Triin Toomesaar: EKRE – kuidas, kurat, see juhtus? (13)

Triin Toomesaar on politoloog, haridusaktivist ja programmi "Noored Kooli" vilistlane". (Foto: Tudeng TV)
Triin Toomesaar
25.05.2016 8:30
Rubriik: Arvamus

Konservatiivne rahvaerakond on loonud Eestisse koolikiusamiselaadse olukorra, millele praegune peaministrierakond kas ei suuda või ei taha adekvaatselt reageerida, kirjutab politoloog Triin Toomesaar oma arvamusartiklis.

Ma ei ole tahtnud tükk aega ajakirjandusveergudel sõna võtta. Tolerasti ja feministi aumärgid on ammu mulle kõige muu hulgas rinda riputatud ning kommentaariumides levinud soo-, vanuse- ja maailmavaatepõhine andmine on ära tüütanud, rääkimata sotsiaalmeedia kaudu „isiklikematest lähenejatest“. Ka on tundunud väär oma lakkamatute sallivussõnavõttudega toita poliitilisi trolle, kes minusuguse „vastuhüsteeriast“ vaid tähelepanu juurde võivad võita.

Ometi miski on närinud mind selle vaikimise juures. Ootus, et ehk see ühiskonnas voogav viha vajub ise ära, kui keegi välja ei tee, ei ole end õigustanud. Pigem on läinud nagu koolikiusamisega: kui keegi ei sekku, kujuneb inetutest hüüdnimedest ja solvangutest, grupihierarhias madalamale tõrjumisest, isegi füüsilisest ründamisest argielu normaalsus.

Nii ongi traditsioonilis-romantilise lipu all teatud gruppide pihta suunatud vihased, põlgavad või alandavad, aga ka vägivalda õhutavad sõnavõtud muutunud ühiskonnas harjumuspäraseks. Kui aasta tagasi heideti liberaalsemas sõpruskonnas isa, poja ja püha kajutiahistaja üle valdavalt nalja, uskudes, et nende partei ei saa Eestis iial võimule, tundub täna üha käegakatsutavam see, mis on juhtunud Ameerika Ühendriikides. Kui esiti oli raske uskuda, et Trumpi-sugune kontrollimatu suuvärgiga ja sallimatusest pakatav tüüp võiks riigijuhikandidaadiks tõusta, on ometi nii läinud ja küsitakse (veel küll naljatamisi, ent juba tõsisema murekurruga silmanurgas): „How the hell did that happen?

Eestiski on hoitud ekrelaste mõtteviisile vastu seismisel pigem tagasihoidlikku joont nii arvamusliidrite, ajakirjanike kui ka poliitikute poolt. Sealjuures reageeritakse tihti vaid äärmisel vajadusel või omakasulikul eesmärgil, kuna hoogu sattunud radikaalkonservatiiv pillub põnevaid klikimagneteid või annab võimaluse emotsionaalselt rinnale tagudes vastanduda. Ekrelaste kergelt loobitavate väärfaktide, isegi vandenõuteooriate ümber lükkamisega tegeletakse kitsamas seltskonnas, sh erinevates foorumites, ning parteid püüavad sõnavõttudest hoidudes vältida konservatiivsema valija kaotamist. Ja konservatiivseid valijaid on omajagu kõigil erakondadel, isegi sotsidel.

Ära kõiguta paati!

Kohati tundub see nagu suhe manipuleeriva partneriga, kes osava süütajana keerab ka kõige harilikuma küsimuse – nt Istanbuli konventsiooni vastu võtmise – ootamatute väärtõlgenduste ja isegi solvangutega pea peale ning avalik ruum plahvatab nagu gaasikatel, et vastata ja vastu vaielda teemal, mis tegelikult ei vaja üldse arutlemist või ei peaks vähemalt olema diskussiooni tuum.

Selle asemel, et opositsiooniparteina sisuliselt debateerida nt haridus- või maksupoliitilistel teemadel, tulistab EKRE väiteid, kuidas Rootsis sunnitakse poisse seelikuid kandma (ei!) ja eelmainitud konventsioon toob sama ka Eestisse (ei!) või et üleüldse peaks presidendiks saama ainult juurpuhas inimene (ee, ei!).

