Hille Hanso: Iraani presidendivalimised tõotavad pingelist võitlust

Hille Hanso
29.09.2016 16:20
Rubriik: Arvamus

Iraani presidendi endine valimiste põhilubadus, teha maailmaga tuumakokkulepe, on saavutatud. Kuid lubadus sellega riigile majanduslikult ja rahvusvaheliselt uus hingamine tuua on saavutatud vaid osaliselt ja valijate koondamiseks võetakse kasutusele vaenlaste otsimise retoorika. Iraani presidendivalimiste võitlus saab olema pingeline, kirjutab ajakirjanik Hille Hanso Iraani presidendivalimiste eelse olukorra analüüsis.

Üle aasta on möödunud Iraaniga tuumakokkuleppe sõlmimisest, kuid ulatuslikke muudatusi riigi sisepoliitikas ega rahvusvahelistes suhtes ennustatavalt näha pole. Iraani suhted mitme sunniitliku Lähis-Ida võtmeriigi ja Iisraeliga on endisest teravamad ning karmid sõnavõtud USA pihta viimasel ajal tihenenud. Suhete parandamise vastu nn Läänega, eriti USAga, ja WTOga ühinemise vastu valitseb riigi konservatiivsema elanikkonna ja kliki seas endiselt vastuseis.

Teisalt on lubaduste läbiviimise aeglus 2013. aastal valimised võitnud (Iraani kontekstis mõõdukaid vaateid esindava) presidendi Hassan Rouhani poolehoidjate hulgast samuti vähehaaval kriitikat kuuldavale toonud. Surve all olev president seisab uute valimistega silmitsi juba tuleva aasta mais, mistõttu on oodata poolehoiu võitmiseks edasist retoorika karmistumist ja välisvaenlaste otsimist.

Nii mõnegi nähtavat kursimuutust oodanud valija toon on nüüdseks muutunud ja seisukohtadesse on ilmunud pessimistlikke noote.

Kuigi sõnavõtud välismaailmale tuleb antud perioodil panna Iraanis toimuva valimisvõitluse konteksti, on paljude esmane eufooria asendunud küsimusega, kas lubatud mõõdukusel ja väljapakutud muudatustel on seni ka tegelikku sisu olnud. Kas on võimalik, et Hassan Rouhanist saab esimene ühe ametiajaga president? Iraani sisepoliitilist olukorda analüüsides tasub arvesse võtta mitmeid aspekte. 

Iraan jätkab üldjoontes vanal kursil

Rouhani võimuletulekut saatis muudatuste ootus ja nn Iraani tuumakokkulepet tähistasid inimesed pealinna Teherani tänavatel rõõmuhõisete saatel. „Me ei otsinud vaid tuumakokkulepet,“ ütles Rouhani möödunud aastal ÜRO-s esinedes. „Tahame välja pakkuda uue ja konstruktiivse tee luua uus rahvusvaheline kord.“

Samas aga kutsus USA presidendi Barack Obama ja välisminister Javad Zarifi põgus käesurumine Iraanis esile teravat kriitikat. Aasta hiljem, läinudnädalases ÜRO kõnes aga süüdistas Rouhani teravalt USA-d, kes pole tema hinnangul tuumakokkuleppele järgnenud lubadustest kinni pidanud. Ta väidab, et kaheksa kuu jooksul alates kokkuleppe jõustumisest on Washington pidurdanud äritehinguid ja blokeerinud Iraani juurdepääsu pankadele.

“Puudub sõnapidamine /-/ USA poolt, kes on ilmutanud viimaste kuude jooksul ebaõiget lähenemist, mida tuleks viivitamatult muuta,“ ütleb ta oma kõnes. Samal ajal lükkab Iraani delegatsioon Alžeerias tagasi järjekordse OPECi tippkohtumisel tehtud ettepaneku nafta tootmist vähendada, pahandades teisi tootjaid.

