René Mõttus: Ühendkuningriigi rahvahääletusel polnud suuremat pistmist Euroopa Liiduga (1)

Leave-kampaania. (Foto: Reuters/Scanpix)
René Mõttus, Edinburghi Ülikooli õppejõud
5.07.2016 17:54
Rubriik: Arvamus

Ühendkuningriigi rahvahääletusel polnud vähemalt sel korral palju pistmist ELi kui sellisega. Pigem oli see pettunud ja mures inimeste protest muutuste ja poliitilise eliidi vastu, mida populistlike kampaaniatega võimendati ning millele “lahkume”-hääle näol konkreetne väljund leiti. Lahkumisele kihutanud kampaaniate taga aga olid vähemalt osaliselt liidrite sisepoliitilised ambitsioonid, kirjutab Edinburghi ülikooli õppejõud René Mõttus.

Ajakirjanduses on avaldatud arvamust, et Ühendkuningriigi rahvahääletus Euroopa Liidust (EL) lahkumise üle osutab põhimõttelistele vigadele EL toimimises (muu hulgas "Joseph Enge: Brexiti poolt hääletanute mõnitamine on mõttetu – lahkumiseni viisid Obama ja Merkeli isekad sammud"; ERR). Sellega ei saa nõus olla.

Kampaania teemasid, hääletajate veenmise viise ning EList lahkuda soovinud hääletajate tausta ja argumente vaadates ilmneb kiiresti, et toimunud rahvahääletuse fookus ei olnud ELiga seotud probleemidel – vähemalt mitte nende poolt, kes lahkuda soovisid. Pidada valijate napi enamuse lahkumisotsust Brüsseli poliitikute ja bürokraatide, Merkeli või Obama süüks ei näi samuti olevat põhjendatud.

Rahvahääletusele eelnenud kampaaniad olid jõulised ja kirglikud, seda eriti lahkumisele veenjate poolel, ent argumentide sisu osas väga halvad. Lahkumisele veenjad (Vote Leave, LEAVE.EU kampaaniad) toetusid loosungitele, demagoogiale ja ilmsetele valedele. Mõnest argumendist taganeti kohe pärast hääletustulemuste selgumist.

Näiteks lubadust laest võetud summa (350 miljonit naela nädalas) praegu ELile makstavat raha Ühendkuningriigi tervishoidu ümber suunata nimetas Nigel Farage juba hommikul pärast rahvahääletust veaks. Lubadusest, et on realistlik piirata immigratsiooni ning samal ajal säilitada piiranguteta kaubandussuhted ELiga taganes lahkumiskampaania üks võtmekujusid Daniel Hannan samuti kohe pärast hääletust.

Jäämisele veenjate kampaania läks vooluga kaasa ning ratsionaalsete argumentide kõrval – ja kahjuks kampaania lõpu poole vahel nende asemelgi – asuti rahvast hirmutama muu hulgas lahkumisjärgse kiire hinna- ja tööpuuduse tõusu ning majanduslangusega. Need hoiatused võivad tõeks osutuda, aga selline hirmutamine nähtavasti ei toiminud, vähemalt mitte oodatud määral. Paraku ei mõjunud ka ratsionaalsed argumendid.

Lahkumisele veenmiseks kasutati kahte põhilist hooba. Esiteks paitati brittide – eeskätt inglaste – rahvuslikku uhkust (inglased ja waleslased kaldusidki lahkumise kasuks, samal ajal kui šotlaste ja põhjaiirlaste enamus soovis ELi jäämist). Pole palju möödas ajast, mil Briti impeerium valitses suurt osa maailmast ja praegugi on Ühendkuningriik majanduse suuruselt viies riik. Sellisel riigil on ju ometi õigus oma otsused “kodus” teha, mitte lasta ELil endale ebasobivaid reegleid peale suruda! Ütlemata jäeti, et riigil on ELi suurjõuna oluline sõnaõigus ühiste reeglite kujundamisel.

Mainimata jäeti seegi, et teiste ELi riikidega kompromisse tehes sündinud reeglid tuleb asendada uute kompromissidega, mis tõenäoliselt väga varasematest ei erine. Isegi EList lahkudes jääb Ühendkuningriik füüsiliselt, poliitiliselt, majanduslikult, kultuuriliselt ja pea igal muul moel Euroopasse.

