TÄISMAHUS: Ukraina välisminister: lisaks Ukrainale peab Venemaa sõda ka Euroopa Liiduga (2)

Video
Dmitri Fefilov
21.06.2016 17:30
Rubriik: Arvamus

Mis viis Ukraina turbulentsuse ajastusse, kes peaks vastutama viimase 25 aasta jooksul toime pandud vigade eest ning milline on oligarhia roll poliitiliste otsuste tegemisel? ERR-ile antud intervjuus vastab muu hulgas nendele küsimustele Ukraina välisminister Pavlo Klimkin.

Kas tagasi vaadates oskate öelda, millised vead viisid olukorrani, millega Ukraina praegu silmitsi seisab?

Usun, et me ei peaks rääkima vigadest.

Oluline oli Euroopa Liidu ja G7 riikide solidaarsus. Aga muidugi oli tähtis siis – ja on ka praegu –, et oleks konkreetne reaktsioon Venemaa tegevusele ja Venemaa agressioonile, sest minu arvates on Venemaa alustanud sõda Ukraina vastu nii sõjalises, majanduslikus kui ka propaganda mõttes. Aga samamoodi peab Venemaa sõda ka Euroopa Liiduga, levitades propagandat ja püüdes Euroopat nõrgestada.

Seega on meil ühised probleemid ja ühine vajadus vastu hakata.

See on hea ja tähtis, aga siiski tahaksin rõhutada eelmist küsimust. Kas teie meelest peab riik võtma vastutuse või ei? Või polnud see olukord Ukraina süü?

Millisest Ukraina süüst te räägite?

Ütlete, et poliitikud pole Ukrainas vigu teinud?

Meil on Venemaa agressioon. Meil on olukord Krimmis.

Aga selle põhjuseks polnud...?

Arvan, et mõni asi viis selle olukorrani. Näiteks inimeste vilets majanduslik seis. On probleeme seadusetuse, korruptsiooni, oligarhidega...

Kas püüate leida õigustust Krimmi okupeerimisele?

Ei...

Või Venemaa agressioonile Ukraina vastu?

Ei. Püüan küsida...

Minu jaoks on see täiesti vale narratiiv.

Muidugi – Ukraina pole ilmselt ideaalne riik. Eelmise presidendi Janukovõtši režiimi ajal tehti Ukraina juhtimises palju vigu. Aga kui hakata mõtlema, et selliseid vigu saab pidada õigustuseks Venemaale, rikkumaks ükskõik milliseid seaduslikult siduvaid kokkuleppeid, okupeerimaks osa teisest riigist, pidamaks praegu sõda Donbassis, siis see on sootuks teine lugu.

Te teate, et meie endine president Janukovõtš on praegu Venemaal. Tegelikult on paljud meie endised valitsusliikmed praegu Venemaal. Seegi on minu jaoks väga sümboolne.

Ükskõik millist agressiooni ei saa selles mõttes õigustada. Venemaa rikkus väga sihilikul ja konkreetsel viisil terve Euroopa sõjajärgse perioodi julgeolekusüsteemi. Kuna meie elame Euroopas, reeglitel põhinevas maailmas, peame hakkama taas mõistma rahvusvahelist seadust ja naasma oma põhiväärtuste juurde.

Küsisin vigade kohta, kuna tahtsin teada, kas Ukraina õpib minevikus tehtud vigadest.

Kõik peavad õppima. Tegevuse kaudu õppimine on oluline põhimõte. Elame muutuvas maailmas. Peame õppima, kuidas sellesse maailma sobituda.

Aga mingil juhul ei saa seda võtta õigustusena Venemaa tegudele. Venemaa agressioon on ainulaadne, sest see on pretsedent – ÜRO Julgeolekunõukogu liige ja tuumariik ründab teist riiki, rikkudes kõiki, rõhutan – kõiki! – kokkuleppeid.

Euroopa Liidu jaoks on Ukraina põhiküsimused sõda, oligarhia ja korruptsioon. Kas olete nõus, et need probleemid takistavad Ukraina arengut?

Venemaa agressioon on loomulikult tähtis teema, sest agressiooni ja Krimmi ajutise okupeerimise tõttu ning Venemaa agressiooni tõttu Donbassis kaotas Ukraina peaaegu 20 protsenti oma tööstuspotentsiaalist.

