Kätlin Konstabel: kui naine soorolle ei järgi, antagu peksa? (4)

Kätin Konstabel on psühholoog ja pereterapeut. (Foto: erakogu)
Kätlin Konstabel
15.05.2016 9:00
Rubriik: Arvamus

Reedel sai lugeda uudist, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) on vastu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni ratifitseerimisele riigikogus. Põhjuseks tuuakse, et konventsioon eirab traditsioonilisi soorolle. Traditsioonilised soorollid on siis tähtsamad kui perede, naiste ja laste turvatunne ning vägivalla ohvriks sattunute abistamine.

See ei ole enam pelk mõtisklemine, et naised sobivad kenasti koduhoidjaks ja lastega tegelema ning mehed toogu ikka leib lauale ja juhtigu vägesid. See on tingimuste seadmine.

Kui sa julged olla erinev sellest, mis meile meeldib, siis võib sinuga kõike teha, oled lindprii. Kui sa oled lihtsalt inimene, kes elab oma elu nagu ta tahab, kedagi kahjustamata – sellest ei piisa.

Kui mõtted liiguvad taolisel viisil, siis pole selles ju mingit erinevust võrreldes seltskonnaga, keda kardetakse siia suurte hordidena saabuvat Lähis-Idast ja Aafrikast ning keda väidetakse naistesse alavääristavalt suhtuvat. Internetis on viimastel päevadel levinud video saudi „pereterapeudist“, kes õpetab meestele, kuidas õigesti naist peksta – siis, kui on vaja naist distsiplineerida, mitte niisama viha pärast. Happega või kividega näkku naisele juhul, kui võõrast meest vaatab. Kui naine käitub sobimatult, siis ise teab, millega riskib...

Üksi juba mõtteviis, et konventsiooniga tegelikult ei tahetagi niivõrd kedagi vägivalla eest kaitsta, vaid suruda läbi „radikaalfeministlikku mõtteviisi“, on ehmatav. Siin taga saab olla kas usk, et vägivalla probleemi Eestis lihtsalt pole, või siis tohutu hirm, et müütiline radikaalfeministide jõuk haarab Eestis võimu ja selle vältimiseks lihtsalt tuleb tuua ohvreid. Jätta kaitseta kõik naised ja lapsed, näiteks.

Muide, kas meeste traditsioonilise soorollli juurde nõrgemate kaitsmine ei kuulu? Naisi, lapsi, vanainimesi tuleks kaitsta ainult siis, kui nad käituvad vastavalt sellele, kuidas see aegade algusest peale on olnud, mitte muidu?

Kuidas siis antud partei või nende mõtteviisi pooldajad konventsiooni sõnastaks? Kas sinna tuleks panna sisse tingimuslaused selle kohta, et vägivalda ei tohi kasutada ainult nende naiste puhul, kes on nõus olema traditsioonilisel moel emad ja pigem kodule orienteeritud ja leebe loomuga? Ja laste puhul, kes on traditsioonilises lapse rollis, ehk siis käituvad kenasti.

See traditsiooniliste soorollidega ja vahel juba loodusest seatud korraga vehkimine – et neid peaks kas eeskujuks seadma või justkui leppima millegagi, mis on aegade algusest peale olnud – see on tegelikult tüütu. Inimesed ei ela kogu maailmas ühtemoodi, pole kunagi elanud. Isegi n-ö traditsiooniliste soorollide ajastutel oli variatiivsust.

Viieteistkümnenda sajandi lõpul juhtis korralik pereema ja truu abielunaine Kastiilia Isabella reconquista’t ja ärgitas maadeavastajaid teele asuma võrdselt oma mehega. Ühendas edukalt karjääri ja pereelu, nagu nüüd peaks ütlema. Jeanne d’Arc sättis end plikakesena raudrüüsse ja kamandas mehi. Kas see käitumine on traditsioonilisele soorollile vastav, sest tegemist oli neitsiga? Neid näiteid, vähem ja rohkem kuulsaid, saaks tuua veel ja veel.

Kui vaatame loomariiki, siis sealgi pole igal pool ühtemoodi agressiivsus ja isased karju juhtimas. Ärme räägi palvetajaritsikatest, vaatame lähemaid sugulasi. Kääbusšimpansite bonobode karjas on emastel juhtroll ja bonobodest tehtud loodusfilme on lastega keeruline vaadata mitte sellepärast, et seal aina tapetakse. Vastupidi, hipi-ahvideks nimetatud bonobod hoiavad kõik konfliktid vaos ohtra ja väga eriilmelise seksiga. Kas peaks sellest lähtudes siis inimestele mõeldud vihajuhtimise koolitused ümber tegema – looduses ju on nii?