ELi rõhuvate piirangute ühe näitena kasutati kalastuskvoote. Neid uuesti kokku leppides jäävad aga ikkagi piiranguteks teiste riikidega füüsilise läheduse tõttu jagatavad kalavarud, nii et suurt kvootide muutust pole ette näha nagunii. Muide, kalureid on Ühendkuningriigis käputäis ning neistki suur osa ELi jäämist toetanud Šotimaal.

Mistahes majandusliku, poliitilise, haridusalase või muu koostöö tegemiseks tuleb jätkuvalt teiste riikidega ühiste reeglite järgi mängida. Ühendkuningriigi võimalused neid reegleid kujundada on nüüdsest aga ilmselt tagasihoidlikumad.

Hääletanute hulgas tehtud küsitlus näitas, et soov otsused ”koju tuua” oli lahkumist toetanute kaalukaim argument. See on natsionalismil, mitte loogikal põhinev argument. ELi kui sellisega pole sellega suuremat pistmist. Liiati on väga võimalik, et vähemalt osa Ühendkuningriiki otsesemalt või kaudsemalt puudutavatest otsustest tehakse nüüd hoopistükkis mujal ja ainult teiste poolt ning brittidel tuleb neid lihtsalt aktsepteerida.

Teine põhiline hoob, millega inimesi lahkumist toetama meelitati, oli hirmutamine immigratsiooniga: poolakad, rumeenlased ja teised idaeurooplased tulevad hordidena, võtavad meie töö ja laste koolikohad, sooritavad kuritegusid ning kurnavad meie sotsiaalsüsteemi (väljastpoolt ELi saabuda võivate sõjapõgenike sisseränne ei olnud selles kampaanias keskne teema)! Jah, EList pärit sisserännanuid on Ühendkuningriigis tõesti palju. Ning jah, see on tõesti suuresti seotud ELi inimeste vaba liikumist lubava aluspõhimõttega, ehkki riiki asub elama ka inimesi väljastpoolt ELi. Muu on aga pooltõed ja valed.

Antud kontekstis piirdub ELi roll vaba liikumise põhimõttega – inimeste rännet ei suuna Brüssel, Merkel ega keegi muu. Inimesed rändavad ELi sees sinna, kus neid vajatakse ning kus neil on parem olla. See on normaalne – kui me just ei hoia kinni irratsionaalsetest ja jäikadest natsionalistlikest ideedest. Ühendkuningriigi vananev ühiskond vajab sisserännet, nii lihttöölisi kui spetsialiste. Eriti vajatakse tudengeid, kes toovad sisse raha ning kellest osa jääb tulevikus kvalifitseeritud tööjõuks.

Sisseränne on aidanud Ühendkuningriigil õitseda. Prognoosid, et riigist saab tulevikus ELi suurim majandus, põhinevad just sisserände panusel. Rändavad enamasti nooremad ja aktiivsemad inimesed, kes on keskmise kohaliku inimesega võrreldes sotsiaalsüsteemile väiksem koorem. Sisserännanud konkureerivad töökohtadele võrdsetel alustel kohalikega: neid värvatakse, kui nad teevad tööd paremini või väikesemate kuludega ning võimaldavad seega ettevõtetele ja majandusele üldiselt suuremat lisandväärtust toota. Neid ei värvata, kui neist kasu pole.

Enamgi veel – iga uus inimene vajab kodu, toitu ja palju muud. See tähendab, et töökohti tuleb juurde nii kohalikele kui sisserännanutele. Majandus saab seega kasvada nii ühe elaniku kohta kui ka absoluutarvudes.

Sellest Vote Leave ja LEAVE.Eu kampaaniad ei rääkinud. Muudele pooltõdedele lisaks hirmutati inimesi Türgi ja Balkani riikidega, mille EL avasüli vastu võtab ning seejärel tormavad nende kodanikud hordidena Ühendkuningriiki ennast nuumama. Tegelikult on Ühendkuningriigil ELi edasise laienemise osas vetoõigus, nii et isegi kui näiteks Türgi liitumine oleks reaalne võimalus, ei saaks see sündida Ühendkuningriigi tahte vastaselt.

On väga tõenäoline, et isegi EList lahkununa peab Ühendkuningriik järgima ELi migratsioonireegleid – võimaldama inimestel vabalt sisse ja välja rännata. Sellest saab tõenäoliselt üks tingimus, mis seatakse, et riik saaks piirangutevaba ligipääsu ELi vabaturule. Lahkumiskampaaniat teinud poliitikud teadsid seda, mis tähendab, et nende kampaania seegi tugisammas põhines valel. Ja nagu öeldud, on nad valmis seda pärast kampaaniat tunnistama.

