President Kaljulaid: ühised väärtused on üle vaidlusest ja omakasust (3)

Video
Kersti Kaljulaid, Vabariigi President
10.10.2016 16:51
Rubriik: Arvamus

President Kersti Kaljulaidi kõne ametisseastumise tseremoonial riigikogus:

Austatud härra president, riigikogu ja Vabariigi valitsuse liikmed, ekstsellentsid, mu daamid ja härrad, head Eesti inimesed.

25 aastat tagasi taastati siinsamas saalis Eesti Vabariik. Meil on nüüd riik, mis on 21. sajandi demokraatlik riik. Selles on kõigi Eesti inimeste panust hoolimata sellest, milline on nende elukoht, eluala või elujärg.

Meie asi on hoida laste usku Eestisse, iseendasse ja tulevikku.

Täna sünnivad juba lapsed, kelle jaoks okupatsioon on vanavanemate mälestustes. Vaba Eesti lapselapsed. Ma mõtlen täna neile lastele – ja omakorda nende laste lastele.

Kui vähe on tegelikult neid lapsi. Vähem kui viieteistkümnes tuhandes Eesti kodus nohiseb võrevoodis imik. Ümmarguselt sada tuhat on koolieelikuid, kes hommikuti vanematele kaissu poevad. Maailmas on sadu miljoneid.

Meie vastutus on need sada tuhat ja nende vanemad õed-vennad. Lapse siiras usk kogu maailma headusse kaob kasvades paratamatult. Meie asi on hoida laste usku Eestisse, iseendasse ja tulevikku.

Kõik siin saalis viibijad on ühes või teises sõnastuses andnud vande jääda ustavaks meie põhiseaduslikule korrale. See tähendab tunnistamist, et ühised väärtused on kõrgemad igapäevasest vaidlemisest ja omakasust.

Meie oma tegevusega loome raamid sellele, mida tähendavad Eestis vabadus, õiglus ja õigus. Meie ja ainult meie saame hoida lisaks võimude lahususele ka nende tasakaalu. Meie hoiakutest, suhtumisest ja tegevusest sõltub, kas rahvas tunneb ennast kõrgeima võimu kandjana. Meie määrame, kas kasvavad põlvkonnad usuvad Eestisse ja iseendasse.

Selline ongi Eesti, mida me tahtsime.

Daamid ja härrad, siin teie ees seistes tahan tunnustada kõiki oma eelkäijaid, sest nad on igaüks olnud suur omas ajas. Lennart Meri Eestit Läände viies, Arnold Rüütel Euroopat inimesteni tuues ja Toomas Hendrik Ilves Eestit küberilma saates.

Tänases ülikeerulises ja infotihedusest väikeseks jäänud maailmas on meil Eesti, mis on üheaegselt nii stabiilne kui ka pidevas muutumises ja uute sihtide otsingus.

Meil on hariduse usku ühiskond, kus koolilapsed teevad pea kogu maailma eakaaslastele silmad ette. Meil on tervishoid, kus võime küll teinekord ühe või teise asja üle nuriseda, kuid keskmine eeldatav eluiga on ühtlaselt kasvanud.

Meil on meie kultuur, see ainult meile omane, mis seob meid lillesidemega. Meil on meie keel, mis laulu tuules võib taevasse tõustes üles igavikku omale otsida.

Meil on ühiskond, kus mitmepalgelised kogukonnad on üha tähtsamad. Erinevate huvide ja eesmärkidega inimesed panustavad üheskoos ja ise sellesse, et nende unistused täituksid.

Selline ongi Eesti, mida me tahtsime.

Me oleme tipus edetabelites, kus parem oleks olla viimaste hulgas, kajastagu need palgalõhet, vabasurmasid või ärajoodud alkoholi hulka.

25 aastat tagasi laulsime koos Eesti vabaks. Algusaastate raskus pani igaühe üksinda rabama. Nüüd oleme ringiga tagasi. Meil on kodanikuühiskond Eesti, mida me edendame koos.

