TÄISMAHUS: Ukraina välisminister: lisaks Ukrainale peab Venemaa sõda ka Euroopa Liiduga (2)

Video
Dmitri Fefilov
21.06.2016 17:30
Rubriik: Arvamus

Mis viis Ukraina turbulentsuse ajastusse, kes peaks vastutama viimase 25 aasta jooksul toime pandud vigade eest ning milline on oligarhia roll poliitiliste otsuste tegemisel? ERR-ile antud intervjuus vastab muu hulgas nendele küsimustele Ukraina välisminister Pavlo Klimkin.

Kas tagasi vaadates oskate öelda, millised vead viisid olukorrani, millega Ukraina praegu silmitsi seisab?

Usun, et me ei peaks rääkima vigadest.

Oluline oli Euroopa Liidu ja G7 riikide solidaarsus. Aga muidugi oli tähtis siis – ja on ka praegu –, et oleks konkreetne reaktsioon Venemaa tegevusele ja Venemaa agressioonile, sest minu arvates on Venemaa alustanud sõda Ukraina vastu nii sõjalises, majanduslikus kui ka propaganda mõttes. Aga samamoodi peab Venemaa sõda ka Euroopa Liiduga, levitades propagandat ja püüdes Euroopat nõrgestada.

Seega on meil ühised probleemid ja ühine vajadus vastu hakata.

See on hea ja tähtis, aga siiski tahaksin rõhutada eelmist küsimust. Kas teie meelest peab riik võtma vastutuse või ei? Või polnud see olukord Ukraina süü?

Millisest Ukraina süüst te räägite?

Ütlete, et poliitikud pole Ukrainas vigu teinud?

Meil on Venemaa agressioon. Meil on olukord Krimmis.

Aga selle põhjuseks polnud...?

Arvan, et mõni asi viis selle olukorrani. Näiteks inimeste vilets majanduslik seis. On probleeme seadusetuse, korruptsiooni, oligarhidega...

Kas püüate leida õigustust Krimmi okupeerimisele?

Ei...

Või Venemaa agressioonile Ukraina vastu?

Ei. Püüan küsida...

Minu jaoks on see täiesti vale narratiiv.

Muidugi – Ukraina pole ilmselt ideaalne riik. Eelmise presidendi Janukovõtši režiimi ajal tehti Ukraina juhtimises palju vigu. Aga kui hakata mõtlema, et selliseid vigu saab pidada õigustuseks Venemaale, rikkumaks ükskõik milliseid seaduslikult siduvaid kokkuleppeid, okupeerimaks osa teisest riigist, pidamaks praegu sõda Donbassis, siis see on sootuks teine lugu.

Te teate, et meie endine president Janukovõtš on praegu Venemaal. Tegelikult on paljud meie endised valitsusliikmed praegu Venemaal. Seegi on minu jaoks väga sümboolne.

Ükskõik millist agressiooni ei saa selles mõttes õigustada. Venemaa rikkus väga sihilikul ja konkreetsel viisil terve Euroopa sõjajärgse perioodi julgeolekusüsteemi. Kuna meie elame Euroopas, reeglitel põhinevas maailmas, peame hakkama taas mõistma rahvusvahelist seadust ja naasma oma põhiväärtuste juurde.

Küsisin vigade kohta, kuna tahtsin teada, kas Ukraina õpib minevikus tehtud vigadest.

Kõik peavad õppima. Tegevuse kaudu õppimine on oluline põhimõte. Elame muutuvas maailmas. Peame õppima, kuidas sellesse maailma sobituda.

Aga mingil juhul ei saa seda võtta õigustusena Venemaa tegudele. Venemaa agressioon on ainulaadne, sest see on pretsedent – ÜRO Julgeolekunõukogu liige ja tuumariik ründab teist riiki, rikkudes kõiki, rõhutan – kõiki! – kokkuleppeid.

Euroopa Liidu jaoks on Ukraina põhiküsimused sõda, oligarhia ja korruptsioon. Kas olete nõus, et need probleemid takistavad Ukraina arengut?

