TÄISMAHUS ARUTELU: Kriisis pole ainult Euroopa Liit, vaid kogu Lääne tsivilisatsioon

Video
Rain Kooli
18.08.2016 12:20
Allikas: Arvamusfestivali arutelu
Rubriik: Arvamus

Kogu Lääne tsivilisatsioon on kriisis, mida võimendavad arengud Venemaal ja Türgis, leidis Euroopa parlamendi liige Marju Lauristin Euroopa tulevikku puudutaval arutelul. Arutelus osalenud Euroopa parlamendi eestlastest saadikud nõustusid, et Türgis toimuv mõjutab lähiajal väga tugevalt Euroopa Liitu. Muu hulgas on võimalik uus rändelaine, millega seekord võivad liituda ka Türgist endast pärit põgenikud. Seekord ei pruugi jääda otseselt puudutamata ka Eesti.

”See on kogu Lääne tsivilisatsiooni kriis. Oleme jõudnud punkti, kus tuleb ümber mõtestada kõik meie alusväärtused. Ka Eestis kostab hääli, mille kohaselt humanism ja inimõigused on midagi õudset ja halba, et nendes peitub inimkonna kadu ning tuleb maksma panna õiged väärtused: jõud, rusikas ja raha,” kirjeldas Lauristin Paides toimunud arvamusfestivali arutelus, mille ERR toob teieni täismahus salvestisena.

Lauristini sõnul on Venemaal ja Türgis toimuv sellesama tsivilisatsiooni kriisi osa – jõu, totalitaarse ja agressiivse võimu pealetung sellele, mille on loonud lisaks Euroopa Liidule ka Ühendkuningriik ja USA.

”See on väga põhimõtteline kriis. Igaüks peab võtma seisukoha, kummal poolel ta selles kriisis asub. Muidu võib mingil hetkel olla juba liiga hilja,” toonitas Lauristin.

”Käesolevad kriisid peavad viima EL põhilepingute muutmiseni”

Urmas Paet loetles kuus kriisi, milles Euroopa Liit praegu korraga on: terrorism ehk sisejulgeoleku kriis, rändekriis, Venemaa, Brexit, Türgi ja majanduskriis. Tema hinnangul ei saagi Euroopa Liit oma praegusel kujul kriiside lahendamisel väga tõhus olla.

”Euroopa Liidus ei ole klassikalises mõttes kriisijuhtimist, sest EL ei ole selleks disainitud. Kriisijuhtimissüsteemi loomine on olnud aga edutu, sest mõned liikmesriigid ei ole sisepoliitilistel põhjustel tahtnud anda Euroopa Liidule voli tegeleda tõhusa kriisijuhtimisega,” märkis Paet.

Lauristini sõnul ei anna seda voli Euroopa Liidu alusleping, mille kohaselt näiteks julgeolekuküsimused on jäetud liikmesriikide pädevusse.

”Kui on tegemist kogu Euroopat ähvardava kriisiga, siis selle kohta põhileping mehhanismi ei anna. Nii jõuamegi sinna, et käesolevad kriisid peavad viima ka põhilepingute uuendamiseni,” tõdes Lauristin.

”Venemaa on Euroopa Makedoonia”

Tunne Kelam meenutas Richard Nikolaus von Coudenhove-Kalergi juba 1922. aastal ilmunud artiklit Pan-Euroopast, milles kirjeldati Euroopa ühinemise vajadust.

”Ta toob selles näite Kreeka antiikajast: väikesed linnriigid tülitsesid ja sõdisid omavahel, nõrgenesid, kuni põhjast tuli barbaarne Makedoonia ja võttis nood kõik üle. Tema vaates on ”tänapäeva” (ehk I maailmasõja järgne) Makedoonia Venemaa, mis juba siis tahtis Euroopat üle võtta.”

Kelami hinnangul on kogu Euroopa Liit praegu ebamäärasuse seisundis, kus on raske argumenteerida ning teha vahet tõe ja vale vahel.

”See on demokraatia kirjaoskuse kriis. Ollakse harjunud süüdistama institutsioone, mis justkui ei tee piisavalt. Tegelikult on küsimus kogu demokraatliku debati kvaliteedi languses, selleni välja, kas inimesed oskavad piisavalt lugeda ja argumenteerida. Me mõtleme 3 lause kaupa ja needki on pärit säutsudest või mujalt internetist,” kritiseeris Kelam.

Arutelu täismahus salvestis on liidetud käesoleva artikliga.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

täna vikerraadios