René Mõttus: Ühendkuningriigi rahvahääletusel polnud suuremat pistmist Euroopa Liiduga (1)

Leave-kampaania. (Foto: Reuters/Scanpix)
René Mõttus, Edinburghi Ülikooli õppejõud
5.07.2016 17:54
Rubriik: Arvamus

Ühendkuningriigi rahvahääletusel polnud vähemalt sel korral palju pistmist ELi kui sellisega. Pigem oli see pettunud ja mures inimeste protest muutuste ja poliitilise eliidi vastu, mida populistlike kampaaniatega võimendati ning millele “lahkume”-hääle näol konkreetne väljund leiti. Lahkumisele kihutanud kampaaniate taga aga olid vähemalt osaliselt liidrite sisepoliitilised ambitsioonid, kirjutab Edinburghi ülikooli õppejõud René Mõttus.

Ajakirjanduses on avaldatud arvamust, et Ühendkuningriigi rahvahääletus Euroopa Liidust (EL) lahkumise üle osutab põhimõttelistele vigadele EL toimimises (muu hulgas "Joseph Enge: Brexiti poolt hääletanute mõnitamine on mõttetu – lahkumiseni viisid Obama ja Merkeli isekad sammud"; ERR). Sellega ei saa nõus olla.

Kampaania teemasid, hääletajate veenmise viise ning EList lahkuda soovinud hääletajate tausta ja argumente vaadates ilmneb kiiresti, et toimunud rahvahääletuse fookus ei olnud ELiga seotud probleemidel – vähemalt mitte nende poolt, kes lahkuda soovisid. Pidada valijate napi enamuse lahkumisotsust Brüsseli poliitikute ja bürokraatide, Merkeli või Obama süüks ei näi samuti olevat põhjendatud.

Rahvahääletusele eelnenud kampaaniad olid jõulised ja kirglikud, seda eriti lahkumisele veenjate poolel, ent argumentide sisu osas väga halvad. Lahkumisele veenjad (Vote Leave, LEAVE.EU kampaaniad) toetusid loosungitele, demagoogiale ja ilmsetele valedele. Mõnest argumendist taganeti kohe pärast hääletustulemuste selgumist.

Näiteks lubadust laest võetud summa (350 miljonit naela nädalas) praegu ELile makstavat raha Ühendkuningriigi tervishoidu ümber suunata nimetas Nigel Farage juba hommikul pärast rahvahääletust veaks. Lubadusest, et on realistlik piirata immigratsiooni ning samal ajal säilitada piiranguteta kaubandussuhted ELiga taganes lahkumiskampaania üks võtmekujusid Daniel Hannan samuti kohe pärast hääletust.

Jäämisele veenjate kampaania läks vooluga kaasa ning ratsionaalsete argumentide kõrval – ja kahjuks kampaania lõpu poole vahel nende asemelgi – asuti rahvast hirmutama muu hulgas lahkumisjärgse kiire hinna- ja tööpuuduse tõusu ning majanduslangusega. Need hoiatused võivad tõeks osutuda, aga selline hirmutamine nähtavasti ei toiminud, vähemalt mitte oodatud määral. Paraku ei mõjunud ka ratsionaalsed argumendid.

Lahkumisele veenmiseks kasutati kahte põhilist hooba. Esiteks paitati brittide – eeskätt inglaste – rahvuslikku uhkust (inglased ja waleslased kaldusidki lahkumise kasuks, samal ajal kui šotlaste ja põhjaiirlaste enamus soovis ELi jäämist). Pole palju möödas ajast, mil Briti impeerium valitses suurt osa maailmast ja praegugi on Ühendkuningriik majanduse suuruselt viies riik. Sellisel riigil on ju ometi õigus oma otsused “kodus” teha, mitte lasta ELil endale ebasobivaid reegleid peale suruda! Ütlemata jäeti, et riigil on ELi suurjõuna oluline sõnaõigus ühiste reeglite kujundamisel.

Mainimata jäeti seegi, et teiste ELi riikidega kompromisse tehes sündinud reeglid tuleb asendada uute kompromissidega, mis tõenäoliselt väga varasematest ei erine. Isegi EList lahkudes jääb Ühendkuningriik füüsiliselt, poliitiliselt, majanduslikult, kultuuriliselt ja pea igal muul moel Euroopasse.

