Maris Jõgeva: nähtamatu taust ja kriimu näoga lapsed

Maris Jõgeva on vabaühenduste liidu EMSLi juht. (Foto: EMSL/Rene Suurkaev)
Maris Jõgeva
5.08.2016 16:55
Rubriik: Arvamus

Rahvusvahelistes pingeridades, nagu vabaühenduste elujõulisuse indeks või mõttekoja Freedom House hinnang demokraatia arengule siirderiikides, oleme oma regioonis edetabeli esirinnas. Kodanikuühiskonna areng on sealmaal, et puudutabki meid kõiki, teemana aga eriti ei kõneta (sellest, kuidas kodanikuosaluse rolli veelgi suuremaks saada, räägime ikka häbematult vähe võrreldes sellega, kui oluline üks aktiivne, targalt kaasa mõtlev ning tegutsev inimene riigi jaoks on).

Uue aja organiseerunud kodanikuühiskond saab ühes vabaühenduste liiduga EMSL sel aastal 25-aastaseks. Veerandsaja aasta pikkuses loos on nii sattumuslikke sündmusi kui ka juhitud protsesse ning ega olegi lihtne mõista, millistel neist on olnud rohkem mõju. Nii on kerge lihtsustada, et kalarannad ja tänavafestivalid, rahvakogud ja reiditeemeeleavaldused on loomuliku arengu ja kokkusattumuste küsimus. Ja et vabakonna arendamiseks ei ole strateegiatest ja taktikatest palju tolku, tuleb ainult inimestele organiseerumist ja ühinemist lubada. Arutelud ja taktikad tunduvad aktivisti jaoks iganenud võtted.

Me kodanikuaktivismi edulugude taga näib tõepoolest olevat enam üheksakümnendatele iseloomulikku idealismi ja naivismi kui strateegilist arendustööd. Mõjukate ja pikaajaliste traditsioonidega kodanikuorganisatsioonide kõrval, kus tegeletakse rohkete seisukohtade paberile sättimise ja koosolekute pidamisega, on teeme ära -tüüpi algatused, kus käed saab külge panna ja kohe millegi käegakatsutavani jõuda, palju inspireerivamad. Neis on vabadust ja energiat nagu kriimu näoga lapses, kes veedab nädala õues onni ehitades ja keda toas näeb vaid korraks – see projekt on palju olulisem kui näiteks arutada vanematega tulevikuplaane. Aga ta ei saaks seda onni ehitada, kui vanemad poleks tüütute perekonnakoosolekute käigus jõudnud otsusele, et maakodu tuleb osta, osta just see ja just siia.

Tõenäoliselt ei saa me vabakond ka kunagi tagasi õhinat ja üksmeelt aastast 2000, kui enam kui nelisada mittetulundusühingute esindajat kogunes Sakala keskuse saali, et endale arvamiseks ja kaasarääkimiseks paremat mandaati taotleda ning selleks vajalikus tegutsemises kokku leppida. Nii sündisid ka EKAK ja hästi kavandatud nähtamatud pingutused vabakonna tugevdamiseks, mille seoseid aktiivsete külakogukondade ja plakatitega arvamuse väljendamisega võib-olla ei märkagi.

Mittetulundusühingute nõustamine, vabatahtlike tunnustamine ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, kaasamiseks mingitegi kokkulepete kirjapanek loovad nähtamatu toe, mis täna aktivisti palju aitab, isegi kui ta nende saamisloost midagi ei tea. Tuhanded inimesed on heal meelel vabatahtlikud, head tegevad, kaasa rääkivad ja osalevad ning ehitavad oma onne (mulle tuli kohe meelde, et Kalaranda ehitatakse taas sauna) ilma Sakalata. Ja parem ongi, kui identiteedi sättimist ja aktivismile ühiskonnas õigustatud koha trügimist ei ole enam vaja. Ja et kodanikuosalus ei ole enam ainult mittetulundusühingute pärusmaa, vaid on igal pool.

Aga valmis ju ka kõik ei ole ja ainult kiidulaulu laulda ei saa, sest ikka kripeldab, kui sinu arvamust küsitakse (või isegi kui see küsimata välja on öeldud) ja siis sellega midagi peale ei hakata. Maailma näidetest teame, et vabakonna kuuldavõtmine ja rohkem arvestamine ei pruugi olla arengu järgmine loogiline samm. Ja isegi kui ohtu ei ole, siis selleks, et auto sõidaks, on vahel vaja vahetada õli ja rehve ja piduriklotse, vahel isegi karbussi timmida. Tüütu ja igav, aga korras autoga on jube hea sõita.

Sama on vabakonnaga: isegi kui kõik toimib, tasub näidikutel silma peal hoida, kulumist ennetada ja vahel mõni asi parema vastu vahetada.

Milline kodanikuühiskonna tervis täna on, millist hooldust ta vajab ja milline on arengupotentsiaal, sõltub hindajast ja tema isiklikust kogemusest. Meie soov on tuua kodanikuühiskonna tervise teemalisele arvamusfestivali arutelule kokku võimalikult palju kogemusi, et arusaadav pilt tänasest kokku panna ning kõigi kodanikuühiskonna tänaste tegijatega – on nad siis aktivistid, ettevõtjad, poliitikud, ametnikud või lihtsalt vahel onni kallal nokitsejad – tulevikust ja valikutest rääkida.

Artikkel on algselt ilmunud vabaühenduste liidu veebiväljaandes Hea Kodanik.

Kodanikuühiskonna teemaline arutelu leiab arvamusfestivalil aset reedel, 12. augustil kell 18 Kodanike Euroopa alal.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna etv-s

täna vikerraadios