See on loomulikult katsumus. See pole õigustus reformide edasilükkamisele. Õigustus pole õige sõna...

Olen nõus. Sõda on iga riigi jaoks tragöödia. Aga need kaks teist teemat – oligarhia ja korruptsioon?

Korruptsioon on tõsine väljakutse. Paljud Ukraina võimustruktuurid olid tõsiselt korrumpeerunud. Eelmises Ukrainas. Aga nüüd on Ukrainal uus tee, loomaks täiesti uut infrastruktuuri, võitlemaks korruptsiooniga süsteemis.

Seda on tehtud Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide abiga. Korruptsiooniga võitlemise büroo ja korruptsiooni ennetamise büroo on juba tööle pandud. Korrakaitsesüsteemi ootab ees täielik ümberstruktureerimine.

Näiteks liikluspolitsei oli Ukrainas korruptsiooni sümbol. Nüüd võite sõita ükskõik millises Ukraina linnas, ilma et teilt pistist küsitaks.

Ja muidugi, kui rääkida äriklannidest või niinimetatud oligarhidest, siis nende mõju on endiselt olemas, kindlasti, aga see mõju on oluliselt vähenenud.

Me ei saa kaotada varasemat süsteemi üleöö. Aga varasema Ukraina süsteemi mastaapides poliitika ja ajakirjanduse mõjutamist kindlasti enam pole.

Me liigume õigel teel. See peaks meid viima demokraatliku riigina Euroopa Liitu.

Kuidas selgitate asjaolu, et teie president Petro Porošenko juhib ka oma äri, kuigi lubas selle maha müüa, kui presidendiks saab? Lisaks oli tema nimi hiljuti avaldatud Panama paberites. On see demokraatlikus riigis vastuvõetav?

Kaks märkust. Esiteks… President ei juhi mingit äri. Ta täitis oma lubaduse.

Kuidas?

Andis äri üle sihtasutusele. See tegevus on heaks kiidetud. Kui ärimees hakkas poliitikuks, tuli äri juhtimine sihtasutusele üle anda. President ei saa mingil moel ärisid juhtida.

Teiseks… See, kuidas sihtasutus loodi ja et seda mainitakse Panama paberites… Nüüd on teada fakt, et see polnud mingil moel seotud maksudest kõrvalehiilimisega. See on normaalne tsiviliseeritud moodus, kuidas äri sihtasutusele üle anda. Seda peetakse täiesti seaduslikuks ja see on laialt tunnustatud.

Ärme hakkame arutama mingeid võimalusi, et president on ise äri juhtinud. See on rumal jutt.

Aga kuidas selgitate presidendi toetuse vähenemist? See on praegu vist ainult 17 protsenti, isegi vähem kui Janukovõtšil enne Euromaidani.

Minu jaoks on see väga keeruline võrdlus.

Olgu, unustame võrdluse, aga 17 protsenti on üsna vähe.

Unustame Janukovõtši reitingu. Küsitluste usaldusväärsus on väga tõsine teema. Iga isiku või poliitilise jõu toetus ja küsitleja usaldusväärsus on seotud ukrainlaste väga kõrgete ootustega reformidega osas.

Ukrainlased mõistavad, et Venemaa peab Ukrainaga hübriidsõda. Aga samal ajal oodatakse väga kiireid reforme, mis annaksid otsekohe tulemusi. Sama kehtib iga poliitilise jõu puhul.

Aga tulemuste osas on ukrainlastel samuti kõik selge, kui arvamusküsitlusi vaadelda – et president tegeleb meie sõjaväe ülesehitusega, et president kujundab riigi välispoliitikat...

Aga lisaks selline ülitähtis teema nagu korruptsioonivastane strateegia või põhiseaduse reform. Möödunud nädalal toimunud hääletus põhiseaduse reformi üle on selle kohta hea näide.

Te siis ütlete, et Petro Porošenko on riigi tegelik juht?

Muidugi. Just seda ma öelda tahan.

Huvitav oli näha, et Ukraina valitsus palkas tööle mitu välismaist tegelast. Näiteks Mihheil Saakašvili, Jaanika Merilo Eestist, Aivaras Abromavičius… Kas oskaksite teie valitsuse seda käiku selgitada? Kas teil napib selliseid spetsialiste või on see seotud korruptsiooniga ja te ei usalda oma spetsialiste?

