TÄISMAHUS: Ukraina välisminister: lisaks Ukrainale peab Venemaa sõda ka Euroopa Liiduga (2)

Video
Dmitri Fefilov
21.06.2016 17:30
Rubriik: Arvamus

Mis viis Ukraina turbulentsuse ajastusse, kes peaks vastutama viimase 25 aasta jooksul toime pandud vigade eest ning milline on oligarhia roll poliitiliste otsuste tegemisel? ERR-ile antud intervjuus vastab muu hulgas nendele küsimustele Ukraina välisminister Pavlo Klimkin.

Kas tagasi vaadates oskate öelda, millised vead viisid olukorrani, millega Ukraina praegu silmitsi seisab?

Usun, et me ei peaks rääkima vigadest.

Oluline oli Euroopa Liidu ja G7 riikide solidaarsus. Aga muidugi oli tähtis siis – ja on ka praegu –, et oleks konkreetne reaktsioon Venemaa tegevusele ja Venemaa agressioonile, sest minu arvates on Venemaa alustanud sõda Ukraina vastu nii sõjalises, majanduslikus kui ka propaganda mõttes. Aga samamoodi peab Venemaa sõda ka Euroopa Liiduga, levitades propagandat ja püüdes Euroopat nõrgestada.

Seega on meil ühised probleemid ja ühine vajadus vastu hakata.

See on hea ja tähtis, aga siiski tahaksin rõhutada eelmist küsimust. Kas teie meelest peab riik võtma vastutuse või ei? Või polnud see olukord Ukraina süü?

Millisest Ukraina süüst te räägite?

Ütlete, et poliitikud pole Ukrainas vigu teinud?

Meil on Venemaa agressioon. Meil on olukord Krimmis.

Aga selle põhjuseks polnud...?

Arvan, et mõni asi viis selle olukorrani. Näiteks inimeste vilets majanduslik seis. On probleeme seadusetuse, korruptsiooni, oligarhidega...

Kas püüate leida õigustust Krimmi okupeerimisele?

Ei...

Või Venemaa agressioonile Ukraina vastu?

Ei. Püüan küsida...

Minu jaoks on see täiesti vale narratiiv.

Muidugi – Ukraina pole ilmselt ideaalne riik. Eelmise presidendi Janukovõtši režiimi ajal tehti Ukraina juhtimises palju vigu. Aga kui hakata mõtlema, et selliseid vigu saab pidada õigustuseks Venemaale, rikkumaks ükskõik milliseid seaduslikult siduvaid kokkuleppeid, okupeerimaks osa teisest riigist, pidamaks praegu sõda Donbassis, siis see on sootuks teine lugu.

Te teate, et meie endine president Janukovõtš on praegu Venemaal. Tegelikult on paljud meie endised valitsusliikmed praegu Venemaal. Seegi on minu jaoks väga sümboolne.

Ükskõik millist agressiooni ei saa selles mõttes õigustada. Venemaa rikkus väga sihilikul ja konkreetsel viisil terve Euroopa sõjajärgse perioodi julgeolekusüsteemi. Kuna meie elame Euroopas, reeglitel põhinevas maailmas, peame hakkama taas mõistma rahvusvahelist seadust ja naasma oma põhiväärtuste juurde.

Küsisin vigade kohta, kuna tahtsin teada, kas Ukraina õpib minevikus tehtud vigadest.

Kõik peavad õppima. Tegevuse kaudu õppimine on oluline põhimõte. Elame muutuvas maailmas. Peame õppima, kuidas sellesse maailma sobituda.

Aga mingil juhul ei saa seda võtta õigustusena Venemaa tegudele. Venemaa agressioon on ainulaadne, sest see on pretsedent – ÜRO Julgeolekunõukogu liige ja tuumariik ründab teist riiki, rikkudes kõiki, rõhutan – kõiki! – kokkuleppeid.

Euroopa Liidu jaoks on Ukraina põhiküsimused sõda, oligarhia ja korruptsioon. Kas olete nõus, et need probleemid takistavad Ukraina arengut?

Venemaa agressioon on loomulikult tähtis teema, sest agressiooni ja Krimmi ajutise okupeerimise tõttu ning Venemaa agressiooni tõttu Donbassis kaotas Ukraina peaaegu 20 protsenti oma tööstuspotentsiaalist.

