Kätlin Konstabel: kui naine soorolle ei järgi, antagu peksa? (4)

Kätin Konstabel on psühholoog ja pereterapeut. (Foto: erakogu)
Kätlin Konstabel
15.05.2016 9:00
Rubriik: Arvamus

Reedel sai lugeda uudist, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) on vastu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni ratifitseerimisele riigikogus. Põhjuseks tuuakse, et konventsioon eirab traditsioonilisi soorolle. Traditsioonilised soorollid on siis tähtsamad kui perede, naiste ja laste turvatunne ning vägivalla ohvriks sattunute abistamine.

See ei ole enam pelk mõtisklemine, et naised sobivad kenasti koduhoidjaks ja lastega tegelema ning mehed toogu ikka leib lauale ja juhtigu vägesid. See on tingimuste seadmine.

Kui sa julged olla erinev sellest, mis meile meeldib, siis võib sinuga kõike teha, oled lindprii. Kui sa oled lihtsalt inimene, kes elab oma elu nagu ta tahab, kedagi kahjustamata – sellest ei piisa.

Kui mõtted liiguvad taolisel viisil, siis pole selles ju mingit erinevust võrreldes seltskonnaga, keda kardetakse siia suurte hordidena saabuvat Lähis-Idast ja Aafrikast ning keda väidetakse naistesse alavääristavalt suhtuvat. Internetis on viimastel päevadel levinud video saudi „pereterapeudist“, kes õpetab meestele, kuidas õigesti naist peksta – siis, kui on vaja naist distsiplineerida, mitte niisama viha pärast. Happega või kividega näkku naisele juhul, kui võõrast meest vaatab. Kui naine käitub sobimatult, siis ise teab, millega riskib...

Üksi juba mõtteviis, et konventsiooniga tegelikult ei tahetagi niivõrd kedagi vägivalla eest kaitsta, vaid suruda läbi „radikaalfeministlikku mõtteviisi“, on ehmatav. Siin taga saab olla kas usk, et vägivalla probleemi Eestis lihtsalt pole, või siis tohutu hirm, et müütiline radikaalfeministide jõuk haarab Eestis võimu ja selle vältimiseks lihtsalt tuleb tuua ohvreid. Jätta kaitseta kõik naised ja lapsed, näiteks.

Muide, kas meeste traditsioonilise soorollli juurde nõrgemate kaitsmine ei kuulu? Naisi, lapsi, vanainimesi tuleks kaitsta ainult siis, kui nad käituvad vastavalt sellele, kuidas see aegade algusest peale on olnud, mitte muidu?

Kuidas siis antud partei või nende mõtteviisi pooldajad konventsiooni sõnastaks? Kas sinna tuleks panna sisse tingimuslaused selle kohta, et vägivalda ei tohi kasutada ainult nende naiste puhul, kes on nõus olema traditsioonilisel moel emad ja pigem kodule orienteeritud ja leebe loomuga? Ja laste puhul, kes on traditsioonilises lapse rollis, ehk siis käituvad kenasti.

See traditsiooniliste soorollidega ja vahel juba loodusest seatud korraga vehkimine – et neid peaks kas eeskujuks seadma või justkui leppima millegagi, mis on aegade algusest peale olnud – see on tegelikult tüütu. Inimesed ei ela kogu maailmas ühtemoodi, pole kunagi elanud. Isegi n-ö traditsiooniliste soorollide ajastutel oli variatiivsust.

Viieteistkümnenda sajandi lõpul juhtis korralik pereema ja truu abielunaine Kastiilia Isabella reconquista’t ja ärgitas maadeavastajaid teele asuma võrdselt oma mehega. Ühendas edukalt karjääri ja pereelu, nagu nüüd peaks ütlema. Jeanne d’Arc sättis end plikakesena raudrüüsse ja kamandas mehi. Kas see käitumine on traditsioonilisele soorollile vastav, sest tegemist oli neitsiga? Neid näiteid, vähem ja rohkem kuulsaid, saaks tuua veel ja veel.