Ärme hakkame lihtsalt paralleele tõmbama. Mõned nendest inimestest olid ka Gruusia reformide taga. Näiteks politseireformi puhul. Nad olid ja on nende reformide läbiviimisel olulised.

Ei saa võtta konkreetset nime ja öelda, et see peegeldab mingit üldist tendentsi. Minu jaoks oli oluline ja õige kaasata tööle inimesi, kes on usaldusväärsed ja kellel on kogemusi reformide läbiviimisel. Näiteks mõned juhid Gruusiast.

Aga üldiselt iga reformidega tegelev riik vajab teadmisi ja nende teadmiste rakendamist, kogemusi ja kogemuste kasutamist. Just seda meil tehaksegi.

Aga mis puutub välismaiste kaasatud spetsialistide arvu, siis suuremas pildis on nende arv tühine.

Miks te siiski nad kutsusite?

Kutse tuli erinevatelt asutustelt. Kas siis nõu andma või kogemusi jagama. Ühte põhjust juba mainisin – paar Gruusia juhti olid sealse politseireformi taga. Vajasime sellist kogemust ja reformiga tuli kiirelt alustada.

See ongi põhjus.

Umbkaudsete oletuste järgi on Eestis hetkel tuhatkond Ukraina põgenikku. Kas te ootate neid inimesi tagasi? Millal nad saavad naasta rahulikku riiki?

Esiteks – meil on enam kui 1,5 miljonit… vihkan seda bürokraatlikku terminit… IDP-d, riigi sees ümberasunud isikut.

Need on inimesed, kes olid sunnitud Donbassist lahkuma. See on meile oluline teema. Peame nende eest hoolt kandma. Peame tagama, et need inimesed saaksid otsustada Donbassi tuleviku üle.

Neil peab olema õigus hääletada tulevastel vabadel valimistel, kui Donbassis on tagatud julgeolek. Ja muidugi on oluline, et need inimesed saaksid olla valitud. See on nende põhiseaduslik õigus.

Millal see juhtuda võib?

Esmalt julgeolek. Kahjuks pole Venemaa huvitatud Donbassi julgeoleku parandamisest. Tegelikult lausa vastupidi. Ja milliseid valimisi saab ette kujutada, kui puudub mõistlikul ja piisaval tasemel julgeolek?

Aga üldiselt vajame loomulikult kõiki oma inimesi kodumaal. Nad peaksid töötama koos, ehitades üles euroopalikku ja demokraatlikku Ukrainat.

Kas Ukraina tahab olla Euroopa Liidu ja NATO liige?

Kindlasti on Euroopa Liit meie eesmärk. Me peaksime olema osa Euroopa projektist, sest Ukraina kuulub Euroopa Liitu ajalooliselt, mentaliteedilt, pühendumiselt euroopalikele väärtustele.

NATO küsimuses vajame üksmeelt NATO-s endas Ukraina tulevase liikmesuse osas. Meie peame kaasajastama Ukraina kaitsevõimet ja julgeolekuteenistust vastavalt NATO standarditele. See on põhiküsimus ka Ukraina ja NATO komisjonis NATO Varssavi tippkohtumise ajal.

Tean, et Ukraina inimesed on küsitluste põhjal Ukraina ja Euroopa Liidu lähenemise pooldajad. Toetus on umbes 70 protsenti.

Jah, täpselt.

Aga aprillis toimus Hollandis referendum. Rahvalt küsiti, kas toetatakse Ukraina ja EL-i assotsiatsioonilepet. 61 protsenti vastanutest olid leppe vastu. Öelge, mida saaks Ukraina anda Euroopa Liidu rahvastele, et olla atraktiivsem partner?

See on õige märkus. Aga ärgem ülehinnakem selle referendumi tähtsust. Selle teema polnud assotsiatsioonilepe. Ma isegi ei ütleks, et teema oli ainult Ukraina. Pigem väljendas see paljude hollandlaste euroskeptilisust.

Aga Ukraina osalemisel Euroopa projektis on kõige tähtsamad ukrainlased, kes on pühendunud Euroopale. Rahvas on Ukraina suurim vara. Euroopa projekt poleks võimalik, kui Ukraina selles ei osale. Töötan pühendunult, et Ukraina kaasataks Euroopa projekti.

Ütlete, et Hollandi referendum ei tekitanud Ukrainale probleeme?