Ja ülejäänud parteid tipivad varvastel, valides hoolikalt, millistel põhiväärtuslikel teemadel suu kinni hoida või millise piirini lahti teha, et mitte mingil juhul paati kõigutades valijate hääli kaotada.

Jevgeni Ossinovski aga püüdis paati kõigutada, kutsudes kokku – tõsi, paljuski samasugust maailmavaadet jagavad – kaasmaalased ning arvamusliidrid, et koputada ühisele südametunnistusele: kas mõistame, kuhu see viia võib, ja kas jäämegi ajaloo kordumist käed rüpes ootama? Ossinovski tõdes oma kõnes, et põhjust valitsuse, poliitikute ja/või riigi peale pahane olla on paljudel – neoliberaalset tõde kuulutanud ja viie-rikkama-hulka-jõudmist lubanud, ent samal ajal maksu-, sotsiaal- jm poliitiliste valikutega ebavõrdsust suurendanud riigijuhid on viinud ühtlasi selleni, et tunnetatava õiglusega on ühiskonnas kehvasti ja süüdi pole mitte rahvas, et nad poliitikuid ei mõista.

Ja nüüd tulevad veel mingid pagulased! Ja siis need homod ja feministid nõuavad ka õigusi! Tahaks ise ka normaalselt süüa ja elada, palun!

Urmas Sutropi kollased prillid

Omamoodi märgiline on see, et teiste erakondade reaktsioonid Ossinovski kõnele on olnud leiged, et mitte öelda olematud. Eriti märgiline on, et sisuliselt pole sõna võtnud kumbki riigitüüri kaashoidjatest. IRL paneb viimasel ajal lihtsalt hullu, sest paranemist mitte lubavad toetusnäitajad tekitavad ilmselt meeleheidet. Reformierakonna poolt kommenteeris Ossinovski kõnet mitte mõni minister ega parlamendisaadik, vaid Urmas Sutrop, aidates hoida oravate konservatiivsemaid valijaid.

Valitsusjuhi partei poolt tulnud tagasiside võib kokku võtta paralleeliga, kus koolikiusajale vastu seismiseks üleskutse teinud klassikaaslasele ütleb seni vaikiva pealtvaataja rollis olnud poiss: „Tore, et üritasid! Aga sa ei maininud oma kõnes eesti keele tunde! Sa tahad, et need lõpeksid!“ Ehk teisisõnu näib Reformierakond olevat valinud detailides nokkimise tee.

Sutropi hinnangul polnud kõne Eestile, vaid kitsalt sotsiaaldemokraatidele. Sutropi hinnangul oli tegu ideoloogiast kantud mõtisklusega. Sutropi hinnangul – kuna kõne keskendus üldistele inimõigustele ja põhimõtetele ega maininud eraldi keele ja kultuuri hoidmise soovi – lõi Ossinovski eesti keelele ja kultuurile käega.

Oleks naiivne loota, et ühe erakonna esimees ei peegelda oma sõnavõtuga väärtusi, mida ta esindab. Ent lisaks sotsiaaldemokraatiahõngulistele ettepanekutele probleemide lahendamiseks, leiab kõne lugeja sealt mure kõigi siin elavate inimeste pärast, hoolimata nende nahavärvist, soost, rahvusest, orientatsioonist, maailmavaatest või sotsiaalmajanduslikust seisust.

Tõstes parteipoliitilised prillid – kellel roosad, kellel kollased – kõrvale, siis see kõne oli üleskutse kõigile siin elavatele inimestele tegutsemiseks, et olukorda muuta ja võõraviha – mis pigem ikka hirm muutuste ees ja lootusetus olukorra paranemise suhtes – vähendada. See kõne oli üleskutse lähtuda universaalsetest põhimõtetest, mis läänelikus ühiskonnas, kuhu me kõik see aeg pürginud oleme, peaksid kehtima parteisildist olenemata. See kõne oli üleskutse – lausa tungiv palve – mitte jääda oma vaikivate liistude juurde, vaid tegutseda (!) sallivuse ja avatuse nimel, hoolimata maailmavaatest.

