Urve Eslas: lood, faktid ja diplomaatia
Nädalavahetusel toimunud Lennart Meri konverentsil – mis oli hea nagu ikka või isegi veel veidi parem – jäi kõrva üks paradoks. Juttu oli infosõjast, ja Briti ajakirjanik Peter Pomerantsev mainis, et valet loova jutustuse vastu ei saa võidelda teistsuguse jutustusega, selle asemel on vaja kriitilist mõtlemist ja fakte.
Teises, hilisõhtuses arutelus, tuli aga jutuks, et faktid on küll toredad, kuid ilmselt pole ühtegi last, kes ütleks õhtul isale, palun räägi mulle fakte. Ta palub alati lugu, ja kui talle vaid faktid ritta seada, oleks ta pettunud.
Ja just seda meedia teeb: jutustab lugusid. Kuid kui informatsioonist on saanud relv, saab loost rusikas.
Seega, valede vastu võitlemiseks ei ole kasu sellest, kui jutustada ühe loo asemel teist, kuid ometi on just lugu see, mida vajatakse. Huvitav vastuolu, kas pole.
See meenutas mulle üht aastatagust kohtumist New Yorgis. Olin saanud kirja Ühendriikide uurivalt ajakirjanikult Edward Epsteinilt, kes töötas parajasti Edward Snowdeni loo uurimise kallal ja leppisime kokku, et mina räägin talle, mida mina sellest tean, ja vastutasuks räägib tema mulle, kuidas uuriv ajakirjandus töötab. Epstein on olnud uuriv ajakirjanik nii kaua, et on uurinud ka Kennedy mõrva. Tal pidi olema palju sellist rääkida, mida ma teada tahtsin.
Ja tuli välja, et oligi, ja muu hulgas ka sellest, kuidas sünnib poliitiline tõde, millel päris tõega palju pistmist pole, ja see põhineb just lugude jutustamisel.
Kui hea ajakirjaniku jaoks on tõde miski, mida tuleb avastada, siis poliitilist tõde, vastupidi, luuakse nagu lugu. See ei tähenda tingimata valetamist, kuid kui mõni fakt ei sobi kokku poliitilise eesmärgiga, siis heidetakse need faktid kõrvale. Uuriva ajakirjaniku asi on see lugu läbi näha ja uurida seni, kuni lugu on pilbasteks võetud. Sest tegelikkuses on ainult faktid, ütles Epstein, lood on need, mida me ise jutustame.
Aga siin on oht ka ajakirjanduse enda jaoks. Ajakirjanikud teavad, kuidas lugu aeg-ajalt nö juhtimise üle võtab ja kui suurt pingutust nõuab loo tagasi hoidmine. Lugu on nagu džungel, mis mõne aasta jooksul elaniketa jäänud majad üle võtab. Loo võim on tugevam kui faktide võim.
Lugu on nagu džungel, mis mõne aasta jooksul elaniketa jäänud majad üle võtab.
Hea küll, aga kust see loo võim pärit on? Ühed ütlevad, et vastuse leiab folklooriuurijatelt. Lood viivad olukorrast, mis meile ei meeldi, olukorda, mis meile meeldib.
Teised ütlevad, et isegi kui me teame, et lood ei ole päris, vajame me neid puhtalt ratsionaalsetel põhjustel, et asjadel oleks mõte, siht ja suund.
Kuid need, kes iga päev lugusid loovad, teavad, et asi on palju lihtsam. Lool peab olema algus, keskpaik ja lõpp. Kuid juba see miinimumnarratiiv, Aristotelese poolt „Poeetikas“ kirja pandu, kannab endas parajat annust valet. See oli David Hume, kes kaudselt seda kahtlust väljendas: meil ei ole loogiliselt mingit põhjust arvata, et põhjuslikkus sündmuste vahel olemas on. Kogemus on küll teadmiste allikas, kuid nende kogemuste põhjal ei saa me teha mingeid järeldusi selle kohta, milline on maailm homme, kuu või pooleteise aasta pärast.
Hea küll, aga mis on Epsteinil ja Hume´il pistmist infosõjaga? Selgub, et on küll. Üsna hiljuti ilmumist alustanud veebiväljaanne Politico Europe avaldas Julian Reichelti loo „Putini sõda tõe pärast“. Seal leidis Reichelt, et diplomaatilised lood, mis on sageli kõige parimate kavatsustega räägitud, võivad osutuda propaganda kõige ohtlikumaks vormiks. Ilusad sõnad, ütleb Reichelt, toovad harva ilusa tulemuse.
Niisiis, üsna keeruline olukord. Poliitikud loovad lugusid, ajakirjanikud räägivad lugusid ja kuulajad soovivad lugusid. Ehkki kõik nad vajaksid hoopis fakte.
Aga tolles New Yorgi 74. tänava ja 3. avenüü nurgal asuvas kohvikus, kus ma Edward Epsteini pidin kohtama, kõnetas mind kõigepealt hoopis üks ukse juures lauas istuv naine ja küsis, kas ma ikka tean, kellega ma peaksin kokku saama. Ütlesin, et ainult pildi järgi. Tuli välja, et seda juhtub selles kohvikus kogu aeg, sest see on üks neist, kus saavad kokku ajakirjanikud ja nende allikad.
Olete te siin vast lugusid kuulnud, ütlesin ma naisele. Sa ei kujuta ettegi, vastas tema.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Rain Kooli
Allikas: Vikerraadio päevakommentaar