Merilin Pärli: ühe kodu ballaad

Merilin Pärli on ERR.ee toimetaja. (Foto: Martin Dremljuga/ERR)
Merilin Pärli
14.10.2016 18:06
Rubriik: Arvamus

ERR-i toimetaja Merilin Pärli võtab selle nädala Ärma-saaga pulkadeks lahti.

Esmaspäev, 10. oktoober

Vastne Eesti president Kersti Kaljulaid annab riigikogu ees ametivande. On Toomas Hendrik Ilvese viimane tööpäev Eesti Vabariigi presidendina. Mõlemad presidendid peavad kõne, Ilves on ülevas meeleolus ja pole ka oma ametist lahkumist juhuslikuks jätnud - tema ja proua Ieva sõidavad Toompealt ja ametist minema uhke helesinise retro-Cadillaciga. Foto sellest lahkumisest postitab Ilves ka oma Twitteri-kontole. Tal on alati nii stiili kui ka edevust olnud.

Teisipäev, 11. oktoober

Ilves saab end üle kümne aasta taas vaba mehena tunda, käes on esimene ametist prii päev. Ta sõidab koos abikaasa Ievaga Eestist ära, puhkusele. Isegi ülikonda ei võta kaasa, nagu ta ise kommenteerib. Puhkusereisil on tal mahti sukelduda Twitterisse ja asuda nostalgiliselt oma toetajaid ja kaasaelajaid ükshaaval tänama.

Kolmapäev, 12. oktoober

Ilves jätkab puhkusel olles Twitteris oma toetajate personaalset tänamist ja päevakajaliste postituste ümberpostitamist.

Tööpäeva lõpusirgel - nagu negatiivseid reaktsioone esile kutsuva sisuga pressiteadete puhul tavaline - saabub pressiteade, milles koos peaminister Taavi Rõivasega tegelikult Rootsis viibiv EAS-i juhatuse esimees Hanno Tomberg justkui siin ja praegu teatab, et president Ilves on 12. oktoobril, pärast mõningast kaalumist, otsustanud tagastada osalise EAS-ilt 2006. aastal saadud toetuse, mis pidanuks minema kodutalu turismitaluks tegemiseks. Selgub, et otsus on ära tehtud juba 2012. aastal: juhul, kui Ilves pärast oma teise ametiaja lõppu 3,5 aasta jooksul toetust sihipäraselt kasutama ei asu, tuleb kümme protsenti ehk 19 000 eurot sellest tagastada. Ilves on otsustanud, et kogu aeg erandina edasi lükatud äriplaani teostamine jääbki tema poolt ära.

Tomberg jääb kommentaarisoovidele kättesaamatuks - on ta ju välismaal ära. EAS-i kommunikatsioonijuht teatab resoluutselt: seda teemat kommenteerime ainult kirjalikult, ja pealegi olevat pressiteates kõik juba niikuinii öeldud. Punkt.

Ka Ilves on sobivalt välismaal maapaos ja korraga tundub olevat ka Twitter katki läinud - ei ühtki kommentaari ega selgitust, ka muid postitusi enam ei järgne. EAS-i pressiteate ajastus on küünilise täpsusega välja rihitud.

Tomberg siiski nii kergelt ei pääse ning avalikkuse kõrgendatud huvi saab viimaks ka suulised kommentaarid. Kõik on ära otsustatud juba 2012. aastal, saame teada. EAS saadab lõpuks ka toonase juhatuse liikme Maria Alajõe allkirjastatud otsuse, ning tõepoolest, nii see on, must valgel kirjas.

Neljapäev, 13. oktoober

Avalikkus on endiselt nördinud, sest kuigi kommentaarid on korrektsed, tundub lahendus ebaõiglane. Takkapihta selgub, et Evelin Ilvese äriprojekti tingimuste muutmist aitas EAS-is korraldada presidendi kantselei direktor Siim Raie isiklikult. President Ilves vaikib jätkuvalt.

Reede, 14. oktoober

Ilvese nõunik soovitab kommentaaripalve peale lugeda Siim Raie selgitusi, viidates, et president viibib välismaal ja seal internet sama hästi ei levi kui Eestis. Ka telefonikõned ja SMS-id ei liigu hästi. Korraga on president Ilves kogu infoväljast ja ühiskonnast täiesti ära lõigatud ja võimetu Eestiga suhtlema.