Ma tegelikult tahaks, et EKRE-lased ja nende mõttekaaslased saaks kohtuda naiste ja lastega, kes on olnud reaalsed koduvägivalla ohvrid. Räägiksid oma „ei toeta ratifitseerimist, sest tradtsioonilised soorollid on ohus“ juttu seal. Vaataksid otsa neile, kes on üleni katki ja püüavad ometi eluga edasi minna. Naistele, kes tavaliselt on enne abi otsimist igal moel üritanud paarisuhet päästa, pingutanud mehele meeldimise nimel, kodurahul nimel. Vaataks otsa lastele, keda on igas mõttes väärkoheldud ja kes ikka armastavad oma vanemaid.

Ja siis nad võiks minna ka koolidesse rääkima. Tüdrukutele seda juttu, et kui sa plaanid saada elektrikuks või tippjuhiks, julged otse öelda, et lapsi sa ei taha ja meestega soovid suhelda vaid ühe öö kaupa – et siis, jah, sind polegi vaja kaitsta ja aidata.

Ja poistele räägiks ka ühte-teist - sest kui olla samas vaimus järjekindel, peaks küsima, et mida teha siis meestega, kes ei taha korralikult traditsioonilist meherolli kanda. Jäävad töötuks. Ei ole poegadele eeskujuks tarkuse ja sirgeselgsusega. Joovad end vahel täis. Jahil ja kalal käia ka ei oska. Maja ise valmis ei ehita. Autot ei mõista remontida, hobusest rääkimata.

Kas neid tuleks ka füüsiliselt karistada või vähemalt avalikult häbistada? Tõsi, seda kardavad ju mehed niigi. Tunne, et polda piisav, ei saada hakkama – ja sellest tundest edasi tuleb teinekord depressioon ja suitsiidki.

Vaatame reaalsusele otsa. Perevägivald, suhtevägivald on suur probleem ainult mitte selle tõttu, et nii ja nii palju naisi või lapsi saab otseselt viga. Mõju on oluliselt laiem. Lapsed, kes on varasest peale näinud vägivalda, on samamoodi traumatiseeritud, kui need, keda ennast on väärkoheldud. Need lapsed – kui nad abi ei saa – kasvavad väärastunud arusaamaga nii piiridest, turvatundest kui ka sellest, kuidas oma emotsioonidega toimetada.

Kui laps saab kaasa perest teadmise, et pahane kas ei tohi üldse olla või tuleb see teiste peal karjumise ja löömisega välja elada, siis see on tema elu normaalsus – ja ümberõppimine on väga raske. Teiste emotsioone tähele pannagi on raske, kui kogu aeg ollakse enda turvalisuse ja tunnete vaoshoidmise pärast mures. Endal ei arvata olevat õigust piiridele, turvalisusele ja seda ei osata näha olulisena ka teiste juures.

Nad ei hakka tingimata teisi lööma ega vägistama, nad lihtsalt ei taju, et piirid on oluline teema. Et lugu tuleb pidada endast ja teistest; et teiste n-ö ruumi – olgu vaimsesse või füüsilisse – ei tohi minna, kui teine ei taha.

Jah, eks me võime siingi rääkida eestlaste õnnetust saatusest – et kuna meie piire on nii palju rikutud, on vallutatud ja haiget tehtud, siis võib-olla on meis seetõttu palju kibedust, läbi põlvkondade. Aga seda enam peaksime üksteise turvalisuse ja heaolu eest hoolitsema ise, kus vähegi võimalik.

Alustada tuleb kõige lihtsamatest põhimõtetest, mis kehtivad universaalselt, sõltumata soost ja vanusest. Teha teisega midagi sellist, milleks too pole nõusolekut andnud – ei tohi. Haiget teha teisele ei tohi. Solvata, mõnitada, kiusata, alandada, sildistada, tühistada inimest – ei tohi. See on ju nii lihtne?

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Riho Terras: kaitstakse seda, kes tahab ja oskab ennast ise kaitsta
    12:37

    Avaldame kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase kõne Eesti vabariigi 99. aastapäeva paraadil Tallinnas Vabaduse väljakul.

