Raul Eamets: Eesti võiks loobuda sularahast

20.11.2010 17:18 Uuendatud 23:08
Rubriik: Arvamus
Tartu Ülikooli majandusprofessor Raul Eamets tegi täna ettepaneku loobuda Eestis seoses euro tuleku ja riigi maine parandamise vajadusega sularahast.

"Eestit on võrreldud tiigriga. On räägitud Balti tiigritest, on räägitud Eestist kui IT-tiigrist. Samas on viimasel ajal tunda, et see IT-Eesti kuvand on hakanud tuhmuma või kortsuma - ta ei ole enam nii särav. Peaks midagi ette võtma - paneks selle tiigri uuesti hüppama, vaatame, mis saab!" ütles professor Tartus toimunud konverentsil TEDx.

"Siit tuleb minu idee - mis oleks, kui loobuks sularahast?!" sõnas Eamets.

Eamets tegi kiirküsitlusega juba konverentsisaalis selgeks, et kolmandikul sellel osalejatest oli taskus vähem kui üks euro, samas kui kõik olid mõne pangakaardi kasutajad.

Eametsa sõnul on ta saanud küsimusele, kui palju maksab meile sularaha kasutamine, täpseima vastuse Eesti Pangast, kust öeldi, et sularahakäitlemine maksab aastas 70 miljonit krooni.

"Ma arvan, et kui panna sinna meie kommertspangad juurde, siis tuleb vähemalt sama suur summa lisaks. Seega me räägime mõnesajast miljonist kroonist aastas. Ja see summa tulevikus kindlasti suureneb, sest seoses euro kasutuselevõtuga suureneb oluliselt müntide osakaal meie majanduses ja müntide käitlemine on palju-palju kallim kui paberraha käitlemine," lisas professor.

Enamik tehingutest meie majanduses Eametsa sõnul juba käib ilma sularahata, seda nii ettevõtete vahel kui viimaste uudiste andmeil 60-70 protsendi ulatuses ka jaekaubanduses. "Seega väga suur osa Eesti majandusest juba toimib ilma sularahata," lisas ta.

"Selge on see, et täna on meil kohti, kus saame maksta vaid sularahaga - olgu see siis turu peal liha või kartulit ostes, kuskil hämaras silla ja kangi all või ööklubis rahatähti mingite  kotikeste vastu vahetades. Ja lõpuks võib sõbralikule naabrimehele kah veidi sularahas tasuda, kui ta aitab sul maad harida või remondimees aitab vannituba remontida," ütles Eamets. "Neid tegevusi osaliselt ühendab selline mõiste nagu varimajandus, mis küll alati ei tähenda kriminaalset tegevust. Kui näiteks naaber selle summa ilusti tuludeklaratsioonis vormistab, siis pole mingit probleemi."

"Mida annab meile sularahast loobumine?" küsis Eamets. "Raharinglus on justkui vereringe inimese kehas - raha jagab ühiskonnas rikkust ühelt majandussubjektilt teisele ja kui raha on pangas, siis ta ringleb kiiremini erinevate majandussubjektide vahel. Ehk ta jagab rikkust kiiremini laiali ja kokkuvõttes meie jõukus tõuseb."

"Kas saaks neist tehingutest ilma sularahat kuidagi hakkama? Mis takistab seda raha naabrimehele ülekandmast otse pangaarvele? Mis takistab näiteks turumüüjal kasutamast väikest makseterminali? Tegelikult ei ole suuri takistusi. Pigem muutub majandus selgemaks, läbipaistvamaks, maksud laekuvad paremini ja lõpuks võiksime kõik paremini elada," ütles professor.

Eamets märkis, et just praegu oleks hea moment sularahast loobumise teele asuda. "Tuleb euro, võõras raha. Euro rahatähed on suhteliselt ilmetud võrreldes Eesti krooniga - midagi ilusat ei ole. Lisaks käite linna peal ringi ja midagi koliseb kuskil pidevalt - taskud on münte täis. Ehk inimestel psühholoogiline side selle uue rahaga väga tugev ei ole.  Mündimajandus saab olema igavesti tüütu, ka vanainimeste jaoks, kellel tekib raskusi müntide  eristamisel," lisas ta.

"See kõik loob pinnase selleks, et me võiksime sularahast loobuda. See tähendaks ühte suuremat sorti ühiskondlikku kokkulepet, sest nii kaua, kui pangad võtavad ülekannetelt ja kaardimaksetelt selliseid tasusid nagu täna, ei juhtu midagi. Finantssektor peab sellise kokkuleppega kaasa tulema," märkis Eamets ja lisaks, et inimesed ei peaks hakkama massiliselt ka PIN-koode pähe õppima - passi saades teame, et identifitseerimiseks piisab sõrmejälje või miks mitte ka silma võrkkesta andmetest. Kaardimaksed saab juba täna asendada mobiilimaksetega.

Makseterminalid võiksid Eametsa sõnul olla varustatud valgusfoorile sarnaste tulukestega, mis sõrmejälje näitamise järel annaksid rohelise, kollase ja punasega märku inimeste rahalisest seisust.

Võtmeküsimus on Eametsa sõnul aga see, mida teevad või arvavad meie külalised: "Peame tekitama kuvandi, et Eesti on riik, mida võib usaldada, ja siin on turvaline kaardiga maksta. No ja kui ikka kuidagi ei saa, siis teeme nende jaoks valuutapoed tagasi, kus saaks sularahas maksta."  Paralleelmajandusest ei pääse me Eametsa sõnul niikuinii ja eurod kaoksid ju ainult Eestis.

"Kokkuvõttes: Eesti muutuks läbipaistvaks riigiks. Kui võidab riik, peaksid lõpuks võitma ka inimesed. Meie uus slogan võiks olla: "Eesti, riik, mida saab usaldada!"," lõpetas Eamets oma kõne.

Toimetas
Aivar Pau

Kommenteeri