See, et tekstis puudub loosung eesti keele ja kultuuri hoidmisest ja säilitamisest, ei tähenda, et need oleksid ebaolulised.

Kus on Taavi Rõivas?

Viimata arutelu mh sinna, et eesti keel ja kultuur paljuski just võõra abi ja mõjutustega niisuguseks (ja nii tugevaks) on arenenud, tahan küsida hoopis: milleks selline põhiteemalt kõrvale kanduv vastus peaministripartei esindajalt? Et pisendada koalitsioonipartneri püüdlust ebavõrdsus- ja vihateemadega tõsiselt tegeleda? Et juhtida tähelepanu kõrvale Reformierakonna vastutusest ebavõrdsuse kasvatamisel? Et panna formaalne märk maha, et oleme vastanud, kui tegelikult sisulisi ettepanekuid, kuidas probleeme peaministrierakonna meelest lahendada võiks, ei tulnud?

Olen aus: minagi tunnen justkui liberaalset maailmavaadet kandma pidavate riigijuhtide pärast aina suuremat pahameelt, sest tundub, et ”tolerastid” on oma suures sallivuses üksi jäetud. Selle asemel, et avalikumalt ja konkreetsemalt tegeleda viha-, pagulas- ja ebavõrdsusküsimustele sisuliste lahenduste pakkumisega, jookseb Taavi Rõivas maratone, vaidleb Twitteris tuliselt omaenda parteikaaslase Kaja Kallasega tema ettepaneku üle vanemahüvitis osaliselt ainult isadele eraldada ning postitab lahedaid kuvandipilte Instagramis. Peaminister on muutunud eelkõige säravaks seltskonnategelaseks sotsiaalmeedias ja välispoliitilistel kohtumistel, mitte sisepoliitiliseks suunaandjaks.

Aga! – see, et pole näha „õpetajat“, kellelt ühiskond kiusajatele vastu astumiseks eeskuju ja tuge otsida võiks, ei tohi heidutada meid ülejäänusid. Vahet pole, kas saame kiusajale vastu seista ohvrit senisest enam kaasates või lihtsalt jõuliselt „stopp!“ öeldes, peaasi, et me midagi teeme, selmet seinaääri mööda hiilida ja ennast veenda „Mina ei tea midagi!“

Sest kes võib olla kindel, et sekkumata jättes ei muutu ekreliku kiusu ohvriks ühel hetkel meie ise? Selle pärast, et oleme mingil moel teistsugused.

Autor on sotsiaaldemokraatliku erakonna liige.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Mariann Rikka: palju õnne, Eesti, inimeste riik!
    Eile

    Eesti riik põhineb algusest peale inimõigustel ja nende alusväärtustel, kirjutab inimõiguste ja õigusteaduse magister Mariann Rikka. Täna avatakse Tartu ülikooli ja ERRi koostöös inimõigusi väga erinevate vaatenurkade alt käsitlev blogi, mille peatoimetaja Rikka on.

  • foto
    Kaljulaid vabariigi aastapäeva kõnes: uus maailm nõuab Eesti-suguselt riigilt tähelepanelikkust
    Eile

    President Kersti Kaljulaid ütles oma vabariigi aastapäeva kõnes, et uus maailm nõuab Eesti-suguselt riigilt tähelepanelikkust pidas oluliseks liitlaste rolli meie julgeoleku tagamisel.

  • foto
    Riho Terras: kaitstakse seda, kes tahab ja oskab ennast ise kaitsta
    Eile

    Avaldame kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase kõne Eesti vabariigi 99. aastapäeva paraadil Tallinnas Vabaduse väljakul.

  • foto
    Rahvusringhääling – kuidas edasi: Erik Roose visioon
    23.02

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Erik Roose tõdeb muu hulgas, et ERRi ellujäämise küsimus on panustamine digimeediasse nii tehnika kui tööjõuga. Lisaks on kriitiline keskastme juhtide roll – nendega peaks töötama oma ala parimad ning osa nende ametikohtadest peaks olema tähtajalisted.

