Ismo Tuominen: alkoholitööstus raevutseb reklaamipiirangute pärast, kuna see on liiga tõhus meede
Kuna alkohol põhjustab määratuid kannatusi ja kulusid kõikjal, kus seda turundatakse, piiravad järjest enamate riikide tervisepoliitilised meetmed vastukaaluks alkoholiturgu. Piirangute vastu seisev alkoholitööstus on rahvusvaheline, sestap tasub ka eri riikide tervisepoliitika eestvedajatel koostööd teha, kirjutab Soome alkoholipoliitikaga tegelev kõrgeim riigiametnik Ismo Tuominen.
Alkoholitarbimine, joomistavad, suhtumine alkoholi ning poliitilise otsustusprotsessi võimalused on riigiti erinevad. Olulisim on aru saada, et ühe riigi elanikkonda ei ole võimalik üheselt teise riigi elanikkonnaga võrrelda. Näiteks Soomes piiratakse alkoholiturgu aktsiisimäära ja müügipiirangutega palju rohkem kui Itaalias. Sellest hoolimata juuakse Soomes alkoholi palju enam ja rohkem joobele orienteeritult kui Itaalias.
Kas Soomes tuleks siis langetada alkoholi hinda ja hõlbustada kättesaadavust vastavalt Itaalia mudelile? Soomes on tehtud selles suunas ebaõnnestunud inimkatseid juba 50 aastat. Tulemused kõnelevad enda eest: iga kättesaadavuse hõlbustamisele suunatud samm on lisanud tarbimist, joobele orienteeritud joomist, vägivalda ja haigusi.
Kui eri riikide praktikate ülevõtmine ei avalda õiget mõju, siis mida riigid võiksid üksteiste alkoholipoliitikast õppida?
Tuleb välja, et alkoholist tingitud kahjude vähendamist puudutavad uuringutulemused on mõnes põhiaspektis siiski kõikidele riikidele ja rahvustele ühised. Maailma terviseorganisatsiooni WHO järelduste kohaselt on alkoholist tingitud kahjusid võimalik kõige tõhusamalt vähendada kolme samaaegse meetmega – tõstes alkoholiaktsiisi ning piirates alkoholi saadavust ja alkoholireklaami. Minu kogemused Soomest kinnitavad seda.
Imestasin algselt, kui majanduskoostöö ja -arengu organisatsioon OECD soovitas läinud suvel kõikidele oma liikmesriikidele täpselt ühesuguseid ülaltoodud meetmeid. Aga tegelikult on OECD ettepanekud väga loogilised. Organisatsiooni olulisemad eesmärgid on toimiv majandus, edukas turg ja terve tööjõud ning nende eesmärkide poole on kõige parem püüelda alkoholiturgu piirates.
Minu kogemuse kohaselt on üsna ühene ka see, kuidas erinevate riikide alkoholituru osalised reageerivad oma heaolu piiramisele. Alkoholiäri meetodid on selles suhtes väga sarnased meetoditele, mida tubakatööstus on rakendanud juba 1960. aastatest alates.
Kõige olulisem on nende vaatevinklist õhutada poliitiliste otsustajate teadmatust – näiteks kultiveerides arusaama, et isegi kui informatsiooni tõhusatest alkoholist tingitud kahjusid vähendavatest meetmetest laekuks üle maailma ustest ja akendest, pole see info kunagi piisavalt õige või küllaldane. Levinud võte on ka kinnistada mõttelaadi, et kõik meetmed viiksid nagunii vaid salaalkoholi ja välisriikidest ostetava alkoholi hulga kasvuni.
Üks Soomes eriti konkurentsivõimeliseks osutunud hüüdlause on ”Keeluseadus ei tööta!” ja seda on kasutatud isegi marginaalsete piirangute vastu tegutsedes. Samuti on populaarne väide, et kavandatavad meetmed nagunii ei kõrvalda ühiskonnast alkoholist tingitud kahjusid – mistõttu neid polekski justkui vaja rakendada.
Kui miski muu ei paista aitavat, käivad alkoholituru osalised välja väite, et seadusandlust pole vaja muuta, kuna alkoholitööstus piirab enda tegevust eneseregulatsiooni kaudu. Eneseregulatsioonis on muidugi alati see hea külg, et sellest võib loobuda kohe kui oht möödas.
Mingisugust poliitikat ei ole siiski võimalik ellu viia ilma hääletajate toetuseta. Seetõttu püüavad alkoholituru osalised kõikides riikides kultiveerida usku, et alkoholipoliitika eesmärk on võtta inimestelt ära midagi mõõtmatult väärtuslikku – vastakuti oleks justkui vabadus ja selle piirajaid.
Seega tuleks lisaks teaduslikule materjalile alkoholi mõjudest inimestele selgeks teha, millist mõju kavandatavad piirangud rahvale ja selle tervisele tegelikult avaldavad.
Kogu eeltoodu valguses on alkoholireklaami ümber keerlev diskussioon eriti huvitav. On väga raske aru saada sellest, mida tarbija kaotab, kui näiteks laste ja noorte emotsioonidel mängiv reklaam keelataks ning lubataks täiskasvanutele konkreetset tooteinfot edastavad kaubanduslikud teadaanded.
Miks alkoholituru osalised tegelikult võitlevad kõigis riikides nii raevukalt alkoholireklaami piiramise vastu? Sest reklaami piiramine on mitmel moel liiga tõhus meede: see vähendab just nimelt n-ö uute tarbijagruppide ehk laste ja noorte joomist; selle kasutuselevõtmine ei vaja mingeid investeeringuid; ning tarbijatel pole mingit põhjust sellele vastu olla.
Rahvusvahelise alkoholituru osaliste suurim hirm on praegu see, et mõned riigid võtavad tõhusad reklaamipiirangud kasutusele – ning ”nakkus” levib.
Toimetaja: Rain Kooli