Kokkuvõttes võib lahkumiskampaaniaid iseloomustada kui võidujooksu nende häältele, keda on kõige lihtsam populistlike argumentidega veenda ning keda eriti ei huvitagi, mis EL on, mida EL ei ole või mis EL olla võiks. Nähtavasti kasutas üks lahkumiskampaaniatest, LEAVE.EU, oma lihtsa sõnumi veenvamaks muutmiseks isegi tuntud hüpnotisööri abi.

Lahkumist kaldusid enam toetama vanemad ja vähem haritud inimesed ning need, keda poliitika eriti ei huvita ja kelle arvates referendumi tulemustest niikuinii suurt midagi ei muutunuks (http://lordashcroftpolls.com/2016/06/how-the-united-kingdom-voted-and-why/). Lahkumist toetanute hulgas oli tunduvalt enam neidki, kelle arvates on elu Ühendkuningriigis aastatega halvemaks läinud ning läheb edaspidi veelgi halvemaks.

Lahkumist toetanute meelelaadist võivad anda aimu ka nende suhteliselt negatiivsemad hinnangud sellistele sotsiaalsetele protsessidele nagu sotsiaalne liberaalsus, mitmekultuurilisus, feminism, roheline liikumine, globaliseerumine ja – pange tähele! – internet.

Ma ei soovi väita, et lahkumist toetanute hääled ei loeks. Seitsmeteistkümne miljoni briti otsus toetada EList lahku löömist põhineb nende inimeste jaoks olulistel asjaoludel. Samuti ei taha ma väita, et EL kui organisatsioon ei võiks või ei peaks muutuma ELi kodanikele lähedasemaks moel, mis vähendaks natsionaal-populistlike kampaaniate eduvõimalusi. Näiteks see jäikus ja ilmne kättemaksusoov, millega mõned ELi liidrid on reageerinud brittide rahvahääletuse tulemustele, on inetu ja ilmselt veeks tulevast sarnaste kampaaniate veskis.

Aga ma soovin väita, et Ühendkuningriigi rahvahääletusel polnud vähemalt sel korral palju pistmist ELi kui sellisega. Pigem oli see pettunud ja mures inimeste protest muutuste ja poliitilise eliidi vastu, mida populistlike kampaaniatega võimendati ning millele “lahkume”-hääle näol konkreetne väljund leiti. Lahkumisele kihutanud kampaaniate taga aga olid vähemalt osaliselt liidrite sisepoliitilised ambitsioonid.

Mina ei tea kedagi, kes päriselt uskunuks, et rahvahääletuse tulemus selline tuleb (tõsi, ma ei tea ka paljusid, kes Brexitit toetanuks). Ilmselgelt ei uskunud seda ka lahkumisele kihutanud poliitikud ise ning sellest ka praegune kaos Ühendkuningriigi poliitikute hulgas.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Merilin Pärli: ""Aktuaalse kaamera" Agentuur"
    12:57

    Jääb arusaamatuks, miks riskib Äripäev oma hea nimega lisaraha teenimise eesmärgil. Ajalehte ja kommunikatsiooniäri ei saa ajada sama katuse alt, ükskõik kui palju seda endale mõistuspäraseks rääkida püütakse. Loodan, et Äripäev saab ise aru, et kahel toolil korraga istuda ei saa ning loobub emmast-kummast tegevusest, kirjutab ERRi toimetaja Merilin Pärli oma arvamusloos.

  • foto
    Mihkel Mutt: rahvuslus on sõimusõna
    10:06

    Plekktrummi saatekülaliseks oli kirjanik Mihkel Mutt, kellega vesteldi tema uuest romaanist "Eesti ümberlõikaja" ja arutleti rahvusluse küsimuse olulisuse üle ühiskonnas.

  • foto
    ERR.ee tähelepanukontroll: mida arvavad arvajad?
    09:16

    ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli koostas rahvusringhäälingu jälgijatele viktoriini, mis põhineb ERR.ee arvamusküljel novembris avaldatud artiklitel. Seega on kõik õiged vastused leitavad ERR.ee portaalist. Mõnusat lahendamist!