  • foto
    Plaan ERR-i arendamiseks: Allar Tankleri visioon
    23.02

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Allar Tankler tõdeb muu hulgas, et ERR peaks kõnetama oma sisu ja kaasaelamisvahendite kaudu nooremaid sihtrühmi; prioritiseerima veebikanalite arendamist, olema võimeline paindlikult reageerima inimeste meediatarbimiseelistuste jätkuvale muutumisele ja tõusma Eesti meediamaastikul riskivõtjaks.

  • foto
    Meelis Oidsalu: hoidkem oma erakuid, nad on isamaalisuse tõeline proovikivi
    23.02

    Vabariigi aastapäeva eel on sobilik arutleda patriotismi ja kunstivabaduse vahekorra üle, selle üle kas isamaalisus ja kunst ikka peaksid käima käsikäes ja ühte jalga.

  • foto
    Rahvusringhääling 2027: Mart Luige visioon
    23.02

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Mart Luik tõdeb muu hulgas, et praeguses ERRis sisuliselt puudub personalipoliitika ja leiab, et tuleviku ERR peaks olema tõhusalt tegutsev loominguline labor, mille uksele andekad Eesti meediainimesed peaksid oma uue ideega esimesena koputama.

  • foto
    Georg Kirsberg: kasvav putinism kui irratsionaalne vastureaktsioon valitsevale selgrootusele
    23.02

    Vladimir Putini populaarsuse kasv Euroopas on arenenud juba lubamatult kaugele, olles eriti ohtlik just Eestile, kirjutab reservohvitser ja publitsist Georg Kirsberg (EKRE).

  • foto
    Intervjuu presidendiga: riik saab tagada põhivajadusi, mitte sissetulekute võrdust
    22.02

    President Kersti Kaljulaid ütles vabariigi aastapäeva eel antud intervjuus Vikerraadiole, et ilmselt on inimestele vähe selgitatud seda, et kõik ei ole kunagi kõik võrdsed oma sissetulekutelt ega peagi seda olema.

  • foto
    Erik Gamzejev: sisekaitseakadeemia kolimine kui Ratase valitsuse tõsiseltvõetavuse test
    22.02

    Suure tähelepanu alla sattumisega on sisekaitseakadeemia kolimine muutunud Ida-Virumaa arendamise kõrval ka valitsuse tõsiseltvõetavuse küsimuseks. See on Ratase valitsuse test, mis näitab, kas seda, milles on kokku lepitud, ka tegelikult tehakse, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    „Suud puhtaks“ ülevaade: kuus vaadet eestlusele ja patriotismile
    22.02

    ETV väitlussaade „Suud puhtaks“ käsitleb täna õhtul eestlust ja patriotismi. Saate sissejuhatuseks toome teieni ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli valiku viimase aasta jooksul neil teemadel rahvusringhäälingu portaali arvamusrubriigis avaldatud ariklitest.

  • foto
    Heldur-Valdek Seeder: riigi eripensionikohustused kahekordistusid kuue aastaga
    21.02

    „Riigi bilanss peaks olema loetav ka ilma teabenõudeta selle sisu kohta, seega peaks eripensioneid edaspidi riigi bilansis kajastama nende tegelikus väärtuses. Eripensioneid bilansis omavatele ministritele soovitan aga tugevdada kontrolli oma ametnike poolt koostatavate määruste ja seadusemuudatuste sisu majanduslike mõjude üle,“ kirjutab Vabaerakonna õigustoimkonna juht Heldur-Valdek Seeder.

  • foto
    Webinar: tõejärgset ühiskonda lahkavad Lauristin ja Pettai
    21.02

    Toimus infoühiskonna keskuse webinar, mis keskendus tõejärgse ühiskonna teemale, vaadates kuidas see mõjutab nii poliitilisi kui isiklikele otsustusprotsesse.

