Triin Toomesaar: EKRE – kuidas, kurat, see juhtus? (13)

Triin Toomesaar on politoloog, haridusaktivist ja programmi "Noored Kooli" vilistlane". (Foto: Tudeng TV)
Triin Toomesaar
25.05.2016 8:30
Rubriik: Arvamus

Konservatiivne rahvaerakond on loonud Eestisse koolikiusamiselaadse olukorra, millele praegune peaministrierakond kas ei suuda või ei taha adekvaatselt reageerida, kirjutab politoloog Triin Toomesaar oma arvamusartiklis.

Ma ei ole tahtnud tükk aega ajakirjandusveergudel sõna võtta. Tolerasti ja feministi aumärgid on ammu mulle kõige muu hulgas rinda riputatud ning kommentaariumides levinud soo-, vanuse- ja maailmavaatepõhine andmine on ära tüütanud, rääkimata sotsiaalmeedia kaudu „isiklikematest lähenejatest“. Ka on tundunud väär oma lakkamatute sallivussõnavõttudega toita poliitilisi trolle, kes minusuguse „vastuhüsteeriast“ vaid tähelepanu juurde võivad võita.

Ometi miski on närinud mind selle vaikimise juures. Ootus, et ehk see ühiskonnas voogav viha vajub ise ära, kui keegi välja ei tee, ei ole end õigustanud. Pigem on läinud nagu koolikiusamisega: kui keegi ei sekku, kujuneb inetutest hüüdnimedest ja solvangutest, grupihierarhias madalamale tõrjumisest, isegi füüsilisest ründamisest argielu normaalsus.

Nii ongi traditsioonilis-romantilise lipu all teatud gruppide pihta suunatud vihased, põlgavad või alandavad, aga ka vägivalda õhutavad sõnavõtud muutunud ühiskonnas harjumuspäraseks. Kui aasta tagasi heideti liberaalsemas sõpruskonnas isa, poja ja püha kajutiahistaja üle valdavalt nalja, uskudes, et nende partei ei saa Eestis iial võimule, tundub täna üha käegakatsutavam see, mis on juhtunud Ameerika Ühendriikides. Kui esiti oli raske uskuda, et Trumpi-sugune kontrollimatu suuvärgiga ja sallimatusest pakatav tüüp võiks riigijuhikandidaadiks tõusta, on ometi nii läinud ja küsitakse (veel küll naljatamisi, ent juba tõsisema murekurruga silmanurgas): „How the hell did that happen?

Eestiski on hoitud ekrelaste mõtteviisile vastu seismisel pigem tagasihoidlikku joont nii arvamusliidrite, ajakirjanike kui ka poliitikute poolt. Sealjuures reageeritakse tihti vaid äärmisel vajadusel või omakasulikul eesmärgil, kuna hoogu sattunud radikaalkonservatiiv pillub põnevaid klikimagneteid või annab võimaluse emotsionaalselt rinnale tagudes vastanduda. Ekrelaste kergelt loobitavate väärfaktide, isegi vandenõuteooriate ümber lükkamisega tegeletakse kitsamas seltskonnas, sh erinevates foorumites, ning parteid püüavad sõnavõttudest hoidudes vältida konservatiivsema valija kaotamist. Ja konservatiivseid valijaid on omajagu kõigil erakondadel, isegi sotsidel.

Ära kõiguta paati!

Kohati tundub see nagu suhe manipuleeriva partneriga, kes osava süütajana keerab ka kõige harilikuma küsimuse – nt Istanbuli konventsiooni vastu võtmise – ootamatute väärtõlgenduste ja isegi solvangutega pea peale ning avalik ruum plahvatab nagu gaasikatel, et vastata ja vastu vaielda teemal, mis tegelikult ei vaja üldse arutlemist või ei peaks vähemalt olema diskussiooni tuum.

Selle asemel, et opositsiooniparteina sisuliselt debateerida nt haridus- või maksupoliitilistel teemadel, tulistab EKRE väiteid, kuidas Rootsis sunnitakse poisse seelikuid kandma (ei!) ja eelmainitud konventsioon toob sama ka Eestisse (ei!) või et üleüldse peaks presidendiks saama ainult juurpuhas inimene (ee, ei!).

