Mari-Liis Jakobson: halvasti ütlemine hoiakuid ei muuda ehk ärme maali endale ise tonte

Mari-Liis Jakobson on Tallinna ülikooli poliitikasotsioloogia dotsent. (Foto: Postimees/Scanpix)
Mari-Liis Jakobson
3.06.2016 13:00
Allikas: Vikerraadio kommentaar
Rubriik: Arvamus

Vaevalt et Eesti poliitika tervikuna võidab erakondade dialoogivõimetusest, leiab politoloog Mari-Liis Jakobson oma kommentaaris.

Maikuu keskpaiku toimus Telliskivi loomelinnakus üks kõnekoosolek. Lühidalt kokku võttes rääkis ürituse peaesineja Jevgeni Ossinovski sellest, kuidas Eesti ühiskonnas on sallimatus kujunemas probleemiks ning kuidas selle suhtes tuleks midagi ette võtta. Kuulajaskonnaks olid kõneleja erakonnakaaslased ning valitud eksperdid ja arvamusliidrid.

Mind nimetatud üritusel kohal ei olnud, küll aga lugesin hiljem ette kantud kõnet ajalehest, nii nagu paljud teisedki. Minu meelest oli kõne hea. Erudeeritud. Emotsiooniga. Lõppes üleskutsega. Ühe sõnaga, mõjuv. Aga millise mõjuga?

Sõnadele ei järgnenud teod, vaid spekulatsioonid

Kõne lõppes järgmiste sõnadega: „Head sõbrad! Mõttekaaslased! Ärge visake püssi põõsasse. Seda vankrit on võimalik tagasi õigele teele keerata. Teeme seda!“ Aga nagu kohal viibinute kommentaarid viitavad, päris tegude või retseptini, et mida siis täpsemalt teha, sel üritusel ei jõutud. Nii saabuski pärast kõnet ning mõningaid kommentaare vaikus, kuigi teema iseenesest polnud ju ammendatud.

Pahatihti juhtub aga avalikus kommunikatsioonis see, et kui sa ise enam oma teemaga edasi ei tegele, teevad teised seda sinu eest. Ja omal moel. Poliitilise kommunikatsiooni uurijad (nagu näiteks Robert Entman, Claes de Vreese või Dan Jackson) on uurinud ajakirjanduse rolli selles protsessis – täpsemalt seda, millises raamistuses eelistab meedia sündmusi lahata. Üht meedias suhteliselt laialt kasutatavat võtet nimetatakse strateegiliseks raamistamiseks. See tähendab, et poliitiliste otsuste, kõneaktide või sündmuste kajastamisel ei keskenduta niivõrd nende sisule või põhiteemale, vaid spekuleeritakse selle võimalike motiivide üle.

Näiteks selle asemel, et lahata süvitsi mõnda poliitilist otsust, selle poolt- ja vastuargumente, võimalikke otseseid tagajärgi, keskendutakse hoopis poliitilisele strateegiale – miks nad ikkagi sellise otsuse langetasid? Kas asi on äkki erakonna vahepeal langenud reitingus? Loodavad nad sellega juurde saada valijaid? Kas selle otsuse eesmärk oli äkki hoopis mingilt muult teemalt tähelepanu kõrvale tõmbamine?

Iseenesest ei saa sellist kajastust vältida, sest ajakirjanduse kui valvekoera roll eeldab ka etteantud infos kahtlemist ning alternatiivsete tõlgenduste otsimist. Ent kui vaadata meedia mõju uuringuid, siis on näha, et strateegiline raamistamine ning konfliktipõhine kajastus mõjutavad ka auditooriumi hoiakuid negatiivsuse suunas. Ning kuna paljus otsitakse poliitikateemalistest uudistest kinnitust oma eelarvamustele, siis suurendab see nõudlust negatiivsust ja rünnakuid sisaldava kajastuse järele. Seda nähtust on hakatud nimetama küünilisuse spiraaliks.

