Maarja Lõhmus: Rail Baltic ja avalik ringhääling kui ühiskonna vedur
Peagi on ringhäälingul 90. aastapäev, ringhäälingul on tähenduslik teekond Eesti ühiskonnas ja võimalus olla oluline vedur ühiskonnas. Praegu aga näeme, et Eesti Rahvusringhäälingu telekanalis ETVs on kuidagi jäänud kahe silma vahele 29. septembril esitatud avalik pöördumine palvega sisuliselt uurida ja arutada Rail Balticu arukat sobitamist Eesti keskkonda, märgib Maarja Lõhmus, üks nn 101 kirjale allakirjutanutest.
Avaõiguslik ringhääling on autonoomne ja tubli ühiskonnaprotsesside kajastaja ja analüüsija. Aga kui ERRi eesmärk on kaasatud kodanikuühiskond, siis kuidas saab selline ühiskond kujuneda, kui pole informatsiooni avalikkuses toimuva kohta?
ERRi uudistevoos oleksid mitteformaalset, ühishuvist lähtuvat protsessi puudutavad uudised väga olulised, et hoida Eesti avalikkust avatuna ja kaasavana. Kuid ainus info, mis ”101 kirja” teemal ERRis näeme, on veebiuudis "101 kultuuritegelast soovivad Rail Balticu peatamist".
Oluline on, et ”101 kiri” ei jääks ”keelatuna” või vastandusena kõlama. Et avalikust arutamisest tõuseks kasu Eestile pikas perspektiivis.
Kuidas saavutada, et mure Eesti maa ja inimeste tuleviku pärast ei oleks pingeallikas, et nopitaks üles Eesti ühiskonna arendamiseks ja visioneerimiseks uued olulised ja vajalikud suunad?
Võib-olla on vahepealsetel aastatel liiga palju sekkutud ajakirjanduse sisusse keelavalt ja kontrollivalt. Ehk peaks keegi hakkama ikkagi ERRi ajakirjanikke ja toimetajaid pigem toetama-julgustama, et oleks julgust ja tahtmist ka keerulisemaid protsesse analüüsida (presidendivalimiste atraktsioon ei andnud ju lisainfot ühiskonna tuleviku sisuliste arengute kohta)?
Toimetajate-ajakirjanike toetamine ja julgustamine oleks parim, mida rahvusringhäälingu 90. sünnipäeva puhul teha, et vedur ikka oma vagunid üles leiaks.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Rain Kooli
Allikas: Repliik