  • foto
    Rain Kooli: rahvusringhääling on ühiskondlik lepe
    Eile

    Rahvusringhääling pole midagi vähemat kui ühiskondlik lepe. Selle tegevuse majandus-juriidilised alused on küll seadusesse kirjutatud, aga selle sisulise töö tuum on kogu ühiskonda hõlmav vaikiv kokkulepe, et meil on vaja oma ühiskondlikku meediamaja, mida ei puhu ümber ükski kuri hunt ja mis peab vastu ka vaesustatud uraani sisaldavale pommile, kirjutab ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

  • foto
    Andrey Krashevskiy: Prantsusmaa suhtumine Venemaasse võib peagi kardinaalselt muutuda
    03.12

    Prantsusmaa presidendivalimistel on favoriitideks kujunenud kaks Vene-meelset kandidaati. Seega seisavad — hoolimata sellest, kumb neist valimised võidab — Prantsusmaa poliitikas peatselt ees tõsised muutused, mis puudutavad kogu Euroopa Liitu. Isegi kui praegu on veel lahtine, millist rolli tulevane Prantsusmaa hakkab EL-is mängima, võib lähitulevikus vägagi küsitavaks osutuda EL-i ühtne vastasseisukurss Venemaaga, kirjutab ERRi veebiuudiste toimetaja Andrey Krashevskiy.

  • foto
    Annika Uudelepp: Jüri Ratase kolm vaala
    02.12

    Millised on need ”kolm vaala”, millele tuginedes Jüri Ratas õnnestuks nii peaministri kui erakonnajuhina? Poliitikauuringute keskuse Praxis riigivalitsemise ekspert Annika Uudelepp vastab.

  • foto
    Kaupo Meiel: meie maailmavaade on mulgi kapsas
    01.12

    Tänapäeva inimeste jaoks on religioonid, argimütoloogia ning turundus ammu kõik segamini nagu puder ja kapsad. Aga vahest pole laiemas plaanis vähimatki vahet, kas rahu ja rõõmu sõnumit kannab preester või jõuluvana, peaasi, et see kohale jõuab, mõtiskleb kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Jaanus Kangur: veel Castrost ehk kuubalased ei allu kapitalistlikule õnne mudelile
    01.12

    Kuubalaste hoiakud äsja surnud Fidel Castro suhtes pole mustvalged, vaid sisaldavad mitmeid värve ning seda ühekorraga ja samaaegselt. Kuubalased on muidugi ise sama vastuolulised ning selles mõttes saan ma aru ka Edward Lucase pahameelest Castro surma järgsete reaktsioonide peale. Kuubalased lihtsalt ei allu kapitalistlikule õnne mudelile, kirjutab regiooniantropoloog Jaanus Kangur oma arvamusloos.

  • foto
    Erik Gamzejev: Ida-Viru jaoks unistuste valitsus
    30.11

    Värske valitsus on Ida-Virumaa seisukohalt unistuste valitsus, sest kunagi varem ei ole Toompeal võimul olnud sellist koalitsiooni, kel oleks nii suur Ida-Viru elanike toetus. Loodetavasti ei nurja Ida-Viru poliitikutega seotud skandaalid praegust erakordset võimalust maakonna areng hooga käima tõmmata, märgib peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Viktor Trasberg: (õlle)keisririigi sünd
    29.11

    Eestis käib haarav arutelu õlle aktsiisitaseme üle, millest näib sõltuvat kogu Eesti ja vist ka Läti saatus.

  • foto
    Kindralleitnant Terras: sõda ei ole kunagi ilus
    29.11

    Kuigi 100 aastat tagasi ümbritses sõda parasjagu romantiline oreool, on selle tegelikkus alati immutatud tule, suitsu ja verega. Sõditakse poliitiliste aadete ja eesmärkide nimel, kuid need ei anna tuld, kaeva kaitsekraave ega torka täägiga. Seda tegid ja teevad reaalsed, lihast ja luust inimesed. Mõeldes tänastele probleemidele ja ohtudele on kasuks ja toeks see, kui vaatame tagasi nüüd peaaegu sajandi taha ja ammutame jõudu meie eelkäijate vaprusest ja kindlameelsusest, tõdeb kaitseväe juhataja Riho Terras.

  • foto
    Rain Kooli: sõnavabaduse katkedes on vesi ahjus – või inimesed
    28.11

    Kui sõnavabaduse veniv kumm ühel hetkel pauguga lõhkeb – näiteks siis, kui vihkamine ja verbaalrünnakud viivad demokraatliku riigikorra lagunemiseni –, jäävad sellest lõpuks ilma kõik, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli ja loetleb neli sõnavabadust ähvardavat ohtu.