See on loomulikult katsumus. See pole õigustus reformide edasilükkamisele. Õigustus pole õige sõna...

Olen nõus. Sõda on iga riigi jaoks tragöödia. Aga need kaks teist teemat – oligarhia ja korruptsioon?

Korruptsioon on tõsine väljakutse. Paljud Ukraina võimustruktuurid olid tõsiselt korrumpeerunud. Eelmises Ukrainas. Aga nüüd on Ukrainal uus tee, loomaks täiesti uut infrastruktuuri, võitlemaks korruptsiooniga süsteemis.

Seda on tehtud Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide abiga. Korruptsiooniga võitlemise büroo ja korruptsiooni ennetamise büroo on juba tööle pandud. Korrakaitsesüsteemi ootab ees täielik ümberstruktureerimine.

Näiteks liikluspolitsei oli Ukrainas korruptsiooni sümbol. Nüüd võite sõita ükskõik millises Ukraina linnas, ilma et teilt pistist küsitaks.

Ja muidugi, kui rääkida äriklannidest või niinimetatud oligarhidest, siis nende mõju on endiselt olemas, kindlasti, aga see mõju on oluliselt vähenenud.

Me ei saa kaotada varasemat süsteemi üleöö. Aga varasema Ukraina süsteemi mastaapides poliitika ja ajakirjanduse mõjutamist kindlasti enam pole.

Me liigume õigel teel. See peaks meid viima demokraatliku riigina Euroopa Liitu.

Kuidas selgitate asjaolu, et teie president Petro Porošenko juhib ka oma äri, kuigi lubas selle maha müüa, kui presidendiks saab? Lisaks oli tema nimi hiljuti avaldatud Panama paberites. On see demokraatlikus riigis vastuvõetav?

Kaks märkust. Esiteks… President ei juhi mingit äri. Ta täitis oma lubaduse.

Kuidas?

Andis äri üle sihtasutusele. See tegevus on heaks kiidetud. Kui ärimees hakkas poliitikuks, tuli äri juhtimine sihtasutusele üle anda. President ei saa mingil moel ärisid juhtida.

Teiseks… See, kuidas sihtasutus loodi ja et seda mainitakse Panama paberites… Nüüd on teada fakt, et see polnud mingil moel seotud maksudest kõrvalehiilimisega. See on normaalne tsiviliseeritud moodus, kuidas äri sihtasutusele üle anda. Seda peetakse täiesti seaduslikuks ja see on laialt tunnustatud.

Ärme hakkame arutama mingeid võimalusi, et president on ise äri juhtinud. See on rumal jutt.

Aga kuidas selgitate presidendi toetuse vähenemist? See on praegu vist ainult 17 protsenti, isegi vähem kui Janukovõtšil enne Euromaidani.

Minu jaoks on see väga keeruline võrdlus.

Olgu, unustame võrdluse, aga 17 protsenti on üsna vähe.

Unustame Janukovõtši reitingu. Küsitluste usaldusväärsus on väga tõsine teema. Iga isiku või poliitilise jõu toetus ja küsitleja usaldusväärsus on seotud ukrainlaste väga kõrgete ootustega reformidega osas.

Ukrainlased mõistavad, et Venemaa peab Ukrainaga hübriidsõda. Aga samal ajal oodatakse väga kiireid reforme, mis annaksid otsekohe tulemusi. Sama kehtib iga poliitilise jõu puhul.

Aga tulemuste osas on ukrainlastel samuti kõik selge, kui arvamusküsitlusi vaadelda – et president tegeleb meie sõjaväe ülesehitusega, et president kujundab riigi välispoliitikat...

Aga lisaks selline ülitähtis teema nagu korruptsioonivastane strateegia või põhiseaduse reform. Möödunud nädalal toimunud hääletus põhiseaduse reformi üle on selle kohta hea näide.

Te siis ütlete, et Petro Porošenko on riigi tegelik juht?

Muidugi. Just seda ma öelda tahan.

Huvitav oli näha, et Ukraina valitsus palkas tööle mitu välismaist tegelast. Näiteks Mihheil Saakašvili, Jaanika Merilo Eestist, Aivaras Abromavičius… Kas oskaksite teie valitsuse seda käiku selgitada? Kas teil napib selliseid spetsialiste või on see seotud korruptsiooniga ja te ei usalda oma spetsialiste?

