Hille Hanso: Iraani presidendivalimised tõotavad pingelist võitlust

Hille Hanso
29.09.2016 16:20
Rubriik: Arvamus

Iraani presidendi endine valimiste põhilubadus, teha maailmaga tuumakokkulepe, on saavutatud. Kuid lubadus sellega riigile majanduslikult ja rahvusvaheliselt uus hingamine tuua on saavutatud vaid osaliselt ja valijate koondamiseks võetakse kasutusele vaenlaste otsimise retoorika. Iraani presidendivalimiste võitlus saab olema pingeline, kirjutab ajakirjanik Hille Hanso Iraani presidendivalimiste eelse olukorra analüüsis.

Üle aasta on möödunud Iraaniga tuumakokkuleppe sõlmimisest, kuid ulatuslikke muudatusi riigi sisepoliitikas ega rahvusvahelistes suhtes ennustatavalt näha pole. Iraani suhted mitme sunniitliku Lähis-Ida võtmeriigi ja Iisraeliga on endisest teravamad ning karmid sõnavõtud USA pihta viimasel ajal tihenenud. Suhete parandamise vastu nn Läänega, eriti USAga, ja WTOga ühinemise vastu valitseb riigi konservatiivsema elanikkonna ja kliki seas endiselt vastuseis.

Teisalt on lubaduste läbiviimise aeglus 2013. aastal valimised võitnud (Iraani kontekstis mõõdukaid vaateid esindava) presidendi Hassan Rouhani poolehoidjate hulgast samuti vähehaaval kriitikat kuuldavale toonud. Surve all olev president seisab uute valimistega silmitsi juba tuleva aasta mais, mistõttu on oodata poolehoiu võitmiseks edasist retoorika karmistumist ja välisvaenlaste otsimist.

Nii mõnegi nähtavat kursimuutust oodanud valija toon on nüüdseks muutunud ja seisukohtadesse on ilmunud pessimistlikke noote.

Kuigi sõnavõtud välismaailmale tuleb antud perioodil panna Iraanis toimuva valimisvõitluse konteksti, on paljude esmane eufooria asendunud küsimusega, kas lubatud mõõdukusel ja väljapakutud muudatustel on seni ka tegelikku sisu olnud. Kas on võimalik, et Hassan Rouhanist saab esimene ühe ametiajaga president? Iraani sisepoliitilist olukorda analüüsides tasub arvesse võtta mitmeid aspekte. 

Iraan jätkab üldjoontes vanal kursil

Rouhani võimuletulekut saatis muudatuste ootus ja nn Iraani tuumakokkulepet tähistasid inimesed pealinna Teherani tänavatel rõõmuhõisete saatel. „Me ei otsinud vaid tuumakokkulepet,“ ütles Rouhani möödunud aastal ÜRO-s esinedes. „Tahame välja pakkuda uue ja konstruktiivse tee luua uus rahvusvaheline kord.“

Samas aga kutsus USA presidendi Barack Obama ja välisminister Javad Zarifi põgus käesurumine Iraanis esile teravat kriitikat. Aasta hiljem, läinudnädalases ÜRO kõnes aga süüdistas Rouhani teravalt USA-d, kes pole tema hinnangul tuumakokkuleppele järgnenud lubadustest kinni pidanud. Ta väidab, et kaheksa kuu jooksul alates kokkuleppe jõustumisest on Washington pidurdanud äritehinguid ja blokeerinud Iraani juurdepääsu pankadele.

“Puudub sõnapidamine /-/ USA poolt, kes on ilmutanud viimaste kuude jooksul ebaõiget lähenemist, mida tuleks viivitamatult muuta,“ ütleb ta oma kõnes. Samal ajal lükkab Iraani delegatsioon Alžeerias tagasi järjekordse OPECi tippkohtumisel tehtud ettepaneku nafta tootmist vähendada, pahandades teisi tootjaid.