Venemaa agressioon on loomulikult tähtis teema, sest agressiooni ja Krimmi ajutise okupeerimise tõttu ning Venemaa agressiooni tõttu Donbassis kaotas Ukraina peaaegu 20 protsenti oma tööstuspotentsiaalist.

See on loomulikult katsumus. See pole õigustus reformide edasilükkamisele. Õigustus pole õige sõna...

Olen nõus. Sõda on iga riigi jaoks tragöödia. Aga need kaks teist teemat – oligarhia ja korruptsioon?

Korruptsioon on tõsine väljakutse. Paljud Ukraina võimustruktuurid olid tõsiselt korrumpeerunud. Eelmises Ukrainas. Aga nüüd on Ukrainal uus tee, loomaks täiesti uut infrastruktuuri, võitlemaks korruptsiooniga süsteemis.

Seda on tehtud Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide abiga. Korruptsiooniga võitlemise büroo ja korruptsiooni ennetamise büroo on juba tööle pandud. Korrakaitsesüsteemi ootab ees täielik ümberstruktureerimine.

Näiteks liikluspolitsei oli Ukrainas korruptsiooni sümbol. Nüüd võite sõita ükskõik millises Ukraina linnas, ilma et teilt pistist küsitaks.

Ja muidugi, kui rääkida äriklannidest või niinimetatud oligarhidest, siis nende mõju on endiselt olemas, kindlasti, aga see mõju on oluliselt vähenenud.

Me ei saa kaotada varasemat süsteemi üleöö. Aga varasema Ukraina süsteemi mastaapides poliitika ja ajakirjanduse mõjutamist kindlasti enam pole.

Me liigume õigel teel. See peaks meid viima demokraatliku riigina Euroopa Liitu.

Kuidas selgitate asjaolu, et teie president Petro Porošenko juhib ka oma äri, kuigi lubas selle maha müüa, kui presidendiks saab? Lisaks oli tema nimi hiljuti avaldatud Panama paberites. On see demokraatlikus riigis vastuvõetav?

Kaks märkust. Esiteks… President ei juhi mingit äri. Ta täitis oma lubaduse.

Kuidas?

Andis äri üle sihtasutusele. See tegevus on heaks kiidetud. Kui ärimees hakkas poliitikuks, tuli äri juhtimine sihtasutusele üle anda. President ei saa mingil moel ärisid juhtida.

Teiseks… See, kuidas sihtasutus loodi ja et seda mainitakse Panama paberites… Nüüd on teada fakt, et see polnud mingil moel seotud maksudest kõrvalehiilimisega. See on normaalne tsiviliseeritud moodus, kuidas äri sihtasutusele üle anda. Seda peetakse täiesti seaduslikuks ja see on laialt tunnustatud.

Ärme hakkame arutama mingeid võimalusi, et president on ise äri juhtinud. See on rumal jutt.

Aga kuidas selgitate presidendi toetuse vähenemist? See on praegu vist ainult 17 protsenti, isegi vähem kui Janukovõtšil enne Euromaidani.

Minu jaoks on see väga keeruline võrdlus.

Olgu, unustame võrdluse, aga 17 protsenti on üsna vähe.

Unustame Janukovõtši reitingu. Küsitluste usaldusväärsus on väga tõsine teema. Iga isiku või poliitilise jõu toetus ja küsitleja usaldusväärsus on seotud ukrainlaste väga kõrgete ootustega reformidega osas.

Ukrainlased mõistavad, et Venemaa peab Ukrainaga hübriidsõda. Aga samal ajal oodatakse väga kiireid reforme, mis annaksid otsekohe tulemusi. Sama kehtib iga poliitilise jõu puhul.

Aga tulemuste osas on ukrainlastel samuti kõik selge, kui arvamusküsitlusi vaadelda – et president tegeleb meie sõjaväe ülesehitusega, et president kujundab riigi välispoliitikat...

Aga lisaks selline ülitähtis teema nagu korruptsioonivastane strateegia või põhiseaduse reform. Möödunud nädalal toimunud hääletus põhiseaduse reformi üle on selle kohta hea näide.