Lisaks narkokaubanduses süüdistatutele on hukatud ka vähemuste esindajaid, näiteks kurde või sunniite, keda väideti olevat toime pannud „Jumalat solvavaid akte.“

Nii mõnegi nähtavat kursimuutust oodanud valija toon on nüüdseks muutunud ja seisukohtadesse on ilmunud pessimistlikke noote. 34-aastane Mahnaz näiteks unistab, et naiste pearättide kandmine ühel päeval islamiriigis taas vabatahtlikuks muutub. Ta peab rätikukandmise sundust ahistavaks ja tema seisukohaga ühinevad ta tuttavad, kuigi mitmed Mahnazi sõbrannad kannaksid ka ilma seaduseta pearätti edasi. Mahnaz arvas, et Rouhanid toetades tulevad sellised tabuteemad Iraanis arutlusele – seni aga paraku täiesti tulutult.

Teema, mida toovad välja teised, on poliitiliste vangide, eriti reformistlike vaadetega Mir Hossein Mousavi ja Mehdi Karroubi vabastamine – üks valimislubadustest, mis Rouhanile poolehoiu tõi. Vabastamine venib, selle asemel näeb jätkuvalt valitsust kritiseerivate inimeste vangistamist.

Jätkuvalt on keelatud välismaiste satelliidikanalite vaatamine, kuigi praktikas sellest enamik linnainimesi kinni ei pea. Mööblikaupmees Firuz viskab naljatades, et tema vaatab salaja BBC Farsit, siis kohalikke uudiseid ja kahe baasil järeldab, et tõde on kusagil vahepeal. Samas teab ta hästi, et kui võimud sooviksid, saaks ta trahvi, äärmisel juhul aga istuks ta välismaiste kanalite vaatamise eest vanglas.

Tänaval hoiatavad plakatid satelliidikanalite demoraliseeriva mõju eest kõiki. Jätkuvalt kehtivad kõikvõimalikud meediapiirangud – näiteks on keelatud kajastada endise presidendi Seyed Mohammad Khatami jt ebasoovitavate isikute seisukohti.

Amnesty Internationali sõnul pandi eelmisel aastal Iraanis (eelkõige süüdistusega narkokuritegudes) kõigest esimese poolaasta jooksul toime pea 700 riiklikult autoriseeritud hukkamist, mis hoiab Iraani ligi tuhande surmamõistetuga aastas endiselt maailmas esikolmikus. Õigusemõistmine aga Amnesty raportide kohaselt õiglane ei ole, lisaks pole suudetud tõendada, et surmanuhtlus heidutamise teel kuritegevust vähendaks.

Lisaks narkokaubanduses süüdistatutele hukati ka vähemuste esindajaid, näiteks kurde või sunniite, keda väideti olevat toime pannud „Jumalat solvavaid akte.“

Kuid eelkõige küsivad Rouhani oponendid ning temale hääled usaldanud valijad – ehkki võib-olla ennatlikult –, miks pole osalisest sanktsioonide lõpetamisest tuntavat kasu. Väljapoolt kostab aga jätkuvat kriitikat Iraani inimõiguste olukorra kohta. See on ka põhjus, miks osa piirangutest Iraani jaoks jätkuvalt jõus on. Pole vähe riigipäid, kes on kritiseerinud Iraani terrorismi toetamises ja laiaulatuslikus sekkumises Süüria ja Jeemeni taolistesse konfliktidesse, seal õli tulle valades.

Muutused on aeganõudvad

Loomulikult pole Rouhanile pärandatud Iraan lihtsas olukorras ei rahvusvaheliste suhete, majanduse, inimõiguste ega sotsiaalse olukorra aspektist. Rouhani ultrakonservatiivne eelkäija Mahmoud Ahmadinejad pärandas talle hulga ebaefektiivseid projekte (nagu näiteks populistlik üleriiklik Mehri kommunaalhoonestuse projekt) ja ebamõistlikud riiklikud toetused kütusele ja veele, lokkava korruptsiooni, vaesuse, töötuse, linnastumise ning mitmesugused keskkonnakatastroofid. Nendega toimetulek pole 77-miljonilise rahvaarvuga riigis mõistagi lihtne ülesanne.

Inimõiguste, eriti naiste õiguste teema on jätkuvalt tundlik.

Teisest küljest on Iraan alates 2014. aasta teisest poolest majanduskasvu siiski upitanud ja vähehaaval stagnatsiooni tõusuks pöördunud. Osaliselt madalate naftahindade pärast pole sanktsioonide osaline kaotamine ennustatud 8-10-protsendilist majanduskasvu tõusu toonud, kuigi Iraan on naftatootmist (vaatamata teiste tootjate protestidele) tunduvalt kasvatanud.