Meie igapäevased ootused ei ole muidugi enam nii lihtsad ega selged. Iseseisvus ei ole enam eesmärk, vaid lihtsalt eeldus. Avatud maailm ei ole enam unistus, vaid lihtsalt võimalus. Sellepärast toimetamegi nüüd kogukondadena, asumiseltsidena, laulukooridena, koolide hoolekogudena. Me teeme koos enda elu paremaks ja kõik kokku edendame Eestit. Igaüks loob endale sellist Eestit, nagu tema tahab. Kokku saame meie kõikide riigi.

Head kuulajad! Kahjuks ei tähenda see, et Eesti olukord oleks muretu ning võiksime keskenduda saavutatu hoidmisele. Vabadusse sündinule on meie väikese riigi iseolemine, turvalisus ja vabadused iseenesestmõistetavad. Need ei ole seda. Iga aed kasvab rohtu, kui seda ei hoolda ega hoia.

Meie rahvastik vananeb ja väheneb. Inimeste elujärje sõltuvus sellest, kui kaugel nad elavad Tallinnast või Tartust, on muretvalmistavalt suur. Me oleme tipus edetabelites, kus parem oleks olla viimaste hulgas, kajastagu need palgalõhet, vabasurmasid või ärajoodud alkoholi hulka. Meie naabruses toimuvad protsessid, mis teevad pehmelt öeldes murelikuks.

Inimesed, kes teavad, et iga eksimuse eest ootab neid avalik häbipost, kaotavad otsustusjulguse.

Me ei saa valida seda ajastut ega seda maailma, kus me elame. Kuid meil on valida, kuidas suhtume ümbritsevasse ja ümbritsejaisse. Kas näeme neis kaasteelisi ühise asja ajamisel või konkurente erahuvide edendamisel? Kui näeme konkurente, siis paratamatult hakkame otsima vigu ja kaotame võime näha head. Sellest ei ole kasu, kui tunneme viimase pisiasjani igaühe nõrku külgi. Niimoodi hävitame enesekindlust.

Endasse uskumine on arengu ja edu eeldus ja oluline alus. Need väikesed lapsed, kellele mina siin seistes täna mõtlen – nemad on enesekindlad. Neis on tohutult usku meisse, aga sama tohutult usku iseendisse.

Enesekindlad inimesed ehitavad ettevõtteid, kasvatavad rõõmsaid lapsi lapsevanema või õpetaja rollis, võistlevad teadusgrantide nimel, loovad ja hoiavad kultuuri ja toovad medaleid spordivõistlustelt.

Inimesed, kes pelgavad, et keegi – kodus, koolis, ajalehes – osutab mõnuga nende nõrkustele, ei vii meie elu edasi. Täiuslikke pole, eksimatuid pole, aga tegelikult pole ka neid, kellel üldse tugevaid külgi pole. Inimesed, kes teavad, et iga eksimuse eest ootab neid avalik häbipost, kaotavad otsustusjulguse.

Eestit saab arendada vaid üksteist toetades. Põhiseadus ei ole pelk juriidiline paragrahvide kogum. Põhiseadus annab meile väärtused, millest juhinduda. Kes jagavad neid väärtusi, on täisväärtuslikud ühiskonnaliikmed. Isegi siis, kui nad mingil moel meist erinevad või me ise mõnes kontekstis teisiti käituksime. Hoiame oma väärtusi!

Demokraatliku riigi president ei saa ise luua enesekindlust toetavat, õiglast ja hoidvat keskkonda.

Eesti ei saanud rikkaks eelmisel sajandil, mil rikkaks saamine nõudis palju loodusvarasid ja millega kaasnes oluline keskkonnakahju. Õnneks on meil see võimalus nüüd, mil jõukus ja heaolu tulevad haridusest ja ettevõtlusjulgusest. Enesekindlusele lisaks peame oma lastele andma hariduse. See on nende kõige tähtsam tööriist, millega nemad saavad ehitada oma lastele tuleviku.