Te siis ütlete, et Petro Porošenko on riigi tegelik juht?

Muidugi. Just seda ma öelda tahan.

Huvitav oli näha, et Ukraina valitsus palkas tööle mitu välismaist tegelast. Näiteks Mihheil Saakašvili, Jaanika Merilo Eestist, Aivaras Abromavičius… Kas oskaksite teie valitsuse seda käiku selgitada? Kas teil napib selliseid spetsialiste või on see seotud korruptsiooniga ja te ei usalda oma spetsialiste?

Ärme hakkame lihtsalt paralleele tõmbama. Mõned nendest inimestest olid ka Gruusia reformide taga. Näiteks politseireformi puhul. Nad olid ja on nende reformide läbiviimisel olulised.

Ei saa võtta konkreetset nime ja öelda, et see peegeldab mingit üldist tendentsi. Minu jaoks oli oluline ja õige kaasata tööle inimesi, kes on usaldusväärsed ja kellel on kogemusi reformide läbiviimisel. Näiteks mõned juhid Gruusiast.

Aga üldiselt iga reformidega tegelev riik vajab teadmisi ja nende teadmiste rakendamist, kogemusi ja kogemuste kasutamist. Just seda meil tehaksegi.

Aga mis puutub välismaiste kaasatud spetsialistide arvu, siis suuremas pildis on nende arv tühine.

Miks te siiski nad kutsusite?

Kutse tuli erinevatelt asutustelt. Kas siis nõu andma või kogemusi jagama. Ühte põhjust juba mainisin – paar Gruusia juhti olid sealse politseireformi taga. Vajasime sellist kogemust ja reformiga tuli kiirelt alustada.

See ongi põhjus.

Umbkaudsete oletuste järgi on Eestis hetkel tuhatkond Ukraina põgenikku. Kas te ootate neid inimesi tagasi? Millal nad saavad naasta rahulikku riiki?

Esiteks – meil on enam kui 1,5 miljonit… vihkan seda bürokraatlikku terminit… IDP-d, riigi sees ümberasunud isikut.

Need on inimesed, kes olid sunnitud Donbassist lahkuma. See on meile oluline teema. Peame nende eest hoolt kandma. Peame tagama, et need inimesed saaksid otsustada Donbassi tuleviku üle.

Neil peab olema õigus hääletada tulevastel vabadel valimistel, kui Donbassis on tagatud julgeolek. Ja muidugi on oluline, et need inimesed saaksid olla valitud. See on nende põhiseaduslik õigus.

Millal see juhtuda võib?

Esmalt julgeolek. Kahjuks pole Venemaa huvitatud Donbassi julgeoleku parandamisest. Tegelikult lausa vastupidi. Ja milliseid valimisi saab ette kujutada, kui puudub mõistlikul ja piisaval tasemel julgeolek?

Aga üldiselt vajame loomulikult kõiki oma inimesi kodumaal. Nad peaksid töötama koos, ehitades üles euroopalikku ja demokraatlikku Ukrainat.

Kas Ukraina tahab olla Euroopa Liidu ja NATO liige?

Kindlasti on Euroopa Liit meie eesmärk. Me peaksime olema osa Euroopa projektist, sest Ukraina kuulub Euroopa Liitu ajalooliselt, mentaliteedilt, pühendumiselt euroopalikele väärtustele.

NATO küsimuses vajame üksmeelt NATO-s endas Ukraina tulevase liikmesuse osas. Meie peame kaasajastama Ukraina kaitsevõimet ja julgeolekuteenistust vastavalt NATO standarditele. See on põhiküsimus ka Ukraina ja NATO komisjonis NATO Varssavi tippkohtumise ajal.

Tean, et Ukraina inimesed on küsitluste põhjal Ukraina ja Euroopa Liidu lähenemise pooldajad. Toetus on umbes 70 protsenti.

Jah, täpselt.