Rahvusvahelised pankadevahelised dollaritehingud, millest Iraan on seni välja arvatud, on jätkuv väljakutse ning usalduse taastamine Iraani ja Lääne vahel on aeganõudev protsess, millest pole huvitatud ka USA lähim liitlane regioonis, Iisrael. Ometi on ka peaaegu 4-protsendiline majanduskasv Iraani varasemaid trende vaadates samm edasi.

Iraani meediamaastikku on 2015. hinnatud Freedom House’i raportis „mittevabaks,“ skoorides 100/90 (0 parim, 100 halvim), millega Iraan on maailmas üks tagurlikumaid. Samas on ühismeediapiirangutest kõrvalehiilimine, satelliidikanalite vaatamine jms paratamatus, millega konservatiivsel riigil tuleb leppida või kohaneda.

Inimõiguste, eriti naiste õiguste teema on jätkuvalt tundlik, sest naistele kehtivad mitmed õigusi kahandavad piirangud. Kuid siingi on näha teatud positiivseid trende – näiteks esitati märtsi parlamendivalimistele rekordarv naisi, kellest valituks osutus samuti rekordiline hulk – 22 naist 290-liikmelisse parlamenti.

Ees seisab karm valimisvõitlus

Iraani majandusteadlane Saeed Laylaz ütles al Monitori vahendusel, et Iraani avalikkus tõestas kevadistel parlamendivalimistel Rouhani suuna poolt taashääletades, et on tema juhtimisega rahul. Ta lisas, et opositsiooni kriitika tuumaleppe ja selle majanduslikku mõju osas pole tõsiseltvõetav. Kuid arvamused erinevad, eriti sõltuvalt inimeste majanduslikust sissetulekust.

Valijate koondamiseks võetakse ennustatavalt kasutusele vaenlaste otsimise retoorika.

Ka Iraanis reisides oli lisaks kiitusele kuulda arvamusi, mis Rouhani võimekuse kahtluste alla seadsid. „Rouhani pole midagi erilist ära teinud,“ „Rouhanil puuduvad selged seisukohad,“ „Rouhani ei saaks olla poliitikas, kui kõrgeim usujuht poleks teda ja ta nimekirja heaks kiitnud, seega allub ta konservatiividele.“ Need hinnangud peegeldavad kasvavaid kahtlusi.

President seisab mitme tule vahel – ultrakonservatiivid, kes iga takistust läbikukkumiseks tituleerivad; ja mõõdukate vaadetega valijate kasvav heitumus. Samas teatas hiljuti Iraani kõrgeim usujuht Ajatolla Ali Khamenei, et riigi vaese ja ultrakonservatiivse elanikkonna seas populaarsele konkurendile, Mahmoud Ahmadinejadile ta „andis nõu mitte osaleda.“ Konstitutsiooniliselt on kõrgeimal usujuhil ses osas vaid nõuandev roll, aga tema mõju ei tasu alahinnata.

Rouhani endine valimiste põhilubadus, teha maailmaga tuumakokkulepe, on saavutatud. Kuid lubadus sellega riigile majanduslikult ja rahvusvaheliselt uus hingamine tuua, on saavutatud vaid osaliselt ja valijate koondamiseks võetakse ennustatavalt kasutusele vaenlaste otsimise retoorika. Iraani presidendivalimiste võitlus saab olema pingeline. Rouhanil seisab ees katsumus tõestada mitmel rindel, et mitmel pool tervitatud „mõõdukus“ ka sisu omab.



Autori reis Iraani toimus koostöös MTÜ Mondoga osana Euroopa Komisjoni poolt rahastatavast projektist Media4Development.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Rain Kooli: kildmürsu plahvatus (veebi)toimetuses
    13:51

    Paljudes meediamajades moodustub konkreetse teema ümber verbaalse kildmürsu plahvatuse järgne olukord – veebiseinad on täis miniatuurseid fragmente, millest ühes on üks, teises teine infokilluke ja kõik on valatud üle nüüdisuudismeedia universaalse kastmega, mille olemuse võib kokku võtta sõnadega võtame kommentaarid peale. Lõpuks teavad inimesed üha vähem, kuigi infot on üha rohkem, tõdeb Rain Kooli Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Erkki Bahovski: Eesti trumpofiilide taga kumab soov, et 25 aastaga saavutatu kummuli keerataks
    13:16

    Miks mõni Eesti elanik USA uut presidenti Donald Trumpi nii palju kaitseb, katsub selgitada Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.