Tööpäeva lõpusirgel - nagu juba heaks tavaks saanud! - postitab Ilves viimaks Facebooki napi kommentaari. Saame teada kahte asja: esiteks ei olevat ta 2012. aasta otsuse tingimustest - et midagi tuleb tagasi maksta, kui ta turismitalu pidama hakata ei plaani - üldse varem kuulnud ja teiseks puuduvad tal oskused ja teadmised turismiärist, mistõttu ei pea ta võimalikuks turismitalu pidama hakata.

See kommentaar viitab sellele, et ta lootis päris puhtalt pääseda ning kümnise maksmine tuli ebameeldiva üllatusena. See kommentaar viitab üksiti sellele, et tal pole vähimatki plaani kogu toetussummat tagasi maksta, sest on ta ju võõrustanud Ärmal Eesti riigi külalisi, neilt seejuures sentigi Ärmal ööbimise eest võtmata (sic!).

Eetikamajakas kaotas suuna

Ilves on sel nädalal üllatanud mitmel ebameeldival moel. Esiteks võimetusega kasutada infotehnoloogia moodsamaid või vähemmoodsaid lahendusi, et anda oma selge kommentaar eetiliselt küsitavale kaasusele.

Teiseks sellega, et tal puudub soov oma kohustust toetuseandja ees täita. Väide, et puuduvad oskused turismitalu pidamiseks, on abitud, sest keegi ei eeldagi, et ta isiklikult seda tegema peaks hakkama. Eesti on täis võimekaid inimesi, kel nii oskused kui kogemused turismisektoris olemas - Ilves on neid isegi oma presidendiaastate jooksul muuhulgas EAS-i ettevõtluse auhinna galal iga-aastaselt tunnustanud. Talu saab anda oskajamatele rendile või palgata vastavate oskustega inimene seda tegema. Kuid küsimus polegi ju selles, et sobivaid inimesi ei leiduks, küsimus on soovimatuses oma kodu kellegagi jagada.

Sellele viitas muidugi ka juba äriplaanis toodud röögatu tasemega hinnakiri, mille taga peitus mõte: paneme hinnad nii kõrged, et keegi meid meie korda tehtud koju segama ei tahaks tulla. Mis turismitalu sa ikka mõne toaga elamises korraldad! Aga just mõned toad selles "külalistemajas" vaid ongi.

Ilves on ise kõik need kümme presidendiaastat hurjutanud poliitikuid JOKK-skeemide kasutamise eest ja rõhutanud eetika olulisust. Ärma juhtum pole midagi muud kui eetikakursilt kõvasti kõrvalekaldumine. Teod ainult ei pea olema ausad ja korrektsed, need peavad seda ka näima. Ilvese liiga napp selgitus, mis tuli liiga hilja kindlasti ei aidanud olukorda enam selgust tuua. Pigem tsementeeris see arvamust ebaeetilisest lahendusest, üksnes isiklikust hüvest lähtuvast huvist.

Jutt Eesti riigi külaliste majutamisest Ärmal, mida kasutasid nii EAS kui ka Ilves, on aga õõnes retoorika: neid ei pidanuks tingimata Ärmal võõrustama. Kui olnuks soov tutvustada Eesti kõrgetele külalistele meie taluarhitektuuri, võinuks nad ka vabaõhumuuseumisse või Kurgja-Linnutaja tallu viia. Äriplaan ei näinud ette Eesti riigipea külaliste paigutamist isiklikku tallu, nii nagu seda ei nõua ka riigi protokoll. Seega langeb see argument ära.

Ilvesel olnuks võimalus loobuda Ärmal elamisest, sellisel juhul oleks seal saanud kogu tema ametiaja jooksul turismiäri korraldada, nagu Evelin Ilvese äriplaan ette nägi. Sellisel juhul poleks mingit erandit pidanudki kellelegi tegema.

Nagu Andres Anvelt ütles: kahju, et see Ärma lugu presidendi ametiaja lõppu tagantjärele rikkuma tuli, sellest jäi halb maik kogu tema presidendiajale. Nii ongi. Selgita, kuidas tahes, paremini see lugu lõhnama ei hakka.

Presidendiks saamine on kaalutletud risk: tuleb endale aru anda, mida saab endale lubada, ja mida mitte. Ja siinkohal ei pea ma silmas üksnes toetuste sihipärast kasutamist, vaid ka sellistest dilemmadest eetiliselt puhtalt väljatulemist. Ilves sellega hakkama ei saanud. Iseasi, kas ta pidas seda üldse vajalikukski.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Urmas Vadi: uus Eesti märk on nagu surnut teesklev loom
    12:48

    Paljud teevad kurja nalja selle meie uue märgi teemal, kõigil on selle kohta oma arvamus ja ses mõttes on see märk oma eesmärgi täitnud – teda on märgatud. Aga nüüd edasi vajab lahendamist küsimus, kas need märgitegijad ei mõelnud mitte midagi, või siis just mõtlesid ja leidsid üldse kõige õigema märgi Eestile.