Kui vaatame loomariiki, siis sealgi pole igal pool ühtemoodi agressiivsus ja isased karju juhtimas. Ärme räägi palvetajaritsikatest, vaatame lähemaid sugulasi. Kääbusšimpansite bonobode karjas on emastel juhtroll ja bonobodest tehtud loodusfilme on lastega keeruline vaadata mitte sellepärast, et seal aina tapetakse. Vastupidi, hipi-ahvideks nimetatud bonobod hoiavad kõik konfliktid vaos ohtra ja väga eriilmelise seksiga. Kas peaks sellest lähtudes siis inimestele mõeldud vihajuhtimise koolitused ümber tegema – looduses ju on nii?

Ma tegelikult tahaks, et EKRE-lased ja nende mõttekaaslased saaks kohtuda naiste ja lastega, kes on olnud reaalsed koduvägivalla ohvrid. Räägiksid oma „ei toeta ratifitseerimist, sest tradtsioonilised soorollid on ohus“ juttu seal. Vaataksid otsa neile, kes on üleni katki ja püüavad ometi eluga edasi minna. Naistele, kes tavaliselt on enne abi otsimist igal moel üritanud paarisuhet päästa, pingutanud mehele meeldimise nimel, kodurahul nimel. Vaataks otsa lastele, keda on igas mõttes väärkoheldud ja kes ikka armastavad oma vanemaid.

Ja siis nad võiks minna ka koolidesse rääkima. Tüdrukutele seda juttu, et kui sa plaanid saada elektrikuks või tippjuhiks, julged otse öelda, et lapsi sa ei taha ja meestega soovid suhelda vaid ühe öö kaupa – et siis, jah, sind polegi vaja kaitsta ja aidata.

Ja poistele räägiks ka ühte-teist - sest kui olla samas vaimus järjekindel, peaks küsima, et mida teha siis meestega, kes ei taha korralikult traditsioonilist meherolli kanda. Jäävad töötuks. Ei ole poegadele eeskujuks tarkuse ja sirgeselgsusega. Joovad end vahel täis. Jahil ja kalal käia ka ei oska. Maja ise valmis ei ehita. Autot ei mõista remontida, hobusest rääkimata.

Kas neid tuleks ka füüsiliselt karistada või vähemalt avalikult häbistada? Tõsi, seda kardavad ju mehed niigi. Tunne, et polda piisav, ei saada hakkama – ja sellest tundest edasi tuleb teinekord depressioon ja suitsiidki.

Vaatame reaalsusele otsa. Perevägivald, suhtevägivald on suur probleem ainult mitte selle tõttu, et nii ja nii palju naisi või lapsi saab otseselt viga. Mõju on oluliselt laiem. Lapsed, kes on varasest peale näinud vägivalda, on samamoodi traumatiseeritud, kui need, keda ennast on väärkoheldud. Need lapsed – kui nad abi ei saa – kasvavad väärastunud arusaamaga nii piiridest, turvatundest kui ka sellest, kuidas oma emotsioonidega toimetada.

Kui laps saab kaasa perest teadmise, et pahane kas ei tohi üldse olla või tuleb see teiste peal karjumise ja löömisega välja elada, siis see on tema elu normaalsus – ja ümberõppimine on väga raske. Teiste emotsioone tähele pannagi on raske, kui kogu aeg ollakse enda turvalisuse ja tunnete vaoshoidmise pärast mures. Endal ei arvata olevat õigust piiridele, turvalisusele ja seda ei osata näha olulisena ka teiste juures.

Nad ei hakka tingimata teisi lööma ega vägistama, nad lihtsalt ei taju, et piirid on oluline teema. Et lugu tuleb pidada endast ja teistest; et teiste n-ö ruumi – olgu vaimsesse või füüsilisse – ei tohi minna, kui teine ei taha.