  • foto
    Rahvusringhääling – kuidas edasi: Erik Roose visioon
    Eile

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Erik Roose tõdeb muu hulgas, et ERRi ellujäämise küsimus on panustamine digimeediasse nii tehnika kui tööjõuga. Lisaks on kriitiline keskastme juhtide roll – nendega peaks töötama oma ala parimad ning osa nende ametikohtadest peaks olema tähtajalisted.

  • foto
    Plaan ERR-i arendamiseks: Allar Tankleri visioon
    Eile

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Allar Tankler tõdeb muu hulgas, et ERR peaks kõnetama oma sisu ja kaasaelamisvahendite kaudu nooremaid sihtrühmi; prioritiseerima veebikanalite arendamist, olema võimeline paindlikult reageerima inimeste meediatarbimiseelistuste jätkuvale muutumisele ja tõusma Eesti meediamaastikul riskivõtjaks.

  • foto
    Meelis Oidsalu: hoidkem oma erakuid, nad on isamaalisuse tõeline proovikivi
    Eile

    Vabariigi aastapäeva eel on sobilik arutleda patriotismi ja kunstivabaduse vahekorra üle, selle üle kas isamaalisus ja kunst ikka peaksid käima käsikäes ja ühte jalga.

  • foto
    Rahvusringhääling 2027: Mart Luige visioon
    Eile

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Mart Luik tõdeb muu hulgas, et praeguses ERRis sisuliselt puudub personalipoliitika ja leiab, et tuleviku ERR peaks olema tõhusalt tegutsev loominguline labor, mille uksele andekad Eesti meediainimesed peaksid oma uue ideega esimesena koputama.

  • foto
    Georg Kirsberg: kasvav putinism kui irratsionaalne vastureaktsioon valitsevale selgrootusele
    Eile

    Vladimir Putini populaarsuse kasv Euroopas on arenenud juba lubamatult kaugele, olles eriti ohtlik just Eestile, kirjutab reservohvitser ja publitsist Georg Kirsberg (EKRE).

  • foto
    Intervjuu presidendiga: riik saab tagada põhivajadusi, mitte sissetulekute võrdust
    22.02

    President Kersti Kaljulaid ütles vabariigi aastapäeva eel antud intervjuus Vikerraadiole, et ilmselt on inimestele vähe selgitatud seda, et kõik ei ole kunagi kõik võrdsed oma sissetulekutelt ega peagi seda olema.

  • foto
    Erik Gamzejev: sisekaitseakadeemia kolimine kui Ratase valitsuse tõsiseltvõetavuse test
    22.02

    Suure tähelepanu alla sattumisega on sisekaitseakadeemia kolimine muutunud Ida-Virumaa arendamise kõrval ka valitsuse tõsiseltvõetavuse küsimuseks. See on Ratase valitsuse test, mis näitab, kas seda, milles on kokku lepitud, ka tegelikult tehakse, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    „Suud puhtaks“ ülevaade: kuus vaadet eestlusele ja patriotismile
    22.02

    ETV väitlussaade „Suud puhtaks“ käsitleb täna õhtul eestlust ja patriotismi. Saate sissejuhatuseks toome teieni ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli valiku viimase aasta jooksul neil teemadel rahvusringhäälingu portaali arvamusrubriigis avaldatud ariklitest.

  • foto
    Heldur-Valdek Seeder: riigi eripensionikohustused kahekordistusid kuue aastaga
    21.02

    „Riigi bilanss peaks olema loetav ka ilma teabenõudeta selle sisu kohta, seega peaks eripensioneid edaspidi riigi bilansis kajastama nende tegelikus väärtuses. Eripensioneid bilansis omavatele ministritele soovitan aga tugevdada kontrolli oma ametnike poolt koostatavate määruste ja seadusemuudatuste sisu majanduslike mõjude üle,“ kirjutab Vabaerakonna õigustoimkonna juht Heldur-Valdek Seeder.

  • foto
    Webinar: tõejärgset ühiskonda lahkavad Lauristin ja Pettai
    21.02

    Toimus infoühiskonna keskuse webinar, mis keskendus tõejärgse ühiskonna teemale, vaadates kuidas see mõjutab nii poliitilisi kui isiklikele otsustusprotsesse.