Ärme hakkame lihtsalt paralleele tõmbama. Mõned nendest inimestest olid ka Gruusia reformide taga. Näiteks politseireformi puhul. Nad olid ja on nende reformide läbiviimisel olulised.

Ei saa võtta konkreetset nime ja öelda, et see peegeldab mingit üldist tendentsi. Minu jaoks oli oluline ja õige kaasata tööle inimesi, kes on usaldusväärsed ja kellel on kogemusi reformide läbiviimisel. Näiteks mõned juhid Gruusiast.

Aga üldiselt iga reformidega tegelev riik vajab teadmisi ja nende teadmiste rakendamist, kogemusi ja kogemuste kasutamist. Just seda meil tehaksegi.

Aga mis puutub välismaiste kaasatud spetsialistide arvu, siis suuremas pildis on nende arv tühine.

Miks te siiski nad kutsusite?

Kutse tuli erinevatelt asutustelt. Kas siis nõu andma või kogemusi jagama. Ühte põhjust juba mainisin – paar Gruusia juhti olid sealse politseireformi taga. Vajasime sellist kogemust ja reformiga tuli kiirelt alustada.

See ongi põhjus.

Umbkaudsete oletuste järgi on Eestis hetkel tuhatkond Ukraina põgenikku. Kas te ootate neid inimesi tagasi? Millal nad saavad naasta rahulikku riiki?

Esiteks – meil on enam kui 1,5 miljonit… vihkan seda bürokraatlikku terminit… IDP-d, riigi sees ümberasunud isikut.

Need on inimesed, kes olid sunnitud Donbassist lahkuma. See on meile oluline teema. Peame nende eest hoolt kandma. Peame tagama, et need inimesed saaksid otsustada Donbassi tuleviku üle.

Neil peab olema õigus hääletada tulevastel vabadel valimistel, kui Donbassis on tagatud julgeolek. Ja muidugi on oluline, et need inimesed saaksid olla valitud. See on nende põhiseaduslik õigus.

Millal see juhtuda võib?

Esmalt julgeolek. Kahjuks pole Venemaa huvitatud Donbassi julgeoleku parandamisest. Tegelikult lausa vastupidi. Ja milliseid valimisi saab ette kujutada, kui puudub mõistlikul ja piisaval tasemel julgeolek?

Aga üldiselt vajame loomulikult kõiki oma inimesi kodumaal. Nad peaksid töötama koos, ehitades üles euroopalikku ja demokraatlikku Ukrainat.

Kas Ukraina tahab olla Euroopa Liidu ja NATO liige?

Kindlasti on Euroopa Liit meie eesmärk. Me peaksime olema osa Euroopa projektist, sest Ukraina kuulub Euroopa Liitu ajalooliselt, mentaliteedilt, pühendumiselt euroopalikele väärtustele.

NATO küsimuses vajame üksmeelt NATO-s endas Ukraina tulevase liikmesuse osas. Meie peame kaasajastama Ukraina kaitsevõimet ja julgeolekuteenistust vastavalt NATO standarditele. See on põhiküsimus ka Ukraina ja NATO komisjonis NATO Varssavi tippkohtumise ajal.

Tean, et Ukraina inimesed on küsitluste põhjal Ukraina ja Euroopa Liidu lähenemise pooldajad. Toetus on umbes 70 protsenti.

Jah, täpselt.

Aga aprillis toimus Hollandis referendum. Rahvalt küsiti, kas toetatakse Ukraina ja EL-i assotsiatsioonilepet. 61 protsenti vastanutest olid leppe vastu. Öelge, mida saaks Ukraina anda Euroopa Liidu rahvastele, et olla atraktiivsem partner?

See on õige märkus. Aga ärgem ülehinnakem selle referendumi tähtsust. Selle teema polnud assotsiatsioonilepe. Ma isegi ei ütleks, et teema oli ainult Ukraina. Pigem väljendas see paljude hollandlaste euroskeptilisust.

Aga Ukraina osalemisel Euroopa projektis on kõige tähtsamad ukrainlased, kes on pühendunud Euroopale. Rahvas on Ukraina suurim vara. Euroopa projekt poleks võimalik, kui Ukraina selles ei osale. Töötan pühendunult, et Ukraina kaasataks Euroopa projekti.

Ütlete, et Hollandi referendum ei tekitanud Ukrainale probleeme?