Juba Henry Ford tõdes, et tööandja mitte ei maksa palka, vaid vahendab palka. Palga maksab toode ja tänapäeval üha enam teenus. Mis saab üldse olla Eesti toode või teenus, mis arvestab siinseid olusid ja võimalusi ning võimaldab rahvusvaheliselt läbi lüüa?

See pole mitte üks suur Nokia, vaid palju tegija oskustest ja unistustest sõltuvaid tooteid ja teenuseid. Neid saab luua ainult targa tööga ja see on ettevõtjate vabadus ning vastutus. Riigi vastutus on haridus. Ja ettevõtmise lihtsus ning vabadus.

Demokraatliku riigi president ei saa ise luua enesekindlust toetavat, õiglast ja hoidvat keskkonda. President saab olla nõudlik sõnastaja, et meie lastele ja lastelastele – ja nende lastele – olulised teemad oleksid pidevalt päevakorral. Presidendi vastutus on laste ja lastelaste Eesti. Enesekindlate, haritud ja tervete inimeste Eesti.

Usun ja loodan, et viie aasta pärast on Eestis tänasest rohkem mõistmist ja vähem hukkamõistu. Rohkem abistamist ja vähem häbistamist. Rohkem julgust ja vähem hirme.

Paratamatult järeldub sellest, et president peab olema seal, kus on raske. President peab toetama oma sõna jõu ja ameti väärikusega neid, kes võivad muidu kõrvale jääda. Presidendi töö on meenutada, et eetiline riik peab pakkuma tugevatele võimalusi ja olema nõrkadele toeks.

Eetiline riik annab inimestele enesekindluse ja muutub seeläbi ka ise tugevamaks. See ongi riik, mis on rahva oma. Kõrgema võimu kandja saab olla rahvas, kes tunneb – tema juhid on tema teenistuses. 21. sajandi juht loob keskkonna ja eeldused. 21. sajandi juht ei käsi ega keela. 21. sajandi juht innustab tegudele ja tunnustab tulemust. 21. sajandil on edukad need riigid, kes ei unusta tulevikku. Riigid, kes peavad meeles ja seavad pikaajalisi eesmärke.

Meie ajastul, mil hommik arvab end olevat õhtust targem vaid selle tõttu, et kõik eilne on juba unustatud, on see raskem kui iial varem. Kuid see on meie töö, kes me täna siin saalis oleme. Meie laste ja lastelaste enesekindlus ja tegutsemisjulgus. Nende haridus. Nende tervis. Meie vanemate tervis ja heaolu. Meie hoolitsus oma vanemate eest, mis näitab täna meie lastele, kuidas suureks saades hoolitseda meie eest.

Meie siin saalis peame julgustama unistama ning toetama unistuste täitumist. Unistuste purunedes ka tükid üles korjama. Olema toeks, kui tunneli lõpus on valgust vähe või enam ei olegi.

Usun ja loodan, et viie aasta pärast on Eestis tänasest rohkem mõistmist ja vähem hukkamõistu. Rohkem abistamist ja vähem häbistamist. Rohkem julgust ja vähem hirme.

Meie tugevus on see, et meie oleme väga otsekohesed.

Franklin Delano Roosevelt ütles 1933. aastal oma kuulsa lause „Ainus, mida karta, on hirm ise”. See lause on mind saatnud pea 20 aastat. Ajast, mil selle Washingtonis Roosevelti monumendilt leidsin. Roosevelt lausus nii oma ametisse astumise kõnes. Oli majanduskriis. Ta lisas veel – on hea, et Ameerika ühiskonna probleemid on peamiselt majanduslikud.