Ja ülejäänud parteid tipivad varvastel, valides hoolikalt, millistel põhiväärtuslikel teemadel suu kinni hoida või millise piirini lahti teha, et mitte mingil juhul paati kõigutades valijate hääli kaotada.

Jevgeni Ossinovski aga püüdis paati kõigutada, kutsudes kokku – tõsi, paljuski samasugust maailmavaadet jagavad – kaasmaalased ning arvamusliidrid, et koputada ühisele südametunnistusele: kas mõistame, kuhu see viia võib, ja kas jäämegi ajaloo kordumist käed rüpes ootama? Ossinovski tõdes oma kõnes, et põhjust valitsuse, poliitikute ja/või riigi peale pahane olla on paljudel – neoliberaalset tõde kuulutanud ja viie-rikkama-hulka-jõudmist lubanud, ent samal ajal maksu-, sotsiaal- jm poliitiliste valikutega ebavõrdsust suurendanud riigijuhid on viinud ühtlasi selleni, et tunnetatava õiglusega on ühiskonnas kehvasti ja süüdi pole mitte rahvas, et nad poliitikuid ei mõista.

Ja nüüd tulevad veel mingid pagulased! Ja siis need homod ja feministid nõuavad ka õigusi! Tahaks ise ka normaalselt süüa ja elada, palun!

Urmas Sutropi kollased prillid

Omamoodi märgiline on see, et teiste erakondade reaktsioonid Ossinovski kõnele on olnud leiged, et mitte öelda olematud. Eriti märgiline on, et sisuliselt pole sõna võtnud kumbki riigitüüri kaashoidjatest. IRL paneb viimasel ajal lihtsalt hullu, sest paranemist mitte lubavad toetusnäitajad tekitavad ilmselt meeleheidet. Reformierakonna poolt kommenteeris Ossinovski kõnet mitte mõni minister ega parlamendisaadik, vaid Urmas Sutrop, aidates hoida oravate konservatiivsemaid valijaid.

Valitsusjuhi partei poolt tulnud tagasiside võib kokku võtta paralleeliga, kus koolikiusajale vastu seismiseks üleskutse teinud klassikaaslasele ütleb seni vaikiva pealtvaataja rollis olnud poiss: „Tore, et üritasid! Aga sa ei maininud oma kõnes eesti keele tunde! Sa tahad, et need lõpeksid!“ Ehk teisisõnu näib Reformierakond olevat valinud detailides nokkimise tee.

Sutropi hinnangul polnud kõne Eestile, vaid kitsalt sotsiaaldemokraatidele. Sutropi hinnangul oli tegu ideoloogiast kantud mõtisklusega. Sutropi hinnangul – kuna kõne keskendus üldistele inimõigustele ja põhimõtetele ega maininud eraldi keele ja kultuuri hoidmise soovi – lõi Ossinovski eesti keelele ja kultuurile käega.

Oleks naiivne loota, et ühe erakonna esimees ei peegelda oma sõnavõtuga väärtusi, mida ta esindab. Ent lisaks sotsiaaldemokraatiahõngulistele ettepanekutele probleemide lahendamiseks, leiab kõne lugeja sealt mure kõigi siin elavate inimeste pärast, hoolimata nende nahavärvist, soost, rahvusest, orientatsioonist, maailmavaatest või sotsiaalmajanduslikust seisust.

Tõstes parteipoliitilised prillid – kellel roosad, kellel kollased – kõrvale, siis see kõne oli üleskutse kõigile siin elavatele inimestele tegutsemiseks, et olukorda muuta ja võõraviha – mis pigem ikka hirm muutuste ees ja lootusetus olukorra paranemise suhtes – vähendada. See kõne oli üleskutse lähtuda universaalsetest põhimõtetest, mis läänelikus ühiskonnas, kuhu me kõik see aeg pürginud oleme, peaksid kehtima parteisildist olenemata. See kõne oli üleskutse – lausa tungiv palve – mitte jääda oma vaikivate liistude juurde, vaid tegutseda (!) sallivuse ja avatuse nimel, hoolimata maailmavaatest.