Ka Ossinovski kõne järelkajad meedias on viimasel nädalal võtnud neidsamu strateegilisi varjundeid. Kõneainet on pakkunud pigem spekulatsioonid, kas ehk kõne polnud mitte sotside kaval mahhinatsioon joonistada Eesti poliitikas pingete telgi ümber selliselt, et põhiline vastasseis kujuneks sotside ja EKRE, mitte aga praeguste juhtivate erakondade, Reformi- ja Keskerakonna vahele.

Hagu lükkab veelgi alla see, kui poliitikud veel antud teema üle kirglikult vaidlema lähevad ning kui üleskutsete emotsionaalsus ka kodanikele eriti muud valikut jäta peale poole valimise. Nüüd on meil kõigil justkui valik, kas olla „koolikiusajast“ EKRE või „äärmuslike“ sotside poolt. Ja siinkohal teeb karuteene üles võetud teema – sallivus.

Kas sallimatusega saab sallimatuse vastu?

Minul tekib seepeale küsimus kodanikupositsioonilt: miks me nii teeme? Miks maalime me, püüdes justkui avada kõrvalseisjate silmi, hoopis esile uusi tonte?

„Meie“-vorm on siin sihilik, sest käimasolev sallimatuse teemaline debatt on ju meie kõigi ühine asi. Ja mõjub Eestile kui rahvusriigile hukutavamalt kui mõnisada või isegi mitu tuhat pisut teistsuguse nahavärviga inimest. Sest rahvusriik, vähemalt oma kõige enam levinud riigiteoreetilises käsitluses, ei põhine mitte verepuhtusel, vaid ühisel identiteedil. Kokkukuuluvustundel. Tajutud kogukonnal, nagu ütleks Benedict Anderson.

Eestlaseks olemine algab ikkagi ühiste asjade väärtustamisest. Minu inimesed on need, kes peavad oluliseks siinset keelt ja kultuuri, hoiavad Eestimaa loodust ja keskkonda, tajuvad kokkukuuluvust mitte ainult veresugulase, vaid ka sõbra, naabri ja töökaaslasega. See, kas ta eelistab EKREt või sotse, nüüd küll sellesse definitsiooni kuuluda ei tohiks.

Rahvuslus on ka ühendava potentsiaaliga jõud ja sellisena üks demokraatia allikatest. Erakonnad vajavad küll tähelepanu võitmiseks vastandumist, aga demokraatlik poliitiline süsteem tervikuna ühistunnet. Kuidas sotside mõõdukamad valijad terava vastandumisega kaasa tulevad, näitab aeg. Küll on see aga vesi EKRE veskile.

Eesti poliitika tervikuna aga dialoogivõimetusest vaevalt et võidab. Või kuidas on valimiste-eelne Vene kaardi või Savisaare kaardi välja mängimine Eestis paremaks muutnud?

Häbimärgistamine kasvatusmeetodina traumeerib, mitte ei ravi

Sama kehtib ka ühiskonna tasandil. Negatiivne eelhoiak kellegi suhtes ei ole just hea lähtekoht nende hoiakute muutmiseks või maailma avardamiseks.

Meenub mu enda esimene kooliaasta. Kooli minnes olin küll klassikaaslastega vaimses ja füüsilises arengus samal tasemel, kuid aasta noorem ning suuresti kodus, mitte lasteaias kasvanud. Ja nagu kogemus näitas, siis võib väljaspool teiste laste kollektiivi õppida küll lugema, kirjutama ja arvutama ning palju muudki, kuid huntidega koos uluma nii ei õpi.