Ma ei näe Ukrainal probleeme avaliku tunnustuse osas Hollandis. See on väljakutse, millega peame toime tulema. Väljakutseid on meil palju.

Referendum oli ainulaadne võimalus selgitada paljudele hollandlastele Ukraina olukorda. Aga enamikku vastastest mõjutas euroskeptilisus, mitte konkreetselt Ukraina.

Nagu mõistate, siis peaaegu keegi ei saanud seda lepet lugeda või isegi mõista leppe tähtsust Ukraina ja Euroopa Liidu jaoks. Seega on meil vaja sellise sündmuse kordumisel korraldada järjekindel poliitiline kampaania, ja see on meie kõigi poliitiline kohus – selgitada kõigile, millest jutt käib.

Seega, Hollandi referendumist hoolimata tunnetate te eurooplaste toetust?

Täiesti.

Tahaksin puudutada veel kahte teemat. Euroopas, kaasa arvatud Eestis, näeme kasvavat toetust rahvuslikele ja paremäärmuslikele parteidele. Arvame, et seda põhjustab pagulaskriis Euroopas. Mõne nädala eest pidas tuntud Ukraina muusik Svjatoslav Vakartšuk kõne, kus rõhutas, et tema riik rajaneb nüüd verel ja patriotismil. Kas olete nõus, et patriotism Ukrainas on radikaliseerunud?

Esiteks, ei ole nõus. Ma ei tea, mis kontekstis Vakartšuk seda ütles. See on tähtis. Ma tunnen teda päris hästi. Tean tema suhtumist ja tema vaateid. Minu arvates näevad ukrainlased Ukrainat kui tulevikku neile kõigile. Selles mõttes on küsimus meis, meie arusaamises euroopalikest väärtustest ja demokraatiast.

Meie patriotism ongi minu arvates pühendumine sellele arusaamisele.

Nüüd on Nadežda Savtšenko tagasi kodus. Ta on ülemraada saadik. Kas ta on selleks tööks pädev? Või on see seotud patriotismiga?

Loomulikult on ta pädev! Ta on tõeline kangelane...

Kangelane ja parlamendisaadik on kaks ise asja.

Parlamendisaadik peab olema tõeline poliitik. Poliitik peab hoolima Ukrainast. Nadija hoolib Ukrainast. See on põhiline.

Küsin ka Eurovisiooni kohta. Ukraina võitis tänavu, aga liiguvad jutud, et mõned riigid ei jäänud tulemustega rahule. Kuidas teie tulemusi tõlgendate?

Eurovisiooni eesmärk pole riikide soovide rahuldamine. Eurovisioon tähendab rahvast ja inimeste hääli.

Ja mitte poliitikat?

Sugugi mitte. Jamala on võrratu laulja. See oli südamest tulnud laul. See polnud mingi poliitiline mäng Eurovisioonil. Laul rääkis isiklikest läbielamistest, tema rahva saatusest. Selles mõttes liigutas laul kõiki Euroopa rahvaid.

Nii mõistan mina ka tulemusi.

Tean, et te sündisite Kurskis. Õppisite ühes Moskva ülikoolis. Tean ka, et räägite täiesti puhast vene keelt. Ka minu emakeel on vene keel. Aga mulle öeldi, et selle intervjuu peaksin tegema inglise keeles. Miks nii?
 
Minu mõte sellega seoses on lihtne. Me räägime, kuidas Venemaa rikub seadusi ja kokkuleppeid. Küsimus on Venemaa juhtkonnas, mitte vene keeles. Me kõik võime suhelda vene keeles. Küsimus pole meie eelistustes, vaid meie pühendumises.
 
Minul on oma arusaamine väärtustest ja pühendumisest. Peame jääma oma väärtuste ja pühendumise juurde. Ja meie põhiväärtus on demokraatia ja vabadus. See on minu isiklik arusaam. Järgin seda arusaama poliitiku ja isikuna. Inimesena, kui soovite...
 
Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Keelesäuts. Tuhat tänu on parem kui tänud
    10:48

    Me oleme unustamas, kuidas tänada ja kuidas tänamisele vastata.

