Allar Jõksi kõne presidendikandidaadina: president peab olema kirglik, õiglane ja julge

(Foto: Rene Suurkaev / ERR)
Allar Jõks
5.06.2016 18:00
Rubriik: Arvamus

"Kirglikkus tähendab, et ta ei jää kunagi kõrvalvaatajaks. Õiglust nõuab presidendi ametivanne. Õiglus tähendab, et manitseda ei tule ainult rahvast ja opositsiooni vaid ka poliitilist enamust. Ja julguseta on raske jääda iseseisvaks," sõnas vandeadvokaat Allar Jõks kõnes IRL-i volikogule. Erakond otsustas, et toetab Jõksi saamis presidendikandidaadiks. ERR.ee avaldab Allar Jõksi täismahus kõne IRL-ile.

Eesti avalik mõtteruum on vaenumüüriga lõhestatud. Erakonnad on koondamas valijaid kooseluseaduse ja pagulastega palistatud sallivuse rindejoone taha. Paraku on nii, et käsukorras ja sildistades hoolivust ja armastust ei loo. Isegi mitte erakonnad. Ning muutuma ei pea valija vaid just erakonnad. Erakonnad, mis Eesti sisejulgeoleku hinnaga üritavad poliitilist punktivõitu noppida. Ja erakonnad, kes näevad oma eduvõimalust selles, et innustunult otsivad sisevaenlast ning ehitavad selle ümber oma „uut“ poliitikat.

Kui selles kampaanias millelegi vastandun, siis vastandumisele.

Mart Laarilt sõnu laenates – kui sa ikka nii kõvasti sallid, et oled valmis ära kägistama kõik need, kes ei salli, siis on tulemus sama. Sallivus või täpsemalt öeldes teistsuguse talumise kohustus on inimeseks olemise tunnus. Kuid sallivuse ülevõimendamine ainukese euroopalikkuse sünonüümina on meid toonud olukorrani, kus Eesti tuleviku seisukohalt määrava tähendusega arutelud-majanduse, hariduse, kultuuri osas on jäänud tahaplaanile.

Just avatud ja mõtteerksas sisepoliitikas asub võti paremasse Eestisse.

Kuidas jõuda Eestini, mis on innustav koht elamiseks ja töötamiseks? Kuidas jõuda Eestini, kus hinnatakse erinevusi ja kus tunnustatakse hoolivust ja ettevõtlikkust? Ja mida teha, et ümberjagamise asemel ettevõtlikkus au sisse tõsta?

Neile küsimustele vastates on võimalik üles ehitada riik, mis on pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus. Riik, kus ei arvata, et kui inimene naeratab, siis järelikult on tal õnnestunud riiki tüssata.

Möödunud valimisi meenutades mõtlen ikka, kust ammutavad usku ja lootust need noored, kelle jaoks nelja aastane valimisvisiooni periood on lühike. Noored, kes tahavad teada, milline on Eesti 10 kuni 20 aasta pärast ning milline plaan meid selle eesmärgi suunas viib.

Nende noorte jaoks on ebapiisav valimislubadus olla õigel teel, sest isegi kui sa oled õigel teel, aetakse sind alla, kui sa seal lihtsalt seisad.

Nõustun Siim Kallasega, kes oma erakonna näitel on kirjeldanud, kuidas soov igal juhul võimul püsida pärsib riigimehelikke otsuseid. Erakond, mille silmapiir piirdub ainult järgmiste valimistega, jõuab parlamenti. Ettevõtja, kelle äriline horisont ulatub sama lähedale, läheb pankrotti. Kas ei tundu ebaõiglane?

Miks ma kandideerin?

Artur Alliksaar on sõnanud: vabadus on südamevalu kergema võimaluse pärast, mis ikka jäi peale. Ma ei tahaks, et Henri Leon ja Natali Mirtel aastate pärast ütleksid: „Vanaisa oli üks parimatest nende hulgast, kes kunagi ei kandideerinud.“

Andsin oma esimese vande Eesti vabariigile aastal 1991 kohtuniku ametisse astudes. 25 aastat põhiseaduslike väärtuste kaitsel on andnud kogemuse, mida saan edukamalt kasutada kui vaid arvamuslugusid kirjutades.