Olin niisiis pigem eraklik laps ning nagu koolis selgus, olid mul ka silmad võrdlemisi märja koha peal. Nagu järgmistes klassides kuulda sain, olid mu klassiõed leidnud, et nii ei lähe kohe mitte ning otsustasid mind kasvatama hakata. Nende loogika oli, et kui nad mulle piisavalt sageli halvasti ütlevad, siis ma harjun sellega ära ega puhke enam nutma. Väikeste eksperimenteerijate hüpotees lükkus aga paraku ümber ning õnneks tegid nad sellest üsna pea ka omad järeldused.

Mina tegin ka ning ei soovitaks sama taktikat terve ühiskonna mastaabis korrata. Kasvatamine negatiivse tagasiside kaudu ei taga seda, et kasvatuse tulemus vastaks positiivsele programmile.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Rain Kooli: rahvusringhääling on ühiskondlik lepe
    Eile

    Rahvusringhääling pole midagi vähemat kui ühiskondlik lepe. Selle tegevuse majandus-juriidilised alused on küll seadusesse kirjutatud, aga selle sisulise töö tuum on kogu ühiskonda hõlmav vaikiv kokkulepe, et meil on vaja oma ühiskondlikku meediamaja, mida ei puhu ümber ükski kuri hunt ja mis peab vastu ka vaesustatud uraani sisaldavale pommile, kirjutab ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

  • foto
    Andrey Krashevskiy: Prantsusmaa suhtumine Venemaasse võib peagi kardinaalselt muutuda
    03.12

    Prantsusmaa presidendivalimistel on favoriitideks kujunenud kaks Vene-meelset kandidaati. Seega seisavad — hoolimata sellest, kumb neist valimised võidab — Prantsusmaa poliitikas peatselt ees tõsised muutused, mis puudutavad kogu Euroopa Liitu. Isegi kui praegu on veel lahtine, millist rolli tulevane Prantsusmaa hakkab EL-is mängima, võib lähitulevikus vägagi küsitavaks osutuda EL-i ühtne vastasseisukurss Venemaaga, kirjutab ERRi veebiuudiste toimetaja Andrey Krashevskiy.

  • foto
    Annika Uudelepp: Jüri Ratase kolm vaala
    02.12

    Millised on need ”kolm vaala”, millele tuginedes Jüri Ratas õnnestuks nii peaministri kui erakonnajuhina? Poliitikauuringute keskuse Praxis riigivalitsemise ekspert Annika Uudelepp vastab.

  • foto
    Kaupo Meiel: meie maailmavaade on mulgi kapsas
    01.12

    Tänapäeva inimeste jaoks on religioonid, argimütoloogia ning turundus ammu kõik segamini nagu puder ja kapsad. Aga vahest pole laiemas plaanis vähimatki vahet, kas rahu ja rõõmu sõnumit kannab preester või jõuluvana, peaasi, et see kohale jõuab, mõtiskleb kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Jaanus Kangur: veel Castrost ehk kuubalased ei allu kapitalistlikule õnne mudelile
    01.12

    Kuubalaste hoiakud äsja surnud Fidel Castro suhtes pole mustvalged, vaid sisaldavad mitmeid värve ning seda ühekorraga ja samaaegselt. Kuubalased on muidugi ise sama vastuolulised ning selles mõttes saan ma aru ka Edward Lucase pahameelest Castro surma järgsete reaktsioonide peale. Kuubalased lihtsalt ei allu kapitalistlikule õnne mudelile, kirjutab regiooniantropoloog Jaanus Kangur oma arvamusloos.

  • foto
    Erik Gamzejev: Ida-Viru jaoks unistuste valitsus
    30.11

    Värske valitsus on Ida-Virumaa seisukohalt unistuste valitsus, sest kunagi varem ei ole Toompeal võimul olnud sellist koalitsiooni, kel oleks nii suur Ida-Viru elanike toetus. Loodetavasti ei nurja Ida-Viru poliitikutega seotud skandaalid praegust erakordset võimalust maakonna areng hooga käima tõmmata, märgib peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Viktor Trasberg: (õlle)keisririigi sünd
    29.11

    Eestis käib haarav arutelu õlle aktsiisitaseme üle, millest näib sõltuvat kogu Eesti ja vist ka Läti saatus.