  • foto
    Mihhail Trunin: "Vene inimesi solvatakse!" ehk Kellele on Eestis vaja uut vene parteid?
    21.01

    Kellele on vaja loodavat Eestimaa Rahvaste Parteid, mis ei võta arvesse asjaolu, et Eestis ei ole vene kultuuri ega ole ka vene kogukonda?

  • foto
    Hedvig Hanson: millesse me usume?
    20.01

    Arvestades, et meie, eestlased, oleme üks usk(u)matumaid rahvusi maailmas, oleks vist õigem küsida – millesse me ei usu? Aga kuna see nimekiri saaks jällegi lõputult pikk, püüan süveneda sellesse, millesse me tõesti usume. Sest tõeline uskumine on ju suuresti meie olemise ja olemuse sisu.

  • foto
    Rauno Vinni: kuidas poliitikas emotsioonidega toime tulla
    20.01

    Emotsioonid muudavad poliitika inimnäolisemaks. Trikk on selles, et negatiivsetel emotsioonidel ega valedel ei tohiks lasta võimust võtta, leiab Rauno Vinni oma Vikerraadio kommentaaris ja pakub ETV-le välja uudse võistlussaate.

  • foto
    Jüri Nikolajev: Donald Džonovitš lõpetab jama ja toob rahu
    20.01

    Narvas loodetakse, et Donald Trumpi presidendiks saamisega lõpeb Venemaa ja Lääne vastasseis. Jüri Nikolajev kommenteerib.

  • foto
    Kas pensioniea edasilükkamine on tasuv? Vaata arvutusi!
    20.01

    Paindliku pensionieana ei saa mõista ainult nominaalse pensionilemineku vanuse sidumist keskmise eluega, vaid see on kompleks abinõusid. Valikut neist vaatlen siinkohal lähtuvalt praegu kehtivatest seadustest.

  • foto
    Urmas Vadi: uus Eesti märk on nagu surnut teesklev loom
    19.01

    Paljud teevad kurja nalja selle meie uue märgi teemal, kõigil on selle kohta oma arvamus ja ses mõttes on see märk oma eesmärgi täitnud – teda on märgatud. Aga nüüd edasi vajab lahendamist küsimus, kas need märgitegijad ei mõelnud mitte midagi, või siis just mõtlesid ja leidsid üldse kõige õigema märgi Eestile.

  • foto
    Alo Lõhmus: riigijuhi kõne
    18.01

    Kui laiem publik tunneb maailma liidrite mõtteid vaid lühikeste ja pealiskaudsete info-osakeste põhjal, siis ei mõista inimesed lõpuks enam ka omaenda riigi välispoliitikat, sigineb usaldamatus ja tekivad kahtlustused, mis halvimal juhul võivad hakata kahjustama ka meile nii olulist liitlassuhet USAga, märgib Alo Lõhmus Vikerraadio kommentaaris.

  • foto
    Toomas Alatalu: puusalt tulistama jäävat Trumpi tuleb lugeda lõpuni
    18.01

    Mida lähemale on tulnud ametisse astumise päev, seda selgemaks on saanud Donald Trumpi välispoliitika, kommenteerib Toomas Alatalu.

  • foto
    Veiko Kommusaar: praegune väärteomenetlus on bürokraatlik ja ebamõistlik
    18.01

    Peaaegu pooled Eesti inimesed – üle 600 tuhande – on kantud karistusregistrisse, sest täna satub sinna ka selliste rikkumistega nagu katkise numbritulega sõitmine või vales kohas üle tee minek. Paljude rikkumiste puhul võib aga karistusest efektiivsem olla hoopis selgitamine ja inimlik suhtumine, kirjutab siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar oma arvamusloos.