Eesti probleemid ei ole mitte kunagi ainult majanduslikud. Ka Roosevelti aegse Ameerika omad ei olnud ja küllap ta seda teadis, kuigi tol hetkel välja ei öelnud. Meie tugevus on see, et meie oleme väga otsekohesed. Meie ütleme selgelt, et meie suurim probleem ei ole kunagi majandus. Meie suurim probleem on alati julgeolek.

Jah, meil on meie liitlased, kellega jagame ühiseid väärtusi ja kes on aidanud muuta Eesti omariikluse tugevamaks kui see on iial enne ajaloos olnud. Hoiame oma liitlasi ja kuulame ka nende muresid!

Kuid ärme kunagi unusta, et vastutus omariikluse hoidmise eest algab alati meist endist. Meil endal peab olema enesekindlust ja usku, et suudame alati, iga päev, hoida Eesti riiki.

Ka Eesti julgeoleku kõige tähtsam võti peitub suuresti kodanikuühiskonnas: vabas, enesekindlas, mõttekaaslastega kokkuhoidvas ja koostööd tegevas Eesti inimeses. Kaitseliidu osatähtsus meie riigikaitse alusdokumentides on märgatavalt tõusnud. Seegi on kodanikeühiskonna arengu märk.

Daamid ja härrad! Selles saalis siin täna on koostöövaimu. Sellest saalist väljaspool on koostöövaimu veel palju rohkem. Me räägime viimasel ajal liiga vähe enesestmõistetavatest asjadest – meie unistustest paremast Eestist. Lapselaste Eestist ja nende laste Eestist.

Aeg tiksub omasoodu ja eks tulevik tuleb tõepoolest kätte ka siis, kui me sellel iga päev ei mõtle. Kuid tänased head ja julged otsused tagavad, et tulevik on palju suurema tõenäosusega selline, mis hoiab alles meid hällidest vaatava lootuse. Põlvest põlve, just nii, nagu põhiseaduses kirjas.

Hoiame Eestit!

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Mariann Rikka: palju õnne, Eesti, inimeste riik!
    20:30

    Eesti riik põhineb algusest peale inimõigustel ja nende alusväärtustel, kirjutab inimõiguste ja õigusteaduse magister Mariann Rikka. Täna avatakse Tartu ülikooli ja ERRi koostöös inimõigusi väga erinevate vaatenurkade alt käsitlev blogi, mille peatoimetaja Rikka on.

  • foto
    Kaljulaid vabariigi aastapäeva kõnes: uus maailm nõuab Eesti-suguselt riigilt tähelepanelikkust
    18:29

    President Kersti Kaljulaid ütles oma vabariigi aastapäeva kõnes, et uus maailm nõuab Eesti-suguselt riigilt tähelepanelikkust pidas oluliseks liitlaste rolli meie julgeoleku tagamisel.

  • foto
    Riho Terras: kaitstakse seda, kes tahab ja oskab ennast ise kaitsta
    12:37

    Avaldame kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase kõne Eesti vabariigi 99. aastapäeva paraadil Tallinnas Vabaduse väljakul.

  • foto
    Rahvusringhääling – kuidas edasi: Erik Roose visioon
    Eile

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Erik Roose tõdeb muu hulgas, et ERRi ellujäämise küsimus on panustamine digimeediasse nii tehnika kui tööjõuga. Lisaks on kriitiline keskastme juhtide roll – nendega peaks töötama oma ala parimad ning osa nende ametikohtadest peaks olema tähtajalisted.

  • foto
    Plaan ERR-i arendamiseks: Allar Tankleri visioon
    Eile

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Allar Tankler tõdeb muu hulgas, et ERR peaks kõnetama oma sisu ja kaasaelamisvahendite kaudu nooremaid sihtrühmi; prioritiseerima veebikanalite arendamist, olema võimeline paindlikult reageerima inimeste meediatarbimiseelistuste jätkuvale muutumisele ja tõusma Eesti meediamaastikul riskivõtjaks.