  • foto
    Kindralleitnant Terras: sõda ei ole kunagi ilus
    29.11

    Kuigi 100 aastat tagasi ümbritses sõda parasjagu romantiline oreool, on selle tegelikkus alati immutatud tule, suitsu ja verega. Sõditakse poliitiliste aadete ja eesmärkide nimel, kuid need ei anna tuld, kaeva kaitsekraave ega torka täägiga. Seda tegid ja teevad reaalsed, lihast ja luust inimesed. Mõeldes tänastele probleemidele ja ohtudele on kasuks ja toeks see, kui vaatame tagasi nüüd peaaegu sajandi taha ja ammutame jõudu meie eelkäijate vaprusest ja kindlameelsusest, tõdeb kaitseväe juhataja Riho Terras.

  • foto
    Rain Kooli: sõnavabaduse katkedes on vesi ahjus – või inimesed
    28.11

    Kui sõnavabaduse veniv kumm ühel hetkel pauguga lõhkeb – näiteks siis, kui vihkamine ja verbaalrünnakud viivad demokraatliku riigikorra lagunemiseni –, jäävad sellest lõpuks ilma kõik, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli ja loetleb neli sõnavabadust ähvardavat ohtu.

  • foto
    Mari Öö Sarv: lõputu hoolimise hooaeg
    27.11

    See on juba alanud. Jõulukampaaniad heategudeks. Näiteks tuli minu motoklubi postkasti kiri üleskutsega viia jõulude ajal lastekodulastele kommi. Varsti selgub, mille ostmiseks tänavuse ”Jõulutunneli” annetused lähevad, ja toidupoodide kassadesse tulevad müügile väikesed kellukesed, mille ostmisega toetad beebidele selle masina ostmist, mis teeb “bing!”

  • foto
    Toomas Alatalu järelehüüe Fidel Castrole
    26.11

    Väliskommentaator Toomas Alatalu räägib Kuuba kauaaegse valitseja Fidel Castro rollist maailma ajaloos.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: Reformierakond peab muutuma mänedžerist diskuteerijaks
    26.11

    Opositsioonis ei tööta enam need suhtekorralduslikud knihvid, millega valitsuses harjunud oldi. Samas ei pruugi uue valitsuse maailmavaade Reformierakonnale üldse nii vastumeelne olla kui jutud vasakpöördest aimata lasevad, märgib politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Ester Vilgats: aga kui ei müüks autot juhiloata ostjale
    25.11

    Tõepoolest. Mis oleks, kui teeks sellise radikaalse otsuse, et autot saaks osta üksnes inimene, kellel on juhiluba, täpsemalt öeldes juhtimisõigus. Sest auto selle juhtimiseks vajalike oskusteta inimese käes on niisama ohtlik kui tulirelv, kirjutab ERRi Pärnu korrespondent oma arvamusloos.

  • foto
    Eva Lepik: kes kaitseb loominguvabadust autorikaitsjate eest?
    25.11

    Nn panoraamivabaduse - ehk ehitiste, skulptuuride ja muude avaliku ruumi kunstiteoste vaba pildistamise-filmimise ning nende jäädvustiste jagamise - vastu võitlemine on kasulik eelkõige autorikaitseühingutele, mitte autoritele endile, osutab MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse liige Eva Lepik oma arvamusloos.

  • foto
    Alo Lõhmus: millal jõuame kommunismi?
    23.11

    Kas olete märganud, millise innuga püüavad toidupoed viimasel ajal juurutada automaatkassasid? See ongi otse meie silme all arenev robotite pealetung, toonitab Alo Lõhmus oma arvamusloos ja soovib tere tulemast peatsesse tööjärgsesse ühiskonda.

