Kaupo Meiel: inimesed on muutunud paremaks

Kaupo Meiel on ajakirjanik ja luuletaja. (Foto: Pärnu Postimees/Ardi Truija)
Kaupo Meiel
4.08.2016 12:45
Allikas: Vikerraadio kommentaar
Rubriik: Arvamus

”Maailmas on üha rohkem sõbralikkust ja headust ning pole sugugi võimatu, et see on tasahilju tulnud tasakaalustama järjest suuremat viha,” väidab ajakirjanik ja luuletaja Kaupo Meiel oma kommentaaris.

Käisin kaunil puhkuseajal veidi jalgrattaga matkamas. Kübeke suvist Eestit ja paar kübet suvist Lätit aitavad piisavalt lõõgastuda, ei pea kuhugi kaugesse kuurorti sõitma. Eksootilistes puhkepaikades on muidugi ilmad ilusamad, hinnad taskukohasemad ja pommid võimsamad kui kodu- ja Lätimaal, aga sellist südantsoojendavat elamist ja olemist kui Kabli pagaris või Birini mõisapargis tuhandete kilomeetrite kauguselt ei leia.

Ilusad paigad on ilusad paigad, see ei üllata. Väikesest reisist jäi aga meelde see, et võrreldes mõne aasta taguse ajaga, mil viimati rattal veidi kaugemale kui kodupoodi sõitsin, on inimesed muutunud märgatavalt paremateks, vahetumateks ja helgemateks.

Kus tahes sai peatutud, ikka uuriti sõbralikult, et kuhu tee viib. Kuulnud, et pigem veerevad rattad Eestimaal ja lõunanaabri juures, kuulsin vastuseks, et eks siinmail ongi väga ilus ja palju mõnusaid paiku. Jalgratturid, kes maanteel vastu sõtkusid, lehvitasid ja naeratasid. Mitte kusagil ei kohanud ebaviisakat teenindust, teiste liiklejatega mitte arvestavaid autojuhte, jalakäijaid või rattureid.

Skeptik minus kipub arvama, et ilmselt olid need viis päeva erand. Just sel ajal otsustas suur hulk inimesi veidi aega hea olla, sest võib-olla ajab headusega palju rohkem nodi kokku. Puhkuse aeg ka, küll kogu ülejäänud aasta jõuab teineteisel kõri läbi närida, vaenata nii rahvuskaaslasi kui ka võõramaalasi ning näha kõiges ainult halba, millele vastavalt ka ise elada.

Samuti võis kahtlustada, et sõbralikkuse sildi all plaanitakse erilisi jäledusi looduse, inimeste ja isegi Reformierakonna vastu, ning et kulunud seljakotid varjavad tegelikult relvi ja kirjude suvesärkide all on peidus pommivööd.

Mõõdukast skepsisest täieliku paranoiani ei ole väga pikk tee, kuid jätan selle läbimata ning püsin arvamuse juures, et tegelikult ongi maailmas rohkem sõbralikkust ja headust ning pole sugugi võimatu, et see on tasahilju tulnud tasakaalustama järjest suuremat viha. Kui vihaseid inimesi on rohkem, on sõbralikkegi inimesi rohkem.

Eelmisel aastal, kui Pärnus toimus esmakordselt elektroonilise tantsumuusika suurüritus Weekend Festival Baltic, arvati taustal – nagu nüüdki –, et vaesed pärnakad, kellele tümm ei meeldi, peavad kõrvatropid kõrva panema ja üldse kohutaval kombel kannatama.

Mullune kogemus näitas seevastu, et muusika jõudis ainult nendeni, kelleni pidigi jõudma ja isegi kiuslikeks provintsivanainimesteks peetavad linnakodanikud säilitasid positiivse meele ning tundsid rõõmu, et noortele üks uhke tantsunädalavahetus korraldati. Linlased olid sõbralikud, linna tantsuhuvilistest külalised olid sõbralikud. Miski ei viita, et neil päevil võiks see kõik teisiti olla.

Tasakaaluprintsiipi, kuigi veidi teisel moel, täheldasin tänavu Valgerannas. Samal ajal kui väga paljudesse avalikesse kohtadesse hästi käituvaid lemmikloomi lubatakse, pandi Pärnumaa populaarsesse suvituspaika üles keelumärgid, et teatud rannaalale ei tohi astuda ei koera käpp ega hobuse kabi.

Ehk oleks võinud siltide tegemisele kulunud summa eest päevitajate hüvanguks vanad kõrkjad liivalt korragi kokku pühkida, aga ju siis oli keelusiltide paigaldamine vallale olulisem.

Isegi mu väikesel jalgrattamatkal oli kõik tasakaalus. Jelgavkrastist Limbaži poole viis läbi Liepupe mõnekilomeetrine hirmus kruusatee. Lahtine liiv, treppi sõidetud pinnas, suured kivid, tolm, palavus, kõik ekstrad ühesõnaga. Aga selle eest oli ühel nurmel korraga koos 20 toonekurge. Vahel tuleb valida raske tee, et jõuda pisikese imeni, mis raskused tagantjärele mõeldes tühiseks muudab.

Valguse ja pimeduse igavene võitlus peab nüüd kahjuks ootele jääma, sest inimkond ei jagune enam headeks ja halbadeks, vaid nendeks, kes vaatavad olümpiamänge ja nendeks, kellele dopingust laastatud spordipidu põrmugi korda ei lähe. Globaalselt muutuvad 20 toonekurest Liepupe lähistel olulisemaks õed Luiged maratonirajal.

Omamoodi tasakaal seegi.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

täna vikerraadios