Aga aprillis toimus Hollandis referendum. Rahvalt küsiti, kas toetatakse Ukraina ja EL-i assotsiatsioonilepet. 61 protsenti vastanutest olid leppe vastu. Öelge, mida saaks Ukraina anda Euroopa Liidu rahvastele, et olla atraktiivsem partner?

See on õige märkus. Aga ärgem ülehinnakem selle referendumi tähtsust. Selle teema polnud assotsiatsioonilepe. Ma isegi ei ütleks, et teema oli ainult Ukraina. Pigem väljendas see paljude hollandlaste euroskeptilisust.

Aga Ukraina osalemisel Euroopa projektis on kõige tähtsamad ukrainlased, kes on pühendunud Euroopale. Rahvas on Ukraina suurim vara. Euroopa projekt poleks võimalik, kui Ukraina selles ei osale. Töötan pühendunult, et Ukraina kaasataks Euroopa projekti.

Ütlete, et Hollandi referendum ei tekitanud Ukrainale probleeme?

Ma ei näe Ukrainal probleeme avaliku tunnustuse osas Hollandis. See on väljakutse, millega peame toime tulema. Väljakutseid on meil palju.

Referendum oli ainulaadne võimalus selgitada paljudele hollandlastele Ukraina olukorda. Aga enamikku vastastest mõjutas euroskeptilisus, mitte konkreetselt Ukraina.

Nagu mõistate, siis peaaegu keegi ei saanud seda lepet lugeda või isegi mõista leppe tähtsust Ukraina ja Euroopa Liidu jaoks. Seega on meil vaja sellise sündmuse kordumisel korraldada järjekindel poliitiline kampaania, ja see on meie kõigi poliitiline kohus – selgitada kõigile, millest jutt käib.

Seega, Hollandi referendumist hoolimata tunnetate te eurooplaste toetust?

Täiesti.

Tahaksin puudutada veel kahte teemat. Euroopas, kaasa arvatud Eestis, näeme kasvavat toetust rahvuslikele ja paremäärmuslikele parteidele. Arvame, et seda põhjustab pagulaskriis Euroopas. Mõne nädala eest pidas tuntud Ukraina muusik Svjatoslav Vakartšuk kõne, kus rõhutas, et tema riik rajaneb nüüd verel ja patriotismil. Kas olete nõus, et patriotism Ukrainas on radikaliseerunud?

Esiteks, ei ole nõus. Ma ei tea, mis kontekstis Vakartšuk seda ütles. See on tähtis. Ma tunnen teda päris hästi. Tean tema suhtumist ja tema vaateid. Minu arvates näevad ukrainlased Ukrainat kui tulevikku neile kõigile. Selles mõttes on küsimus meis, meie arusaamises euroopalikest väärtustest ja demokraatiast.

Meie patriotism ongi minu arvates pühendumine sellele arusaamisele.

Nüüd on Nadežda Savtšenko tagasi kodus. Ta on ülemraada saadik. Kas ta on selleks tööks pädev? Või on see seotud patriotismiga?

Loomulikult on ta pädev! Ta on tõeline kangelane...

Kangelane ja parlamendisaadik on kaks ise asja.

Parlamendisaadik peab olema tõeline poliitik. Poliitik peab hoolima Ukrainast. Nadija hoolib Ukrainast. See on põhiline.

Küsin ka Eurovisiooni kohta. Ukraina võitis tänavu, aga liiguvad jutud, et mõned riigid ei jäänud tulemustega rahule. Kuidas teie tulemusi tõlgendate?

Eurovisiooni eesmärk pole riikide soovide rahuldamine. Eurovisioon tähendab rahvast ja inimeste hääli.

Ja mitte poliitikat?

Sugugi mitte. Jamala on võrratu laulja. See oli südamest tulnud laul. See polnud mingi poliitiline mäng Eurovisioonil. Laul rääkis isiklikest läbielamistest, tema rahva saatusest. Selles mõttes liigutas laul kõiki Euroopa rahvaid.

Nii mõistan mina ka tulemusi.