Lisaks narkokaubanduses süüdistatutele on hukatud ka vähemuste esindajaid, näiteks kurde või sunniite, keda väideti olevat toime pannud „Jumalat solvavaid akte.“

Nii mõnegi nähtavat kursimuutust oodanud valija toon on nüüdseks muutunud ja seisukohtadesse on ilmunud pessimistlikke noote. 34-aastane Mahnaz näiteks unistab, et naiste pearättide kandmine ühel päeval islamiriigis taas vabatahtlikuks muutub. Ta peab rätikukandmise sundust ahistavaks ja tema seisukohaga ühinevad ta tuttavad, kuigi mitmed Mahnazi sõbrannad kannaksid ka ilma seaduseta pearätti edasi. Mahnaz arvas, et Rouhanid toetades tulevad sellised tabuteemad Iraanis arutlusele – seni aga paraku täiesti tulutult.

Teema, mida toovad välja teised, on poliitiliste vangide, eriti reformistlike vaadetega Mir Hossein Mousavi ja Mehdi Karroubi vabastamine – üks valimislubadustest, mis Rouhanile poolehoiu tõi. Vabastamine venib, selle asemel näeb jätkuvalt valitsust kritiseerivate inimeste vangistamist.

Jätkuvalt on keelatud välismaiste satelliidikanalite vaatamine, kuigi praktikas sellest enamik linnainimesi kinni ei pea. Mööblikaupmees Firuz viskab naljatades, et tema vaatab salaja BBC Farsit, siis kohalikke uudiseid ja kahe baasil järeldab, et tõde on kusagil vahepeal. Samas teab ta hästi, et kui võimud sooviksid, saaks ta trahvi, äärmisel juhul aga istuks ta välismaiste kanalite vaatamise eest vanglas.

Tänaval hoiatavad plakatid satelliidikanalite demoraliseeriva mõju eest kõiki. Jätkuvalt kehtivad kõikvõimalikud meediapiirangud – näiteks on keelatud kajastada endise presidendi Seyed Mohammad Khatami jt ebasoovitavate isikute seisukohti.

Amnesty Internationali sõnul pandi eelmisel aastal Iraanis (eelkõige süüdistusega narkokuritegudes) kõigest esimese poolaasta jooksul toime pea 700 riiklikult autoriseeritud hukkamist, mis hoiab Iraani ligi tuhande surmamõistetuga aastas endiselt maailmas esikolmikus. Õigusemõistmine aga Amnesty raportide kohaselt õiglane ei ole, lisaks pole suudetud tõendada, et surmanuhtlus heidutamise teel kuritegevust vähendaks.

Lisaks narkokaubanduses süüdistatutele hukati ka vähemuste esindajaid, näiteks kurde või sunniite, keda väideti olevat toime pannud „Jumalat solvavaid akte.“

Kuid eelkõige küsivad Rouhani oponendid ning temale hääled usaldanud valijad – ehkki võib-olla ennatlikult –, miks pole osalisest sanktsioonide lõpetamisest tuntavat kasu. Väljapoolt kostab aga jätkuvat kriitikat Iraani inimõiguste olukorra kohta. See on ka põhjus, miks osa piirangutest Iraani jaoks jätkuvalt jõus on. Pole vähe riigipäid, kes on kritiseerinud Iraani terrorismi toetamises ja laiaulatuslikus sekkumises Süüria ja Jeemeni taolistesse konfliktidesse, seal õli tulle valades.

Muutused on aeganõudvad

Loomulikult pole Rouhanile pärandatud Iraan lihtsas olukorras ei rahvusvaheliste suhete, majanduse, inimõiguste ega sotsiaalse olukorra aspektist. Rouhani ultrakonservatiivne eelkäija Mahmoud Ahmadinejad pärandas talle hulga ebaefektiivseid projekte (nagu näiteks populistlik üleriiklik Mehri kommunaalhoonestuse projekt) ja ebamõistlikud riiklikud toetused kütusele ja veele, lokkava korruptsiooni, vaesuse, töötuse, linnastumise ning mitmesugused keskkonnakatastroofid. Nendega toimetulek pole 77-miljonilise rahvaarvuga riigis mõistagi lihtne ülesanne.