  • foto
    Aivar Hundimägi: see on nii ilus, sest see pole tõsi
    18.01

    Inimeste sissetulekute ning säästude kasv on tekitanud seltskondi, kes meelitavad inimesi kõrget tootlust lubades investeerima, kuid hiljem võib selguda, et ei ole kõrget tootlust ja pole ka raha, tõdeb Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi Vikerraadio kommentaaris.

  • foto
    Keelesäuts. Tuhat tänu on parem kui tänud
    17.01

    Me oleme unustamas, kuidas tänada ja kuidas tänamisele vastata.

  • foto
    Andres Laiapea: Vabaerakonna populismist ja erakondade rahastamisest
    17.01

    Poliitikas on probleemidele võimalik reageerida kolmel erineval moel: neid ignoreerida, hakata otsima tõesti toimivaid lahendusi või üritada neid poliitilise omakasu huvides lihtsalt ekspluateerida, soovimata neid tegelikult lahendada. Halvas mõttes populistid kalduvad tegema sageli viimast, kirjutab MTÜ Radikaaldemokraadid endine juhatuse liige Andres Laiapea erakondade rahastamisest.

  • foto
    Rain Kooli: Eesti vajab endiselt korralikku logo
    16.01

    Ootused olid kõrgel, kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus EAS esitles läinud reedel… jah, õiguspoolest mida? Eelneva sõnakasutuse järgi otsustades olid paljud, ka reporterid ja toimetajad, arvamusel, et esitletakse uut Eesti märki. Lööklauset. Midagi omaaegse palju furoori tekitanud Welcome to Estonia asemele.

  • foto
    Risto Kask: kas Nõmme sild on kunst või farss?
    13.01

    Möödunud aasta hilissügisel alustas Tallinna linn Nõmme silla, tuntud ka kui Ehitajate tee kergliiklussilla, rekonstrueerimistöödega. Tööde käigus avaldasid paljud inimesed pahameelt. Mõne elaniku hinnangul tuleks tõsiselt kaaluda silla lammutamist ning rajada uus, moodne ja kaasaegne sild.

  • foto
    Rootsi politsei juht: see ei ole see Rootsi, mida me tunneme "Bullerby lastest"
    12.01

    Rootsis on 53 probleemset piirkonda, millest 15 kuuluvad eriti raskesse kategooriasse. Areng nendes peamiselt sisserändajatega asustatud, harimatumates ja vaesemates linnaosades on Dan Eliassoni sõnul Rootsi suurim siseturvalisusega seotud probleem.

  • foto
    Peeter Helme: julgus mõelda hooajaväliselt
    12.01

    Kindlasti pole ma ainuke inimene, keda tabas aasta lõpul raamatuuputus. Teadupärast rihivad kirjastused oma raskekahurväe tulistama kõige rohkem ja kõige peibutavamaid nimetusi just detsembris, mil toimuvad kõikvõimalikud väljamüügid ning mil inimesed üleüldse ostavad tavalisest rohkem raamatuid. Ja miks nad ei peakski, raamat on ju tore kingitus, eks?

  • foto
    Erik Gamzejev: kui nüüd elu Ida-Virumaal paremaks ei muutu, siis millal veel?
    11.01

    Kui lõppenud aasta oli Ida-Virumaa jaoks suuresti tulekahju kustutamise aasta, siis uus võiks saada stardipauguks ülejäänud Eestile järele rühkimisele, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Olav Anton: turbulentse poliitika aasta?
    11.01

    Välispoliitiliselt tuleb kahtlemata väga dünaamiline aasta. Trump ja Brexit, aga ka valimised Prantsusmaal, Saksamaal ja Hollandis on vaid mõned märksõnad, millest piisaks isegi mitme poliitika-aasta sisustamiseks. Tuntavalt turbulentne on ka Euroopa Parlamendi Presidendi valimine, kus määramatust tuleviku suhtes on rohkem kui selgust. Eestis on rahulikum kui mujal maailmas, kuid poliitilisi keeriseid jätkub meilegi.