Ma ei näe Ukrainal probleeme avaliku tunnustuse osas Hollandis. See on väljakutse, millega peame toime tulema. Väljakutseid on meil palju.

Referendum oli ainulaadne võimalus selgitada paljudele hollandlastele Ukraina olukorda. Aga enamikku vastastest mõjutas euroskeptilisus, mitte konkreetselt Ukraina.

Nagu mõistate, siis peaaegu keegi ei saanud seda lepet lugeda või isegi mõista leppe tähtsust Ukraina ja Euroopa Liidu jaoks. Seega on meil vaja sellise sündmuse kordumisel korraldada järjekindel poliitiline kampaania, ja see on meie kõigi poliitiline kohus – selgitada kõigile, millest jutt käib.

Seega, Hollandi referendumist hoolimata tunnetate te eurooplaste toetust?

Täiesti.

Tahaksin puudutada veel kahte teemat. Euroopas, kaasa arvatud Eestis, näeme kasvavat toetust rahvuslikele ja paremäärmuslikele parteidele. Arvame, et seda põhjustab pagulaskriis Euroopas. Mõne nädala eest pidas tuntud Ukraina muusik Svjatoslav Vakartšuk kõne, kus rõhutas, et tema riik rajaneb nüüd verel ja patriotismil. Kas olete nõus, et patriotism Ukrainas on radikaliseerunud?

Esiteks, ei ole nõus. Ma ei tea, mis kontekstis Vakartšuk seda ütles. See on tähtis. Ma tunnen teda päris hästi. Tean tema suhtumist ja tema vaateid. Minu arvates näevad ukrainlased Ukrainat kui tulevikku neile kõigile. Selles mõttes on küsimus meis, meie arusaamises euroopalikest väärtustest ja demokraatiast.

Meie patriotism ongi minu arvates pühendumine sellele arusaamisele.

Nüüd on Nadežda Savtšenko tagasi kodus. Ta on ülemraada saadik. Kas ta on selleks tööks pädev? Või on see seotud patriotismiga?

Loomulikult on ta pädev! Ta on tõeline kangelane...

Kangelane ja parlamendisaadik on kaks ise asja.

Parlamendisaadik peab olema tõeline poliitik. Poliitik peab hoolima Ukrainast. Nadija hoolib Ukrainast. See on põhiline.

Küsin ka Eurovisiooni kohta. Ukraina võitis tänavu, aga liiguvad jutud, et mõned riigid ei jäänud tulemustega rahule. Kuidas teie tulemusi tõlgendate?

Eurovisiooni eesmärk pole riikide soovide rahuldamine. Eurovisioon tähendab rahvast ja inimeste hääli.

Ja mitte poliitikat?

Sugugi mitte. Jamala on võrratu laulja. See oli südamest tulnud laul. See polnud mingi poliitiline mäng Eurovisioonil. Laul rääkis isiklikest läbielamistest, tema rahva saatusest. Selles mõttes liigutas laul kõiki Euroopa rahvaid.

Nii mõistan mina ka tulemusi.

Tean, et te sündisite Kurskis. Õppisite ühes Moskva ülikoolis. Tean ka, et räägite täiesti puhast vene keelt. Ka minu emakeel on vene keel. Aga mulle öeldi, et selle intervjuu peaksin tegema inglise keeles. Miks nii?
 
Minu mõte sellega seoses on lihtne. Me räägime, kuidas Venemaa rikub seadusi ja kokkuleppeid. Küsimus on Venemaa juhtkonnas, mitte vene keeles. Me kõik võime suhelda vene keeles. Küsimus pole meie eelistustes, vaid meie pühendumises.
 
Minul on oma arusaamine väärtustest ja pühendumisest. Peame jääma oma väärtuste ja pühendumise juurde. Ja meie põhiväärtus on demokraatia ja vabadus. See on minu isiklik arusaam. Järgin seda arusaama poliitiku ja isikuna. Inimesena, kui soovite...
 
Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Kaljulaid vabariigi aastapäeva kõnes: uus maailm nõuab Eesti-suguselt riigilt tähelepanelikkust
    18:29

    President Kersti Kaljulaid ütles oma vabariigi aastapäeva kõnes, et uus maailm nõuab Eesti-suguselt riigilt tähelepanelikkust pidas oluliseks liitlaste rolli meie julgeoleku tagamisel.