  • foto
    Viktor Trasberg: mõisa köis on pikk
    21.02

    „Vaatamata sajandivanusele oma riigile ja üle veerandsaja aasta pikkusele järjestikusele vaba turumajanduse kogemusele väljenduvad inimesed endiselt moel, nagu Eesti polekski meie riik ja meie ühise huvi esindaja,“ märgib Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Rain Kooli: unustage see poliitkorrektsus, jääge lihtsalt korrektseks
    20.02

    „Arvamuste paljusus on väärtus, millest vaba, demokraatliku ühiskonna ajakirjandus kinni hoiab – ka siis, kui selle arvamuste paljususe kasutajad ajakirjanduse esindajaid kusagil sotsiaalmeedias sõimavad. Nii et unustage see väidetav poliitkorrektsuse nõue. Öelge julgesti, mida te mõtlete. Aga olge lihtsalt korrektsed. Elementaarselt viisakad. Näidake, et teil on kombed. Ja mingigi häbitunne puhuks, kui need ununema juhtuvad,” tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli Vikerraadio meediateemalises kommentaaris.

  • foto
    Urmo Kübar: kes on süüdi?
    17.02

    Aarne Mäe Postimehes ilmunud arvamusartikkel “Homofestivali kaval kampaania” sisaldab kaht ekslikku mõttekäiku, millele tahan vastu vaielda.

  • foto
    Kajar Kase: Vene luureafäär võib Trumpile päriselt saatuslikuks saada
    17.02

    Venemaal prostituutide palkamine ei ole isegi ebaseaduslik ja president võib anda välja määrusi, mille kohtud tagasi lükkavad. Aga kui peaks välja ilmuma mõni reaalne tõend Trumpi isiklikust koostööst vene luurega, siis see võib Donald Trumpi presidentuurile saatuslikuks saada, kirjutab ERRi toimetaja Kajar Kase oma kommentaaris.

  • foto
    Rauno Vinni: siseakadeemia kolimisotsus on näide Eesti viletsast poliitikakujundamise kvaliteedist
    17.02

    Sisekaitseakadeemia kaasus on ehe näide – eesmärk on laialivalguv, alternatiive pole tõsiselt kaalutud või avalikkusele selgitatud ja isegi projekti maksumus ei ole üheselt paigas. Kuid koalitsioonis on kolimise otsus eilse seisuga tehtud, märgib Rauno Vinni Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Urmas Vadi: võta endale koduluuletaja
    17.02

    „Paljud võtavad endale kassi, eksootilise ämbliku või lausa boa, inimestele meeldib kellegi lähedus, miks mitte siis võtta endale üks luuletaja majja?” mõtiskleb ERRi toimetaja Urmas Vadi Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Alo Lõhmus: valitsusasutuste koht on pealinnas, aga neis töötamine olgu võimalik ka maakondade elanikele
    15.02

    Vaid riigisisene raudteevõrk suudab linnadevahelisi vahemaid vähendada ning anda inimestele võimaluse osaleda Tallinna tööturul, olgu siis riigiametites või eraettevõtetes, ilma oma kodukohta samal ajal maha jätmata. Realistlik regionaalpoliitika võikski selle endale eesmärgiks seada, tõdeb Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Aivar Hundimägi: miks varjata osalust jäätmefirmas?
    14.02

    Aivar Hundimägi käsitleb tänases Vikerraadio päevakommentaaris Eesti suurima jäätmefirma Eesti Keskkonnateenused omanikeringi, kuhu Äripäeva väitel kuulus suure tõenäosusega Reformierakonna ja IRLiga seotud sõpruskond, kes avalikkuse eest enda ärihuve varjas.

  • foto
    Yana Toom: Uudelepp püüab Keskerakonda rahvuspõhiselt lõhestada
    14.02

    „Eesti suurimal, eri rahvustest inimesi ühendaval erakonnal ei taheta lubada muuta häbiväärset olukorda, kus 6 protsenti elanikkonnast on „tulnukad” – just sõna alien on trükitud halli passi kaanele,” kommenteerib Euroopa parlamendi liige Yana Toom (KE) Annika Uudelepa läinudnädalast arvamuslugu.

  • foto
    Villem Mutt: Narva pole ju Donetsk?!
    13.02

    „Kui juba läinudesmaspäevasest Postimehest võis lugeda, et [Ida-Ukraina] konflikti eskaleerumise taga on eelkõige Ukraina valitsusväed, siis millise vabandusega kasutavad meie välis- ja kaitseminister ning sisuliselt kõikide parlamendiparteide esindajad, kes ammutavad infot ka avalikkusele kättesaamatuist otsekanalitest, rahvusliku telekanali otse-eetrit inimeste desinformeerimiseks?” küsib Villem Mutt oma lugejakirjas.

