07.02

    Kui vaadata Ühendkuningriigis eelmisel sajandil toimunud demandariseerimist ja thatcherismi tervikuna, siis see on ajalooline õppetund. Traditsioonidest ja ajaloost eemaldudes ning ideoloogiale keskendudes muutume me kergesti ettevaatamatuteks ratsionalistideks, kes kokkuvõttes võivad saavutada hetkelise edu (mida rahvas justkui ootab), aga pikemas plaanis puudub oskus pöörata lahendused jätkusuutlikuks, kirjutab Tallinna tehnikaülikooli avaliku halduse magistrant Raiko Puustusmaa oma essees.

  • foto
    Mirjam Ruth Loide: tõde lapikust Maast ehk mis Tartu Waldorfgümnaasiumis päriselt toimus
    06.02

    Olen Tartu Waldorfgümnaasiumi 11. klassi õpilane. Kuna viimasel ajal on meedias tekkinud skandaal seoses minu kooli ja portaali Telegram juhi Hando Tõnumaaga, soovin selgitada paari asja.

  • foto
    Rain Kooli: päästkem tuss ja tõmmakem vahepeal Hinge
    06.02

    ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli arutleb tänases Vikerraadio kommentaaris selle üle, kas tõsisele asjale võib tähelepanu tõmmata humoristliku kampaaniaga.

  • foto
    Urmas Reinsalu: vahelejäämise oht roolijoodikuid ei heiduta, sõltuvusravi on tõhusaim vanglas
    05.02

    Iga päev on Eesti teedel 1000-3000 joobes juhti. Paljusid neist vahelejäämine ei heiduta, sest nad teavad, et pääsevad tingimisi karistusega isegi korduva kriminaalses joobes juhtimise korral. See tuleb lõpetada. Kusjuures reaalne vanglakaristus ei takista, vaid just nimelt tõhustab ka sõltuvusravi, vastab Urmas Reinsalu Indrek Sirgi intervjuule

  • foto
    Juhan Kivirähk: praeguses valitsuses tegutsemisest on enim kaotada IRL-il
    04.02

    Eesti poliitika jõujooned on suuresti üles ehitatud vastandumisele, kusjuures ei Reformi- ja Keskerakonna ega SDE ja EKRE vastasseisu eesmärk pole kaaperdada teise poole hääletajaid, vaid mobiliseerida oma toetajaskonda. Ainuke häälte pärast võitlev paar on Vabaerakond ja IRL ning sellest vastandumisest ei võida kumbki, kirjutab Turu-uuringute ASi uuringujuht Juhan Kivirähk kommentaariks värsketele erakondade toetusandmetele.

  • foto
    Indrek Sirk: automaatne šokivangistus ei lahenda joobes autojuhtimise probleemi
    04.02

    Joobes juhte ei ohjelda vangla, vaid vahelejäämise hirm ning teadlikkus oma teo tagajärgedest. Esimese jaoks on vaja tõhusamat järelevalvet, teise jaoks teavitust, koolitusi ja sotsiaalprogramme. Ning alkoholisõltuvuses inimesed vajavad eelkõige ravi, märgib vandeadvokaat Indrek Sirk.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: miks kodakondsusest ei saa järgmiste valimiste põhiteemat
    03.02

    „Ma ei usu, et kodakondsuse teemast saaks järgmiste valimiste võtmeteema. Lääne-Euroopas tehtud uuringud küll näitavad, et vasakpoolsed erakonnad teevad meelsasti algatusi kodakondsuse liberaliseerimiseks ning ka lahtirahvustamiseks, kuid valdavalt jäävad need plaanid soiku siis, kui paremkonservatiivsed jõud paistavad aktiveeruvat,“ leiab Mari-Liis Jakobson Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Rain Kooli: topeltkodakondsus – põhiseaduslik õigus või julgeolekurisk?
    03.02

    Põhjanaabrite juures löövad laineid uudised, mille kohaselt pole Soome ja Venemaa topeltkodakondsusega isikutel Soomes asja teatud ametikohtadele ega pääse nad ka ajateenistuses teatud koolitusharudesse või muul moel riigi julgeoleku seisukohalt tundliku teabe ligi. Rain Kooli kommenteerib.