ELi rõhuvate piirangute ühe näitena kasutati kalastuskvoote. Neid uuesti kokku leppides jäävad aga ikkagi piiranguteks teiste riikidega füüsilise läheduse tõttu jagatavad kalavarud, nii et suurt kvootide muutust pole ette näha nagunii. Muide, kalureid on Ühendkuningriigis käputäis ning neistki suur osa ELi jäämist toetanud Šotimaal.

Mistahes majandusliku, poliitilise, haridusalase või muu koostöö tegemiseks tuleb jätkuvalt teiste riikidega ühiste reeglite järgi mängida. Ühendkuningriigi võimalused neid reegleid kujundada on nüüdsest aga ilmselt tagasihoidlikumad.

Hääletanute hulgas tehtud küsitlus näitas, et soov otsused ”koju tuua” oli lahkumist toetanute kaalukaim argument. See on natsionalismil, mitte loogikal põhinev argument. ELi kui sellisega pole sellega suuremat pistmist. Liiati on väga võimalik, et vähemalt osa Ühendkuningriiki otsesemalt või kaudsemalt puudutavatest otsustest tehakse nüüd hoopistükkis mujal ja ainult teiste poolt ning brittidel tuleb neid lihtsalt aktsepteerida.

Teine põhiline hoob, millega inimesi lahkumist toetama meelitati, oli hirmutamine immigratsiooniga: poolakad, rumeenlased ja teised idaeurooplased tulevad hordidena, võtavad meie töö ja laste koolikohad, sooritavad kuritegusid ning kurnavad meie sotsiaalsüsteemi (väljastpoolt ELi saabuda võivate sõjapõgenike sisseränne ei olnud selles kampaanias keskne teema)! Jah, EList pärit sisserännanuid on Ühendkuningriigis tõesti palju. Ning jah, see on tõesti suuresti seotud ELi inimeste vaba liikumist lubava aluspõhimõttega, ehkki riiki asub elama ka inimesi väljastpoolt ELi. Muu on aga pooltõed ja valed.

Antud kontekstis piirdub ELi roll vaba liikumise põhimõttega – inimeste rännet ei suuna Brüssel, Merkel ega keegi muu. Inimesed rändavad ELi sees sinna, kus neid vajatakse ning kus neil on parem olla. See on normaalne – kui me just ei hoia kinni irratsionaalsetest ja jäikadest natsionalistlikest ideedest. Ühendkuningriigi vananev ühiskond vajab sisserännet, nii lihttöölisi kui spetsialiste. Eriti vajatakse tudengeid, kes toovad sisse raha ning kellest osa jääb tulevikus kvalifitseeritud tööjõuks.

Sisseränne on aidanud Ühendkuningriigil õitseda. Prognoosid, et riigist saab tulevikus ELi suurim majandus, põhinevad just sisserände panusel. Rändavad enamasti nooremad ja aktiivsemad inimesed, kes on keskmise kohaliku inimesega võrreldes sotsiaalsüsteemile väiksem koorem. Sisserännanud konkureerivad töökohtadele võrdsetel alustel kohalikega: neid värvatakse, kui nad teevad tööd paremini või väikesemate kuludega ning võimaldavad seega ettevõtetele ja majandusele üldiselt suuremat lisandväärtust toota. Neid ei värvata, kui neist kasu pole.

Enamgi veel – iga uus inimene vajab kodu, toitu ja palju muud. See tähendab, et töökohti tuleb juurde nii kohalikele kui sisserännanutele. Majandus saab seega kasvada nii ühe elaniku kohta kui ka absoluutarvudes.

Sellest Vote Leave ja LEAVE.Eu kampaaniad ei rääkinud. Muudele pooltõdedele lisaks hirmutati inimesi Türgi ja Balkani riikidega, mille EL avasüli vastu võtab ning seejärel tormavad nende kodanikud hordidena Ühendkuningriiki ennast nuumama. Tegelikult on Ühendkuningriigil ELi edasise laienemise osas vetoõigus, nii et isegi kui näiteks Türgi liitumine oleks reaalne võimalus, ei saaks see sündida Ühendkuningriigi tahte vastaselt.