See, et tekstis puudub loosung eesti keele ja kultuuri hoidmisest ja säilitamisest, ei tähenda, et need oleksid ebaolulised.

Kus on Taavi Rõivas?

Viimata arutelu mh sinna, et eesti keel ja kultuur paljuski just võõra abi ja mõjutustega niisuguseks (ja nii tugevaks) on arenenud, tahan küsida hoopis: milleks selline põhiteemalt kõrvale kanduv vastus peaministripartei esindajalt? Et pisendada koalitsioonipartneri püüdlust ebavõrdsus- ja vihateemadega tõsiselt tegeleda? Et juhtida tähelepanu kõrvale Reformierakonna vastutusest ebavõrdsuse kasvatamisel? Et panna formaalne märk maha, et oleme vastanud, kui tegelikult sisulisi ettepanekuid, kuidas probleeme peaministrierakonna meelest lahendada võiks, ei tulnud?

Olen aus: minagi tunnen justkui liberaalset maailmavaadet kandma pidavate riigijuhtide pärast aina suuremat pahameelt, sest tundub, et ”tolerastid” on oma suures sallivuses üksi jäetud. Selle asemel, et avalikumalt ja konkreetsemalt tegeleda viha-, pagulas- ja ebavõrdsusküsimustele sisuliste lahenduste pakkumisega, jookseb Taavi Rõivas maratone, vaidleb Twitteris tuliselt omaenda parteikaaslase Kaja Kallasega tema ettepaneku üle vanemahüvitis osaliselt ainult isadele eraldada ning postitab lahedaid kuvandipilte Instagramis. Peaminister on muutunud eelkõige säravaks seltskonnategelaseks sotsiaalmeedias ja välispoliitilistel kohtumistel, mitte sisepoliitiliseks suunaandjaks.

Aga! – see, et pole näha „õpetajat“, kellelt ühiskond kiusajatele vastu astumiseks eeskuju ja tuge otsida võiks, ei tohi heidutada meid ülejäänusid. Vahet pole, kas saame kiusajale vastu seista ohvrit senisest enam kaasates või lihtsalt jõuliselt „stopp!“ öeldes, peaasi, et me midagi teeme, selmet seinaääri mööda hiilida ja ennast veenda „Mina ei tea midagi!“

Sest kes võib olla kindel, et sekkumata jättes ei muutu ekreliku kiusu ohvriks ühel hetkel meie ise? Selle pärast, et oleme mingil moel teistsugused.

Autor on sotsiaaldemokraatliku erakonna liige.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Annika Uudelepp: Jüri Ratase kolm vaala
    Eile

    Millised on need ”kolm vaala”, millele tuginedes Jüri Ratas õnnestuks nii peaministri kui erakonnajuhina? Poliitikauuringute keskuse Praxis riigivalitsemise ekspert Annika Uudelepp vastab.

  • foto
    Kaupo Meiel: meie maailmavaade on mulgi kapsas
    01.12

    Tänapäeva inimeste jaoks on religioonid, argimütoloogia ning turundus ammu kõik segamini nagu puder ja kapsad. Aga vahest pole laiemas plaanis vähimatki vahet, kas rahu ja rõõmu sõnumit kannab preester või jõuluvana, peaasi, et see kohale jõuab, mõtiskleb kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Jaanus Kangur: veel Castrost ehk kuubalased ei allu kapitalistlikule õnne mudelile
    01.12

    Kuubalaste hoiakud äsja surnud Fidel Castro suhtes pole mustvalged, vaid sisaldavad mitmeid värve ning seda ühekorraga ja samaaegselt. Kuubalased on muidugi ise sama vastuolulised ning selles mõttes saan ma aru ka Edward Lucase pahameelest Castro surma järgsete reaktsioonide peale. Kuubalased lihtsalt ei allu kapitalistlikule õnne mudelile, kirjutab regiooniantropoloog Jaanus Kangur oma arvamusloos.