Tean, et te sündisite Kurskis. Õppisite ühes Moskva ülikoolis. Tean ka, et räägite täiesti puhast vene keelt. Ka minu emakeel on vene keel. Aga mulle öeldi, et selle intervjuu peaksin tegema inglise keeles. Miks nii?
 
Minu mõte sellega seoses on lihtne. Me räägime, kuidas Venemaa rikub seadusi ja kokkuleppeid. Küsimus on Venemaa juhtkonnas, mitte vene keeles. Me kõik võime suhelda vene keeles. Küsimus pole meie eelistustes, vaid meie pühendumises.
 
Minul on oma arusaamine väärtustest ja pühendumisest. Peame jääma oma väärtuste ja pühendumise juurde. Ja meie põhiväärtus on demokraatia ja vabadus. See on minu isiklik arusaam. Järgin seda arusaama poliitiku ja isikuna. Inimesena, kui soovite...
 
Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Alo Lõhmus: valitsus võiks määrata ühinenud omavalitsustele ajaloolist järjepidevust kandvad nimed
    Eile

    Ühinevad vallad peavad uue nime suhtes küsima nõu kohanimenõukogult, ent vabatahtliku ühinemise korral on sel vaid soovituslik iseloom. Lõpliku heakskiidu peab ühinemisele andma siiski valitsus. Julgustan valitsust praakima välja nimed, mis ei ole leidnud kohanimeasjatundjate heakskiitu, ning määrama ühinenud omavalitsustele ajaloolist järjepidevust kandvad nimed, kirjutab ajakirjanik Alo Lõhmus oma arvamusloos.

  • foto
    Merilin Pärli: ""Aktuaalse kaamera" Agentuur"
    06.12

    Jääb arusaamatuks, miks riskib Äripäev oma hea nimega lisaraha teenimise eesmärgil. Ajalehte ja kommunikatsiooniäri ei saa ajada sama katuse alt, ükskõik kui palju seda endale mõistuspäraseks rääkida püütakse. Loodan, et Äripäev saab ise aru, et kahel toolil korraga istuda ei saa ning loobub emmast-kummast tegevusest, kirjutab ERRi toimetaja Merilin Pärli oma arvamusloos.

  • foto
    Mihkel Mutt: rahvuslus on sõimusõna
    06.12

    Plekktrummi saatekülaliseks oli kirjanik Mihkel Mutt, kellega vesteldi tema uuest romaanist "Eesti ümberlõikaja" ja arutleti rahvusluse küsimuse olulisuse üle ühiskonnas.

  • foto
    ERR.ee tähelepanukontroll: mida arvavad arvajad?
    06.12

    ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli koostas rahvusringhäälingu jälgijatele viktoriini, mis põhineb ERR.ee arvamusküljel novembris avaldatud artiklitel. Seega on kõik õiged vastused leitavad ERR.ee portaalist. Mõnusat lahendamist!

  • foto
    Rain Kooli: rahvusringhääling on ühiskondlik lepe
    05.12

    Rahvusringhääling pole midagi vähemat kui ühiskondlik lepe. Selle tegevuse majandus-juriidilised alused on küll seadusesse kirjutatud, aga selle sisulise töö tuum on kogu ühiskonda hõlmav vaikiv kokkulepe, et meil on vaja oma ühiskondlikku meediamaja, mida ei puhu ümber ükski kuri hunt ja mis peab vastu ka vaesustatud uraani sisaldavale pommile, kirjutab ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

  • foto
    Andrey Krashevskiy: Prantsusmaa suhtumine Venemaasse võib peagi kardinaalselt muutuda
    03.12

    Prantsusmaa presidendivalimistel on favoriitideks kujunenud kaks Vene-meelset kandidaati. Seega seisavad — hoolimata sellest, kumb neist valimised võidab — Prantsusmaa poliitikas peatselt ees tõsised muutused, mis puudutavad kogu Euroopa Liitu. Isegi kui praegu on veel lahtine, millist rolli tulevane Prantsusmaa hakkab EL-is mängima, võib lähitulevikus vägagi küsitavaks osutuda EL-i ühtne vastasseisukurss Venemaaga, kirjutab ERRi veebiuudiste toimetaja Andrey Krashevskiy.