On väga tõenäoline, et isegi EList lahkununa peab Ühendkuningriik järgima ELi migratsioonireegleid – võimaldama inimestel vabalt sisse ja välja rännata. Sellest saab tõenäoliselt üks tingimus, mis seatakse, et riik saaks piirangutevaba ligipääsu ELi vabaturule. Lahkumiskampaaniat teinud poliitikud teadsid seda, mis tähendab, et nende kampaania seegi tugisammas põhines valel. Ja nagu öeldud, on nad valmis seda pärast kampaaniat tunnistama.

Kokkuvõttes võib lahkumiskampaaniaid iseloomustada kui võidujooksu nende häältele, keda on kõige lihtsam populistlike argumentidega veenda ning keda eriti ei huvitagi, mis EL on, mida EL ei ole või mis EL olla võiks. Nähtavasti kasutas üks lahkumiskampaaniatest, LEAVE.EU, oma lihtsa sõnumi veenvamaks muutmiseks isegi tuntud hüpnotisööri abi.

Lahkumist kaldusid enam toetama vanemad ja vähem haritud inimesed ning need, keda poliitika eriti ei huvita ja kelle arvates referendumi tulemustest niikuinii suurt midagi ei muutunuks (http://lordashcroftpolls.com/2016/06/how-the-united-kingdom-voted-and-why/). Lahkumist toetanute hulgas oli tunduvalt enam neidki, kelle arvates on elu Ühendkuningriigis aastatega halvemaks läinud ning läheb edaspidi veelgi halvemaks.

Lahkumist toetanute meelelaadist võivad anda aimu ka nende suhteliselt negatiivsemad hinnangud sellistele sotsiaalsetele protsessidele nagu sotsiaalne liberaalsus, mitmekultuurilisus, feminism, roheline liikumine, globaliseerumine ja – pange tähele! – internet.

Ma ei soovi väita, et lahkumist toetanute hääled ei loeks. Seitsmeteistkümne miljoni briti otsus toetada EList lahku löömist põhineb nende inimeste jaoks olulistel asjaoludel. Samuti ei taha ma väita, et EL kui organisatsioon ei võiks või ei peaks muutuma ELi kodanikele lähedasemaks moel, mis vähendaks natsionaal-populistlike kampaaniate eduvõimalusi. Näiteks see jäikus ja ilmne kättemaksusoov, millega mõned ELi liidrid on reageerinud brittide rahvahääletuse tulemustele, on inetu ja ilmselt veeks tulevast sarnaste kampaaniate veskis.

Aga ma soovin väita, et Ühendkuningriigi rahvahääletusel polnud vähemalt sel korral palju pistmist ELi kui sellisega. Pigem oli see pettunud ja mures inimeste protest muutuste ja poliitilise eliidi vastu, mida populistlike kampaaniatega võimendati ning millele “lahkume”-hääle näol konkreetne väljund leiti. Lahkumisele kihutanud kampaaniate taga aga olid vähemalt osaliselt liidrite sisepoliitilised ambitsioonid.

Mina ei tea kedagi, kes päriselt uskunuks, et rahvahääletuse tulemus selline tuleb (tõsi, ma ei tea ka paljusid, kes Brexitit toetanuks). Ilmselgelt ei uskunud seda ka lahkumisele kihutanud poliitikud ise ning sellest ka praegune kaos Ühendkuningriigi poliitikute hulgas.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Hedvig Hanson: millesse me usume?
    Eile

    Arvestades, et meie, eestlased, oleme üks usk(u)matumaid rahvusi maailmas, oleks vist õigem küsida – millesse me ei usu? Aga kuna see nimekiri saaks jällegi lõputult pikk, püüan süveneda sellesse, millesse me tõesti usume. Sest tõeline uskumine on ju suuresti meie olemise ja olemuse sisu.

  • foto
    Rauno Vinni: kuidas poliitikas emotsioonidega toime tulla
    Eile

    Emotsioonid muudavad poliitika inimnäolisemaks. Trikk on selles, et negatiivsetel emotsioonidel ega valedel ei tohiks lasta võimust võtta, leiab Rauno Vinni oma Vikerraadio kommentaaris ja pakub ETV-le välja uudse võistlussaate.