Inimõiguste, eriti naiste õiguste teema on jätkuvalt tundlik.

Teisest küljest on Iraan alates 2014. aasta teisest poolest majanduskasvu siiski upitanud ja vähehaaval stagnatsiooni tõusuks pöördunud. Osaliselt madalate naftahindade pärast pole sanktsioonide osaline kaotamine ennustatud 8-10-protsendilist majanduskasvu tõusu toonud, kuigi Iraan on naftatootmist (vaatamata teiste tootjate protestidele) tunduvalt kasvatanud.

Rahvusvahelised pankadevahelised dollaritehingud, millest Iraan on seni välja arvatud, on jätkuv väljakutse ning usalduse taastamine Iraani ja Lääne vahel on aeganõudev protsess, millest pole huvitatud ka USA lähim liitlane regioonis, Iisrael. Ometi on ka peaaegu 4-protsendiline majanduskasv Iraani varasemaid trende vaadates samm edasi.

Iraani meediamaastikku on 2015. hinnatud Freedom House’i raportis „mittevabaks,“ skoorides 100/90 (0 parim, 100 halvim), millega Iraan on maailmas üks tagurlikumaid. Samas on ühismeediapiirangutest kõrvalehiilimine, satelliidikanalite vaatamine jms paratamatus, millega konservatiivsel riigil tuleb leppida või kohaneda.

Inimõiguste, eriti naiste õiguste teema on jätkuvalt tundlik, sest naistele kehtivad mitmed õigusi kahandavad piirangud. Kuid siingi on näha teatud positiivseid trende – näiteks esitati märtsi parlamendivalimistele rekordarv naisi, kellest valituks osutus samuti rekordiline hulk – 22 naist 290-liikmelisse parlamenti.

Ees seisab karm valimisvõitlus

Iraani majandusteadlane Saeed Laylaz ütles al Monitori vahendusel, et Iraani avalikkus tõestas kevadistel parlamendivalimistel Rouhani suuna poolt taashääletades, et on tema juhtimisega rahul. Ta lisas, et opositsiooni kriitika tuumaleppe ja selle majanduslikku mõju osas pole tõsiseltvõetav. Kuid arvamused erinevad, eriti sõltuvalt inimeste majanduslikust sissetulekust.

Valijate koondamiseks võetakse ennustatavalt kasutusele vaenlaste otsimise retoorika.

Ka Iraanis reisides oli lisaks kiitusele kuulda arvamusi, mis Rouhani võimekuse kahtluste alla seadsid. „Rouhani pole midagi erilist ära teinud,“ „Rouhanil puuduvad selged seisukohad,“ „Rouhani ei saaks olla poliitikas, kui kõrgeim usujuht poleks teda ja ta nimekirja heaks kiitnud, seega allub ta konservatiividele.“ Need hinnangud peegeldavad kasvavaid kahtlusi.

President seisab mitme tule vahel – ultrakonservatiivid, kes iga takistust läbikukkumiseks tituleerivad; ja mõõdukate vaadetega valijate kasvav heitumus. Samas teatas hiljuti Iraani kõrgeim usujuht Ajatolla Ali Khamenei, et riigi vaese ja ultrakonservatiivse elanikkonna seas populaarsele konkurendile, Mahmoud Ahmadinejadile ta „andis nõu mitte osaleda.“ Konstitutsiooniliselt on kõrgeimal usujuhil ses osas vaid nõuandev roll, aga tema mõju ei tasu alahinnata.

Rouhani endine valimiste põhilubadus, teha maailmaga tuumakokkulepe, on saavutatud. Kuid lubadus sellega riigile majanduslikult ja rahvusvaheliselt uus hingamine tuua, on saavutatud vaid osaliselt ja valijate koondamiseks võetakse ennustatavalt kasutusele vaenlaste otsimise retoorika. Iraani presidendivalimiste võitlus saab olema pingeline. Rouhanil seisab ees katsumus tõestada mitmel rindel, et mitmel pool tervitatud „mõõdukus“ ka sisu omab.