  • foto
    Andres Siplane: eliit eliidi vastu ehk Vilfredo Pareto naerab viimasena
    23.11

    Viimasel ajal on mitmel pool maailmas olnud valimistel edukad valitseva eliidi vastased poliitilised liikumised. Murettekitav oleks justkui see, et haritud ja haldusvõimelise establishment’i asemele trügivad harimatud laamendajad. See tuletab meelde Itaalia sotsiaalteadlase Vilfredo Pareto (1848 – 1923) eliiditeooriat, mille väljatöötaja kahtlemata itsitab seda kõike teispoolsusest nähes pihku.

  • foto
    Peep Nemvalts: teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses
    22.11

    Kui rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, on emakeelne teadus oma kultuuri ja hariduse arenguks iga rahva jaoks hädavajalik, leiab Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

  • foto
    Rain Kooli: mesilaspesa nimega Eesti ehk väärtõlgendus vasakpöördest
    21.11

    Eesti pöördub vasakule! Läänemeelne valitsus kukutatud! Kremli-meelne koalitsioon võtab võimu! -stiilis sõnumite kandumine välisriikide meediaväljaannetesse on hea meeldetuletus selle kohta, kui piiratud on tihtipeale meie endi arusaam teistes riikides toimuvast ning sealsetest mehhanismidest, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

  • foto
    Jüri Nikolajev: kas sellist valitsust me tahtsimegi?
    21.11

    Uue valitsusliidu koalitsioonilepe on Narva elanikele pigem pettumus. Vene koolidele eesti keele õppes leevendust ei anta, kodakondsusetuse probleem ei lahene ja vastuseis Venemaaga jätkub, märgib ERRi Ida-Virumaa korrespondent Jüri Nikolajev oma kommentaaris.

  • foto
    Liisi Moosaar: loomadest „hoolimisel“ ja hoolimisel on vahe
    21.11

    Suur osa inimestest nimetab end loomasõpradeks. Kellel on kodus armastatud kass ja kes tõdeb, et naabri koer on täitsa tore; kellele meeldib pidevalt loomaaias käia ja kes külastab hea meelega loomatsirkusi. Pole harvad ka olukorrad, kus maani rebasekasukas proua tormab chihuahuaga tema kaotamise hirmus keset ööd loomade kiirabikliinikusse või tänavatelt kodutuid lemmikloomi päästev perekond sööb pidulikel sündmustel hanemaksapasteeti foie gras´d.

  • foto
    Anu Viltrop ja Laur Raudsoo: mis oleks, kui suhtleks ühel nädalal oma naabritega?
    19.11

    Kui soovid elada täiesti omaette ja eraldi, siis korter suures kortermajas on kõige kindlam valik. Tihedalt üksteisega kõrvuti elades on kergem üksteist mitte märgata ja kaasinimesed tähelepanuta jätta.

  • foto
    Samost ja Hussar: USA gigantidele kuuluv sotsiaalmeedia viib Eestist meeletult reklaamiraha
    18.11

    Facebooki ja Google’i taolistele sotsiaalmeediagigantidele liigub Eestist tohututes kogustes reklaamiraha, mida saaks kasutada Eesti ajakirjanduse arendamiseks. Mida rohkem inimesed traditsioonilise ajakirjanduse asemel sotsiaalmeediasse kanduvad, seda suuremat kasu saavad tegelikult USA päritolu suurfirmad, tõdesid peatoimetajad Lauri Hussar ja Anvar Samost Tallinnas rahuvsvahelisel meediakonverentsil.

  • foto
    Annika Uudelepp: kaitseventiilivalitsus
    18.11

    Homme peaks olema see päev, kui Keskerakonna, sotsiaaldemokraatliku erakonna ja IRL-i volikogu kiidab heaks uue koalitsioonilepingu. Ükskõik, mis seal kirjas on, nimetavad need kolm erakonda seda mingi särava nimega ning valitsusest välja puksitud Reformierakond manab vasakpööret ja idameelsuse võidukäiku.