  • foto
    Riho Terras: kaitstakse seda, kes tahab ja oskab ennast ise kaitsta
    12:37

    Avaldame kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase kõne Eesti vabariigi 99. aastapäeva paraadil Tallinnas Vabaduse väljakul.

  • foto
    Rahvusringhääling – kuidas edasi: Erik Roose visioon
    Eile

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Erik Roose tõdeb muu hulgas, et ERRi ellujäämise küsimus on panustamine digimeediasse nii tehnika kui tööjõuga. Lisaks on kriitiline keskastme juhtide roll – nendega peaks töötama oma ala parimad ning osa nende ametikohtadest peaks olema tähtajalisted.

  • foto
    Plaan ERR-i arendamiseks: Allar Tankleri visioon
    Eile

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Allar Tankler tõdeb muu hulgas, et ERR peaks kõnetama oma sisu ja kaasaelamisvahendite kaudu nooremaid sihtrühmi; prioritiseerima veebikanalite arendamist, olema võimeline paindlikult reageerima inimeste meediatarbimiseelistuste jätkuvale muutumisele ja tõusma Eesti meediamaastikul riskivõtjaks.

  • foto
    Meelis Oidsalu: hoidkem oma erakuid, nad on isamaalisuse tõeline proovikivi
    Eile

    Vabariigi aastapäeva eel on sobilik arutleda patriotismi ja kunstivabaduse vahekorra üle, selle üle kas isamaalisus ja kunst ikka peaksid käima käsikäes ja ühte jalga.

  • foto
    Rahvusringhääling 2027: Mart Luige visioon
    Eile

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Mart Luik tõdeb muu hulgas, et praeguses ERRis sisuliselt puudub personalipoliitika ja leiab, et tuleviku ERR peaks olema tõhusalt tegutsev loominguline labor, mille uksele andekad Eesti meediainimesed peaksid oma uue ideega esimesena koputama.

  • foto
    Georg Kirsberg: kasvav putinism kui irratsionaalne vastureaktsioon valitsevale selgrootusele
    Eile

    Vladimir Putini populaarsuse kasv Euroopas on arenenud juba lubamatult kaugele, olles eriti ohtlik just Eestile, kirjutab reservohvitser ja publitsist Georg Kirsberg (EKRE).

  • foto
    Intervjuu presidendiga: riik saab tagada põhivajadusi, mitte sissetulekute võrdust
    22.02

    President Kersti Kaljulaid ütles vabariigi aastapäeva eel antud intervjuus Vikerraadiole, et ilmselt on inimestele vähe selgitatud seda, et kõik ei ole kunagi kõik võrdsed oma sissetulekutelt ega peagi seda olema.

  • foto
    Erik Gamzejev: sisekaitseakadeemia kolimine kui Ratase valitsuse tõsiseltvõetavuse test
    22.02

    Suure tähelepanu alla sattumisega on sisekaitseakadeemia kolimine muutunud Ida-Virumaa arendamise kõrval ka valitsuse tõsiseltvõetavuse küsimuseks. See on Ratase valitsuse test, mis näitab, kas seda, milles on kokku lepitud, ka tegelikult tehakse, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    „Suud puhtaks“ ülevaade: kuus vaadet eestlusele ja patriotismile
    22.02

    ETV väitlussaade „Suud puhtaks“ käsitleb täna õhtul eestlust ja patriotismi. Saate sissejuhatuseks toome teieni ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli valiku viimase aasta jooksul neil teemadel rahvusringhäälingu portaali arvamusrubriigis avaldatud ariklitest.

  • foto
    Heldur-Valdek Seeder: riigi eripensionikohustused kahekordistusid kuue aastaga
    21.02

    „Riigi bilanss peaks olema loetav ka ilma teabenõudeta selle sisu kohta, seega peaks eripensioneid edaspidi riigi bilansis kajastama nende tegelikus väärtuses. Eripensioneid bilansis omavatele ministritele soovitan aga tugevdada kontrolli oma ametnike poolt koostatavate määruste ja seadusemuudatuste sisu majanduslike mõjude üle,“ kirjutab Vabaerakonna õigustoimkonna juht Heldur-Valdek Seeder.

  • foto
    Webinar: tõejärgset ühiskonda lahkavad Lauristin ja Pettai
    21.02

    Toimus infoühiskonna keskuse webinar, mis keskendus tõejärgse ühiskonna teemale, vaadates kuidas see mõjutab nii poliitilisi kui isiklikele otsustusprotsesse.