Autori reis Iraani toimus koostöös MTÜ Mondoga osana Euroopa Komisjoni poolt rahastatavast projektist Media4Development.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Rauno Vinni: valitsus on oma lubadused juba unustanud
    Eile

    Praeguse võimuliidu tegevuses avaldub lubaduste ja reaalsuse lahknevus – alles eile deklareeriti avatud poliitikategemise tähtsust, kuid juba täna on vanded unustatud, kirjutab riigivalitsemise ekspert Rauno Vinni oma arvamusloos.

  • foto
    Uno Lõhmus: kuidas vältida õigusemõistmise muutumist farsiks
    Eile

    Aeg on austada õiglast õigusemõistmist ja kaitsta tõhusalt eraelu puutumatust. Kohtumõistmist ei saa jätta ajakirjanduse hooleks, kommenteerib endine kohtunik Uno Lõhmus Edgar Savisaare kriminaalasja materjalide avaldamist ajalehes Postimees.

  • foto
    Juhan Kivirähk: praegusel viisil jätkates Keskerakonna toetus küll ei kasva
    Eile

    Vaatamata arvukatele korruptsioonisüüdistustele soovivad nii avalikkus kui ka koalitsioonipartnerid uskuda, et Jüri Ratase juhitav Keskerakond on hoopis teine erakond, kui see, mis seni Edgar Savisaare taktikepi all tegutses. Konservatiivsete erakondade valijate hulk aga pole tegelikult sugugi väike, kuid see on killustunud kolme vähese toetusega erakonna vahel, kommenteerib Juhan Kivirähk värsket uuringut erakondade toetusest.

  • foto
    Peeter Helme: millist konservatiivsust vajab Eesti?
    08.12

    Eesti vajab ühendavat konservatiivsust. Ühiskonnas, kus vasakpoolsed ja liberaalsed jõud kasutavad ära inimeste erinevaid arusaamu rahvusluse, sisserände, samasooliste kooselu, soorollide või peremudelite osas, ei saa miski ühendav tulla mujalt kui konservatiivselt tiivalt, kirjutab ERR-i toimetaja Peeter Helme oma arvamusloos.

  • foto
    Alo Lõhmus: valitsus võiks määrata ühinenud omavalitsustele ajaloolist järjepidevust kandvad nimed
    07.12

    Ühinevad vallad peavad uue nime suhtes küsima nõu kohanimenõukogult, ent vabatahtliku ühinemise korral on sel vaid soovituslik iseloom. Lõpliku heakskiidu peab ühinemisele andma siiski valitsus. Julgustan valitsust praakima välja nimed, mis ei ole leidnud kohanimeasjatundjate heakskiitu, ning määrama ühinenud omavalitsustele ajaloolist järjepidevust kandvad nimed, kirjutab ajakirjanik Alo Lõhmus oma arvamusloos.

  • foto
    Merilin Pärli: ""Aktuaalse kaamera" Agentuur"
    06.12

    Jääb arusaamatuks, miks riskib Äripäev oma hea nimega lisaraha teenimise eesmärgil. Ajalehte ja kommunikatsiooniäri ei saa ajada sama katuse alt, ükskõik kui palju seda endale mõistuspäraseks rääkida püütakse. Loodan, et Äripäev saab ise aru, et kahel toolil korraga istuda ei saa ning loobub emmast-kummast tegevusest, kirjutab ERRi toimetaja Merilin Pärli oma arvamusloos.

  • foto
    Mihkel Mutt: rahvuslus on sõimusõna
    06.12

    Plekktrummi saatekülaliseks oli kirjanik Mihkel Mutt, kellega vesteldi tema uuest romaanist "Eesti ümberlõikaja" ja arutleti rahvusluse küsimuse olulisuse üle ühiskonnas.