  • foto
    Jüri Nikolajev: Donald Džonovitš lõpetab jama ja toob rahu
    Eile

    Narvas loodetakse, et Donald Trumpi presidendiks saamisega lõpeb Venemaa ja Lääne vastasseis. Jüri Nikolajev kommenteerib.

  • foto
    Kas pensioniea edasilükkamine on tasuv? Vaata arvutusi!
    Eile

    Paindliku pensionieana ei saa mõista ainult nominaalse pensionilemineku vanuse sidumist keskmise eluega, vaid see on kompleks abinõusid. Valikut neist vaatlen siinkohal lähtuvalt praegu kehtivatest seadustest.

  • foto
    Urmas Vadi: uus Eesti märk on nagu surnut teesklev loom
    19.01

    Paljud teevad kurja nalja selle meie uue märgi teemal, kõigil on selle kohta oma arvamus ja ses mõttes on see märk oma eesmärgi täitnud – teda on märgatud. Aga nüüd edasi vajab lahendamist küsimus, kas need märgitegijad ei mõelnud mitte midagi, või siis just mõtlesid ja leidsid üldse kõige õigema märgi Eestile.

  • foto
    Alo Lõhmus: riigijuhi kõne
    18.01

    Kui laiem publik tunneb maailma liidrite mõtteid vaid lühikeste ja pealiskaudsete info-osakeste põhjal, siis ei mõista inimesed lõpuks enam ka omaenda riigi välispoliitikat, sigineb usaldamatus ja tekivad kahtlustused, mis halvimal juhul võivad hakata kahjustama ka meile nii olulist liitlassuhet USAga, märgib Alo Lõhmus Vikerraadio kommentaaris.

  • foto
    Toomas Alatalu: puusalt tulistama jäävat Trumpi tuleb lugeda lõpuni
    18.01

    Mida lähemale on tulnud ametisse astumise päev, seda selgemaks on saanud Donald Trumpi välispoliitika, kommenteerib Toomas Alatalu.

  • foto
    Veiko Kommusaar: praegune väärteomenetlus on bürokraatlik ja ebamõistlik
    18.01

    Peaaegu pooled Eesti inimesed – üle 600 tuhande – on kantud karistusregistrisse, sest täna satub sinna ka selliste rikkumistega nagu katkise numbritulega sõitmine või vales kohas üle tee minek. Paljude rikkumiste puhul võib aga karistusest efektiivsem olla hoopis selgitamine ja inimlik suhtumine, kirjutab siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar oma arvamusloos.

  • foto
    Aivar Hundimägi: see on nii ilus, sest see pole tõsi
    18.01

    Inimeste sissetulekute ning säästude kasv on tekitanud seltskondi, kes meelitavad inimesi kõrget tootlust lubades investeerima, kuid hiljem võib selguda, et ei ole kõrget tootlust ja pole ka raha, tõdeb Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi Vikerraadio kommentaaris.

  • foto
    Keelesäuts. Tuhat tänu on parem kui tänud
    17.01

    Me oleme unustamas, kuidas tänada ja kuidas tänamisele vastata.

  • foto
    Andres Laiapea: Vabaerakonna populismist ja erakondade rahastamisest
    17.01

    Poliitikas on probleemidele võimalik reageerida kolmel erineval moel: neid ignoreerida, hakata otsima tõesti toimivaid lahendusi või üritada neid poliitilise omakasu huvides lihtsalt ekspluateerida, soovimata neid tegelikult lahendada. Halvas mõttes populistid kalduvad tegema sageli viimast, kirjutab MTÜ Radikaaldemokraadid endine juhatuse liige Andres Laiapea erakondade rahastamisest.

  • foto
    Rain Kooli: Eesti vajab endiselt korralikku logo
    16.01

    Ootused olid kõrgel, kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus EAS esitles läinud reedel… jah, õiguspoolest mida? Eelneva sõnakasutuse järgi otsustades olid paljud, ka reporterid ja toimetajad, arvamusel, et esitletakse uut Eesti märki. Lööklauset. Midagi omaaegse palju furoori tekitanud Welcome to Estonia asemele.