  • foto
    Erik Gamzejev: Ida-Viru jaoks unistuste valitsus
    30.11

    Värske valitsus on Ida-Virumaa seisukohalt unistuste valitsus, sest kunagi varem ei ole Toompeal võimul olnud sellist koalitsiooni, kel oleks nii suur Ida-Viru elanike toetus. Loodetavasti ei nurja Ida-Viru poliitikutega seotud skandaalid praegust erakordset võimalust maakonna areng hooga käima tõmmata, märgib peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Viktor Trasberg: (õlle)keisririigi sünd
    29.11

    Eestis käib haarav arutelu õlle aktsiisitaseme üle, millest näib sõltuvat kogu Eesti ja vist ka Läti saatus.

  • foto
    Kindralleitnant Terras: sõda ei ole kunagi ilus
    29.11

    Kuigi 100 aastat tagasi ümbritses sõda parasjagu romantiline oreool, on selle tegelikkus alati immutatud tule, suitsu ja verega. Sõditakse poliitiliste aadete ja eesmärkide nimel, kuid need ei anna tuld, kaeva kaitsekraave ega torka täägiga. Seda tegid ja teevad reaalsed, lihast ja luust inimesed. Mõeldes tänastele probleemidele ja ohtudele on kasuks ja toeks see, kui vaatame tagasi nüüd peaaegu sajandi taha ja ammutame jõudu meie eelkäijate vaprusest ja kindlameelsusest, tõdeb kaitseväe juhataja Riho Terras.

  • foto
    Rain Kooli: sõnavabaduse katkedes on vesi ahjus – või inimesed
    28.11

    Kui sõnavabaduse veniv kumm ühel hetkel pauguga lõhkeb – näiteks siis, kui vihkamine ja verbaalrünnakud viivad demokraatliku riigikorra lagunemiseni –, jäävad sellest lõpuks ilma kõik, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli ja loetleb neli sõnavabadust ähvardavat ohtu.

  • foto
    Mari Öö Sarv: lõputu hoolimise hooaeg
    27.11

    See on juba alanud. Jõulukampaaniad heategudeks. Näiteks tuli minu motoklubi postkasti kiri üleskutsega viia jõulude ajal lastekodulastele kommi. Varsti selgub, mille ostmiseks tänavuse ”Jõulutunneli” annetused lähevad, ja toidupoodide kassadesse tulevad müügile väikesed kellukesed, mille ostmisega toetad beebidele selle masina ostmist, mis teeb “bing!”

  • foto
    Toomas Alatalu järelehüüe Fidel Castrole
    26.11

    Väliskommentaator Toomas Alatalu räägib Kuuba kauaaegse valitseja Fidel Castro rollist maailma ajaloos.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: Reformierakond peab muutuma mänedžerist diskuteerijaks
    26.11

    Opositsioonis ei tööta enam need suhtekorralduslikud knihvid, millega valitsuses harjunud oldi. Samas ei pruugi uue valitsuse maailmavaade Reformierakonnale üldse nii vastumeelne olla kui jutud vasakpöördest aimata lasevad, märgib politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Ester Vilgats: aga kui ei müüks autot juhiloata ostjale
    25.11

    Tõepoolest. Mis oleks, kui teeks sellise radikaalse otsuse, et autot saaks osta üksnes inimene, kellel on juhiluba, täpsemalt öeldes juhtimisõigus. Sest auto selle juhtimiseks vajalike oskusteta inimese käes on niisama ohtlik kui tulirelv, kirjutab ERRi Pärnu korrespondent oma arvamusloos.

  • foto
    Eva Lepik: kes kaitseb loominguvabadust autorikaitsjate eest?
    25.11

    Nn panoraamivabaduse - ehk ehitiste, skulptuuride ja muude avaliku ruumi kunstiteoste vaba pildistamise-filmimise ning nende jäädvustiste jagamise - vastu võitlemine on kasulik eelkõige autorikaitseühingutele, mitte autoritele endile, osutab MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse liige Eva Lepik oma arvamusloos.

  • foto
    Alo Lõhmus: millal jõuame kommunismi?
    23.11

    Kas olete märganud, millise innuga püüavad toidupoed viimasel ajal juurutada automaatkassasid? See ongi otse meie silme all arenev robotite pealetung, toonitab Alo Lõhmus oma arvamusloos ja soovib tere tulemast peatsesse tööjärgsesse ühiskonda.