  • foto
    ERR.ee tähelepanukontroll: mida arvavad arvajad?
    06.12

    ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli koostas rahvusringhäälingu jälgijatele viktoriini, mis põhineb ERR.ee arvamusküljel novembris avaldatud artiklitel. Seega on kõik õiged vastused leitavad ERR.ee portaalist. Mõnusat lahendamist!

  • foto
    Rain Kooli: rahvusringhääling on ühiskondlik lepe
    05.12

    Rahvusringhääling pole midagi vähemat kui ühiskondlik lepe. Selle tegevuse majandus-juriidilised alused on küll seadusesse kirjutatud, aga selle sisulise töö tuum on kogu ühiskonda hõlmav vaikiv kokkulepe, et meil on vaja oma ühiskondlikku meediamaja, mida ei puhu ümber ükski kuri hunt ja mis peab vastu ka vaesustatud uraani sisaldavale pommile, kirjutab ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

  • foto
    Andrey Krashevskiy: Prantsusmaa suhtumine Venemaasse võib peagi kardinaalselt muutuda
    03.12

    Prantsusmaa presidendivalimistel on favoriitideks kujunenud kaks Vene-meelset kandidaati. Seega seisavad — hoolimata sellest, kumb neist valimised võidab — Prantsusmaa poliitikas peatselt ees tõsised muutused, mis puudutavad kogu Euroopa Liitu. Isegi kui praegu on veel lahtine, millist rolli tulevane Prantsusmaa hakkab EL-is mängima, võib lähitulevikus vägagi küsitavaks osutuda EL-i ühtne vastasseisukurss Venemaaga, kirjutab ERRi veebiuudiste toimetaja Andrey Krashevskiy.

  • foto
    Annika Uudelepp: Jüri Ratase kolm vaala
    02.12

    Millised on need ”kolm vaala”, millele tuginedes Jüri Ratas õnnestuks nii peaministri kui erakonnajuhina? Poliitikauuringute keskuse Praxis riigivalitsemise ekspert Annika Uudelepp vastab.

  • foto
    Kaupo Meiel: meie maailmavaade on mulgi kapsas
    01.12

    Tänapäeva inimeste jaoks on religioonid, argimütoloogia ning turundus ammu kõik segamini nagu puder ja kapsad. Aga vahest pole laiemas plaanis vähimatki vahet, kas rahu ja rõõmu sõnumit kannab preester või jõuluvana, peaasi, et see kohale jõuab, mõtiskleb kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Jaanus Kangur: veel Castrost ehk kuubalased ei allu kapitalistlikule õnne mudelile
    01.12

    Kuubalaste hoiakud äsja surnud Fidel Castro suhtes pole mustvalged, vaid sisaldavad mitmeid värve ning seda ühekorraga ja samaaegselt. Kuubalased on muidugi ise sama vastuolulised ning selles mõttes saan ma aru ka Edward Lucase pahameelest Castro surma järgsete reaktsioonide peale. Kuubalased lihtsalt ei allu kapitalistlikule õnne mudelile, kirjutab regiooniantropoloog Jaanus Kangur oma arvamusloos.

  • foto
    Erik Gamzejev: Ida-Viru jaoks unistuste valitsus
    30.11

    Värske valitsus on Ida-Virumaa seisukohalt unistuste valitsus, sest kunagi varem ei ole Toompeal võimul olnud sellist koalitsiooni, kel oleks nii suur Ida-Viru elanike toetus. Loodetavasti ei nurja Ida-Viru poliitikutega seotud skandaalid praegust erakordset võimalust maakonna areng hooga käima tõmmata, märgib peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Viktor Trasberg: (õlle)keisririigi sünd
    29.11

    Eestis käib haarav arutelu õlle aktsiisitaseme üle, millest näib sõltuvat kogu Eesti ja vist ka Läti saatus.