  • foto
    Annika Uudelepp: Jüri Ratase kolm vaala
    02.12

    Millised on need ”kolm vaala”, millele tuginedes Jüri Ratas õnnestuks nii peaministri kui erakonnajuhina? Poliitikauuringute keskuse Praxis riigivalitsemise ekspert Annika Uudelepp vastab.

  • foto
    Kaupo Meiel: meie maailmavaade on mulgi kapsas
    01.12

    Tänapäeva inimeste jaoks on religioonid, argimütoloogia ning turundus ammu kõik segamini nagu puder ja kapsad. Aga vahest pole laiemas plaanis vähimatki vahet, kas rahu ja rõõmu sõnumit kannab preester või jõuluvana, peaasi, et see kohale jõuab, mõtiskleb kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Jaanus Kangur: veel Castrost ehk kuubalased ei allu kapitalistlikule õnne mudelile
    01.12

    Kuubalaste hoiakud äsja surnud Fidel Castro suhtes pole mustvalged, vaid sisaldavad mitmeid värve ning seda ühekorraga ja samaaegselt. Kuubalased on muidugi ise sama vastuolulised ning selles mõttes saan ma aru ka Edward Lucase pahameelest Castro surma järgsete reaktsioonide peale. Kuubalased lihtsalt ei allu kapitalistlikule õnne mudelile, kirjutab regiooniantropoloog Jaanus Kangur oma arvamusloos.

  • foto
    Erik Gamzejev: Ida-Viru jaoks unistuste valitsus
    30.11

    Värske valitsus on Ida-Virumaa seisukohalt unistuste valitsus, sest kunagi varem ei ole Toompeal võimul olnud sellist koalitsiooni, kel oleks nii suur Ida-Viru elanike toetus. Loodetavasti ei nurja Ida-Viru poliitikutega seotud skandaalid praegust erakordset võimalust maakonna areng hooga käima tõmmata, märgib peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Viktor Trasberg: (õlle)keisririigi sünd
    29.11

    Eestis käib haarav arutelu õlle aktsiisitaseme üle, millest näib sõltuvat kogu Eesti ja vist ka Läti saatus.

  • foto
    Kindralleitnant Terras: sõda ei ole kunagi ilus
    29.11

    Kuigi 100 aastat tagasi ümbritses sõda parasjagu romantiline oreool, on selle tegelikkus alati immutatud tule, suitsu ja verega. Sõditakse poliitiliste aadete ja eesmärkide nimel, kuid need ei anna tuld, kaeva kaitsekraave ega torka täägiga. Seda tegid ja teevad reaalsed, lihast ja luust inimesed. Mõeldes tänastele probleemidele ja ohtudele on kasuks ja toeks see, kui vaatame tagasi nüüd peaaegu sajandi taha ja ammutame jõudu meie eelkäijate vaprusest ja kindlameelsusest, tõdeb kaitseväe juhataja Riho Terras.

  • foto
    Rain Kooli: sõnavabaduse katkedes on vesi ahjus – või inimesed
    28.11

    Kui sõnavabaduse veniv kumm ühel hetkel pauguga lõhkeb – näiteks siis, kui vihkamine ja verbaalrünnakud viivad demokraatliku riigikorra lagunemiseni –, jäävad sellest lõpuks ilma kõik, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli ja loetleb neli sõnavabadust ähvardavat ohtu.

  • foto
    Mari Öö Sarv: lõputu hoolimise hooaeg
    27.11

    See on juba alanud. Jõulukampaaniad heategudeks. Näiteks tuli minu motoklubi postkasti kiri üleskutsega viia jõulude ajal lastekodulastele kommi. Varsti selgub, mille ostmiseks tänavuse ”Jõulutunneli” annetused lähevad, ja toidupoodide kassadesse tulevad müügile väikesed kellukesed, mille ostmisega toetad beebidele selle masina ostmist, mis teeb “bing!”

