Timo Soini: Soome suund on Eesti tee
Pisut enam kui kolm aastat tagasi oleksin kihla vedades hea summa raha teeninud. Hulk poliitikaajakirjanikke ja -analüütikuid oli veendunud, et Soome parlamendivalimistel ajaloolise valimistulemuse teinud põlissoomlased on ka moodustatavas valitsuses. Olin samuti veendunud, aga vastupidises. Nii läkski, aga täna avaldas põlisoomlaste liider Timo Soini saladuse – mul oli õigus, kuid valedel alustel.
Olin kindel, et põlissoomlased vältisid valitsusse minekut puhtalt pragmaatilistel kaalutlustel. Opositsiooni jäämine andiski vähemalt alguses võimaluse valitsuse tegemisi kritiseerida, püsides ise reaalsest vastutusest turvalises kauguses.
"Kiusatus oli suur. Oleksin saanud rahandusministriks, mida ma võib-olla enam kunagi ei saa," ütleb Soini ja avaldab ka põhjuse, miks erakond otsustas valitsusest tegelikult kõrvale jääda.
"Oli ainult üks tingimus – ma oleks pidanud heaks kiitnud Euroopa Liidu abipaketid [finantskriisis riikidele]. No ma ei võinud ju!" hüüatab Soini, püüdmata isegi eriti varjata tõsiasja, et erakond väljendub suuresti tema isikus.
"No ja siis me saime täiesti võimatu valitsuse," ühmab ta jätkuks ning lisab, et valitsus on täielikult ebaõnnestunud.
"Oleme kaotanud selle valitsuse ajal 70 000 erasektori töökohta ja saanud 6000 avalikust sektorist asemele. See ei saa nii edasi minna."
Nii... ja milline oleks siis varirahandusminister Soini lahendus põhjanaabrite majanduse päästmiseks?
"See, et liigume rohkem Eesti suunas, näiteks ettevõtete maksustamisel – nii kaua, kui investeerid ettevõtte arengusse, ei pea makse maksma. Kui palkad töötajaid, sellega arvestatakse. Aga kui makse kogutakse enne investeeringuid, ei paiguta keegi raha enam ettevõtetesse. Soomes on raha küll ja küll, aga seda investeeritakse välis-, mitte kodumaale."
Kui kohtumise esimese poole tunni jooksul on Timo Soini olnud natuke hajevil, vastanud aeglaselt ja paistnud väsinud, hakkab nüüd tasapisi välja kooruma True Finn ["tõeline soomlane", Põlissoomlaste varasem ingliskeelne nimi], mees, kes hullutab rahvast sütitavate kõnede või rahvalik-riukalike juttudega, mille sõnum on siiski alati nii selge, et aeglasemadki aru saavad.
Makse tõstes riik jalgele ei pääse. Ainuke, millega riik jalule saab, on majanduskasv.
"Majanduskasv ei tähenda ainult seda, et toodetakse mingeid kaupu rohkem kui varem. See võib peituda ka kvalitatiivses või efektiivsushüppes. Meil on palju valdkondi, kus asjad võiks palju tõhusamalt käia."
Kuulan Soinit ja saan aru, et ta kostab konservatiivse erakonna esimehe kohta üsna palju nagu Jan Vapaavuori, praeguse valitsuse majandusminister. Vapaavuori on isegi paremtsentristliku Kokoomuse hulgas kõige liberaalsemate vaadetega, meenutades üsna palju Eesti reformierakondlaste ideolooge.
Vaevalt olen jõudnud seda kõva häälega öelda, kui Soini korraga naerda möirgab...
"Rääkisime siin just paar tundi tagasi, et tema ongi ainuke, kes Kokoomuses majanduspoliitikast midagi mõikab..."
Saan Soini tõsiseks tagasi, uurides, kas see tähendab, et Kokoomus on põlissoomlastele kõige meeldivam valitsuspartner.
"Ei! Kokoomuse europoliitika on lubamatult halb, lapsik, kohutav – et nüüd piisavalt selge oleks, mida ma sellest arvan," põlastab Soini. Ja lisab siis:
"Aga Soomes ei ole nii, et ma lihtsalt ei mängi sinuga... Valitsuse koosseisu otsustab valimistulemus."
Tõsi ta on, Soomes ei eksisteeri juba eos välistatud valitsuskombinatsioone, vaid kõik erakonnad võivad üksteisega valitsuse moodustada. Isegi kommunistid ja Kokoomus, nagu Soini märgib. Erinevalt Rootsist ei ole Soomes seega ühtki erakonda, mis ütleks, et me põhimõtteliselt ei nõustu põlissoomlastega samas valitsuses olema. Ja vastupidi – ka põlissoomlased ei ütle seda kellegi kohta.
Tunni aja jooksul Timo Soiniga koorub välja veel üks Eesti ja Soome poliitilistest erinevustest. Kuigi Soini on hetkel parlamendis ülisuure – vaid ühehäälelises vähemuses oleva – opositsiooni liider, ei ole ta öelnud ühtki halba sõna valitsuse välispoliitika kohta. Põhjus on lihtne: Soomes ei eksisteeri eraldi valitsuse välispoliitikat.
"Välispoliitika põhineb Soomes konsensusel – valitsus ja president peavad selles üksmeelel olema ja parlamendi väliskomisjon annab valitsusele mandaadi. Selles vallas ei tehta poliitikat, isegi kui väliskomisjoni esimees on opositsioonist," seletab Soini.
"Arutleme välisministri ja presidendiga väga palju, aga kui me avalikult esineme, siis ühiste seisukohtadega."
Soini sõnul oli Soome ühtne otsus ka Sauli Niinistö ja Vladimir Putini viimane kohtumine. ka Venemaa vastaste sanktsioonide vajalikkuse ja kehtestamise osas seisab Soome ühises rindes nii riigisiseselt kui ka Euroopa Liidus.
Prantsusmaal Venemaa tellimusel ehitatud dessantlaev Mistralide Venemaale üleandmise kohta arvab Soini, et kui Venemaa valitud kursil jätkab, ei saa neid üle tellijale anda. Küll aga pole ta kindel, mida Mistralidega pärast seda peale hakata.
"Selle vastu olen ma küll, et need Euroopa Liidule ostetaks, ehk et Soome maksumaksjad need välja peaks ostma. See mind Euroopa puhul tihtipeale häiribki, et kui keegi kasumit teenib, jääb see loomulikult talle endale. Aga kahjum püütakse küll kõigi vahel ära jagada."
Korraga sirutab Timo Soini käe püksitasku poole, kus ta kõigist Soome suursaatkonna taskuvarguste vastastest juhtnööridest hoolimata oma rahakotti kannab. Ilmselgelt hoogu sattunult võtab ta rahakotist 50-eurose.
"Vaadake, kui ma sellega hipodroomile lähen ja totalisaatoris 500 eurot võidan, panen ma kõik viissada oma rahakotti tagasi, eks. Aga kuidas teile meeldiks, kui ma kaotaks, tuleks siis siia ruumi ja [loeb laua taga istujad üle] ütleks, et ma jäin just 50 eurost ilma, andke nüüd igaüks 8 eurot. Ja siis läheks ma hipodroomile tagasi!" põrutab Soini ja vaatab võidurõõmsalt ringi.
Seal see on. Väsimus, aeglus ja hajevilolek on kadunud. The Põlissoomlane on tagasi.