Andres Mäe: gaasikõneluste osapooltel on kokkuleppele jõudmiseks küllaga põhjuseid
Euroopa Liidu, Ukraina ja Venemaa kõnelused maagaasi tarnete jätkumise üle tahetakse lõpetada veel sel kuul. Kõigil osapooltel on kiiremas korras kokkuleppeni jõudmiseks omad põhjused - vastasel juhul peab Ukraina osa oma tehaseid sulgema, energeetikavolinik Oettinger ei saa oma ametiaega lõpetada silmapaistva saavutusega ning Gazpromil muutub Kesk- ja Kagu-Euroopa riikidega sõlmitud lepingute täitmine raskeks, selgitab energiapoliitika ekspert Andres Mäe.
Euroopa Liidu, Ukraina ja Venemaa gaasikõneluste eilne voor lõppes tulemusteta, kuigi kokkuleppele jõuti müüdava gaasi koguses ja hinnas ning võlgnevuse tasumises eelmiste tarnete eest. Puudu on Euroopa Komisjoni ja Ukraina kahepoolne leping, mis võimaldaks Ukrainal tasuda ettemaks Gazpromile täiendava koguse maagaasi ostmiseks. See leping loodetakse sõlmida täna.
Ukrainat ajendavad kokkulepet saavutama iseseisvusaja väikseimad gaasivarud, mis muudavad eeloleva talve üleelamise suhteliselt keeruliseks. Elanike varustamiseks soojuse ja energiaga tuleb sulgeda osa tööstusettevõtteid, mis on aga majanduslikult kahjulik. Ka pole Ukrainal raha, et Gazpromilt täiendavaid koguseid maagaasi osta, sest juttu on olnud neljast kuni seitsmest miljardist kuupmeetrist maagaasist.
Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Günther Oettinger tahab lõpetada oma ametisoleku kindla kokkuleppega, mis tagaks eeloleval talvel Kesk- ja Kagu-Euroopa riikide varustatuse maagaasiga. Takistuseks on transiidi tasakaalustamise leppe puudumine Ukraina ja Gazpromi vahel. Seni kehtinud lepingu katkestas Gazprom 23. juunil, kui ta oli otsustanud peatada gaasitarned Ukrainale. See leping kohustas Ukrainat külmade ilmade korral korvama oma varudest gaasitarbimise järsu suurenemise Kesk- ja Kagu-Euroopas. Gazprom korvas omakorda hoidlatest võetud gaasikoguse täiendavate tarnetega Ukrainale. Nüüd seda korvamise kohustust Ukrainal pole ja pole ka gaasi, millega tarbimiskõikumisi Kesk- ja Kagu-Euroopas kompenseerida.
Ilma transiidi tasakaalustamise lepinguta ei suuda Gazprom aga täita oma lepingulisi kohustusi Kesk- ja Kagu-Euroopa tarbijatele, sest täiendava koguse maagaasi transiit läbi Ukraina võtab aega vähemalt 36 tundi.
Nii on Venemaa ja Gazprom samuti kokkuleppest huvitatud. Esiteks tahetakse taastada gaasitarned Ukrainale, mis oli veel kaks aastat tagasi Saksamaa järel suuruselt teine Venemaa gaasi sisseostja Euroopas. Ukrainalt saamata jäänud raha seniste tarnete eest ja oht, et Ukraina vähendab veelgi maagaasi importi Venemaalt, on oluliselt kärpinud Gazpromi tänavust eksporditulu.
Teiseks vajab Gazprom kokkulepet gaasitransiidi suurendamiseks Euroopasse. Seni on Gazprom transportinud läbi Ukraina minimaalsed kogused gaasi, kuid kehtivate tarnelepete kohaselt peab Gazprom olema suuteline varustama Euroopa riike ka täiendavate gaasikogustega. Gazprom on lubanud nendega algust teha alates novembrist. Kui täiendavaid koguseid gaasi Venemaalt ei tule, siis hakkavad Euroopa riigid otsima asendust mujalt. See aga tähendaks Gazpromile senise turuosa kaotust ja eksporditulude veelgi suuremat vähenemist.
Toimetaja: Maarja Roon
Allikas: ERR-i raadiouudised