Jah, eks me võime siingi rääkida eestlaste õnnetust saatusest – et kuna meie piire on nii palju rikutud, on vallutatud ja haiget tehtud, siis võib-olla on meis seetõttu palju kibedust, läbi põlvkondade. Aga seda enam peaksime üksteise turvalisuse ja heaolu eest hoolitsema ise, kus vähegi võimalik.

Alustada tuleb kõige lihtsamatest põhimõtetest, mis kehtivad universaalselt, sõltumata soost ja vanusest. Teha teisega midagi sellist, milleks too pole nõusolekut andnud – ei tohi. Haiget teha teisele ei tohi. Solvata, mõnitada, kiusata, alandada, sildistada, tühistada inimest – ei tohi. See on ju nii lihtne?

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Rauno Vinni: valitsus on oma lubadused juba unustanud
    09.12

    Praeguse võimuliidu tegevuses avaldub lubaduste ja reaalsuse lahknevus – alles eile deklareeriti avatud poliitikategemise tähtsust, kuid juba täna on vanded unustatud, kirjutab riigivalitsemise ekspert Rauno Vinni oma arvamusloos.

  • foto
    Uno Lõhmus: kuidas vältida õigusemõistmise muutumist farsiks
    09.12

    Aeg on austada õiglast õigusemõistmist ja kaitsta tõhusalt eraelu puutumatust. Kohtumõistmist ei saa jätta ajakirjanduse hooleks, kommenteerib endine kohtunik Uno Lõhmus Edgar Savisaare kriminaalasja materjalide avaldamist ajalehes Postimees.

  • foto
    Juhan Kivirähk: praegusel viisil jätkates Keskerakonna toetus küll ei kasva
    09.12

    Vaatamata arvukatele korruptsioonisüüdistustele soovivad nii avalikkus kui ka koalitsioonipartnerid uskuda, et Jüri Ratase juhitav Keskerakond on hoopis teine erakond, kui see, mis seni Edgar Savisaare taktikepi all tegutses. Konservatiivsete erakondade valijate hulk aga pole tegelikult sugugi väike, kuid see on killustunud kolme vähese toetusega erakonna vahel, kommenteerib Juhan Kivirähk värsket uuringut erakondade toetusest.

  • foto
    Peeter Helme: millist konservatiivsust vajab Eesti?
    08.12

    Eesti vajab ühendavat konservatiivsust. Ühiskonnas, kus vasakpoolsed ja liberaalsed jõud kasutavad ära inimeste erinevaid arusaamu rahvusluse, sisserände, samasooliste kooselu, soorollide või peremudelite osas, ei saa miski ühendav tulla mujalt kui konservatiivselt tiivalt, kirjutab ERR-i toimetaja Peeter Helme oma arvamusloos.

  • foto
    Alo Lõhmus: valitsus võiks määrata ühinenud omavalitsustele ajaloolist järjepidevust kandvad nimed
    07.12

    Ühinevad vallad peavad uue nime suhtes küsima nõu kohanimenõukogult, ent vabatahtliku ühinemise korral on sel vaid soovituslik iseloom. Lõpliku heakskiidu peab ühinemisele andma siiski valitsus. Julgustan valitsust praakima välja nimed, mis ei ole leidnud kohanimeasjatundjate heakskiitu, ning määrama ühinenud omavalitsustele ajaloolist järjepidevust kandvad nimed, kirjutab ajakirjanik Alo Lõhmus oma arvamusloos.

  • foto
    Merilin Pärli: ""Aktuaalse kaamera" Agentuur"
    06.12

    Jääb arusaamatuks, miks riskib Äripäev oma hea nimega lisaraha teenimise eesmärgil. Ajalehte ja kommunikatsiooniäri ei saa ajada sama katuse alt, ükskõik kui palju seda endale mõistuspäraseks rääkida püütakse. Loodan, et Äripäev saab ise aru, et kahel toolil korraga istuda ei saa ning loobub emmast-kummast tegevusest, kirjutab ERRi toimetaja Merilin Pärli oma arvamusloos.