  • foto
    Mari Öö Sarv: lõputu hoolimise hooaeg
    27.11

    See on juba alanud. Jõulukampaaniad heategudeks. Näiteks tuli minu motoklubi postkasti kiri üleskutsega viia jõulude ajal lastekodulastele kommi. Varsti selgub, mille ostmiseks tänavuse ”Jõulutunneli” annetused lähevad, ja toidupoodide kassadesse tulevad müügile väikesed kellukesed, mille ostmisega toetad beebidele selle masina ostmist, mis teeb “bing!”

  • foto
    Toomas Alatalu järelehüüe Fidel Castrole
    26.11

    Väliskommentaator Toomas Alatalu räägib Kuuba kauaaegse valitseja Fidel Castro rollist maailma ajaloos.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: Reformierakond peab muutuma mänedžerist diskuteerijaks
    26.11

    Opositsioonis ei tööta enam need suhtekorralduslikud knihvid, millega valitsuses harjunud oldi. Samas ei pruugi uue valitsuse maailmavaade Reformierakonnale üldse nii vastumeelne olla kui jutud vasakpöördest aimata lasevad, märgib politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Ester Vilgats: aga kui ei müüks autot juhiloata ostjale
    25.11

    Tõepoolest. Mis oleks, kui teeks sellise radikaalse otsuse, et autot saaks osta üksnes inimene, kellel on juhiluba, täpsemalt öeldes juhtimisõigus. Sest auto selle juhtimiseks vajalike oskusteta inimese käes on niisama ohtlik kui tulirelv, kirjutab ERRi Pärnu korrespondent oma arvamusloos.

  • foto
    Eva Lepik: kes kaitseb loominguvabadust autorikaitsjate eest?
    25.11

    Nn panoraamivabaduse - ehk ehitiste, skulptuuride ja muude avaliku ruumi kunstiteoste vaba pildistamise-filmimise ning nende jäädvustiste jagamise - vastu võitlemine on kasulik eelkõige autorikaitseühingutele, mitte autoritele endile, osutab MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse liige Eva Lepik oma arvamusloos.

  • foto
    Alo Lõhmus: millal jõuame kommunismi?
    23.11

    Kas olete märganud, millise innuga püüavad toidupoed viimasel ajal juurutada automaatkassasid? See ongi otse meie silme all arenev robotite pealetung, toonitab Alo Lõhmus oma arvamusloos ja soovib tere tulemast peatsesse tööjärgsesse ühiskonda.

  • foto
    Andres Siplane: eliit eliidi vastu ehk Vilfredo Pareto naerab viimasena
    23.11

    Viimasel ajal on mitmel pool maailmas olnud valimistel edukad valitseva eliidi vastased poliitilised liikumised. Murettekitav oleks justkui see, et haritud ja haldusvõimelise establishment’i asemele trügivad harimatud laamendajad. See tuletab meelde Itaalia sotsiaalteadlase Vilfredo Pareto (1848 – 1923) eliiditeooriat, mille väljatöötaja kahtlemata itsitab seda kõike teispoolsusest nähes pihku.

  • foto
    Peep Nemvalts: teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses
    22.11

    Kui rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, on emakeelne teadus oma kultuuri ja hariduse arenguks iga rahva jaoks hädavajalik, leiab Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

  • foto
    Rain Kooli: mesilaspesa nimega Eesti ehk väärtõlgendus vasakpöördest
    21.11

    Eesti pöördub vasakule! Läänemeelne valitsus kukutatud! Kremli-meelne koalitsioon võtab võimu! -stiilis sõnumite kandumine välisriikide meediaväljaannetesse on hea meeldetuletus selle kohta, kui piiratud on tihtipeale meie endi arusaam teistes riikides toimuvast ning sealsetest mehhanismidest, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

  • foto
    Jüri Nikolajev: kas sellist valitsust me tahtsimegi?
    21.11

    Uue valitsusliidu koalitsioonilepe on Narva elanikele pigem pettumus. Vene koolidele eesti keele õppes leevendust ei anta, kodakondsusetuse probleem ei lahene ja vastuseis Venemaaga jätkub, märgib ERRi Ida-Virumaa korrespondent Jüri Nikolajev oma kommentaaris.