Olen töötanud õiguskantslerina koos kolme presidendiga, kolme riigikogu koosseisu ja viie valitsusega. Kaheksa aastat erasektoris on andnud oskuse kaaluda nii era kui ka avaliku huvi. Ja teadmise, et raha ei tule riigieelarvest.

Millisena näen Eesti viie aasta pärast?

See on suuremeelne Eesti, kus vihapriilt saavad erinevate vaadetega inimesed ka kõige tundlikematel teemadel kõneleda. See on Eesti, kus valija ja valitava suhetes on rohkelt väärikust, vabadust ja vastutust.

Milline peaks riigipea olema, et sellise Eestini jõuda? Nagu on presidendi puhul oluline välispoliitiline kogemus, peaks president samavõrra mõistma, seda mida ta kaitseb – põhiseadust.

Ametivanne sõnastab presidendi missiooni ja tingimused, millele president peab vastama – olla põhiseaduse ja seaduste erapooletu ja õiglane kaitsja. Ja teha seda rahva ja vabariigi kasuks. See järjekord ei ole juhuslik – vabariigi president on rahva president, mitte poliitilise enamuse president.

Seetõttu ei või president kunagi öelda – mul on oma rahva pärast piinlik. Seetõttu teeb haiget enesekindlus, millega poliitilised liidrid „teevad presidenti“.

President peaks olema kirglik, õiglane ja julge. Kirglikkus tähendab, et ta ei jää kunagi kõrvalvaatajaks. Õiglust nõuab presidendi ametivanne. Õiglus tähendab, et manitseda ei tule ainult rahvast ja opositsiooni vaid ka poliitilist enamust. Ja julguseta on raske jääda iseseisvaks.

Raske on nõustuda nendega, kelle arvates president peab vältima sekkumist sisepoliitikasse. Põhiseaduse kaitsmine presidendi poolt tähendab seista õigluse, ausa poliitika ja võrdsete võimaluste eest. Ja teha seda erapooletult, kuuldavalt ja järjekindlalt. Kuidas või mida kaitseb riigipea, kui ta ei tohi sekkuda sisepoliitikasse?

Kui selle taga, et presidendiameti eeltingimuseks seatakse karjäär Islandi väljakul, on tegelikult soov hoida president eemal sisepoliitikast, on see ohtlik. Presidenti, kes sisepoliitikas sõna ei võta, võivad soovida need, kelle arvates riigikontroll kaagutab, õiguskantsler tegeleb poliitikaga ja kodanikuühiskond peaks jääma oma liistude juurde.

Väärikus, vabadus, vastutus

Oma tegevuses Eesti vabariigi presidendina luban juhinduda väärikusest, vabaduses ja vastutusest. Need ei ole loosungid vaid 25 aastasel kogemusel põhinev filter, läbi mille tuleb iga otsustus lasta.

Inimväärikus kui põhiseaduse üks aluspõhimõtetest peab kaitsma meid Eesti eest, mis on kuri ja kinnine. Vabadus kaitseb meid Eesti eest, kus inimesed ei julge enam avalikult sõna võtta peljates sildistamist või sotsiaalseid sanktsioone. Eesti eest, kus järjest enam sõltub ameti või tööalane karjäär erakondlikust värvist.

Riigipeal on võimalus erinevate algatuste kaudu luua turvaline ja arendav keskkond eriarvamuste tasakaalustamiseks. Aeg on lõpetada asendustegevused nagu seda on avalikkuse mobiliseerimine „sisevaenlaste“ vastu. Vajame ühendatud aga mitte ühtset Eestit.

Väärikus on nii sisepoliitiliste kui välispoliitiliste otsuste üks mõõdupuudest. Mäletan elavalt süüdistusi aastast 2005, et õiguskantsler ei mõista välispoliitikat, sest takistasin Eesti-Vene piirilepingu ratifitseerimist. Taotlesin, et piirilepingu ratifitseerimise seaduse preambulis tehtaks viide Tartu rahulepingule. Usun, et piirileping Venemaaga võiks olla kasulik. Aga mitte iga hinna eest.