  • foto
    Meelis Oidsalu: hoidkem oma erakuid, nad on isamaalisuse tõeline proovikivi
    Eile

    Vabariigi aastapäeva eel on sobilik arutleda patriotismi ja kunstivabaduse vahekorra üle, selle üle kas isamaalisus ja kunst ikka peaksid käima käsikäes ja ühte jalga.

  • foto
    Rahvusringhääling 2027: Mart Luige visioon
    Eile

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Mart Luik tõdeb muu hulgas, et praeguses ERRis sisuliselt puudub personalipoliitika ja leiab, et tuleviku ERR peaks olema tõhusalt tegutsev loominguline labor, mille uksele andekad Eesti meediainimesed peaksid oma uue ideega esimesena koputama.

  • foto
    Georg Kirsberg: kasvav putinism kui irratsionaalne vastureaktsioon valitsevale selgrootusele
    Eile

    Vladimir Putini populaarsuse kasv Euroopas on arenenud juba lubamatult kaugele, olles eriti ohtlik just Eestile, kirjutab reservohvitser ja publitsist Georg Kirsberg (EKRE).

  • foto
    Intervjuu presidendiga: riik saab tagada põhivajadusi, mitte sissetulekute võrdust
    22.02

    President Kersti Kaljulaid ütles vabariigi aastapäeva eel antud intervjuus Vikerraadiole, et ilmselt on inimestele vähe selgitatud seda, et kõik ei ole kunagi kõik võrdsed oma sissetulekutelt ega peagi seda olema.

  • foto
    Erik Gamzejev: sisekaitseakadeemia kolimine kui Ratase valitsuse tõsiseltvõetavuse test
    22.02

    Suure tähelepanu alla sattumisega on sisekaitseakadeemia kolimine muutunud Ida-Virumaa arendamise kõrval ka valitsuse tõsiseltvõetavuse küsimuseks. See on Ratase valitsuse test, mis näitab, kas seda, milles on kokku lepitud, ka tegelikult tehakse, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    „Suud puhtaks“ ülevaade: kuus vaadet eestlusele ja patriotismile
    22.02

    ETV väitlussaade „Suud puhtaks“ käsitleb täna õhtul eestlust ja patriotismi. Saate sissejuhatuseks toome teieni ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli valiku viimase aasta jooksul neil teemadel rahvusringhäälingu portaali arvamusrubriigis avaldatud ariklitest.

  • foto
    Heldur-Valdek Seeder: riigi eripensionikohustused kahekordistusid kuue aastaga
    21.02

    „Riigi bilanss peaks olema loetav ka ilma teabenõudeta selle sisu kohta, seega peaks eripensioneid edaspidi riigi bilansis kajastama nende tegelikus väärtuses. Eripensioneid bilansis omavatele ministritele soovitan aga tugevdada kontrolli oma ametnike poolt koostatavate määruste ja seadusemuudatuste sisu majanduslike mõjude üle,“ kirjutab Vabaerakonna õigustoimkonna juht Heldur-Valdek Seeder.

  • foto
    Webinar: tõejärgset ühiskonda lahkavad Lauristin ja Pettai
    21.02

    Toimus infoühiskonna keskuse webinar, mis keskendus tõejärgse ühiskonna teemale, vaadates kuidas see mõjutab nii poliitilisi kui isiklikele otsustusprotsesse.

