Merilin Pärli: ühe kodu ballaad

Merilin Pärli on ERR.ee toimetaja. (Foto: Martin Dremljuga/ERR)
Merilin Pärli
14.10.2016 18:06
Rubriik: Arvamus

ERR-i toimetaja Merilin Pärli võtab selle nädala Ärma-saaga pulkadeks lahti.

Esmaspäev, 10. oktoober

Vastne Eesti president Kersti Kaljulaid annab riigikogu ees ametivande. On Toomas Hendrik Ilvese viimane tööpäev Eesti Vabariigi presidendina. Mõlemad presidendid peavad kõne, Ilves on ülevas meeleolus ja pole ka oma ametist lahkumist juhuslikuks jätnud - tema ja proua Ieva sõidavad Toompealt ja ametist minema uhke helesinise retro-Cadillaciga. Foto sellest lahkumisest postitab Ilves ka oma Twitteri-kontole. Tal on alati nii stiili kui ka edevust olnud.

Teisipäev, 11. oktoober

Ilves saab end üle kümne aasta taas vaba mehena tunda, käes on esimene ametist prii päev. Ta sõidab koos abikaasa Ievaga Eestist ära, puhkusele. Isegi ülikonda ei võta kaasa, nagu ta ise kommenteerib. Puhkusereisil on tal mahti sukelduda Twitterisse ja asuda nostalgiliselt oma toetajaid ja kaasaelajaid ükshaaval tänama.

Kolmapäev, 12. oktoober

Ilves jätkab puhkusel olles Twitteris oma toetajate personaalset tänamist ja päevakajaliste postituste ümberpostitamist.

Tööpäeva lõpusirgel - nagu negatiivseid reaktsioone esile kutsuva sisuga pressiteadete puhul tavaline - saabub pressiteade, milles koos peaminister Taavi Rõivasega tegelikult Rootsis viibiv EAS-i juhatuse esimees Hanno Tomberg justkui siin ja praegu teatab, et president Ilves on 12. oktoobril, pärast mõningast kaalumist, otsustanud tagastada osalise EAS-ilt 2006. aastal saadud toetuse, mis pidanuks minema kodutalu turismitaluks tegemiseks. Selgub, et otsus on ära tehtud juba 2012. aastal: juhul, kui Ilves pärast oma teise ametiaja lõppu 3,5 aasta jooksul toetust sihipäraselt kasutama ei asu, tuleb kümme protsenti ehk 19 000 eurot sellest tagastada. Ilves on otsustanud, et kogu aeg erandina edasi lükatud äriplaani teostamine jääbki tema poolt ära.

Tomberg jääb kommentaarisoovidele kättesaamatuks - on ta ju välismaal ära. EAS-i kommunikatsioonijuht teatab resoluutselt: seda teemat kommenteerime ainult kirjalikult, ja pealegi olevat pressiteates kõik juba niikuinii öeldud. Punkt.

Ka Ilves on sobivalt välismaal maapaos ja korraga tundub olevat ka Twitter katki läinud - ei ühtki kommentaari ega selgitust, ka muid postitusi enam ei järgne. EAS-i pressiteate ajastus on küünilise täpsusega välja rihitud.

Tomberg siiski nii kergelt ei pääse ning avalikkuse kõrgendatud huvi saab viimaks ka suulised kommentaarid. Kõik on ära otsustatud juba 2012. aastal, saame teada. EAS saadab lõpuks ka toonase juhatuse liikme Maria Alajõe allkirjastatud otsuse, ning tõepoolest, nii see on, must valgel kirjas.

Neljapäev, 13. oktoober

Avalikkus on endiselt nördinud, sest kuigi kommentaarid on korrektsed, tundub lahendus ebaõiglane. Takkapihta selgub, et Evelin Ilvese äriprojekti tingimuste muutmist aitas EAS-is korraldada presidendi kantselei direktor Siim Raie isiklikult. President Ilves vaikib jätkuvalt.

Reede, 14. oktoober

Ilvese nõunik soovitab kommentaaripalve peale lugeda Siim Raie selgitusi, viidates, et president viibib välismaal ja seal internet sama hästi ei levi kui Eestis. Ka telefonikõned ja SMS-id ei liigu hästi. Korraga on president Ilves kogu infoväljast ja ühiskonnast täiesti ära lõigatud ja võimetu Eestiga suhtlema.

Tööpäeva lõpusirgel - nagu juba heaks tavaks saanud! - postitab Ilves viimaks Facebooki napi kommentaari. Saame teada kahte asja: esiteks ei olevat ta 2012. aasta otsuse tingimustest - et midagi tuleb tagasi maksta, kui ta turismitalu pidama hakata ei plaani - üldse varem kuulnud ja teiseks puuduvad tal oskused ja teadmised turismiärist, mistõttu ei pea ta võimalikuks turismitalu pidama hakata.