Taandumine Tartu rahust tähendab loobumist oma väärikusest. Kui sul ei ole väärikust, ei ole sul midagi.

Vastutus seob nii valitavat kui valijat. Kõrgeima võimu kandmine valija poolt ei ole mitte privileeg vaid kohustus. Kes on süüdi kui tööandja on valinud endale nõrga töötaja? Riigipea roll on innustada nägema kaugemale nelja aastasest valimistsüklist.

Eestit saab vastutuse nõudmisega paremaks teha. Ühtne Eesti, Silvergate, algatus „Aitab valelikust poliitikast“, Harta 12 ja Rahvakogu on vaid mõned kinnitavad näited, et ühiskonnas on kriitiline mass inimesi kes soovivad muutusi. Ja muutustega tuleb edasi minna.

 

Välispoliitikat presidendi agendas ei tohi alahinnata. Riigipea ei ole soolomängija. Ta lähtub oma välispoliitilises tegevuses julgeolekupoliitika alustest ja kooskõlalisest suhtlusest nii riigikogu väliskomisjoni kui ka valitsusega. Mina usaldan Eesti välisteenistust. Eesti välispoliitika on olnud tulemuslik.

Meil seisavad lähematel aastatel ees arutelud, et sõnastada Eesti koht Euroopa Liidus. Mägede taga pole vaidlused, kas EL kui rahvusriikide liit või liitriik. See on üks välispoliitilistest teemadest, mida Eesti saab mõjutada. Põhiseaduse kaitseklausli autorina oman kogemust, et nendes aruteludes olla Eesti jaoks tasakaalu otsija.

Eeltoodu ei tähenda, et olen euroskeptik. Ma näen Eestit Euroopas samamoodi nagu enamik võimalikest presidendi kandidaatidest.

Meie idanaabri reaktsioon NATO Varssavi tippkohtumisele ja USA presidendivalimistele defineerib lähiaja Euroopa julgeolekuparadigma. Nõustun Matti Maasikaga, kes on riigieelarve arutelusid silmas pidades küsinud – kas praegu on ikka õige aeg diplomaatia kui riigi esimese kaitseliini pealt kokku hoida.

Meie välispoliitika üheks eesmärgiks on Eesti ettevõtjate ekspordi edendamine ning nende huvide kaitsmine välisturgudel ja uute investeeringute toomine Eestisse. Aastaid on räägitud, et valitsusel puudub väliskaubandustegevuse sihitatud planeerimine. Millised on meie välispoliitilised tegevused, et aastaks 2020 oleksime konkurentsivõime edetabelis 20. kohal?

Üheks Eesti välispoliitiliseks eesmärgiks on ka Euroopasse ukse avamine Gruusiale, Moldovale ja Ukrainale. Kaheksa aastat ÜRO eksperdina nendes riikides on andnud mulle kogemuse, mida saan kasutada.

Riigikogu ees 2001. aasta 20 veebruaril õiguskantsleri ametivannet andes lubasin: „Õigust luuakse ja kohaldatakse õigluse saavutamiseks. Et õigus oleks õiglane, tuleb ta lasta läbi südame, hoolimata sellest, et see vahel väga valusaks osutub."

Luban, et juhindun sellest ka järgmisel viiel aastal.

Toimetas
Greete Palmiste

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Rain Kooli: kelle naist me siis täna koos peksma hakkame?
    13:00

    „Mis meil viga on? See, miks me oleme vägivaldsed, on iseasi, aga miks me lähisuhtevägivalla olemasolu või ulatust endale tunnistada ei taha?“ ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli käsitleb Vikerraadio päevakommentaaris presidendi kõne lähisuhtevägivalla osa ja selle vastureaktsioone.

  • foto
    Juhan Kivirähk: poliitikarindel muutusteta
    07:58

    Keskerakonna toetajaskonda on koondunud inimesed, keda pole rahuldanud võimul olnud erakondade poliitika. Loomulikult on neil Keskerakonna võimule pääsemisega seoses väga suuri lootusi, mida Ratase valitsusel vaevalt et õnnestub täielikult rahuldada. Seetõttu võib arvata, et tulevikus Keskerakonna toetus enam oluliselt ei tõuse, küll aga võib ta valitsuse tegevuse käigus langeda, märgib Juhan Kivirähk värske erakondade toetusuuringu kommentaaris.