  • foto
    Mihkel Mutt: rahvuslus on sõimusõna
    06.12

    Plekktrummi saatekülaliseks oli kirjanik Mihkel Mutt, kellega vesteldi tema uuest romaanist "Eesti ümberlõikaja" ja arutleti rahvusluse küsimuse olulisuse üle ühiskonnas.

  • foto
    ERR.ee tähelepanukontroll: mida arvavad arvajad?
    06.12

    ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli koostas rahvusringhäälingu jälgijatele viktoriini, mis põhineb ERR.ee arvamusküljel novembris avaldatud artiklitel. Seega on kõik õiged vastused leitavad ERR.ee portaalist. Mõnusat lahendamist!

  • foto
    Rain Kooli: rahvusringhääling on ühiskondlik lepe
    05.12

    Rahvusringhääling pole midagi vähemat kui ühiskondlik lepe. Selle tegevuse majandus-juriidilised alused on küll seadusesse kirjutatud, aga selle sisulise töö tuum on kogu ühiskonda hõlmav vaikiv kokkulepe, et meil on vaja oma ühiskondlikku meediamaja, mida ei puhu ümber ükski kuri hunt ja mis peab vastu ka vaesustatud uraani sisaldavale pommile, kirjutab ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

  • foto
    Andrey Krashevskiy: Prantsusmaa suhtumine Venemaasse võib peagi kardinaalselt muutuda
    03.12

    Prantsusmaa presidendivalimistel on favoriitideks kujunenud kaks Vene-meelset kandidaati. Seega seisavad — hoolimata sellest, kumb neist valimised võidab — Prantsusmaa poliitikas peatselt ees tõsised muutused, mis puudutavad kogu Euroopa Liitu. Isegi kui praegu on veel lahtine, millist rolli tulevane Prantsusmaa hakkab EL-is mängima, võib lähitulevikus vägagi küsitavaks osutuda EL-i ühtne vastasseisukurss Venemaaga, kirjutab ERRi veebiuudiste toimetaja Andrey Krashevskiy.

  • foto
    Annika Uudelepp: Jüri Ratase kolm vaala
    02.12

    Millised on need ”kolm vaala”, millele tuginedes Jüri Ratas õnnestuks nii peaministri kui erakonnajuhina? Poliitikauuringute keskuse Praxis riigivalitsemise ekspert Annika Uudelepp vastab.

  • foto
    Kaupo Meiel: meie maailmavaade on mulgi kapsas
    01.12

    Tänapäeva inimeste jaoks on religioonid, argimütoloogia ning turundus ammu kõik segamini nagu puder ja kapsad. Aga vahest pole laiemas plaanis vähimatki vahet, kas rahu ja rõõmu sõnumit kannab preester või jõuluvana, peaasi, et see kohale jõuab, mõtiskleb kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Jaanus Kangur: veel Castrost ehk kuubalased ei allu kapitalistlikule õnne mudelile
    01.12

    Kuubalaste hoiakud äsja surnud Fidel Castro suhtes pole mustvalged, vaid sisaldavad mitmeid värve ning seda ühekorraga ja samaaegselt. Kuubalased on muidugi ise sama vastuolulised ning selles mõttes saan ma aru ka Edward Lucase pahameelest Castro surma järgsete reaktsioonide peale. Kuubalased lihtsalt ei allu kapitalistlikule õnne mudelile, kirjutab regiooniantropoloog Jaanus Kangur oma arvamusloos.

  • foto
    Erik Gamzejev: Ida-Viru jaoks unistuste valitsus
    30.11

    Värske valitsus on Ida-Virumaa seisukohalt unistuste valitsus, sest kunagi varem ei ole Toompeal võimul olnud sellist koalitsiooni, kel oleks nii suur Ida-Viru elanike toetus. Loodetavasti ei nurja Ida-Viru poliitikutega seotud skandaalid praegust erakordset võimalust maakonna areng hooga käima tõmmata, märgib peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Viktor Trasberg: (õlle)keisririigi sünd
    29.11

    Eestis käib haarav arutelu õlle aktsiisitaseme üle, millest näib sõltuvat kogu Eesti ja vist ka Läti saatus.