  • foto
    Liisi Moosaar: loomadest „hoolimisel“ ja hoolimisel on vahe
    21.11

    Suur osa inimestest nimetab end loomasõpradeks. Kellel on kodus armastatud kass ja kes tõdeb, et naabri koer on täitsa tore; kellele meeldib pidevalt loomaaias käia ja kes külastab hea meelega loomatsirkusi. Pole harvad ka olukorrad, kus maani rebasekasukas proua tormab chihuahuaga tema kaotamise hirmus keset ööd loomade kiirabikliinikusse või tänavatelt kodutuid lemmikloomi päästev perekond sööb pidulikel sündmustel hanemaksapasteeti foie gras´d.

  • foto
    Anu Viltrop ja Laur Raudsoo: mis oleks, kui suhtleks ühel nädalal oma naabritega?
    19.11

    Kui soovid elada täiesti omaette ja eraldi, siis korter suures kortermajas on kõige kindlam valik. Tihedalt üksteisega kõrvuti elades on kergem üksteist mitte märgata ja kaasinimesed tähelepanuta jätta.

  • foto
    Samost ja Hussar: USA gigantidele kuuluv sotsiaalmeedia viib Eestist meeletult reklaamiraha
    18.11

    Facebooki ja Google’i taolistele sotsiaalmeediagigantidele liigub Eestist tohututes kogustes reklaamiraha, mida saaks kasutada Eesti ajakirjanduse arendamiseks. Mida rohkem inimesed traditsioonilise ajakirjanduse asemel sotsiaalmeediasse kanduvad, seda suuremat kasu saavad tegelikult USA päritolu suurfirmad, tõdesid peatoimetajad Lauri Hussar ja Anvar Samost Tallinnas rahuvsvahelisel meediakonverentsil.

  • foto
    Annika Uudelepp: kaitseventiilivalitsus
    18.11

    Homme peaks olema see päev, kui Keskerakonna, sotsiaaldemokraatliku erakonna ja IRL-i volikogu kiidab heaks uue koalitsioonilepingu. Ükskõik, mis seal kirjas on, nimetavad need kolm erakonda seda mingi särava nimega ning valitsusest välja puksitud Reformierakond manab vasakpööret ja idameelsuse võidukäiku.

  • foto
    Michael Steel: võtnuks meedia Trumpi algusest peale tõsiselt, võinuks valimistulemus teine olla
    18.11

    Meedia suutmatus näha Donald Trumpi valimiskampaania alguses tema eduvõimalust ning teda ka vastava kriitikameelega kohelda võis otsustada USA valimistulemuse, leiab endine ajakirjanik ja strateegilise kommunikatsiooni ekspert Michael Steel.

  • foto
    Juhan Kivirähk: vene valija ei orienteeru enam Savisaare järgi
    18.11

    Võib küsida, kas venekeelne valija enam orienteerubki väga palju selle järgi, mida arvab asjadest Edgar Savisaar. Pigem jälgivad nad, kuhu positsioneerivad ennast uues olukorras Yana Toom ja Mihhail Kõlvart, märgib oma kommentaaris erakondade toetusuuringutele Juhan Kivirähk.

  • foto
    Janek Mäggi: vasak ei tohi teada, mida parem teeb!
    17.11

    Heategevusmaailma võlu on kohati valus isetus. Tunnustuse jagamine ei ole patt, kuid selle lunimine on häbiasi, kirjutab Janek Mäggi oma arvamusloos.

  • foto
    Urmas Vadi: seisev mees
    17.11

    Eesti mees ei tantsi, ei kelguta, eesti mees seisab, kirjutab Urmas Vadi oma kommentaaris.

Täna etv-s

foto
OP
Täna 21:40

Mart Kalm uurib maja. See maja pole muud kui ERM. Aga ERMis on muudki: näiteks Ivar Põllu "Vägi". Theatrumis on laval isa: Lembit Peterson. Lavastab tütar Maria Peterson.

täna vikerraadios

foto
Huvitaja. Pakendiinfo mõistmine (24)
Täna 10:05

Kui selge ja vajalik info peaks olema toiduainete pakenditel? Kui arusaadav on inimeste jaoks toote kalorsus, rasva-, suhkru- või soolasisaldus ja millised nõuded kehtivad tööstustele info avaldamise suhtes?
Saates räägivad toiduainete pakendiinfost Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi, Maaeluministeeriumi toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Külli Johanson ja toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.
"Huvitaja" teises pooles vahendame ERRi teadusportaali "Novaator" tervise- ja teadusuudiseid.

Saatejuht on Meelis Süld. kuula 6. detsembril kell 10.05.

Jõulumüük ERR-i poes!

R2 aastahiti hääletus