  • foto
    Viktor Trasberg: mõisa köis on pikk
    21.02

    „Vaatamata sajandivanusele oma riigile ja üle veerandsaja aasta pikkusele järjestikusele vaba turumajanduse kogemusele väljenduvad inimesed endiselt moel, nagu Eesti polekski meie riik ja meie ühise huvi esindaja,“ märgib Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Rain Kooli: unustage see poliitkorrektsus, jääge lihtsalt korrektseks
    20.02

    „Arvamuste paljusus on väärtus, millest vaba, demokraatliku ühiskonna ajakirjandus kinni hoiab – ka siis, kui selle arvamuste paljususe kasutajad ajakirjanduse esindajaid kusagil sotsiaalmeedias sõimavad. Nii et unustage see väidetav poliitkorrektsuse nõue. Öelge julgesti, mida te mõtlete. Aga olge lihtsalt korrektsed. Elementaarselt viisakad. Näidake, et teil on kombed. Ja mingigi häbitunne puhuks, kui need ununema juhtuvad,” tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli Vikerraadio meediateemalises kommentaaris.

  • foto
    Urmo Kübar: kes on süüdi?
    17.02

    Aarne Mäe Postimehes ilmunud arvamusartikkel “Homofestivali kaval kampaania” sisaldab kaht ekslikku mõttekäiku, millele tahan vastu vaielda.

  • foto
    Kajar Kase: Vene luureafäär võib Trumpile päriselt saatuslikuks saada
    17.02

    Venemaal prostituutide palkamine ei ole isegi ebaseaduslik ja president võib anda välja määrusi, mille kohtud tagasi lükkavad. Aga kui peaks välja ilmuma mõni reaalne tõend Trumpi isiklikust koostööst vene luurega, siis see võib Donald Trumpi presidentuurile saatuslikuks saada, kirjutab ERRi toimetaja Kajar Kase oma kommentaaris.

  • foto
    Rauno Vinni: siseakadeemia kolimisotsus on näide Eesti viletsast poliitikakujundamise kvaliteedist
    17.02

    Sisekaitseakadeemia kaasus on ehe näide – eesmärk on laialivalguv, alternatiive pole tõsiselt kaalutud või avalikkusele selgitatud ja isegi projekti maksumus ei ole üheselt paigas. Kuid koalitsioonis on kolimise otsus eilse seisuga tehtud, märgib Rauno Vinni Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Urmas Vadi: võta endale koduluuletaja
    17.02

    „Paljud võtavad endale kassi, eksootilise ämbliku või lausa boa, inimestele meeldib kellegi lähedus, miks mitte siis võtta endale üks luuletaja majja?” mõtiskleb ERRi toimetaja Urmas Vadi Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Alo Lõhmus: valitsusasutuste koht on pealinnas, aga neis töötamine olgu võimalik ka maakondade elanikele
    15.02

    Vaid riigisisene raudteevõrk suudab linnadevahelisi vahemaid vähendada ning anda inimestele võimaluse osaleda Tallinna tööturul, olgu siis riigiametites või eraettevõtetes, ilma oma kodukohta samal ajal maha jätmata. Realistlik regionaalpoliitika võikski selle endale eesmärgiks seada, tõdeb Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Aivar Hundimägi: miks varjata osalust jäätmefirmas?
    14.02

    Aivar Hundimägi käsitleb tänases Vikerraadio päevakommentaaris Eesti suurima jäätmefirma Eesti Keskkonnateenused omanikeringi, kuhu Äripäeva väitel kuulus suure tõenäosusega Reformierakonna ja IRLiga seotud sõpruskond, kes avalikkuse eest enda ärihuve varjas.

  • foto
    Yana Toom: Uudelepp püüab Keskerakonda rahvuspõhiselt lõhestada
    14.02

    „Eesti suurimal, eri rahvustest inimesi ühendaval erakonnal ei taheta lubada muuta häbiväärset olukorda, kus 6 protsenti elanikkonnast on „tulnukad” – just sõna alien on trükitud halli passi kaanele,” kommenteerib Euroopa parlamendi liige Yana Toom (KE) Annika Uudelepa läinudnädalast arvamuslugu.