  • foto
    Alo Lõhmus: riigijuhi kõne
    Eile

    Kui laiem publik tunneb maailma liidrite mõtteid vaid lühikeste ja pealiskaudsete info-osakeste põhjal, siis ei mõista inimesed lõpuks enam ka omaenda riigi välispoliitikat, sigineb usaldamatus ja tekivad kahtlustused, mis halvimal juhul võivad hakata kahjustama ka meile nii olulist liitlassuhet USAga, märgib Alo Lõhmus Vikerraadio kommentaaris.

  • foto
    Toomas Alatalu: puusalt tulistama jäävat Trumpi tuleb lugeda lõpuni
    Eile

    Mida lähemale on tulnud ametisse astumise päev, seda selgemaks on saanud Donald Trumpi välispoliitika, kommenteerib Toomas Alatalu.

  • foto
    Veiko Kommusaar: praegune väärteomenetlus on bürokraatlik ja ebamõistlik
    Eile

    Peaaegu pooled Eesti inimesed – üle 600 tuhande – on kantud karistusregistrisse, sest täna satub sinna ka selliste rikkumistega nagu katkise numbritulega sõitmine või vales kohas üle tee minek. Paljude rikkumiste puhul võib aga karistusest efektiivsem olla hoopis selgitamine ja inimlik suhtumine, kirjutab siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Veiko Kommusaar oma arvamusloos.

  • foto
    Aivar Hundimägi: see on nii ilus, sest see pole tõsi
    Eile

    Inimeste sissetulekute ning säästude kasv on tekitanud seltskondi, kes meelitavad inimesi kõrget tootlust lubades investeerima, kuid hiljem võib selguda, et ei ole kõrget tootlust ja pole ka raha, tõdeb Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi Vikerraadio kommentaaris.

  • foto
    Keelesäuts. Tuhat tänu on parem kui tänud
    17.01

    Me oleme unustamas, kuidas tänada ja kuidas tänamisele vastata.

  • foto
    Andres Laiapea: Vabaerakonna populismist ja erakondade rahastamisest
    17.01

    Poliitikas on probleemidele võimalik reageerida kolmel erineval moel: neid ignoreerida, hakata otsima tõesti toimivaid lahendusi või üritada neid poliitilise omakasu huvides lihtsalt ekspluateerida, soovimata neid tegelikult lahendada. Halvas mõttes populistid kalduvad tegema sageli viimast, kirjutab MTÜ Radikaaldemokraadid endine juhatuse liige Andres Laiapea erakondade rahastamisest.

  • foto
    Rain Kooli: Eesti vajab endiselt korralikku logo
    16.01

    Ootused olid kõrgel, kui Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus EAS esitles läinud reedel… jah, õiguspoolest mida? Eelneva sõnakasutuse järgi otsustades olid paljud, ka reporterid ja toimetajad, arvamusel, et esitletakse uut Eesti märki. Lööklauset. Midagi omaaegse palju furoori tekitanud Welcome to Estonia asemele.

  • foto
    Risto Kask: kas Nõmme sild on kunst või farss?
    13.01

    Möödunud aasta hilissügisel alustas Tallinna linn Nõmme silla, tuntud ka kui Ehitajate tee kergliiklussilla, rekonstrueerimistöödega. Tööde käigus avaldasid paljud inimesed pahameelt. Mõne elaniku hinnangul tuleks tõsiselt kaaluda silla lammutamist ning rajada uus, moodne ja kaasaegne sild.

  • foto
    Rootsi politsei juht: see ei ole see Rootsi, mida me tunneme "Bullerby lastest"
    12.01

    Rootsis on 53 probleemset piirkonda, millest 15 kuuluvad eriti raskesse kategooriasse. Areng nendes peamiselt sisserändajatega asustatud, harimatumates ja vaesemates linnaosades on Dan Eliassoni sõnul Rootsi suurim siseturvalisusega seotud probleem.