  • foto
    Andres Siplane: eliit eliidi vastu ehk Vilfredo Pareto naerab viimasena
    23.11

    Viimasel ajal on mitmel pool maailmas olnud valimistel edukad valitseva eliidi vastased poliitilised liikumised. Murettekitav oleks justkui see, et haritud ja haldusvõimelise establishment’i asemele trügivad harimatud laamendajad. See tuletab meelde Itaalia sotsiaalteadlase Vilfredo Pareto (1848 – 1923) eliiditeooriat, mille väljatöötaja kahtlemata itsitab seda kõike teispoolsusest nähes pihku.

  • foto
    Peep Nemvalts: teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses
    22.11

    Kui rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, on emakeelne teadus oma kultuuri ja hariduse arenguks iga rahva jaoks hädavajalik, leiab Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

  • foto
    Rain Kooli: mesilaspesa nimega Eesti ehk väärtõlgendus vasakpöördest
    21.11

    Eesti pöördub vasakule! Läänemeelne valitsus kukutatud! Kremli-meelne koalitsioon võtab võimu! -stiilis sõnumite kandumine välisriikide meediaväljaannetesse on hea meeldetuletus selle kohta, kui piiratud on tihtipeale meie endi arusaam teistes riikides toimuvast ning sealsetest mehhanismidest, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

  • foto
    Jüri Nikolajev: kas sellist valitsust me tahtsimegi?
    21.11

    Uue valitsusliidu koalitsioonilepe on Narva elanikele pigem pettumus. Vene koolidele eesti keele õppes leevendust ei anta, kodakondsusetuse probleem ei lahene ja vastuseis Venemaaga jätkub, märgib ERRi Ida-Virumaa korrespondent Jüri Nikolajev oma kommentaaris.

  • foto
    Liisi Moosaar: loomadest „hoolimisel“ ja hoolimisel on vahe
    21.11

    Suur osa inimestest nimetab end loomasõpradeks. Kellel on kodus armastatud kass ja kes tõdeb, et naabri koer on täitsa tore; kellele meeldib pidevalt loomaaias käia ja kes külastab hea meelega loomatsirkusi. Pole harvad ka olukorrad, kus maani rebasekasukas proua tormab chihuahuaga tema kaotamise hirmus keset ööd loomade kiirabikliinikusse või tänavatelt kodutuid lemmikloomi päästev perekond sööb pidulikel sündmustel hanemaksapasteeti foie gras´d.

  • foto
    Anu Viltrop ja Laur Raudsoo: mis oleks, kui suhtleks ühel nädalal oma naabritega?
    19.11

    Kui soovid elada täiesti omaette ja eraldi, siis korter suures kortermajas on kõige kindlam valik. Tihedalt üksteisega kõrvuti elades on kergem üksteist mitte märgata ja kaasinimesed tähelepanuta jätta.

  • foto
    Samost ja Hussar: USA gigantidele kuuluv sotsiaalmeedia viib Eestist meeletult reklaamiraha
    18.11

    Facebooki ja Google’i taolistele sotsiaalmeediagigantidele liigub Eestist tohututes kogustes reklaamiraha, mida saaks kasutada Eesti ajakirjanduse arendamiseks. Mida rohkem inimesed traditsioonilise ajakirjanduse asemel sotsiaalmeediasse kanduvad, seda suuremat kasu saavad tegelikult USA päritolu suurfirmad, tõdesid peatoimetajad Lauri Hussar ja Anvar Samost Tallinnas rahuvsvahelisel meediakonverentsil.

  • foto
    Annika Uudelepp: kaitseventiilivalitsus
    18.11

    Homme peaks olema see päev, kui Keskerakonna, sotsiaaldemokraatliku erakonna ja IRL-i volikogu kiidab heaks uue koalitsioonilepingu. Ükskõik, mis seal kirjas on, nimetavad need kolm erakonda seda mingi särava nimega ning valitsusest välja puksitud Reformierakond manab vasakpööret ja idameelsuse võidukäiku.