  • foto
    Risto Kask: kas Nõmme sild on kunst või farss?
    13.01

    Möödunud aasta hilissügisel alustas Tallinna linn Nõmme silla, tuntud ka kui Ehitajate tee kergliiklussilla, rekonstrueerimistöödega. Tööde käigus avaldasid paljud inimesed pahameelt. Mõne elaniku hinnangul tuleks tõsiselt kaaluda silla lammutamist ning rajada uus, moodne ja kaasaegne sild.

  • foto
    Rootsi politsei juht: see ei ole see Rootsi, mida me tunneme "Bullerby lastest"
    12.01

    Rootsis on 53 probleemset piirkonda, millest 15 kuuluvad eriti raskesse kategooriasse. Areng nendes peamiselt sisserändajatega asustatud, harimatumates ja vaesemates linnaosades on Dan Eliassoni sõnul Rootsi suurim siseturvalisusega seotud probleem.

  • foto
    Peeter Helme: julgus mõelda hooajaväliselt
    12.01

    Kindlasti pole ma ainuke inimene, keda tabas aasta lõpul raamatuuputus. Teadupärast rihivad kirjastused oma raskekahurväe tulistama kõige rohkem ja kõige peibutavamaid nimetusi just detsembris, mil toimuvad kõikvõimalikud väljamüügid ning mil inimesed üleüldse ostavad tavalisest rohkem raamatuid. Ja miks nad ei peakski, raamat on ju tore kingitus, eks?

  • foto
    Erik Gamzejev: kui nüüd elu Ida-Virumaal paremaks ei muutu, siis millal veel?
    11.01

    Kui lõppenud aasta oli Ida-Virumaa jaoks suuresti tulekahju kustutamise aasta, siis uus võiks saada stardipauguks ülejäänud Eestile järele rühkimisele, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Olav Anton: turbulentse poliitika aasta?
    11.01

    Välispoliitiliselt tuleb kahtlemata väga dünaamiline aasta. Trump ja Brexit, aga ka valimised Prantsusmaal, Saksamaal ja Hollandis on vaid mõned märksõnad, millest piisaks isegi mitme poliitika-aasta sisustamiseks. Tuntavalt turbulentne on ka Euroopa Parlamendi Presidendi valimine, kus määramatust tuleviku suhtes on rohkem kui selgust. Eestis on rahulikum kui mujal maailmas, kuid poliitilisi keeriseid jätkub meilegi.

  • foto
    Erle Loonurm: 21. sajandi vaatemäng – infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud
    10.01

    Võitlus ellujäämise nimel on asendunud võitlusega võimu nimel. Infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud, millega tuleb mängida ja neid heaperemehelikult kasutama ning tarbima õppida. Mõlema juurde käib ka vastutus. Ja uus aeg on elujõuline siis, kui osatakse ka minevikust ajatud mängureeglid kaasa võtta, kirjutab Erle Loonurm oma essees.

  • foto
    Rain Kooli: libauudiste nimetamine alternatiivmeediaks on nagu kutsuks välikäimlat alternatiivrestoraniks
    09.01

    ”Alternatiivmeediaks kutsutavate meedialaadsete toodete hulgas tuleb eristada kaht hoovust: libauudislehekülgi ja veendumusmeediat,” märgib ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma arvamusloos.

  • foto
    Erkki Bahovski: Eesti – endisest Nõukogude liiduvabariigist uljaks Põhjamaaks?
    09.01

    Eesti peab ikka veel tõestama, et pole enam endine Nõukogude liiduvabariik, kuid abi saab ÜROst, kommenteerib Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.

  • foto
    R2 Agenda | Neil Strauss: demagoogide võimu on kindlustanud hirmust juhitud ahelreaktsioon
    09.01

    R2 saate "Agenda" toimetajad kohtusid Los Angeleses seitsmel korral NY Timesi bestselleri tiitli pälvinud kirjaniku Neil Straussiga, kelle sulest pärinevad muu hulgas raamatud "The Game" ja "The Truth". Straussi hinnangul on parem-populistide võimule tuleku taga eelmisel kümnendil alanud ahelreaktsioon, mida juhib hirm.