  • foto
    Viktor Trasberg: mõisa köis on pikk
    21.02

    „Vaatamata sajandivanusele oma riigile ja üle veerandsaja aasta pikkusele järjestikusele vaba turumajanduse kogemusele väljenduvad inimesed endiselt moel, nagu Eesti polekski meie riik ja meie ühise huvi esindaja,“ märgib Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Rain Kooli: unustage see poliitkorrektsus, jääge lihtsalt korrektseks
    20.02

    „Arvamuste paljusus on väärtus, millest vaba, demokraatliku ühiskonna ajakirjandus kinni hoiab – ka siis, kui selle arvamuste paljususe kasutajad ajakirjanduse esindajaid kusagil sotsiaalmeedias sõimavad. Nii et unustage see väidetav poliitkorrektsuse nõue. Öelge julgesti, mida te mõtlete. Aga olge lihtsalt korrektsed. Elementaarselt viisakad. Näidake, et teil on kombed. Ja mingigi häbitunne puhuks, kui need ununema juhtuvad,” tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli Vikerraadio meediateemalises kommentaaris.

  • foto
    Urmo Kübar: kes on süüdi?
    17.02

    Aarne Mäe Postimehes ilmunud arvamusartikkel “Homofestivali kaval kampaania” sisaldab kaht ekslikku mõttekäiku, millele tahan vastu vaielda.

  • foto
    Kajar Kase: Vene luureafäär võib Trumpile päriselt saatuslikuks saada
    17.02

    Venemaal prostituutide palkamine ei ole isegi ebaseaduslik ja president võib anda välja määrusi, mille kohtud tagasi lükkavad. Aga kui peaks välja ilmuma mõni reaalne tõend Trumpi isiklikust koostööst vene luurega, siis see võib Donald Trumpi presidentuurile saatuslikuks saada, kirjutab ERRi toimetaja Kajar Kase oma kommentaaris.

  • foto
    Rauno Vinni: siseakadeemia kolimisotsus on näide Eesti viletsast poliitikakujundamise kvaliteedist
    17.02

    Sisekaitseakadeemia kaasus on ehe näide – eesmärk on laialivalguv, alternatiive pole tõsiselt kaalutud või avalikkusele selgitatud ja isegi projekti maksumus ei ole üheselt paigas. Kuid koalitsioonis on kolimise otsus eilse seisuga tehtud, märgib Rauno Vinni Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Urmas Vadi: võta endale koduluuletaja
    17.02

    „Paljud võtavad endale kassi, eksootilise ämbliku või lausa boa, inimestele meeldib kellegi lähedus, miks mitte siis võtta endale üks luuletaja majja?” mõtiskleb ERRi toimetaja Urmas Vadi Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Alo Lõhmus: valitsusasutuste koht on pealinnas, aga neis töötamine olgu võimalik ka maakondade elanikele
    15.02

    Vaid riigisisene raudteevõrk suudab linnadevahelisi vahemaid vähendada ning anda inimestele võimaluse osaleda Tallinna tööturul, olgu siis riigiametites või eraettevõtetes, ilma oma kodukohta samal ajal maha jätmata. Realistlik regionaalpoliitika võikski selle endale eesmärgiks seada, tõdeb Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Aivar Hundimägi: miks varjata osalust jäätmefirmas?
    14.02

    Aivar Hundimägi käsitleb tänases Vikerraadio päevakommentaaris Eesti suurima jäätmefirma Eesti Keskkonnateenused omanikeringi, kuhu Äripäeva väitel kuulus suure tõenäosusega Reformierakonna ja IRLiga seotud sõpruskond, kes avalikkuse eest enda ärihuve varjas.

  • foto
    Yana Toom: Uudelepp püüab Keskerakonda rahvuspõhiselt lõhestada
    14.02

    „Eesti suurimal, eri rahvustest inimesi ühendaval erakonnal ei taheta lubada muuta häbiväärset olukorda, kus 6 protsenti elanikkonnast on „tulnukad” – just sõna alien on trükitud halli passi kaanele,” kommenteerib Euroopa parlamendi liige Yana Toom (KE) Annika Uudelepa läinudnädalast arvamuslugu.