  • foto
    Michael Steel: võtnuks meedia Trumpi algusest peale tõsiselt, võinuks valimistulemus teine olla
    18.11

    Meedia suutmatus näha Donald Trumpi valimiskampaania alguses tema eduvõimalust ning teda ka vastava kriitikameelega kohelda võis otsustada USA valimistulemuse, leiab endine ajakirjanik ja strateegilise kommunikatsiooni ekspert Michael Steel.

  • foto
    Juhan Kivirähk: vene valija ei orienteeru enam Savisaare järgi
    18.11

    Võib küsida, kas venekeelne valija enam orienteerubki väga palju selle järgi, mida arvab asjadest Edgar Savisaar. Pigem jälgivad nad, kuhu positsioneerivad ennast uues olukorras Yana Toom ja Mihhail Kõlvart, märgib oma kommentaaris erakondade toetusuuringutele Juhan Kivirähk.

  • foto
    Janek Mäggi: vasak ei tohi teada, mida parem teeb!
    17.11

    Heategevusmaailma võlu on kohati valus isetus. Tunnustuse jagamine ei ole patt, kuid selle lunimine on häbiasi, kirjutab Janek Mäggi oma arvamusloos.

  • foto
    Urmas Vadi: seisev mees
    17.11

    Eesti mees ei tantsi, ei kelguta, eesti mees seisab, kirjutab Urmas Vadi oma kommentaaris.

  • foto
    Lugejakiri: USA küsitlused ei eksinud, vaid hoopis mõjutasid valimistulemust
    17.11

    Kuna valitseb reaalne oht, et USA presidendivalimiste ootamatu tulemus viib Eesti poliitikud ekslikule järeldusele, et Donald Trumpi poolt valimiskampaanias kasutatud lähenemine toimib ning küsitlusi ei saa enam üldse usaldada, siis tasub vaadata seda tulemust nüüd veidi lähemalt.

  • foto
    Erik Gamzejev: leping sigatsejaga − helgema tuleviku nimel
    16.11

    Kas Keskerakonna poolt Tallinnas ja Ida-Viru linnades viljeletud valitsemisstiil saab omaseks ka praegu loomisel olevas uues Eesti valitsusliidus, küsib peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Peeter Järvelaid: riigi- ja auto juhtimisest Eesti poliitilises kultuuris
    16.11

    Eesti liiklusseaduses on kirjas põhimõte, mis kohustab juhti juhtima transpordivahendit vastavalt tee- ja ilmaoludele. Ilmselt samamoodi võiks olla ideaalis riigi juhtimisega: et need inimesed, keda rahvas volitab riigi juhtimisel osalema, oleksid esiteks professionaalid ja need juhid arvestaks juhtimisel kindlasti tähelepanelikult meid ümbritsevate oludega.

Täna etv-s

foto
OP
Täna 21:40

Mart Kalm uurib maja. See maja pole muud kui ERM. Aga ERMis on muudki: näiteks Ivar Põllu "Vägi". Theatrumis on laval isa: Lembit Peterson. Lavastab tütar Maria Peterson.

täna vikerraadios

foto
Huvitaja. Pakendiinfo mõistmine
Täna 10:05

Kui selge ja vajalik info peaks olema toiduainete pakenditel? Kui arusaadav on inimeste jaoks toote kalorsus, rasva-, suhkru- või soolasisaldus ja millised nõuded kehtivad tööstustele info avaldamise suhtes?
Saates räägivad toiduainete pakendiinfost Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi, Maaeluministeeriumi toidu üldnõuete büroo peaspetsialist Külli Johanson ja toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.
"Huvitaja" teises pooles vahendame ERRi teadusportaali "Novaator" tervise- ja teadusuudiseid.

Saatejuht on Meelis Süld. kuula 6. detsembril kell 10.05.

VÄRSKED UUDISED

Viimase 24h uudised

R2 aastahiti hääletus