  • foto
    Viktor Trasberg: mõisa köis on pikk
    21.02

    „Vaatamata sajandivanusele oma riigile ja üle veerandsaja aasta pikkusele järjestikusele vaba turumajanduse kogemusele väljenduvad inimesed endiselt moel, nagu Eesti polekski meie riik ja meie ühise huvi esindaja,“ märgib Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Rain Kooli: unustage see poliitkorrektsus, jääge lihtsalt korrektseks
    20.02

    „Arvamuste paljusus on väärtus, millest vaba, demokraatliku ühiskonna ajakirjandus kinni hoiab – ka siis, kui selle arvamuste paljususe kasutajad ajakirjanduse esindajaid kusagil sotsiaalmeedias sõimavad. Nii et unustage see väidetav poliitkorrektsuse nõue. Öelge julgesti, mida te mõtlete. Aga olge lihtsalt korrektsed. Elementaarselt viisakad. Näidake, et teil on kombed. Ja mingigi häbitunne puhuks, kui need ununema juhtuvad,” tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli Vikerraadio meediateemalises kommentaaris.

  • foto
    Urmo Kübar: kes on süüdi?
    17.02

    Aarne Mäe Postimehes ilmunud arvamusartikkel “Homofestivali kaval kampaania” sisaldab kaht ekslikku mõttekäiku, millele tahan vastu vaielda.

  • foto
    Kajar Kase: Vene luureafäär võib Trumpile päriselt saatuslikuks saada
    17.02

    Venemaal prostituutide palkamine ei ole isegi ebaseaduslik ja president võib anda välja määrusi, mille kohtud tagasi lükkavad. Aga kui peaks välja ilmuma mõni reaalne tõend Trumpi isiklikust koostööst vene luurega, siis see võib Donald Trumpi presidentuurile saatuslikuks saada, kirjutab ERRi toimetaja Kajar Kase oma kommentaaris.

  • foto
    Rauno Vinni: siseakadeemia kolimisotsus on näide Eesti viletsast poliitikakujundamise kvaliteedist
    17.02

    Sisekaitseakadeemia kaasus on ehe näide – eesmärk on laialivalguv, alternatiive pole tõsiselt kaalutud või avalikkusele selgitatud ja isegi projekti maksumus ei ole üheselt paigas. Kuid koalitsioonis on kolimise otsus eilse seisuga tehtud, märgib Rauno Vinni Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Urmas Vadi: võta endale koduluuletaja
    17.02

    „Paljud võtavad endale kassi, eksootilise ämbliku või lausa boa, inimestele meeldib kellegi lähedus, miks mitte siis võtta endale üks luuletaja majja?” mõtiskleb ERRi toimetaja Urmas Vadi Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Alo Lõhmus: valitsusasutuste koht on pealinnas, aga neis töötamine olgu võimalik ka maakondade elanikele
    15.02

    Vaid riigisisene raudteevõrk suudab linnadevahelisi vahemaid vähendada ning anda inimestele võimaluse osaleda Tallinna tööturul, olgu siis riigiametites või eraettevõtetes, ilma oma kodukohta samal ajal maha jätmata. Realistlik regionaalpoliitika võikski selle endale eesmärgiks seada, tõdeb Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Aivar Hundimägi: miks varjata osalust jäätmefirmas?
    14.02

    Aivar Hundimägi käsitleb tänases Vikerraadio päevakommentaaris Eesti suurima jäätmefirma Eesti Keskkonnateenused omanikeringi, kuhu Äripäeva väitel kuulus suure tõenäosusega Reformierakonna ja IRLiga seotud sõpruskond, kes avalikkuse eest enda ärihuve varjas.

  • foto
    Yana Toom: Uudelepp püüab Keskerakonda rahvuspõhiselt lõhestada
    14.02

    „Eesti suurimal, eri rahvustest inimesi ühendaval erakonnal ei taheta lubada muuta häbiväärset olukorda, kus 6 protsenti elanikkonnast on „tulnukad” – just sõna alien on trükitud halli passi kaanele,” kommenteerib Euroopa parlamendi liige Yana Toom (KE) Annika Uudelepa läinudnädalast arvamuslugu.