  • foto
    Villem Mutt: Narva pole ju Donetsk?!
    13.02

    „Kui juba läinudesmaspäevasest Postimehest võis lugeda, et [Ida-Ukraina] konflikti eskaleerumise taga on eelkõige Ukraina valitsusväed, siis millise vabandusega kasutavad meie välis- ja kaitseminister ning sisuliselt kõikide parlamendiparteide esindajad, kes ammutavad infot ka avalikkusele kättesaamatuist otsekanalitest, rahvusliku telekanali otse-eetrit inimeste desinformeerimiseks?” küsib Villem Mutt oma lugejakirjas.

  • foto
    Rain Kooli: äkki koliks Narva hoopis presidendi residentsi?
    13.02

    Kui tahetakse Põhjamaa olla, siis oldagu Põhjamaa ja rajatagu presidendile residents ilma igasuguste maksumaksja rahaga oma kodu remontimise, ärmatamise ja lühinägeliku pärast mind tulgu või veeuputus mõtlemiseta. Mis aga sisekaitseakadeemiasse puutub, siis hurraaoptimism on riigikaitses kehv sulane ja veel kehvem peremees, leiab ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli.

  • foto
    Annika Uudelepp: kodakondsus – valimiste peapealteema
    10.02

    Jüri Ratase plaan teha kodakondsusest järgmiste valimiste peateema on justkui peapealseis kartulipõllul – efektne vaadata, kuid saabastest nõrgub ikka pori silma, leiab Annika Uudelepp Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Tanel Jan Palgi: kapist välja – miks ma olen Rail Balticu poolt
    10.02

    Euroopa Parlament kaalub igale keskkoolilõpetajale Euroopas ringiseiklemiseks Euroopa InterRaili pileti kinkimist. Paraku pole Eesti, Läti ega Leedu sihtkohtadena InterRaili kaardilgi. Baltikumi kohal asub tühi auk. Hoolimata sellest, et olen andnud oma hääle petitsioonile Rail Balticu vastu, olen Euroopa raudteekaardile jõudmise poolt, kirjutab Austraalia eestlane Tanel Jan Palgi.

  • foto
    Erik Gamzejev: oma elanike laostamine
    08.02

    Olukord, kus Eesti mõistes niivõrd suur linn nagu Kohtla-Järve loovutab riigile 31 mitte kellelegi  vajalikku korterit, illustreerib ühel ajal nii kohalikku haldussuutmatust kui ka riigi regionaalpoliitika läbikukkumist, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio tänases kommentaaris.

  • foto
    Viktor Trasberg: Eesti elanikud pooldavad alkoholireklaami keelamist, aga mitte aktsiisitõuse
    07.02

    Kaks kolmandikku Eesti elanikest on päri alkoholireklaami keelamisega ja peaaegu pool on valmis vähendama alkoholipoodide hulka. Alkoholi aktsiisitõuse pooldab aga vaid kolmandik inimestest, tõdeb Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Efektiivne riik ja kodanike rahulolematus Thatcheri riigi õhendamise näitel
    07.02

    Kui vaadata Ühendkuningriigis eelmisel sajandil toimunud demandariseerimist ja thatcherismi tervikuna, siis see on ajalooline õppetund. Traditsioonidest ja ajaloost eemaldudes ning ideoloogiale keskendudes muutume me kergesti ettevaatamatuteks ratsionalistideks, kes kokkuvõttes võivad saavutada hetkelise edu (mida rahvas justkui ootab), aga pikemas plaanis puudub oskus pöörata lahendused jätkusuutlikuks, kirjutab Tallinna tehnikaülikooli avaliku halduse magistrant Raiko Puustusmaa oma essees.

  • foto
    Mirjam Ruth Loide: tõde lapikust Maast ehk mis Tartu Waldorfgümnaasiumis päriselt toimus
    06.02

    Olen Tartu Waldorfgümnaasiumi 11. klassi õpilane. Kuna viimasel ajal on meedias tekkinud skandaal seoses minu kooli ja portaali Telegram juhi Hando Tõnumaaga, soovin selgitada paari asja.

  • foto
    Rain Kooli: päästkem tuss ja tõmmakem vahepeal Hinge
    06.02

    ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli arutleb tänases Vikerraadio kommentaaris selle üle, kas tõsisele asjale võib tähelepanu tõmmata humoristliku kampaaniaga.

VÄRSKED UUDISED

Viimase 24h uudised