  • foto
    Andres Laiapea: Vabaerakonna populismist ja erakondade rahastamisest
    10:00

    Poliitikas on probleemidele võimalik reageerida kolmel erineval moel: neid ignoreerida, hakata otsima tõesti toimivaid lahendusi või üritada neid poliitilise omakasu huvides lihtsalt ekspluateerida, soovimata neid tegelikult lahendada. Halvas mõttes populistid kalduvad tegema sageli viimast, kirjutab MTÜ Radikaaldemokraadid endine juhatuse liige Andres Laiapea erakondade rahastamisest.

  • foto
    Rain Kooli: Eesti vajab endiselt korralikku logo
    Eile

    Ootused olid kõrgel, kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus EAS esitles läinud reedel… jah, õiguspoolest mida? Eelneva sõnakasutuse järgi otsustades olid paljud, ka reporterid ja toimetajad, arvamusel, et esitletakse uut Eesti märki. Lööklauset. Midagi omaaegse palju furoori tekitanud Welcome to Estonia asemele.

  • foto
    Risto Kask: kas Nõmme sild on kunst või farss?
    13.01

    Möödunud aasta hilissügisel alustas Tallinna linn Nõmme silla, tuntud ka kui Ehitajate tee kergliiklussilla, rekonstrueerimistöödega. Tööde käigus avaldasid paljud inimesed pahameelt. Mõne elaniku hinnangul tuleks tõsiselt kaaluda silla lammutamist ning rajada uus, moodne ja kaasaegne sild.

  • foto
    Rootsi politsei juht: see ei ole see Rootsi, mida me tunneme "Bullerby lastest"
    12.01

    Rootsis on 53 probleemset piirkonda, millest 15 kuuluvad eriti raskesse kategooriasse. Areng nendes peamiselt sisserändajatega asustatud, harimatumates ja vaesemates linnaosades on Dan Eliassoni sõnul Rootsi suurim siseturvalisusega seotud probleem.

  • foto
    Peeter Helme: julgus mõelda hooajaväliselt
    12.01

    Kindlasti pole ma ainuke inimene, keda tabas aasta lõpul raamatuuputus. Teadupärast rihivad kirjastused oma raskekahurväe tulistama kõige rohkem ja kõige peibutavamaid nimetusi just detsembris, mil toimuvad kõikvõimalikud väljamüügid ning mil inimesed üleüldse ostavad tavalisest rohkem raamatuid. Ja miks nad ei peakski, raamat on ju tore kingitus, eks?

  • foto
    Erik Gamzejev: kui nüüd elu Ida-Virumaal paremaks ei muutu, siis millal veel?
    11.01

    Kui lõppenud aasta oli Ida-Virumaa jaoks suuresti tulekahju kustutamise aasta, siis uus võiks saada stardipauguks ülejäänud Eestile järele rühkimisele, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Olav Anton: turbulentse poliitika aasta?
    11.01

    Välispoliitiliselt tuleb kahtlemata väga dünaamiline aasta. Trump ja Brexit, aga ka valimised Prantsusmaal, Saksamaal ja Hollandis on vaid mõned märksõnad, millest piisaks isegi mitme poliitika-aasta sisustamiseks. Tuntavalt turbulentne on ka Euroopa Parlamendi Presidendi valimine, kus määramatust tuleviku suhtes on rohkem kui selgust. Eestis on rahulikum kui mujal maailmas, kuid poliitilisi keeriseid jätkub meilegi.

  • foto
    Erle Loonurm: 21. sajandi vaatemäng – infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud
    10.01

    Võitlus ellujäämise nimel on asendunud võitlusega võimu nimel. Infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud, millega tuleb mängida ja neid heaperemehelikult kasutama ning tarbima õppida. Mõlema juurde käib ka vastutus. Ja uus aeg on elujõuline siis, kui osatakse ka minevikust ajatud mängureeglid kaasa võtta, kirjutab Erle Loonurm oma essees.

  • foto
    Rain Kooli: libauudiste nimetamine alternatiivmeediaks on nagu kutsuks välikäimlat alternatiivrestoraniks
    09.01

    ”Alternatiivmeediaks kutsutavate meedialaadsete toodete hulgas tuleb eristada kaht hoovust: libauudislehekülgi ja veendumusmeediat,” märgib ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma arvamusloos.

  • foto
    Erkki Bahovski: Eesti – endisest Nõukogude liiduvabariigist uljaks Põhjamaaks?
    09.01

    Eesti peab ikka veel tõestama, et pole enam endine Nõukogude liiduvabariik, kuid abi saab ÜROst, kommenteerib Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.

