Rain Kooli: "Whiskey on the rocks*"
Olin 10-aastane, kui Soome telekanalite pilt – meie kodus toona veel mustvalge ja hägune – hakkas vahendama kummalisi kaadreid. Skääridega täpistatud meres paistis allveelaev. Edasi kõneles uudis aga laeva kaptenist, kes vastu tahtmist ja tähelepanust sügavalt häirituna oma alusest välja ronima pidi. Mäletan ka kaadreid ohvitserist, kelle žest oli ühemõtteliselt tõrjuv – hoia eemale!
Kummaliseks tegi uudise asjaolu, et tegemist oli Nõukogude Liidule kuuluva allveelaevaga, paik, kus see viibis, oli aga Gåsefjärden, Karlskrona laevastikubaasist kümne kilomeetri kaugusel asuv mereala, mis baasi läheduse tõttu oli kuulutatud militaartsooniks. Lisaks sellele, et tegemist oli militaartsooniga, oli muidugi tegemist ka Rootsi territoriaalvetega, mis tähendab, et nõukogude allveelaeva viibimine seal oli kahekordselt imelik.
Peatselt sai selgeks, et imelik oli see ka rootslaste endi jaoks, kes polnud võõrast laeva oma vetesse kutsunud, kuid polnud seda seal ka 15 tunni jooksul märganud – kuigi karile sõitnud allveelaev oli püüdnud terve öö oma mootorite jõul sealt vabaneda ning diiselmootorite möirgamine pidi üsna kaugele kostma.
Oli 27. oktoober 1981 ja Rootsi kaljudele põrutanud alus oli NATO liigituse kohaselt Whiskey-kategooria allveelaev, mis andis inglise keelt mõikavatele lõuapoolikutele alust ristida kogu sündmus nimega *Whiskey on the rocks. Tegemist on sõnamänguga: ühelt poolt kasutatakse seda väljendit tähenduses viski jääga, aga siinkohal viitab see siis kividele kinni jäänud Whiskeyle.
Paistab, et viinakuu on üldse Kremli käsutatud allveelaevade jaoks magus aeg Rootsi külastamiseks – või hoopis sealsete skääride rüpes vahele jäämiseks. 17. oktoobril 2014 ehk 33 aastat hiljem andsid Rootsi kaitsejõud (harjumuspäratult) ise teada, et merevägi uurib Stockholmi lähistel saarestikus “tundmatut veealust tegevust”.
1981. aastal oli külm sõda täies hoos ja Rootsi oli valinud range neutraalsuse, kuigi suhet Nõukogude Liiduga iseloomustas näiteks fakt, et Rootsi esindajad olid tavaliselt kohal oktoobrirevolutsiooni aastapäeva paraadil Moskvas. Seda solvunumad rootslased Nõukogude Liidu tegevuse tõttu olid ning eriti tõsiseks muutus asi siis, kui rootsi tuumafüüsikud avastasid, et allveelaev oli tõenäoliselt varustatud tuumarelvadega – mida toonane peaminister Thorbjörn Fälldin nädal hiljem ka üldsusele teada andis.
Rootsi siiski ei teinud oma välispoliitikas järske muudatusi ega otsinud varasemast lähemat suhet Põhja-Atlandi kaitseliidu NATO-ga. Raske öelda, kui palju mõjutas seda asjaolu fakt, et aasta hiljem naasid võimule sotsiaaldemokraadid ja peaministriks sai Olof Palme, kes oli tuntud pigem maailmarahu eestkõnelejana.
Täna on aga nii maailm kui ka Rootsi teistsugused. On palju vähem illusioone, on palju enam koomale tõmmatud Rootsi kaitsevägi, on Venemaa kaks värsket agressiooni lähinaabrite vastu. Kui osutub tõeks praegu üsna laia toetust pälvinud kahtlus, et “tundmatu veealune tegevus” on sügaval Rootsi vetes tegutsenud Venemaa allveelaev, ajab meie ühine idanaaber Rootsit jõuliselt otse NATO sülle. Ei maksa unustada, et nn võõrustajariigi lepingu on Rootsi alliansiga juba sõlminud.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata siit.
Allikas: Vikerraadio päevakommentaar