  • foto
    2016. aasta ERR.ee arvamuses: testi, kas tead, kes mida ütles
    08.01

    ERR.ee arvamustoimetaja Rain Kooli koostas rahvusringhäälingu jälgijatele viktoriini, mis põhineb möödunud 2016. aastal arvamusküljel avaldatud artiklitel. Seega kõik õiged vastused on leitavad ERR.ee portaalist. Mõnusat lahendamist!

  • foto
    Meediakommentaar: Delfi valetas. Aga kellele on see kasulik?
    05.01

    Gorbatšov on surnud, paavst kuulutas Donald Trumpi pühakuks, Eesti televaatajad vaatasid aastavahetusel kõige enam Vladimir Putini kõnet. Mis on neil uudistena näivatel infokildudel ühist? Õige vastus on: need kõik on valed.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: mis on Eesti rahvusriigi mõte?
    06.01

    Teeme alanud aastal oma peatselt juubelit tähistavale riigile lisaks pillimängule ja lipuväljakutele ka ühe sisulise kingituse – vaidleme omavahel selgeks, milleks meil üldse oma riiki vaja on, pakub politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Andres Siplane: pöörased sõnumid ajavad segadusse? Appi tuleb mister Popper
    06.01

    Kõik sellised väited, et kaksiktornidesse lennutas lennukeid USA valitsus ise või et Baltikumi snaiprid tulistasid Maidanil inimesi või et ma olen puhas nagu prillikivi või et tegelikult kõik Süüria inimesed armastavad Assadit või et laste prostitutsioon on nüüd Californias legaalne, on tegelikult falsifitseeritavad ehk nende tõepärasus on mõõdetav. Küsimus on selles, kas väite esitaja või vaidlustaja on nõus teatud tingimuste täitudes ka nendest väidetest loobuma ja nurgas häbenema.

  • foto
    Kaupo Meiel: ausammas vaidlusele
    05.01

    Võiks püstitada monumendi vaidlusele kui sellisele. Parem ju halb vaidlus kui hea diktatuur ja see oleks siis Eesti viimane riiklik ausammas, kõigi ausammaste ema ning hea traditsiooni kohaselt kole nagu öö ja kallis kut' kurat, leiab kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Allan Aksiim: Objektiivne demagoogia, torn ja torniõu
    05.01

    Varro Vooglaid tegeleb demagoogiaga. Elegantselt, kaasanoogutama panevalt, kuid siiski demagoogiaga. Jutt käib siis Lauri Tankleri kommentaarist portaali Objektiiv artiklile, kus refereeriti Washington Examineri väidet, et Californias legaliseeriti laste prostitutsioon, ja Varro Vooglaiu vastulausest sellele.

  • foto
    Varro Vooglaid: ERR süüdistab Objektiivi alusetult libauudiste levitamises, soovimata rääkida oma enda libauudistest
    04.01

    ERRi püüdlus süüdistada portaali Objektiiv alusetult libauudiste levitamises on tähelepanuväärne olukorras, kus rahvusringhäälingu enese tegelike libauudiste levitamises ei nähta mingit probleemi, kirjutab Varro Vooglaid oma vastulauses.

  • foto
    Alo Lõhmus: registrisse kandmata hinged
    04.01

    Omavalitsuse Eesti kaardilt kadumine on radikaalne, kuid kahtlemata mõjuv motivaator oma tegeliku elukoha rahvastikuregistrisse kandmiseks. Seega on põhjust loota, et vähemalt rahvastikuregistri saame lähiaastail eeskujulikku korda, olgu siis lood rahvastiku enesega, kuidas nad parajasti on, leiab Alo Lõhmus oma arvamusloos.

  • foto
    Rauno Vinni: haldus- ja riigireformi õnnestumiseks peab uus koalitsioon suurelt mõtlema, madalalt alustama ja kiirelt liikuma
    04.01

    Riigireform on midagi enamat kui haldusreform ja regionaalhalduse ümberkorraldamine. Riigireform hõlmab ka esindus- ja osalusdemokraatia arendamist (kodanike ja riigi lähendamine, põhiseaduslike institutsioonide reform) ja riigivalitsemise moderniseerimist (ümberkorraldused muu avaliku sektori toimimises). Eesmärk on võimekas, usaldusväärne ja jõukohane riik, kirjutab Rauno Vinni oma arvamusloos.