  • foto
    R2 Agenda | Neil Strauss: demagoogide võimu on kindlustanud hirmust juhitud ahelreaktsioon
    09.01

    R2 saate "Agenda" toimetajad kohtusid Los Angeleses seitsmel korral NY Timesi bestselleri tiitli pälvinud kirjaniku Neil Straussiga, kelle sulest pärinevad muu hulgas raamatud "The Game" ja "The Truth". Straussi hinnangul on parem-populistide võimule tuleku taga eelmisel kümnendil alanud ahelreaktsioon, mida juhib hirm.

  • foto
    2016. aasta ERR.ee arvamuses: testi, kas tead, kes mida ütles
    08.01

    ERR.ee arvamustoimetaja Rain Kooli koostas rahvusringhäälingu jälgijatele viktoriini, mis põhineb möödunud 2016. aastal arvamusküljel avaldatud artiklitel. Seega kõik õiged vastused on leitavad ERR.ee portaalist. Mõnusat lahendamist!

  • foto
    Meediakommentaar: Delfi valetas. Aga kellele on see kasulik?
    05.01

    Gorbatšov on surnud, paavst kuulutas Donald Trumpi pühakuks, Eesti televaatajad vaatasid aastavahetusel kõige enam Vladimir Putini kõnet. Mis on neil uudistena näivatel infokildudel ühist? Õige vastus on: need kõik on valed.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: mis on Eesti rahvusriigi mõte?
    06.01

    Teeme alanud aastal oma peatselt juubelit tähistavale riigile lisaks pillimängule ja lipuväljakutele ka ühe sisulise kingituse – vaidleme omavahel selgeks, milleks meil üldse oma riiki vaja on, pakub politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Andres Siplane: pöörased sõnumid ajavad segadusse? Appi tuleb mister Popper
    06.01

    Kõik sellised väited, et kaksiktornidesse lennutas lennukeid USA valitsus ise või et Baltikumi snaiprid tulistasid Maidanil inimesi või et ma olen puhas nagu prillikivi või et tegelikult kõik Süüria inimesed armastavad Assadit või et laste prostitutsioon on nüüd Californias legaalne, on tegelikult falsifitseeritavad ehk nende tõepärasus on mõõdetav. Küsimus on selles, kas väite esitaja või vaidlustaja on nõus teatud tingimuste täitudes ka nendest väidetest loobuma ja nurgas häbenema.

  • foto
    Kaupo Meiel: ausammas vaidlusele
    05.01

    Võiks püstitada monumendi vaidlusele kui sellisele. Parem ju halb vaidlus kui hea diktatuur ja see oleks siis Eesti viimane riiklik ausammas, kõigi ausammaste ema ning hea traditsiooni kohaselt kole nagu öö ja kallis kut' kurat, leiab kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Allan Aksiim: Objektiivne demagoogia, torn ja torniõu
    05.01

    Varro Vooglaid tegeleb demagoogiaga. Elegantselt, kaasanoogutama panevalt, kuid siiski demagoogiaga. Jutt käib siis Lauri Tankleri kommentaarist portaali Objektiiv artiklile, kus refereeriti Washington Examineri väidet, et Californias legaliseeriti laste prostitutsioon, ja Varro Vooglaiu vastulausest sellele.

  • foto
    Varro Vooglaid: ERR süüdistab Objektiivi alusetult libauudiste levitamises, soovimata rääkida oma enda libauudistest
    04.01

    ERRi püüdlus süüdistada portaali Objektiiv alusetult libauudiste levitamises on tähelepanuväärne olukorras, kus rahvusringhäälingu enese tegelike libauudiste levitamises ei nähta mingit probleemi, kirjutab Varro Vooglaid oma vastulauses.

  • foto
    Alo Lõhmus: registrisse kandmata hinged
    04.01

    Omavalitsuse Eesti kaardilt kadumine on radikaalne, kuid kahtlemata mõjuv motivaator oma tegeliku elukoha rahvastikuregistrisse kandmiseks. Seega on põhjust loota, et vähemalt rahvastikuregistri saame lähiaastail eeskujulikku korda, olgu siis lood rahvastiku enesega, kuidas nad parajasti on, leiab Alo Lõhmus oma arvamusloos.