  • foto
    Kindralleitnant Terras: sõda ei ole kunagi ilus
    29.11

    Kuigi 100 aastat tagasi ümbritses sõda parasjagu romantiline oreool, on selle tegelikkus alati immutatud tule, suitsu ja verega. Sõditakse poliitiliste aadete ja eesmärkide nimel, kuid need ei anna tuld, kaeva kaitsekraave ega torka täägiga. Seda tegid ja teevad reaalsed, lihast ja luust inimesed. Mõeldes tänastele probleemidele ja ohtudele on kasuks ja toeks see, kui vaatame tagasi nüüd peaaegu sajandi taha ja ammutame jõudu meie eelkäijate vaprusest ja kindlameelsusest, tõdeb kaitseväe juhataja Riho Terras.

  • foto
    Rain Kooli: sõnavabaduse katkedes on vesi ahjus – või inimesed
    28.11

    Kui sõnavabaduse veniv kumm ühel hetkel pauguga lõhkeb – näiteks siis, kui vihkamine ja verbaalrünnakud viivad demokraatliku riigikorra lagunemiseni –, jäävad sellest lõpuks ilma kõik, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli ja loetleb neli sõnavabadust ähvardavat ohtu.

  • foto
    Mari Öö Sarv: lõputu hoolimise hooaeg
    27.11

    See on juba alanud. Jõulukampaaniad heategudeks. Näiteks tuli minu motoklubi postkasti kiri üleskutsega viia jõulude ajal lastekodulastele kommi. Varsti selgub, mille ostmiseks tänavuse ”Jõulutunneli” annetused lähevad, ja toidupoodide kassadesse tulevad müügile väikesed kellukesed, mille ostmisega toetad beebidele selle masina ostmist, mis teeb “bing!”

  • foto
    Toomas Alatalu järelehüüe Fidel Castrole
    26.11

    Väliskommentaator Toomas Alatalu räägib Kuuba kauaaegse valitseja Fidel Castro rollist maailma ajaloos.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: Reformierakond peab muutuma mänedžerist diskuteerijaks
    26.11

    Opositsioonis ei tööta enam need suhtekorralduslikud knihvid, millega valitsuses harjunud oldi. Samas ei pruugi uue valitsuse maailmavaade Reformierakonnale üldse nii vastumeelne olla kui jutud vasakpöördest aimata lasevad, märgib politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Ester Vilgats: aga kui ei müüks autot juhiloata ostjale
    25.11

    Tõepoolest. Mis oleks, kui teeks sellise radikaalse otsuse, et autot saaks osta üksnes inimene, kellel on juhiluba, täpsemalt öeldes juhtimisõigus. Sest auto selle juhtimiseks vajalike oskusteta inimese käes on niisama ohtlik kui tulirelv, kirjutab ERRi Pärnu korrespondent oma arvamusloos.

  • foto
    Eva Lepik: kes kaitseb loominguvabadust autorikaitsjate eest?
    25.11

    Nn panoraamivabaduse - ehk ehitiste, skulptuuride ja muude avaliku ruumi kunstiteoste vaba pildistamise-filmimise ning nende jäädvustiste jagamise - vastu võitlemine on kasulik eelkõige autorikaitseühingutele, mitte autoritele endile, osutab MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse liige Eva Lepik oma arvamusloos.

  • foto
    Alo Lõhmus: millal jõuame kommunismi?
    23.11

    Kas olete märganud, millise innuga püüavad toidupoed viimasel ajal juurutada automaatkassasid? See ongi otse meie silme all arenev robotite pealetung, toonitab Alo Lõhmus oma arvamusloos ja soovib tere tulemast peatsesse tööjärgsesse ühiskonda.