See kommentaar viitab sellele, et ta lootis päris puhtalt pääseda ning kümnise maksmine tuli ebameeldiva üllatusena. See kommentaar viitab üksiti sellele, et tal pole vähimatki plaani kogu toetussummat tagasi maksta, sest on ta ju võõrustanud Ärmal Eesti riigi külalisi, neilt seejuures sentigi Ärmal ööbimise eest võtmata (sic!).

Eetikamajakas kaotas suuna

Ilves on sel nädalal üllatanud mitmel ebameeldival moel. Esiteks võimetusega kasutada infotehnoloogia moodsamaid või vähemmoodsaid lahendusi, et anda oma selge kommentaar eetiliselt küsitavale kaasusele.

Teiseks sellega, et tal puudub soov oma kohustust toetuseandja ees täita. Väide, et puuduvad oskused turismitalu pidamiseks, on abitud, sest keegi ei eeldagi, et ta isiklikult seda tegema peaks hakkama. Eesti on täis võimekaid inimesi, kel nii oskused kui kogemused turismisektoris olemas - Ilves on neid isegi oma presidendiaastate jooksul muuhulgas EAS-i ettevõtluse auhinna galal iga-aastaselt tunnustanud. Talu saab anda oskajamatele rendile või palgata vastavate oskustega inimene seda tegema. Kuid küsimus polegi ju selles, et sobivaid inimesi ei leiduks, küsimus on soovimatuses oma kodu kellegagi jagada.

Sellele viitas muidugi ka juba äriplaanis toodud röögatu tasemega hinnakiri, mille taga peitus mõte: paneme hinnad nii kõrged, et keegi meid meie korda tehtud koju segama ei tahaks tulla. Mis turismitalu sa ikka mõne toaga elamises korraldad! Aga just mõned toad selles "külalistemajas" vaid ongi.

Ilves on ise kõik need kümme presidendiaastat hurjutanud poliitikuid JOKK-skeemide kasutamise eest ja rõhutanud eetika olulisust. Ärma juhtum pole midagi muud kui eetikakursilt kõvasti kõrvalekaldumine. Teod ainult ei pea olema ausad ja korrektsed, need peavad seda ka näima. Ilvese liiga napp selgitus, mis tuli liiga hilja kindlasti ei aidanud olukorda enam selgust tuua. Pigem tsementeeris see arvamust ebaeetilisest lahendusest, üksnes isiklikust hüvest lähtuvast huvist.

Jutt Eesti riigi külaliste majutamisest Ärmal, mida kasutasid nii EAS kui ka Ilves, on aga õõnes retoorika: neid ei pidanuks tingimata Ärmal võõrustama. Kui olnuks soov tutvustada Eesti kõrgetele külalistele meie taluarhitektuuri, võinuks nad ka vabaõhumuuseumisse või Kurgja-Linnutaja tallu viia. Äriplaan ei näinud ette Eesti riigipea külaliste paigutamist isiklikku tallu, nii nagu seda ei nõua ka riigi protokoll. Seega langeb see argument ära.

Ilvesel olnuks võimalus loobuda Ärmal elamisest, sellisel juhul oleks seal saanud kogu tema ametiaja jooksul turismiäri korraldada, nagu Evelin Ilvese äriplaan ette nägi. Sellisel juhul poleks mingit erandit pidanudki kellelegi tegema.

Nagu Andres Anvelt ütles: kahju, et see Ärma lugu presidendi ametiaja lõppu tagantjärele rikkuma tuli, sellest jäi halb maik kogu tema presidendiajale. Nii ongi. Selgita, kuidas tahes, paremini see lugu lõhnama ei hakka.

Presidendiks saamine on kaalutletud risk: tuleb endale aru anda, mida saab endale lubada, ja mida mitte. Ja siinkohal ei pea ma silmas üksnes toetuste sihipärast kasutamist, vaid ka sellistest dilemmadest eetiliselt puhtalt väljatulemist. Ilves sellega hakkama ei saanud. Iseasi, kas ta pidas seda üldse vajalikukski.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Mariann Rikka: palju õnne, Eesti, inimeste riik!
    Eile

    Eesti riik põhineb algusest peale inimõigustel ja nende alusväärtustel, kirjutab inimõiguste ja õigusteaduse magister Mariann Rikka. Täna avatakse Tartu ülikooli ja ERRi koostöös inimõigusi väga erinevate vaatenurkade alt käsitlev blogi, mille peatoimetaja Rikka on.

  • foto
    Kaljulaid vabariigi aastapäeva kõnes: uus maailm nõuab Eesti-suguselt riigilt tähelepanelikkust
    Eile

    President Kersti Kaljulaid ütles oma vabariigi aastapäeva kõnes, et uus maailm nõuab Eesti-suguselt riigilt tähelepanelikkust pidas oluliseks liitlaste rolli meie julgeoleku tagamisel.

  • foto
    Riho Terras: kaitstakse seda, kes tahab ja oskab ennast ise kaitsta
    Eile

    Avaldame kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase kõne Eesti vabariigi 99. aastapäeva paraadil Tallinnas Vabaduse väljakul.