  • foto
    Rain Kooli: äkki koliks Narva hoopis presidendi residentsi?
    13.02

    Kui tahetakse Põhjamaa olla, siis oldagu Põhjamaa ja rajatagu presidendile residents ilma igasuguste maksumaksja rahaga oma kodu remontimise, ärmatamise ja lühinägeliku pärast mind tulgu või veeuputus mõtlemiseta. Mis aga sisekaitseakadeemiasse puutub, siis hurraaoptimism on riigikaitses kehv sulane ja veel kehvem peremees, leiab ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli.

  • foto
    Annika Uudelepp: kodakondsus – valimiste peapealteema
    10.02

    Jüri Ratase plaan teha kodakondsusest järgmiste valimiste peateema on justkui peapealseis kartulipõllul – efektne vaadata, kuid saabastest nõrgub ikka pori silma, leiab Annika Uudelepp Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Tanel Jan Palgi: kapist välja – miks ma olen Rail Balticu poolt
    10.02

    Euroopa Parlament kaalub igale keskkoolilõpetajale Euroopas ringiseiklemiseks Euroopa InterRaili pileti kinkimist. Paraku pole Eesti, Läti ega Leedu sihtkohtadena InterRaili kaardilgi. Baltikumi kohal asub tühi auk. Hoolimata sellest, et olen andnud oma hääle petitsioonile Rail Balticu vastu, olen Euroopa raudteekaardile jõudmise poolt, kirjutab Austraalia eestlane Tanel Jan Palgi.

  • foto
    Erik Gamzejev: oma elanike laostamine
    08.02

    Olukord, kus Eesti mõistes niivõrd suur linn nagu Kohtla-Järve loovutab riigile 31 mitte kellelegi  vajalikku korterit, illustreerib ühel ajal nii kohalikku haldussuutmatust kui ka riigi regionaalpoliitika läbikukkumist, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio tänases kommentaaris.

  • foto
    Viktor Trasberg: Eesti elanikud pooldavad alkoholireklaami keelamist, aga mitte aktsiisitõuse
    07.02

    Kaks kolmandikku Eesti elanikest on päri alkoholireklaami keelamisega ja peaaegu pool on valmis vähendama alkoholipoodide hulka. Alkoholi aktsiisitõuse pooldab aga vaid kolmandik inimestest, tõdeb Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Efektiivne riik ja kodanike rahulolematus Thatcheri riigi õhendamise näitel
    07.02

    Kui vaadata Ühendkuningriigis eelmisel sajandil toimunud demandariseerimist ja thatcherismi tervikuna, siis see on ajalooline õppetund. Traditsioonidest ja ajaloost eemaldudes ning ideoloogiale keskendudes muutume me kergesti ettevaatamatuteks ratsionalistideks, kes kokkuvõttes võivad saavutada hetkelise edu (mida rahvas justkui ootab), aga pikemas plaanis puudub oskus pöörata lahendused jätkusuutlikuks, kirjutab Tallinna tehnikaülikooli avaliku halduse magistrant Raiko Puustusmaa oma essees.

  • foto
    Mirjam Ruth Loide: tõde lapikust Maast ehk mis Tartu Waldorfgümnaasiumis päriselt toimus
    06.02

    Olen Tartu Waldorfgümnaasiumi 11. klassi õpilane. Kuna viimasel ajal on meedias tekkinud skandaal seoses minu kooli ja portaali Telegram juhi Hando Tõnumaaga, soovin selgitada paari asja.

  • foto
    Rain Kooli: päästkem tuss ja tõmmakem vahepeal Hinge
    06.02

    ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli arutleb tänases Vikerraadio kommentaaris selle üle, kas tõsisele asjale võib tähelepanu tõmmata humoristliku kampaaniaga.

  • foto
    Urmas Reinsalu: vahelejäämise oht roolijoodikuid ei heiduta, sõltuvusravi on tõhusaim vanglas
    05.02

    Iga päev on Eesti teedel 1000-3000 joobes juhti. Paljusid neist vahelejäämine ei heiduta, sest nad teavad, et pääsevad tingimisi karistusega isegi korduva kriminaalses joobes juhtimise korral. See tuleb lõpetada. Kusjuures reaalne vanglakaristus ei takista, vaid just nimelt tõhustab ka sõltuvusravi, vastab Urmas Reinsalu Indrek Sirgi intervjuule

VÄRSKED UUDISED

Viimase 24h uudised