  • foto
    Toomas Alatalu järelehüüe Fidel Castrole
    26.11

    Väliskommentaator Toomas Alatalu räägib Kuuba kauaaegse valitseja Fidel Castro rollist maailma ajaloos.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: Reformierakond peab muutuma mänedžerist diskuteerijaks
    26.11

    Opositsioonis ei tööta enam need suhtekorralduslikud knihvid, millega valitsuses harjunud oldi. Samas ei pruugi uue valitsuse maailmavaade Reformierakonnale üldse nii vastumeelne olla kui jutud vasakpöördest aimata lasevad, märgib politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Ester Vilgats: aga kui ei müüks autot juhiloata ostjale
    25.11

    Tõepoolest. Mis oleks, kui teeks sellise radikaalse otsuse, et autot saaks osta üksnes inimene, kellel on juhiluba, täpsemalt öeldes juhtimisõigus. Sest auto selle juhtimiseks vajalike oskusteta inimese käes on niisama ohtlik kui tulirelv, kirjutab ERRi Pärnu korrespondent oma arvamusloos.

  • foto
    Eva Lepik: kes kaitseb loominguvabadust autorikaitsjate eest?
    25.11

    Nn panoraamivabaduse - ehk ehitiste, skulptuuride ja muude avaliku ruumi kunstiteoste vaba pildistamise-filmimise ning nende jäädvustiste jagamise - vastu võitlemine on kasulik eelkõige autorikaitseühingutele, mitte autoritele endile, osutab MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse liige Eva Lepik oma arvamusloos.

  • foto
    Alo Lõhmus: millal jõuame kommunismi?
    23.11

    Kas olete märganud, millise innuga püüavad toidupoed viimasel ajal juurutada automaatkassasid? See ongi otse meie silme all arenev robotite pealetung, toonitab Alo Lõhmus oma arvamusloos ja soovib tere tulemast peatsesse tööjärgsesse ühiskonda.

  • foto
    Andres Siplane: eliit eliidi vastu ehk Vilfredo Pareto naerab viimasena
    23.11

    Viimasel ajal on mitmel pool maailmas olnud valimistel edukad valitseva eliidi vastased poliitilised liikumised. Murettekitav oleks justkui see, et haritud ja haldusvõimelise establishment’i asemele trügivad harimatud laamendajad. See tuletab meelde Itaalia sotsiaalteadlase Vilfredo Pareto (1848 – 1923) eliiditeooriat, mille väljatöötaja kahtlemata itsitab seda kõike teispoolsusest nähes pihku.

  • foto
    Peep Nemvalts: teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses
    22.11

    Kui rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, on emakeelne teadus oma kultuuri ja hariduse arenguks iga rahva jaoks hädavajalik, leiab Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

  • foto
    Rain Kooli: mesilaspesa nimega Eesti ehk väärtõlgendus vasakpöördest
    21.11

    Eesti pöördub vasakule! Läänemeelne valitsus kukutatud! Kremli-meelne koalitsioon võtab võimu! -stiilis sõnumite kandumine välisriikide meediaväljaannetesse on hea meeldetuletus selle kohta, kui piiratud on tihtipeale meie endi arusaam teistes riikides toimuvast ning sealsetest mehhanismidest, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

  • foto
    Jüri Nikolajev: kas sellist valitsust me tahtsimegi?
    21.11

    Uue valitsusliidu koalitsioonilepe on Narva elanikele pigem pettumus. Vene koolidele eesti keele õppes leevendust ei anta, kodakondsusetuse probleem ei lahene ja vastuseis Venemaaga jätkub, märgib ERRi Ida-Virumaa korrespondent Jüri Nikolajev oma kommentaaris.

  • foto
    Liisi Moosaar: loomadest „hoolimisel“ ja hoolimisel on vahe
    21.11

    Suur osa inimestest nimetab end loomasõpradeks. Kellel on kodus armastatud kass ja kes tõdeb, et naabri koer on täitsa tore; kellele meeldib pidevalt loomaaias käia ja kes külastab hea meelega loomatsirkusi. Pole harvad ka olukorrad, kus maani rebasekasukas proua tormab chihuahuaga tema kaotamise hirmus keset ööd loomade kiirabikliinikusse või tänavatelt kodutuid lemmikloomi päästev perekond sööb pidulikel sündmustel hanemaksapasteeti foie gras´d.