  • foto
    Andres Siplane: eliit eliidi vastu ehk Vilfredo Pareto naerab viimasena
    23.11

    Viimasel ajal on mitmel pool maailmas olnud valimistel edukad valitseva eliidi vastased poliitilised liikumised. Murettekitav oleks justkui see, et haritud ja haldusvõimelise establishment’i asemele trügivad harimatud laamendajad. See tuletab meelde Itaalia sotsiaalteadlase Vilfredo Pareto (1848 – 1923) eliiditeooriat, mille väljatöötaja kahtlemata itsitab seda kõike teispoolsusest nähes pihku.

  • foto
    Peep Nemvalts: teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses
    22.11

    Kui rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, on emakeelne teadus oma kultuuri ja hariduse arenguks iga rahva jaoks hädavajalik, leiab Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

  • foto
    Rain Kooli: mesilaspesa nimega Eesti ehk väärtõlgendus vasakpöördest
    21.11

    Eesti pöördub vasakule! Läänemeelne valitsus kukutatud! Kremli-meelne koalitsioon võtab võimu! -stiilis sõnumite kandumine välisriikide meediaväljaannetesse on hea meeldetuletus selle kohta, kui piiratud on tihtipeale meie endi arusaam teistes riikides toimuvast ning sealsetest mehhanismidest, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

  • foto
    Jüri Nikolajev: kas sellist valitsust me tahtsimegi?
    21.11

    Uue valitsusliidu koalitsioonilepe on Narva elanikele pigem pettumus. Vene koolidele eesti keele õppes leevendust ei anta, kodakondsusetuse probleem ei lahene ja vastuseis Venemaaga jätkub, märgib ERRi Ida-Virumaa korrespondent Jüri Nikolajev oma kommentaaris.

  • foto
    Liisi Moosaar: loomadest „hoolimisel“ ja hoolimisel on vahe
    21.11

    Suur osa inimestest nimetab end loomasõpradeks. Kellel on kodus armastatud kass ja kes tõdeb, et naabri koer on täitsa tore; kellele meeldib pidevalt loomaaias käia ja kes külastab hea meelega loomatsirkusi. Pole harvad ka olukorrad, kus maani rebasekasukas proua tormab chihuahuaga tema kaotamise hirmus keset ööd loomade kiirabikliinikusse või tänavatelt kodutuid lemmikloomi päästev perekond sööb pidulikel sündmustel hanemaksapasteeti foie gras´d.

  • foto
    Anu Viltrop ja Laur Raudsoo: mis oleks, kui suhtleks ühel nädalal oma naabritega?
    19.11

    Kui soovid elada täiesti omaette ja eraldi, siis korter suures kortermajas on kõige kindlam valik. Tihedalt üksteisega kõrvuti elades on kergem üksteist mitte märgata ja kaasinimesed tähelepanuta jätta.

  • foto
    Samost ja Hussar: USA gigantidele kuuluv sotsiaalmeedia viib Eestist meeletult reklaamiraha
    18.11

    Facebooki ja Google’i taolistele sotsiaalmeediagigantidele liigub Eestist tohututes kogustes reklaamiraha, mida saaks kasutada Eesti ajakirjanduse arendamiseks. Mida rohkem inimesed traditsioonilise ajakirjanduse asemel sotsiaalmeediasse kanduvad, seda suuremat kasu saavad tegelikult USA päritolu suurfirmad, tõdesid peatoimetajad Lauri Hussar ja Anvar Samost Tallinnas rahuvsvahelisel meediakonverentsil.

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Au filmile!

Pühapäeval alates kell 20.00

täna vikerraadios

foto
Samost ja Rumm

Anvar Samost ja Hannes Rumm teevad pühapäeviti kell 13 Vikerraadios saadet “Samost ja Rumm”, alapealkirjaga “Kohe näha, et vanad sõbrad”.
“Räägime Hannesega Eesti asjadest nii nagu nad meile paistavad,” ütles Samost.

Kuula 11. detsembril kell 13.05.

Jõulumüük ERR-i poes!

R2 aastahiti hääletus