  • foto
    Mariann Rikka: palju õnne, Eesti, inimeste riik!
    24.02

    Eesti riik põhineb algusest peale inimõigustel ja nende alusväärtustel, kirjutab inimõiguste ja õigusteaduse magister Mariann Rikka. Täna avatakse Tartu ülikooli ja ERRi koostöös inimõigusi väga erinevate vaatenurkade alt käsitlev blogi, mille peatoimetaja Rikka on.

  • foto
    Kaljulaid vabariigi aastapäeva kõnes: uus maailm nõuab Eesti-suguselt riigilt tähelepanelikkust
    24.02

    President Kersti Kaljulaid ütles oma vabariigi aastapäeva kõnes, et uus maailm nõuab Eesti-suguselt riigilt tähelepanelikkust pidas oluliseks liitlaste rolli meie julgeoleku tagamisel.

  • foto
    Riho Terras: kaitstakse seda, kes tahab ja oskab ennast ise kaitsta
    24.02

    Avaldame kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase kõne Eesti vabariigi 99. aastapäeva paraadil Tallinnas Vabaduse väljakul.

  • foto
    Rahvusringhääling – kuidas edasi: Erik Roose visioon
    23.02

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Erik Roose tõdeb muu hulgas, et ERRi ellujäämise küsimus on panustamine digimeediasse nii tehnika kui tööjõuga. Lisaks on kriitiline keskastme juhtide roll – nendega peaks töötama oma ala parimad ning osa nende ametikohtadest peaks olema tähtajalisted.

  • foto
    Plaan ERR-i arendamiseks: Allar Tankleri visioon
    23.02

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Allar Tankler tõdeb muu hulgas, et ERR peaks kõnetama oma sisu ja kaasaelamisvahendite kaudu nooremaid sihtrühmi; prioritiseerima veebikanalite arendamist, olema võimeline paindlikult reageerima inimeste meediatarbimiseelistuste jätkuvale muutumisele ja tõusma Eesti meediamaastikul riskivõtjaks.

  • foto
    Meelis Oidsalu: hoidkem oma erakuid, nad on isamaalisuse tõeline proovikivi
    23.02

    Vabariigi aastapäeva eel on sobilik arutleda patriotismi ja kunstivabaduse vahekorra üle, selle üle kas isamaalisus ja kunst ikka peaksid käima käsikäes ja ühte jalga.

  • foto
    Rahvusringhääling 2027: Mart Luige visioon
    23.02

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Mart Luik tõdeb muu hulgas, et praeguses ERRis sisuliselt puudub personalipoliitika ja leiab, et tuleviku ERR peaks olema tõhusalt tegutsev loominguline labor, mille uksele andekad Eesti meediainimesed peaksid oma uue ideega esimesena koputama.

  • foto
    Georg Kirsberg: kasvav putinism kui irratsionaalne vastureaktsioon valitsevale selgrootusele
    23.02

    Vladimir Putini populaarsuse kasv Euroopas on arenenud juba lubamatult kaugele, olles eriti ohtlik just Eestile, kirjutab reservohvitser ja publitsist Georg Kirsberg (EKRE).

  • foto
    Intervjuu presidendiga: riik saab tagada põhivajadusi, mitte sissetulekute võrdust
    22.02

    President Kersti Kaljulaid ütles vabariigi aastapäeva eel antud intervjuus Vikerraadiole, et ilmselt on inimestele vähe selgitatud seda, et kõik ei ole kunagi kõik võrdsed oma sissetulekutelt ega peagi seda olema.

  • foto
    Erik Gamzejev: sisekaitseakadeemia kolimine kui Ratase valitsuse tõsiseltvõetavuse test
    22.02

    Suure tähelepanu alla sattumisega on sisekaitseakadeemia kolimine muutunud Ida-Virumaa arendamise kõrval ka valitsuse tõsiseltvõetavuse küsimuseks. See on Ratase valitsuse test, mis näitab, kas seda, milles on kokku lepitud, ka tegelikult tehakse, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    „Suud puhtaks“ ülevaade: kuus vaadet eestlusele ja patriotismile
    22.02

    ETV väitlussaade „Suud puhtaks“ käsitleb täna õhtul eestlust ja patriotismi. Saate sissejuhatuseks toome teieni ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli valiku viimase aasta jooksul neil teemadel rahvusringhäälingu portaali arvamusrubriigis avaldatud ariklitest.