  • foto
    Erle Loonurm: 21. sajandi vaatemäng – infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud
    10.01

    Võitlus ellujäämise nimel on asendunud võitlusega võimu nimel. Infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud, millega tuleb mängida ja neid heaperemehelikult kasutama ning tarbima õppida. Mõlema juurde käib ka vastutus. Ja uus aeg on elujõuline siis, kui osatakse ka minevikust ajatud mängureeglid kaasa võtta, kirjutab Erle Loonurm oma essees.

  • foto
    Rain Kooli: libauudiste nimetamine alternatiivmeediaks on nagu kutsuks välikäimlat alternatiivrestoraniks
    09.01

    ”Alternatiivmeediaks kutsutavate meedialaadsete toodete hulgas tuleb eristada kaht hoovust: libauudislehekülgi ja veendumusmeediat,” märgib ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma arvamusloos.

  • foto
    Erkki Bahovski: Eesti – endisest Nõukogude liiduvabariigist uljaks Põhjamaaks?
    09.01

    Eesti peab ikka veel tõestama, et pole enam endine Nõukogude liiduvabariik, kuid abi saab ÜROst, kommenteerib Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.

  • foto
    R2 Agenda | Neil Strauss: demagoogide võimu on kindlustanud hirmust juhitud ahelreaktsioon
    09.01

    R2 saate "Agenda" toimetajad kohtusid Los Angeleses seitsmel korral NY Timesi bestselleri tiitli pälvinud kirjaniku Neil Straussiga, kelle sulest pärinevad muu hulgas raamatud "The Game" ja "The Truth". Straussi hinnangul on parem-populistide võimule tuleku taga eelmisel kümnendil alanud ahelreaktsioon, mida juhib hirm.

  • foto
    2016. aasta ERR.ee arvamuses: testi, kas tead, kes mida ütles
    08.01

    ERR.ee arvamustoimetaja Rain Kooli koostas rahvusringhäälingu jälgijatele viktoriini, mis põhineb möödunud 2016. aastal arvamusküljel avaldatud artiklitel. Seega kõik õiged vastused on leitavad ERR.ee portaalist. Mõnusat lahendamist!

  • foto
    Meediakommentaar: Delfi valetas. Aga kellele on see kasulik?
    05.01

    Gorbatšov on surnud, paavst kuulutas Donald Trumpi pühakuks, Eesti televaatajad vaatasid aastavahetusel kõige enam Vladimir Putini kõnet. Mis on neil uudistena näivatel infokildudel ühist? Õige vastus on: need kõik on valed.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: mis on Eesti rahvusriigi mõte?
    06.01

    Teeme alanud aastal oma peatselt juubelit tähistavale riigile lisaks pillimängule ja lipuväljakutele ka ühe sisulise kingituse – vaidleme omavahel selgeks, milleks meil üldse oma riiki vaja on, pakub politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Andres Siplane: pöörased sõnumid ajavad segadusse? Appi tuleb mister Popper
    06.01

    Kõik sellised väited, et kaksiktornidesse lennutas lennukeid USA valitsus ise või et Baltikumi snaiprid tulistasid Maidanil inimesi või et ma olen puhas nagu prillikivi või et tegelikult kõik Süüria inimesed armastavad Assadit või et laste prostitutsioon on nüüd Californias legaalne, on tegelikult falsifitseeritavad ehk nende tõepärasus on mõõdetav. Küsimus on selles, kas väite esitaja või vaidlustaja on nõus teatud tingimuste täitudes ka nendest väidetest loobuma ja nurgas häbenema.

  • foto
    Kaupo Meiel: ausammas vaidlusele
    05.01

    Võiks püstitada monumendi vaidlusele kui sellisele. Parem ju halb vaidlus kui hea diktatuur ja see oleks siis Eesti viimane riiklik ausammas, kõigi ausammaste ema ning hea traditsiooni kohaselt kole nagu öö ja kallis kut' kurat, leiab kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Allan Aksiim: Objektiivne demagoogia, torn ja torniõu
    05.01

    Varro Vooglaid tegeleb demagoogiaga. Elegantselt, kaasanoogutama panevalt, kuid siiski demagoogiaga. Jutt käib siis Lauri Tankleri kommentaarist portaali Objektiiv artiklile, kus refereeriti Washington Examineri väidet, et Californias legaliseeriti laste prostitutsioon, ja Varro Vooglaiu vastulausest sellele.