  • foto
    Anu Viltrop ja Laur Raudsoo: mis oleks, kui suhtleks ühel nädalal oma naabritega?
    19.11

    Kui soovid elada täiesti omaette ja eraldi, siis korter suures kortermajas on kõige kindlam valik. Tihedalt üksteisega kõrvuti elades on kergem üksteist mitte märgata ja kaasinimesed tähelepanuta jätta.

  • foto
    Samost ja Hussar: USA gigantidele kuuluv sotsiaalmeedia viib Eestist meeletult reklaamiraha
    18.11

    Facebooki ja Google’i taolistele sotsiaalmeediagigantidele liigub Eestist tohututes kogustes reklaamiraha, mida saaks kasutada Eesti ajakirjanduse arendamiseks. Mida rohkem inimesed traditsioonilise ajakirjanduse asemel sotsiaalmeediasse kanduvad, seda suuremat kasu saavad tegelikult USA päritolu suurfirmad, tõdesid peatoimetajad Lauri Hussar ja Anvar Samost Tallinnas rahuvsvahelisel meediakonverentsil.

  • foto
    Annika Uudelepp: kaitseventiilivalitsus
    18.11

    Homme peaks olema see päev, kui Keskerakonna, sotsiaaldemokraatliku erakonna ja IRL-i volikogu kiidab heaks uue koalitsioonilepingu. Ükskõik, mis seal kirjas on, nimetavad need kolm erakonda seda mingi särava nimega ning valitsusest välja puksitud Reformierakond manab vasakpööret ja idameelsuse võidukäiku.

  • foto
    Michael Steel: võtnuks meedia Trumpi algusest peale tõsiselt, võinuks valimistulemus teine olla
    18.11

    Meedia suutmatus näha Donald Trumpi valimiskampaania alguses tema eduvõimalust ning teda ka vastava kriitikameelega kohelda võis otsustada USA valimistulemuse, leiab endine ajakirjanik ja strateegilise kommunikatsiooni ekspert Michael Steel.

  • foto
    Juhan Kivirähk: vene valija ei orienteeru enam Savisaare järgi
    18.11

    Võib küsida, kas venekeelne valija enam orienteerubki väga palju selle järgi, mida arvab asjadest Edgar Savisaar. Pigem jälgivad nad, kuhu positsioneerivad ennast uues olukorras Yana Toom ja Mihhail Kõlvart, märgib oma kommentaaris erakondade toetusuuringutele Juhan Kivirähk.

  • foto
    Janek Mäggi: vasak ei tohi teada, mida parem teeb!
    17.11

    Heategevusmaailma võlu on kohati valus isetus. Tunnustuse jagamine ei ole patt, kuid selle lunimine on häbiasi, kirjutab Janek Mäggi oma arvamusloos.

Täna etv-s

foto
MI: Kaks elu
Täna 22:10

Pianist Kalle Randalu ja helilooja Sven Grünberg tähistasid novembris 60. sünnipäeva. Aeg on sama, ent kui erinev on kogemus?

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Uue aasta riigieelarve ja maksumuudatused
Täna 14:05

Taas on moes kobarseadused ning maksumuudatusi tehakse mitte enam nädalaid ja kuid, vaid päevi ja tunde kuluvate analüüside tulemusel.
Kas see on stabiilses ühiskonnas mõeldav või on uuel koalitsioonil siiski õigus oma poliitilist tahet ellu viia?
Uue aasta eelarvest ja maksumuudatustest räägivad Kalvi Kõva (pildil) sotsiaaldemokraatlikust erakonnast, Martin Helme EKREst, Remo Holsmer reformierakonnast ja Kersti Sarapuu keskerakonnast.

Saatejuht on Mirko Ojakivi. Kuula 8. detsembril kell 14.05.

Jõulumüük ERR-i poes!

R2 aastahiti hääletus