Viktor Trasberg: Soomest tagasi
Eelmisel nädalal on riigikogulane Juhan Parts IRL-ist esinenud Päevalehe vahendusel seisukohaga, et riik peaks „astuma reaalseid samme, et vähendada madalapalgaliste huvi Soome tööle minemise vastu“. Ilmselgelt on tegemist teemaga, mis sobib kokku IRL-i välja käidud ideega tõsta maksuvaba tulusummat.
Samas tekitab selline huvitav avaldus mitmesuguseid õelavõitu küsimusi. Esiteks, kuidas see sobitub arusaamaga Euroopa Liidu põhivabadustest, mis sätestavad tööjõu vaba liikumise? Isegi mõte inimeste liikumist piiravast tegevusest tundub kohatu. Aga ehk ei peetud siiski seda silmas.
Teiseks, miks tahetakse vähendada just madalapalgaliste Soome minekut? Mulle meeldiks just vastupidine olukord – Eestis tuleks hoida kõrgepalgalised, nagu näiteks arstid või arvutiinimesed, ning lasta just madalpalgalistel välisriikides paremaid tingimusi otsida.
Kolmandaks, kas tõesti on võimalik mingite konkreetsete valitsuse tegevustega pidurdada Eesti inimeste liikumist parema palga ja elutingimuste poole? See ongi tegelikult Eesti töömigratsiooni peamine küsimus. Ja vastus saab siin olla ainult üks – Eesti inimeste püsimise kodumaal tagab tulude suurenemine.
See omakorda eeldab kiiret majanduskasvu ja tootlikkuse tõusu. Tulude kasv ei saa toimuda mingi ühekordse programmi või „valitsuse reaalsete sammude“ tagajärjel. Tegemist on pikaajalise ja mitmetahulise protsessiga, mis eeldab kogu majanduse ja ühiskonna efektiivset toimimist.
Aga unustame hetkeks parteilised valimismeelitused ja vaatame asja laiemas raamistikus. Inimeste Eestist väljaränne on ilmselge probleem, mida ei tohi kuidagimoodi eitada või alahinnata.
Eristame siinkohal töörändega seotud kahte aspekti – lühiajaline mobiilsus ja püsiv väljaränne. Seega tuleks küsida, missugust sihtrühma me silmas peame, kui räägime Eesti inimeste töötamisest Soomes.
Eestist Soomes tööl käia on suhteliselt lihtne ja odav. Eesti tööturu teemalise raporti kohaselt pendeldab lühiajaliselt Soome vahet 15 000 inimese ringis aastas. Need inimesed on Eesti registrites ja nad on täieõiguslikud Eesti residendid. Seega, lühiajaliselt võiks olla isegi hea, et meie inimesed Soomes tööd saavad ning endale ja oma perele leiva lauale toovad.
Sellise töörändega kaasnevad sotsiaalsed probleemid on ka muidugi ilmsed – eemaldumine peredest, võõrandumine ühiskonnast ja lühiajaline keskendumine mingile tööotsale, mis ei võimalda välja arendada oma ametioskusi. Üsna tavaliseks võib pidada ka tulemust, et ühel hetkel valitaksegi püsielukohaks Soome.
Teine seltskond töörändureid on päriselt Soome kolinud Eesti inimesed. Eelmise aasta statistika kohaselt elab Soomes alaliselt 45 000 Eesti kodakondset ning see arv on pidevalt suurenenud. Aastas saab Soome kodakondsuse rohkem kui 500 Eesti inimeset.
Eesti inimeste päriselt Soome kolimine tekitab kahetisi tundeid. Ühelt pool kahetsus selle üle, et Eesti pole osutunud meie inimestele atraktiivseks elukohaks ning paljud on leidnud parema elu kusagil mujal. Teisalt on Soome meie inimestele parim asukohamaa. Eesti inimesed on seal heades kätes, nad meie lähedal ja meiega seotud.
Seega saabki tegelikkuseks lydiakoidulalik unenägu – Eesti ja Soome kokkusulamine „üheks isamaaks“. Sellest muide rääkisid mitmedki Eesti riigijuhid eelmise sajandi esimesel poolel.
Küsimus ei peaks seega olema Soomes töötavate inimeste tagasitoomises, vaid kaasamises Eesti arengusse nii nende kogemuste, raha kui ka suhtevõrgustiku kaudu. Ja vastupidi – meie ülelahe-inimesed aitavad Soome sees olevat Eestit suuremaks teha.
Aga emotsioonide juurest tagasi meie majanduse argipäeva. Eestimaalaste lahkumist ei saa pidurdada mingid ühekordsed üritused, vaid tajutav heaolu tõus ja atraktiivne palgatase. Valitsus ei saa hoida jõuga inimesi Eestis, aga saab juhtida tegevusi, mis tagavad töötajate suurema kindlustunde ja usalduse oma riigi vastu.
Valitsus ei saa tõsta inimeste palka, aga saab rakendada majandus- ja maksupoliitikat, mis võimaldab ettevõtetel töötajate palka suurendada. Paraku ei suurenda IRLI-i pakutud tulumaksuvaba miinimumi tõus üksi palka ega vähenda ettevõtete tööjõukulusid.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata siit.
Toimetaja: Rain Kooli
Allikas: Vikerraadio päevakommentaar