  • foto
    Villem Mutt: Narva pole ju Donetsk?!
    13.02

    „Kui juba läinudesmaspäevasest Postimehest võis lugeda, et [Ida-Ukraina] konflikti eskaleerumise taga on eelkõige Ukraina valitsusväed, siis millise vabandusega kasutavad meie välis- ja kaitseminister ning sisuliselt kõikide parlamendiparteide esindajad, kes ammutavad infot ka avalikkusele kättesaamatuist otsekanalitest, rahvusliku telekanali otse-eetrit inimeste desinformeerimiseks?” küsib Villem Mutt oma lugejakirjas.

  • foto
    Rain Kooli: äkki koliks Narva hoopis presidendi residentsi?
    13.02

    Kui tahetakse Põhjamaa olla, siis oldagu Põhjamaa ja rajatagu presidendile residents ilma igasuguste maksumaksja rahaga oma kodu remontimise, ärmatamise ja lühinägeliku pärast mind tulgu või veeuputus mõtlemiseta. Mis aga sisekaitseakadeemiasse puutub, siis hurraaoptimism on riigikaitses kehv sulane ja veel kehvem peremees, leiab ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli.

  • foto
    Annika Uudelepp: kodakondsus – valimiste peapealteema
    10.02

    Jüri Ratase plaan teha kodakondsusest järgmiste valimiste peateema on justkui peapealseis kartulipõllul – efektne vaadata, kuid saabastest nõrgub ikka pori silma, leiab Annika Uudelepp Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Tanel Jan Palgi: kapist välja – miks ma olen Rail Balticu poolt
    10.02

    Euroopa Parlament kaalub igale keskkoolilõpetajale Euroopas ringiseiklemiseks Euroopa InterRaili pileti kinkimist. Paraku pole Eesti, Läti ega Leedu sihtkohtadena InterRaili kaardilgi. Baltikumi kohal asub tühi auk. Hoolimata sellest, et olen andnud oma hääle petitsioonile Rail Balticu vastu, olen Euroopa raudteekaardile jõudmise poolt, kirjutab Austraalia eestlane Tanel Jan Palgi.

  • foto
    Erik Gamzejev: oma elanike laostamine
    08.02

    Olukord, kus Eesti mõistes niivõrd suur linn nagu Kohtla-Järve loovutab riigile 31 mitte kellelegi  vajalikku korterit, illustreerib ühel ajal nii kohalikku haldussuutmatust kui ka riigi regionaalpoliitika läbikukkumist, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio tänases kommentaaris.

  • foto
    Viktor Trasberg: Eesti elanikud pooldavad alkoholireklaami keelamist, aga mitte aktsiisitõuse
    07.02

    Kaks kolmandikku Eesti elanikest on päri alkoholireklaami keelamisega ja peaaegu pool on valmis vähendama alkoholipoodide hulka. Alkoholi aktsiisitõuse pooldab aga vaid kolmandik inimestest, tõdeb Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Efektiivne riik ja kodanike rahulolematus Thatcheri riigi õhendamise näitel
    07.02

    Kui vaadata Ühendkuningriigis eelmisel sajandil toimunud demandariseerimist ja thatcherismi tervikuna, siis see on ajalooline õppetund. Traditsioonidest ja ajaloost eemaldudes ning ideoloogiale keskendudes muutume me kergesti ettevaatamatuteks ratsionalistideks, kes kokkuvõttes võivad saavutada hetkelise edu (mida rahvas justkui ootab), aga pikemas plaanis puudub oskus pöörata lahendused jätkusuutlikuks, kirjutab Tallinna tehnikaülikooli avaliku halduse magistrant Raiko Puustusmaa oma essees.

  • foto
    Mirjam Ruth Loide: tõde lapikust Maast ehk mis Tartu Waldorfgümnaasiumis päriselt toimus
    06.02

    Olen Tartu Waldorfgümnaasiumi 11. klassi õpilane. Kuna viimasel ajal on meedias tekkinud skandaal seoses minu kooli ja portaali Telegram juhi Hando Tõnumaaga, soovin selgitada paari asja.