  • foto
    Michael Steel: võtnuks meedia Trumpi algusest peale tõsiselt, võinuks valimistulemus teine olla
    18.11

    Meedia suutmatus näha Donald Trumpi valimiskampaania alguses tema eduvõimalust ning teda ka vastava kriitikameelega kohelda võis otsustada USA valimistulemuse, leiab endine ajakirjanik ja strateegilise kommunikatsiooni ekspert Michael Steel.

  • foto
    Juhan Kivirähk: vene valija ei orienteeru enam Savisaare järgi
    18.11

    Võib küsida, kas venekeelne valija enam orienteerubki väga palju selle järgi, mida arvab asjadest Edgar Savisaar. Pigem jälgivad nad, kuhu positsioneerivad ennast uues olukorras Yana Toom ja Mihhail Kõlvart, märgib oma kommentaaris erakondade toetusuuringutele Juhan Kivirähk.

  • foto
    Janek Mäggi: vasak ei tohi teada, mida parem teeb!
    17.11

    Heategevusmaailma võlu on kohati valus isetus. Tunnustuse jagamine ei ole patt, kuid selle lunimine on häbiasi, kirjutab Janek Mäggi oma arvamusloos.

  • foto
    Urmas Vadi: seisev mees
    17.11

    Eesti mees ei tantsi, ei kelguta, eesti mees seisab, kirjutab Urmas Vadi oma kommentaaris.

  • foto
    Lugejakiri: USA küsitlused ei eksinud, vaid hoopis mõjutasid valimistulemust
    17.11

    Kuna valitseb reaalne oht, et USA presidendivalimiste ootamatu tulemus viib Eesti poliitikud ekslikule järeldusele, et Donald Trumpi poolt valimiskampaanias kasutatud lähenemine toimib ning küsitlusi ei saa enam üldse usaldada, siis tasub vaadata seda tulemust nüüd veidi lähemalt.

  • foto
    Erik Gamzejev: leping sigatsejaga − helgema tuleviku nimel
    16.11

    Kas Keskerakonna poolt Tallinnas ja Ida-Viru linnades viljeletud valitsemisstiil saab omaseks ka praegu loomisel olevas uues Eesti valitsusliidus, küsib peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Peeter Järvelaid: riigi- ja auto juhtimisest Eesti poliitilises kultuuris
    16.11

    Eesti liiklusseaduses on kirjas põhimõte, mis kohustab juhti juhtima transpordivahendit vastavalt tee- ja ilmaoludele. Ilmselt samamoodi võiks olla ideaalis riigi juhtimisega: et need inimesed, keda rahvas volitab riigi juhtimisel osalema, oleksid esiteks professionaalid ja need juhid arvestaks juhtimisel kindlasti tähelepanelikult meid ümbritsevate oludega.

  • foto
    Viktor Trasberg: Eesti Pank ületas majandusarengu raportiga oma volitusi ja kahjustas oma usaldusväärsust
    15.11

    Asjatundjad on valmis saanud (varsti endise) peaministri tellitud majandusarengu raporti. Teema on kahtlematult huvitav ja ülimalt päevakohane. Samas – mingit imerohtu me siit ei leia ning raport jätab paiguti vastuolulise ning deklaratiivse mulje.

  • foto
    Kristjan Port: kas Facebook mõjutas USA valimistulemusi?
    15.11

    Pärast seda, kui on kõlanud ootamatult kõva pauk, vaatavad inimesed ringi, otsides selle põhjustajat. Ehmatuse tagajärjel on otsivad meeled tundlikumas häälestatuses ja nii võib märgata asju, mis on jäänud normaalse elu käigus märkamata.

Täna etv-s

foto
Teaduspalavik, 1/3: Tants ümber DNA
Täna 09:30

Tants ümber DNA räägib elulõngast ehk DNAst, mis on kogu elu alus nii loomadele kui ka taimedele. DNA on nagu lõng, millest on võimalik teha palmikutega kampsuneid, mustriga sokke või sooje käpikuid. Mis aga juhtub siis, kui mustrilehel peaks olema viga või eksime kududes?

täna vikerraadios

foto
Rahva teenrid. Aivar Hundimägi (9)

Nädala sündmuste üle arutavad Krister Paris, Sulev Vedler ja saatejuht Aivar Hundimägi. Kuula 3. detsembril kell 11.05.

R2 aastahiti hääletus