  • foto
    Kindralleitnant Terras: sõda ei ole kunagi ilus
    29.11

    Kuigi 100 aastat tagasi ümbritses sõda parasjagu romantiline oreool, on selle tegelikkus alati immutatud tule, suitsu ja verega. Sõditakse poliitiliste aadete ja eesmärkide nimel, kuid need ei anna tuld, kaeva kaitsekraave ega torka täägiga. Seda tegid ja teevad reaalsed, lihast ja luust inimesed. Mõeldes tänastele probleemidele ja ohtudele on kasuks ja toeks see, kui vaatame tagasi nüüd peaaegu sajandi taha ja ammutame jõudu meie eelkäijate vaprusest ja kindlameelsusest, tõdeb kaitseväe juhataja Riho Terras.

  • foto
    Rain Kooli: sõnavabaduse katkedes on vesi ahjus – või inimesed
    28.11

    Kui sõnavabaduse veniv kumm ühel hetkel pauguga lõhkeb – näiteks siis, kui vihkamine ja verbaalrünnakud viivad demokraatliku riigikorra lagunemiseni –, jäävad sellest lõpuks ilma kõik, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli ja loetleb neli sõnavabadust ähvardavat ohtu.

  • foto
    Mari Öö Sarv: lõputu hoolimise hooaeg
    27.11

    See on juba alanud. Jõulukampaaniad heategudeks. Näiteks tuli minu motoklubi postkasti kiri üleskutsega viia jõulude ajal lastekodulastele kommi. Varsti selgub, mille ostmiseks tänavuse ”Jõulutunneli” annetused lähevad, ja toidupoodide kassadesse tulevad müügile väikesed kellukesed, mille ostmisega toetad beebidele selle masina ostmist, mis teeb “bing!”

  • foto
    Toomas Alatalu järelehüüe Fidel Castrole
    26.11

    Väliskommentaator Toomas Alatalu räägib Kuuba kauaaegse valitseja Fidel Castro rollist maailma ajaloos.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: Reformierakond peab muutuma mänedžerist diskuteerijaks
    26.11

    Opositsioonis ei tööta enam need suhtekorralduslikud knihvid, millega valitsuses harjunud oldi. Samas ei pruugi uue valitsuse maailmavaade Reformierakonnale üldse nii vastumeelne olla kui jutud vasakpöördest aimata lasevad, märgib politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Ester Vilgats: aga kui ei müüks autot juhiloata ostjale
    25.11

    Tõepoolest. Mis oleks, kui teeks sellise radikaalse otsuse, et autot saaks osta üksnes inimene, kellel on juhiluba, täpsemalt öeldes juhtimisõigus. Sest auto selle juhtimiseks vajalike oskusteta inimese käes on niisama ohtlik kui tulirelv, kirjutab ERRi Pärnu korrespondent oma arvamusloos.

  • foto
    Eva Lepik: kes kaitseb loominguvabadust autorikaitsjate eest?
    25.11

    Nn panoraamivabaduse - ehk ehitiste, skulptuuride ja muude avaliku ruumi kunstiteoste vaba pildistamise-filmimise ning nende jäädvustiste jagamise - vastu võitlemine on kasulik eelkõige autorikaitseühingutele, mitte autoritele endile, osutab MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse liige Eva Lepik oma arvamusloos.

  • foto
    Alo Lõhmus: millal jõuame kommunismi?
    23.11

    Kas olete märganud, millise innuga püüavad toidupoed viimasel ajal juurutada automaatkassasid? See ongi otse meie silme all arenev robotite pealetung, toonitab Alo Lõhmus oma arvamusloos ja soovib tere tulemast peatsesse tööjärgsesse ühiskonda.

  • foto
    Andres Siplane: eliit eliidi vastu ehk Vilfredo Pareto naerab viimasena
    23.11

    Viimasel ajal on mitmel pool maailmas olnud valimistel edukad valitseva eliidi vastased poliitilised liikumised. Murettekitav oleks justkui see, et haritud ja haldusvõimelise establishment’i asemele trügivad harimatud laamendajad. See tuletab meelde Itaalia sotsiaalteadlase Vilfredo Pareto (1848 – 1923) eliiditeooriat, mille väljatöötaja kahtlemata itsitab seda kõike teispoolsusest nähes pihku.