  • foto
    Heldur-Valdek Seeder: riigi eripensionikohustused kahekordistusid kuue aastaga
    21.02

    „Riigi bilanss peaks olema loetav ka ilma teabenõudeta selle sisu kohta, seega peaks eripensioneid edaspidi riigi bilansis kajastama nende tegelikus väärtuses. Eripensioneid bilansis omavatele ministritele soovitan aga tugevdada kontrolli oma ametnike poolt koostatavate määruste ja seadusemuudatuste sisu majanduslike mõjude üle,“ kirjutab Vabaerakonna õigustoimkonna juht Heldur-Valdek Seeder.

  • foto
    Webinar: tõejärgset ühiskonda lahkavad Lauristin ja Pettai
    21.02

    Toimus infoühiskonna keskuse webinar, mis keskendus tõejärgse ühiskonna teemale, vaadates kuidas see mõjutab nii poliitilisi kui isiklikele otsustusprotsesse.

  • foto
    Viktor Trasberg: mõisa köis on pikk
    21.02

    „Vaatamata sajandivanusele oma riigile ja üle veerandsaja aasta pikkusele järjestikusele vaba turumajanduse kogemusele väljenduvad inimesed endiselt moel, nagu Eesti polekski meie riik ja meie ühise huvi esindaja,“ märgib Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Rain Kooli: unustage see poliitkorrektsus, jääge lihtsalt korrektseks
    20.02

    „Arvamuste paljusus on väärtus, millest vaba, demokraatliku ühiskonna ajakirjandus kinni hoiab – ka siis, kui selle arvamuste paljususe kasutajad ajakirjanduse esindajaid kusagil sotsiaalmeedias sõimavad. Nii et unustage see väidetav poliitkorrektsuse nõue. Öelge julgesti, mida te mõtlete. Aga olge lihtsalt korrektsed. Elementaarselt viisakad. Näidake, et teil on kombed. Ja mingigi häbitunne puhuks, kui need ununema juhtuvad,” tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli Vikerraadio meediateemalises kommentaaris.

  • foto
    Urmo Kübar: kes on süüdi?
    17.02

    Aarne Mäe Postimehes ilmunud arvamusartikkel “Homofestivali kaval kampaania” sisaldab kaht ekslikku mõttekäiku, millele tahan vastu vaielda.

  • foto
    Kajar Kase: Vene luureafäär võib Trumpile päriselt saatuslikuks saada
    17.02

    Venemaal prostituutide palkamine ei ole isegi ebaseaduslik ja president võib anda välja määrusi, mille kohtud tagasi lükkavad. Aga kui peaks välja ilmuma mõni reaalne tõend Trumpi isiklikust koostööst vene luurega, siis see võib Donald Trumpi presidentuurile saatuslikuks saada, kirjutab ERRi toimetaja Kajar Kase oma kommentaaris.

  • foto
    Rauno Vinni: siseakadeemia kolimisotsus on näide Eesti viletsast poliitikakujundamise kvaliteedist
    17.02

    Sisekaitseakadeemia kaasus on ehe näide – eesmärk on laialivalguv, alternatiive pole tõsiselt kaalutud või avalikkusele selgitatud ja isegi projekti maksumus ei ole üheselt paigas. Kuid koalitsioonis on kolimise otsus eilse seisuga tehtud, märgib Rauno Vinni Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Urmas Vadi: võta endale koduluuletaja
    17.02

    „Paljud võtavad endale kassi, eksootilise ämbliku või lausa boa, inimestele meeldib kellegi lähedus, miks mitte siis võtta endale üks luuletaja majja?” mõtiskleb ERRi toimetaja Urmas Vadi Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Alo Lõhmus: valitsusasutuste koht on pealinnas, aga neis töötamine olgu võimalik ka maakondade elanikele
    15.02