  • foto
    Rauno Vinni: haldus- ja riigireformi õnnestumiseks peab uus koalitsioon suurelt mõtlema, madalalt alustama ja kiirelt liikuma
    04.01

    Riigireform on midagi enamat kui haldusreform ja regionaalhalduse ümberkorraldamine. Riigireform hõlmab ka esindus- ja osalusdemokraatia arendamist (kodanike ja riigi lähendamine, põhiseaduslike institutsioonide reform) ja riigivalitsemise moderniseerimist (ümberkorraldused muu avaliku sektori toimimises). Eesmärk on võimekas, usaldusväärne ja jõukohane riik, kirjutab Rauno Vinni oma arvamusloos.

  • foto
    Lauri Tankler: seaduslikust laste prostitutsioonist, Objektiivselt
    04.01

    Libauudised, pahatahtlikud ja eksitavad pealkirjad nõuavad nii ajakirjanikelt kui lugejatelt üha enam tähelepanelikkust ja allikakriitikat, kommenteerib ERR-i korrespondent Lauri Tankler portaali Objektiiv tegevust.

  • foto
    Edetabel 2016: ERR.ee loetuimate lugude nimekiri tipnes hittloo tavatu esituse, spordi ja hinnatud kolleegi surmaga
    03.01

    2016. aasta loetuim-vaadatuim lugu ERR-i portaalides oli Briti baritoni Peter Brathwaite’i esitus Curly Stringsi palast ”Kauges külas”. Järgnesid jalgpalli EM, olümpiamängud ja Aarne Rannamäe surm. Sekka mahtus ka välisuudis Leedu presidendist, kes keeldus Vene telekanalile intervjuud andmast.

  • foto
    Rain Kooli: et vari kaoks
    02.01

    Nii mõnigi meist tunneb – nii isiklikul kui ka ühiskondlikul pinnal, et pärast läinud aastat läheks seda tõesti vaja. Head. Paremat.

  • foto
    Nestor: kõige vähem aitab meid edasi tigedus ja sapp
    01.01

    ERR.ee avaldab riigikogu esimehe Eiki Nestori uusaastatervituse.

  • foto
    President Kaljulaid: ohud ja riskid sünnivad vaikimisest ja otsustamatusest, mitte tegutsemisest
    01.01

    Soovin teile oma peaga mõtlemist, otsustusjulgust ja enesekindlust. Oskust jagada tunnustust ja vastu võtta kriitikat. Ja soovin, et meil kõigil oleks aega ja jõudu lihtsalt elust rõõmu tunda, ütles president Kersti Kaljulaid oma esimeses uusaastapöördumises.

  • foto
    George Soros: avatud ühiskond vajab kaitsmist
    30.12

    Avatud ühiskond on kriisis ning suletud ühiskonna erinevad vormid – fašistlikust diktatuurist maffiariikideni – tõstavad pead. Kuna valitud juhtidel pole õnnestunud vastata hääletajate õigustatud ootustele ja pürgimustele, on valijaskond vabanenud valdava osa demokraatia ja kapitalismi versioonide lummusest. Lihtsustades öeldes – paljud inimesed tunnevad, et eliit on varastanud nende demokraatia, kirjutab filantroop Georg Soros väljaandes Project Syndicate.

  • foto
    Heategevuskool 9: vasak käsi ärgu teadku, milleks parem annab?
    30.12

    Kas oma annetustest rääkimine muudab heategevuse ebasiiraks ja seega justkui vähemväärtuslikuks? Vastupidi – rääkimisega saab toetust mitmekordistada, tuues oma eeskujul annetama ka sõpru ja tuttavaid, kirjutab Urmo Kübar ERR-i heategevuskooli viimases arvamusloos.

  • foto
    Rain Kooli: aeg ongi liigestest lahti
    30.12

    "Shakespeare’i mainitud aeg ei ole tegelikult iial liigestes kinni. Kui on, siis on see olemine vaid näiline või juhuslik. See tähendab, et igaüks, kes soovib head ja elamisväärset maailma, peab selle eest iga päev üha uuesti oma valikute, otsuste ja sammudega seisma," kirjutab ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma aastalõpuessees.

  • foto
    Indrek Kiisler: põgenemine iseenda eest ehk ees on karmid ajad
    30.12

    Euroopa ja Eesti koos temaga on sattumas keerisesse, mis paiskab meie elukorralduse täiesti pea peale. Indrek Kiisler kirjeldab aastalõpukommentaaris musti stsenaariume.