  • foto
    Peeter Helme: julgus mõelda hooajaväliselt
    12.01

    Kindlasti pole ma ainuke inimene, keda tabas aasta lõpul raamatuuputus. Teadupärast rihivad kirjastused oma raskekahurväe tulistama kõige rohkem ja kõige peibutavamaid nimetusi just detsembris, mil toimuvad kõikvõimalikud väljamüügid ning mil inimesed üleüldse ostavad tavalisest rohkem raamatuid. Ja miks nad ei peakski, raamat on ju tore kingitus, eks?

  • foto
    Erik Gamzejev: kui nüüd elu Ida-Virumaal paremaks ei muutu, siis millal veel?
    11.01

    Kui lõppenud aasta oli Ida-Virumaa jaoks suuresti tulekahju kustutamise aasta, siis uus võiks saada stardipauguks ülejäänud Eestile järele rühkimisele, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Olav Anton: turbulentse poliitika aasta?
    11.01

    Välispoliitiliselt tuleb kahtlemata väga dünaamiline aasta. Trump ja Brexit, aga ka valimised Prantsusmaal, Saksamaal ja Hollandis on vaid mõned märksõnad, millest piisaks isegi mitme poliitika-aasta sisustamiseks. Tuntavalt turbulentne on ka Euroopa Parlamendi Presidendi valimine, kus määramatust tuleviku suhtes on rohkem kui selgust. Eestis on rahulikum kui mujal maailmas, kuid poliitilisi keeriseid jätkub meilegi.

  • foto
    Erle Loonurm: 21. sajandi vaatemäng – infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud
    10.01

    Võitlus ellujäämise nimel on asendunud võitlusega võimu nimel. Infost ja ”tõest” on saanud meie aja malenupud, millega tuleb mängida ja neid heaperemehelikult kasutama ning tarbima õppida. Mõlema juurde käib ka vastutus. Ja uus aeg on elujõuline siis, kui osatakse ka minevikust ajatud mängureeglid kaasa võtta, kirjutab Erle Loonurm oma essees.

  • foto
    Rain Kooli: libauudiste nimetamine alternatiivmeediaks on nagu kutsuks välikäimlat alternatiivrestoraniks
    09.01

    ”Alternatiivmeediaks kutsutavate meedialaadsete toodete hulgas tuleb eristada kaht hoovust: libauudislehekülgi ja veendumusmeediat,” märgib ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma arvamusloos.

  • foto
    Erkki Bahovski: Eesti – endisest Nõukogude liiduvabariigist uljaks Põhjamaaks?
    09.01

    Eesti peab ikka veel tõestama, et pole enam endine Nõukogude liiduvabariik, kuid abi saab ÜROst, kommenteerib Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.

  • foto
    R2 Agenda | Neil Strauss: demagoogide võimu on kindlustanud hirmust juhitud ahelreaktsioon
    09.01

    R2 saate "Agenda" toimetajad kohtusid Los Angeleses seitsmel korral NY Timesi bestselleri tiitli pälvinud kirjaniku Neil Straussiga, kelle sulest pärinevad muu hulgas raamatud "The Game" ja "The Truth". Straussi hinnangul on parem-populistide võimule tuleku taga eelmisel kümnendil alanud ahelreaktsioon, mida juhib hirm.

  • foto
    2016. aasta ERR.ee arvamuses: testi, kas tead, kes mida ütles
    08.01

    ERR.ee arvamustoimetaja Rain Kooli koostas rahvusringhäälingu jälgijatele viktoriini, mis põhineb möödunud 2016. aastal arvamusküljel avaldatud artiklitel. Seega kõik õiged vastused on leitavad ERR.ee portaalist. Mõnusat lahendamist!

  • foto
    Meediakommentaar: Delfi valetas. Aga kellele on see kasulik?
    05.01

    Gorbatšov on surnud, paavst kuulutas Donald Trumpi pühakuks, Eesti televaatajad vaatasid aastavahetusel kõige enam Vladimir Putini kõnet. Mis on neil uudistena näivatel infokildudel ühist? Õige vastus on: need kõik on valed.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: mis on Eesti rahvusriigi mõte?
    06.01

    Teeme alanud aastal oma peatselt juubelit tähistavale riigile lisaks pillimängule ja lipuväljakutele ka ühe sisulise kingituse – vaidleme omavahel selgeks, milleks meil üldse oma riiki vaja on, pakub politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Andres Siplane: pöörased sõnumid ajavad segadusse? Appi tuleb mister Popper
    06.01

    Kõik sellised väited, et kaksiktornidesse lennutas lennukeid USA valitsus ise või et Baltikumi snaiprid tulistasid Maidanil inimesi või et ma olen puhas nagu prillikivi või et tegelikult kõik Süüria inimesed armastavad Assadit või et laste prostitutsioon on nüüd Californias legaalne, on tegelikult falsifitseeritavad ehk nende tõepärasus on mõõdetav. Küsimus on selles, kas väite esitaja või vaidlustaja on nõus teatud tingimuste täitudes ka nendest väidetest loobuma ja nurgas häbenema.