    Vaid riigisisene raudteevõrk suudab linnadevahelisi vahemaid vähendada ning anda inimestele võimaluse osaleda Tallinna tööturul, olgu siis riigiametites või eraettevõtetes, ilma oma kodukohta samal ajal maha jätmata. Realistlik regionaalpoliitika võikski selle endale eesmärgiks seada, tõdeb Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Aivar Hundimägi: miks varjata osalust jäätmefirmas?
    14.02

    Aivar Hundimägi käsitleb tänases Vikerraadio päevakommentaaris Eesti suurima jäätmefirma Eesti Keskkonnateenused omanikeringi, kuhu Äripäeva väitel kuulus suure tõenäosusega Reformierakonna ja IRLiga seotud sõpruskond, kes avalikkuse eest enda ärihuve varjas.

  • foto
    Yana Toom: Uudelepp püüab Keskerakonda rahvuspõhiselt lõhestada
    14.02

    „Eesti suurimal, eri rahvustest inimesi ühendaval erakonnal ei taheta lubada muuta häbiväärset olukorda, kus 6 protsenti elanikkonnast on „tulnukad” – just sõna alien on trükitud halli passi kaanele,” kommenteerib Euroopa parlamendi liige Yana Toom (KE) Annika Uudelepa läinudnädalast arvamuslugu.

  • foto
    Villem Mutt: Narva pole ju Donetsk?!
    13.02

    „Kui juba läinudesmaspäevasest Postimehest võis lugeda, et [Ida-Ukraina] konflikti eskaleerumise taga on eelkõige Ukraina valitsusväed, siis millise vabandusega kasutavad meie välis- ja kaitseminister ning sisuliselt kõikide parlamendiparteide esindajad, kes ammutavad infot ka avalikkusele kättesaamatuist otsekanalitest, rahvusliku telekanali otse-eetrit inimeste desinformeerimiseks?” küsib Villem Mutt oma lugejakirjas.

  • foto
    Rain Kooli: äkki koliks Narva hoopis presidendi residentsi?
    13.02

    Kui tahetakse Põhjamaa olla, siis oldagu Põhjamaa ja rajatagu presidendile residents ilma igasuguste maksumaksja rahaga oma kodu remontimise, ärmatamise ja lühinägeliku pärast mind tulgu või veeuputus mõtlemiseta. Mis aga sisekaitseakadeemiasse puutub, siis hurraaoptimism on riigikaitses kehv sulane ja veel kehvem peremees, leiab ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli.

  • foto
    Annika Uudelepp: kodakondsus – valimiste peapealteema
    10.02

    Jüri Ratase plaan teha kodakondsusest järgmiste valimiste peateema on justkui peapealseis kartulipõllul – efektne vaadata, kuid saabastest nõrgub ikka pori silma, leiab Annika Uudelepp Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Tanel Jan Palgi: kapist välja – miks ma olen Rail Balticu poolt
    10.02

    Euroopa Parlament kaalub igale keskkoolilõpetajale Euroopas ringiseiklemiseks Euroopa InterRaili pileti kinkimist. Paraku pole Eesti, Läti ega Leedu sihtkohtadena InterRaili kaardilgi. Baltikumi kohal asub tühi auk. Hoolimata sellest, et olen andnud oma hääle petitsioonile Rail Balticu vastu, olen Euroopa raudteekaardile jõudmise poolt, kirjutab Austraalia eestlane Tanel Jan Palgi.

  • foto
    Erik Gamzejev: oma elanike laostamine
    08.02

    Olukord, kus Eesti mõistes niivõrd suur linn nagu Kohtla-Järve loovutab riigile 31 mitte kellelegi  vajalikku korterit, illustreerib ühel ajal nii kohalikku haldussuutmatust kui ka riigi regionaalpoliitika läbikukkumist, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio tänases kommentaaris.

  • foto
    Viktor Trasberg: Eesti elanikud pooldavad alkoholireklaami keelamist, aga mitte aktsiisitõuse
    07.02

    Kaks kolmandikku Eesti elanikest on päri alkoholireklaami keelamisega ja peaaegu pool on valmis vähendama alkoholipoodide hulka. Alkoholi aktsiisitõuse pooldab aga vaid kolmandik inimestest, tõdeb Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.