  • foto
    Villem Mutt: Narva pole ju Donetsk?!
    13.02

    „Kui juba läinudesmaspäevasest Postimehest võis lugeda, et [Ida-Ukraina] konflikti eskaleerumise taga on eelkõige Ukraina valitsusväed, siis millise vabandusega kasutavad meie välis- ja kaitseminister ning sisuliselt kõikide parlamendiparteide esindajad, kes ammutavad infot ka avalikkusele kättesaamatuist otsekanalitest, rahvusliku telekanali otse-eetrit inimeste desinformeerimiseks?” küsib Villem Mutt oma lugejakirjas.

  • foto
    Rain Kooli: äkki koliks Narva hoopis presidendi residentsi?
    13.02

    Kui tahetakse Põhjamaa olla, siis oldagu Põhjamaa ja rajatagu presidendile residents ilma igasuguste maksumaksja rahaga oma kodu remontimise, ärmatamise ja lühinägeliku pärast mind tulgu või veeuputus mõtlemiseta. Mis aga sisekaitseakadeemiasse puutub, siis hurraaoptimism on riigikaitses kehv sulane ja veel kehvem peremees, leiab ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli.

  • foto
    Annika Uudelepp: kodakondsus – valimiste peapealteema
    10.02

    Jüri Ratase plaan teha kodakondsusest järgmiste valimiste peateema on justkui peapealseis kartulipõllul – efektne vaadata, kuid saabastest nõrgub ikka pori silma, leiab Annika Uudelepp Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Tanel Jan Palgi: kapist välja – miks ma olen Rail Balticu poolt
    10.02

    Euroopa Parlament kaalub igale keskkoolilõpetajale Euroopas ringiseiklemiseks Euroopa InterRaili pileti kinkimist. Paraku pole Eesti, Läti ega Leedu sihtkohtadena InterRaili kaardilgi. Baltikumi kohal asub tühi auk. Hoolimata sellest, et olen andnud oma hääle petitsioonile Rail Balticu vastu, olen Euroopa raudteekaardile jõudmise poolt, kirjutab Austraalia eestlane Tanel Jan Palgi.

  • foto
    Erik Gamzejev: oma elanike laostamine
    08.02

    Olukord, kus Eesti mõistes niivõrd suur linn nagu Kohtla-Järve loovutab riigile 31 mitte kellelegi  vajalikku korterit, illustreerib ühel ajal nii kohalikku haldussuutmatust kui ka riigi regionaalpoliitika läbikukkumist, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio tänases kommentaaris.

  • foto
    Viktor Trasberg: Eesti elanikud pooldavad alkoholireklaami keelamist, aga mitte aktsiisitõuse
    07.02

    Kaks kolmandikku Eesti elanikest on päri alkoholireklaami keelamisega ja peaaegu pool on valmis vähendama alkoholipoodide hulka. Alkoholi aktsiisitõuse pooldab aga vaid kolmandik inimestest, tõdeb Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Efektiivne riik ja kodanike rahulolematus Thatcheri riigi õhendamise näitel
    07.02

    Kui vaadata Ühendkuningriigis eelmisel sajandil toimunud demandariseerimist ja thatcherismi tervikuna, siis see on ajalooline õppetund. Traditsioonidest ja ajaloost eemaldudes ning ideoloogiale keskendudes muutume me kergesti ettevaatamatuteks ratsionalistideks, kes kokkuvõttes võivad saavutada hetkelise edu (mida rahvas justkui ootab), aga pikemas plaanis puudub oskus pöörata lahendused jätkusuutlikuks, kirjutab Tallinna tehnikaülikooli avaliku halduse magistrant Raiko Puustusmaa oma essees.

  • foto
    Mirjam Ruth Loide: tõde lapikust Maast ehk mis Tartu Waldorfgümnaasiumis päriselt toimus
    06.02

    Olen Tartu Waldorfgümnaasiumi 11. klassi õpilane. Kuna viimasel ajal on meedias tekkinud skandaal seoses minu kooli ja portaali Telegram juhi Hando Tõnumaaga, soovin selgitada paari asja.

VÄRSKED UUDISED

Viimase 24h uudised