  • foto
    Tänases Eestis räägitakse rahust rohkem kui osatakse seda tõesti nautida
    03.02

    „Tänases Eestis räägime me rahust rohkem kui oskame seda tõesti nautida. Sõja üle elanud inimesed, ka Eestis, oskasid rahu palju enam nautida. Neile polnud vaja seletada, milleks on rahu hea – rahu oli hea, et elada. Nii lihtne see oligi,“ kirjutab Peeter Järvelaid.

  • foto
    Kaupo Meiel. Käsikirjad võistlustules ei põle
    02.02

    Eile lõppes käsikirjade vastuvõtt Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusele ja neid laekus tublisti üle poolesaja, mis on kvantitatiivselt väga hea tulemus. Käsikirjadega asub nüüd oma rasket tööd tegema žürii, mille otsused võivad otse või kaude määrata päris paljude kirjanike tuleviku.

  • foto
    Madis Kübar: mul on piinlik, et Eesti pealinna juhivad kriminaalsüüdistusega inimesed
    02.02

    Aasta teine pool toob Tallinnasse seoses Euroopa Liidu eesistumisega äärmiselt palju tähtsaid külalisi. Meile antakse võimalus näidata tervele maailmale, et Tallinn on toredaim pealinn Euroopas, suurepärane koht, kuhu reisida ja kus elada. Kuid kriminaalsüüdistusega linnajuhid ei ole tõesti see, millega tahaksime silma paista, kirjutab Tallinna linnavolikogu IRLi fraktsiooni juht Madis Kübar oma arvamusloos.

  • foto
    Brit Tammiste: kergitame saladuseloori laste kogetud vägivallalt
    02.02

    Vägivalla all kannatab tõesti palju enam lapsi, kui me registreeritud kuritegude kaudu teada saame, ning selle tõelise ulatuse väljaselgitamine on keeruline. Siiski tegelevad vägivalla vastu võitlejad Eestis teadmises vägivalla tegeliku ulatusest ja iseloomust, kirjutab justiitsministeeriumi analüüsiosakonna nõunik Brit Tammiste vastuseks Rain Kooli arvamusloole. Lisatud on ka viis linki kohtadele, kus abi saab.

  • foto
    Alo Lõhmus: rahutu Tartu rahu
    01.02

    „Nüüd on aeg käes Eesti riiki sisemiselt ehitama hakata. Läheb ja tehakse see töö hästi, siis võime julgemad kõigi nende pöörangute vastu olla, mis ehk Peipsi taga tulevad. Teisest küljest peame endid piiririikide liidu läbi igasuguste tulevate pöörete vastu kindlustama.“

  • foto
    Jüri Nikolajev: sisekaitseakadeemia kolimine on nagu lõpmatu telesari lollideküla elust
    01.02

    Narvas jälgitakse sisekaitseakadeemia kolimisega kaasnevaid vaidlusi kui eestlaste omavahelist kiskumist, mille sisusse eriti ei süveneta, märgib ERRi korrespondent Jüri Nikolajev oma kommentaaris.

  • foto
    Karin Kaup-Lapõnin: Aafrika liigub ülemandrilise vabakaubanduse poole
    31.01

    Addis Abebas Etioopias toimuva iga-aastase Aafrika Liidu (AL) tippkohtumise keskmes on seekord olnud neli põhiteemat: Maroko naasmine Aafrika Liitu, uue Aafrika Liidu Komisjoni valimine, Aafrika Liidu reformimine ja Aafrika vabakaubanduspiirkonna loomine. Lisaks on arutatud olukorda Aafrika kriisikolletes ja suhet rahvusvahelise kriminaalkohtuga.

  • foto
    Valdur Mikita: suur osa kultuurist on prügi, mis tuleks ära koristada
    31.01

    "Plekktrummi" saatekülaliseks oli eile, 30. jaanuaril, kirjanik Valdur Mikita, kellega vesteldi keskkonnaküsimustest ja sellest, kuidas nendes tuleb esile eestlase kahetine olemus.

  • foto
    Janika Kronberg. Territoriaalsest terviklikkusest
    30.01

    Territoriaalne terviklikkus on kuum väljend. Oleme seda viimastel aastatel korduvalt kuulnud eriti seoses Venemaa tegevusega Gruusias ja Ukrainas. Ilmselt on sama teema päevakorral ka Iisraeli ja Palestiina suhetes. Ent veelgi kuumemana podiseb katel Lähis-Idas seal, kus territoriaalse terviklikkuse printsiip takistab Kirde- ja Põhja-Süürias kurdide Rojava ja Põhja-Iraagis iseseisva Kurdistani riigi teket.