  • foto
    Kaupo Meiel: ausammas vaidlusele
    05.01

    Võiks püstitada monumendi vaidlusele kui sellisele. Parem ju halb vaidlus kui hea diktatuur ja see oleks siis Eesti viimane riiklik ausammas, kõigi ausammaste ema ning hea traditsiooni kohaselt kole nagu öö ja kallis kut' kurat, leiab kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Allan Aksiim: Objektiivne demagoogia, torn ja torniõu
    05.01

    Varro Vooglaid tegeleb demagoogiaga. Elegantselt, kaasanoogutama panevalt, kuid siiski demagoogiaga. Jutt käib siis Lauri Tankleri kommentaarist portaali Objektiiv artiklile, kus refereeriti Washington Examineri väidet, et Californias legaliseeriti laste prostitutsioon, ja Varro Vooglaiu vastulausest sellele.

  • foto
    Varro Vooglaid: ERR süüdistab Objektiivi alusetult libauudiste levitamises, soovimata rääkida oma enda libauudistest
    04.01

    ERRi püüdlus süüdistada portaali Objektiiv alusetult libauudiste levitamises on tähelepanuväärne olukorras, kus rahvusringhäälingu enese tegelike libauudiste levitamises ei nähta mingit probleemi, kirjutab Varro Vooglaid oma vastulauses.

  • foto
    Alo Lõhmus: registrisse kandmata hinged
    04.01

    Omavalitsuse Eesti kaardilt kadumine on radikaalne, kuid kahtlemata mõjuv motivaator oma tegeliku elukoha rahvastikuregistrisse kandmiseks. Seega on põhjust loota, et vähemalt rahvastikuregistri saame lähiaastail eeskujulikku korda, olgu siis lood rahvastiku enesega, kuidas nad parajasti on, leiab Alo Lõhmus oma arvamusloos.

  • foto
    Rauno Vinni: haldus- ja riigireformi õnnestumiseks peab uus koalitsioon suurelt mõtlema, madalalt alustama ja kiirelt liikuma
    04.01

    Riigireform on midagi enamat kui haldusreform ja regionaalhalduse ümberkorraldamine. Riigireform hõlmab ka esindus- ja osalusdemokraatia arendamist (kodanike ja riigi lähendamine, põhiseaduslike institutsioonide reform) ja riigivalitsemise moderniseerimist (ümberkorraldused muu avaliku sektori toimimises). Eesmärk on võimekas, usaldusväärne ja jõukohane riik, kirjutab Rauno Vinni oma arvamusloos.

  • foto
    Lauri Tankler: seaduslikust laste prostitutsioonist, Objektiivselt
    04.01

    Libauudised, pahatahtlikud ja eksitavad pealkirjad nõuavad nii ajakirjanikelt kui lugejatelt üha enam tähelepanelikkust ja allikakriitikat, kommenteerib ERR-i korrespondent Lauri Tankler portaali Objektiiv tegevust.

  • foto
    Edetabel 2016: ERR.ee loetuimate lugude nimekiri tipnes hittloo tavatu esituse, spordi ja hinnatud kolleegi surmaga
    03.01

    2016. aasta loetuim-vaadatuim lugu ERR-i portaalides oli Briti baritoni Peter Brathwaite’i esitus Curly Stringsi palast ”Kauges külas”. Järgnesid jalgpalli EM, olümpiamängud ja Aarne Rannamäe surm. Sekka mahtus ka välisuudis Leedu presidendist, kes keeldus Vene telekanalile intervjuud andmast.

  • foto
    Rain Kooli: et vari kaoks
    02.01

    Nii mõnigi meist tunneb – nii isiklikul kui ka ühiskondlikul pinnal, et pärast läinud aastat läheks seda tõesti vaja. Head. Paremat.

  • foto
    Nestor: kõige vähem aitab meid edasi tigedus ja sapp
    01.01

    ERR.ee avaldab riigikogu esimehe Eiki Nestori uusaastatervituse.

VÄRSKED UUDISED

Viimase 24h uudised