  • foto
    Peep Nemvalts: teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses
    22.11

    Kui rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, on emakeelne teadus oma kultuuri ja hariduse arenguks iga rahva jaoks hädavajalik, leiab Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

  • foto
    Rain Kooli: mesilaspesa nimega Eesti ehk väärtõlgendus vasakpöördest
    21.11

    Eesti pöördub vasakule! Läänemeelne valitsus kukutatud! Kremli-meelne koalitsioon võtab võimu! -stiilis sõnumite kandumine välisriikide meediaväljaannetesse on hea meeldetuletus selle kohta, kui piiratud on tihtipeale meie endi arusaam teistes riikides toimuvast ning sealsetest mehhanismidest, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

  • foto
    Jüri Nikolajev: kas sellist valitsust me tahtsimegi?
    21.11

    Uue valitsusliidu koalitsioonilepe on Narva elanikele pigem pettumus. Vene koolidele eesti keele õppes leevendust ei anta, kodakondsusetuse probleem ei lahene ja vastuseis Venemaaga jätkub, märgib ERRi Ida-Virumaa korrespondent Jüri Nikolajev oma kommentaaris.

  • foto
    Liisi Moosaar: loomadest „hoolimisel“ ja hoolimisel on vahe
    21.11

    Suur osa inimestest nimetab end loomasõpradeks. Kellel on kodus armastatud kass ja kes tõdeb, et naabri koer on täitsa tore; kellele meeldib pidevalt loomaaias käia ja kes külastab hea meelega loomatsirkusi. Pole harvad ka olukorrad, kus maani rebasekasukas proua tormab chihuahuaga tema kaotamise hirmus keset ööd loomade kiirabikliinikusse või tänavatelt kodutuid lemmikloomi päästev perekond sööb pidulikel sündmustel hanemaksapasteeti foie gras´d.

  • foto
    Anu Viltrop ja Laur Raudsoo: mis oleks, kui suhtleks ühel nädalal oma naabritega?
    19.11

    Kui soovid elada täiesti omaette ja eraldi, siis korter suures kortermajas on kõige kindlam valik. Tihedalt üksteisega kõrvuti elades on kergem üksteist mitte märgata ja kaasinimesed tähelepanuta jätta.

  • foto
    Samost ja Hussar: USA gigantidele kuuluv sotsiaalmeedia viib Eestist meeletult reklaamiraha
    18.11

    Facebooki ja Google’i taolistele sotsiaalmeediagigantidele liigub Eestist tohututes kogustes reklaamiraha, mida saaks kasutada Eesti ajakirjanduse arendamiseks. Mida rohkem inimesed traditsioonilise ajakirjanduse asemel sotsiaalmeediasse kanduvad, seda suuremat kasu saavad tegelikult USA päritolu suurfirmad, tõdesid peatoimetajad Lauri Hussar ja Anvar Samost Tallinnas rahuvsvahelisel meediakonverentsil.

Täna etv2-s

foto
Laskesuusatamise MK etapp: Pokljukas. Meeste jälitussõit 12,5 km
Täna 12:35

Seitse aastat tagasi tegi Roland Lessing Pokljukas jälitussõidus Eesti laskesuusatamise ajalugu, jõudes esimese eestlasena MK-etapil pjedestaalile – 16. kohalt võistlust alustanud Lessing ei eksinud lasketiirudes kordagi ja tuli teisena üle finišijoone. Eelmisel hooajal eestlased Pokljukas jälitussõitu ei pääsenud, kuidas läheb tänavu? Ülekannet kommenteerivad Lembitu Kuuse ja Margus Ader.

täna vikerraadios

foto
Rahva teenrid. Peeter Kaldre (10)
Täna 11:05

Nädala tähtsamatel teemadel peatuvad Urmet Kook, Neeme Korv ja saatejuht Peeter Kaldre.

Jõulumüük ERR-i poes!

R2 aastahiti hääletus