  • foto
    Rahvusringhääling – kuidas edasi: Erik Roose visioon
    23.02

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Erik Roose tõdeb muu hulgas, et ERRi ellujäämise küsimus on panustamine digimeediasse nii tehnika kui tööjõuga. Lisaks on kriitiline keskastme juhtide roll – nendega peaks töötama oma ala parimad ning osa nende ametikohtadest peaks olema tähtajalisted.

  • foto
    Plaan ERR-i arendamiseks: Allar Tankleri visioon
    23.02

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Allar Tankler tõdeb muu hulgas, et ERR peaks kõnetama oma sisu ja kaasaelamisvahendite kaudu nooremaid sihtrühmi; prioritiseerima veebikanalite arendamist, olema võimeline paindlikult reageerima inimeste meediatarbimiseelistuste jätkuvale muutumisele ja tõusma Eesti meediamaastikul riskivõtjaks.

  • foto
    Meelis Oidsalu: hoidkem oma erakuid, nad on isamaalisuse tõeline proovikivi
    23.02

    Vabariigi aastapäeva eel on sobilik arutleda patriotismi ja kunstivabaduse vahekorra üle, selle üle kas isamaalisus ja kunst ikka peaksid käima käsikäes ja ühte jalga.

  • foto
    Rahvusringhääling 2027: Mart Luige visioon
    23.02

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Mart Luik tõdeb muu hulgas, et praeguses ERRis sisuliselt puudub personalipoliitika ja leiab, et tuleviku ERR peaks olema tõhusalt tegutsev loominguline labor, mille uksele andekad Eesti meediainimesed peaksid oma uue ideega esimesena koputama.

  • foto
    Georg Kirsberg: kasvav putinism kui irratsionaalne vastureaktsioon valitsevale selgrootusele
    23.02

    Vladimir Putini populaarsuse kasv Euroopas on arenenud juba lubamatult kaugele, olles eriti ohtlik just Eestile, kirjutab reservohvitser ja publitsist Georg Kirsberg (EKRE).

  • foto
    Intervjuu presidendiga: riik saab tagada põhivajadusi, mitte sissetulekute võrdust
    22.02

    President Kersti Kaljulaid ütles vabariigi aastapäeva eel antud intervjuus Vikerraadiole, et ilmselt on inimestele vähe selgitatud seda, et kõik ei ole kunagi kõik võrdsed oma sissetulekutelt ega peagi seda olema.

  • foto
    Erik Gamzejev: sisekaitseakadeemia kolimine kui Ratase valitsuse tõsiseltvõetavuse test
    22.02

    Suure tähelepanu alla sattumisega on sisekaitseakadeemia kolimine muutunud Ida-Virumaa arendamise kõrval ka valitsuse tõsiseltvõetavuse küsimuseks. See on Ratase valitsuse test, mis näitab, kas seda, milles on kokku lepitud, ka tegelikult tehakse, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    „Suud puhtaks“ ülevaade: kuus vaadet eestlusele ja patriotismile
    22.02

    ETV väitlussaade „Suud puhtaks“ käsitleb täna õhtul eestlust ja patriotismi. Saate sissejuhatuseks toome teieni ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli valiku viimase aasta jooksul neil teemadel rahvusringhäälingu portaali arvamusrubriigis avaldatud ariklitest.

  • foto
    Heldur-Valdek Seeder: riigi eripensionikohustused kahekordistusid kuue aastaga
    21.02

    „Riigi bilanss peaks olema loetav ka ilma teabenõudeta selle sisu kohta, seega peaks eripensioneid edaspidi riigi bilansis kajastama nende tegelikus väärtuses. Eripensioneid bilansis omavatele ministritele soovitan aga tugevdada kontrolli oma ametnike poolt koostatavate määruste ja seadusemuudatuste sisu majanduslike mõjude üle,“ kirjutab Vabaerakonna õigustoimkonna juht Heldur-Valdek Seeder.

  • foto
    Webinar: tõejärgset ühiskonda lahkavad Lauristin ja Pettai
    21.02

    Toimus infoühiskonna keskuse webinar, mis keskendus tõejärgse ühiskonna teemale, vaadates kuidas see mõjutab nii poliitilisi kui isiklikele otsustusprotsesse.

  • foto
    Viktor Trasberg: mõisa köis on pikk
    21.02

    „Vaatamata sajandivanusele oma riigile ja üle veerandsaja aasta pikkusele järjestikusele vaba turumajanduse kogemusele väljenduvad inimesed endiselt moel, nagu Eesti polekski meie riik ja meie ühise huvi esindaja,“ märgib Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Rain Kooli: unustage see poliitkorrektsus, jääge lihtsalt korrektseks
    20.02

    „Arvamuste paljusus on väärtus, millest vaba, demokraatliku ühiskonna ajakirjandus kinni hoiab – ka siis, kui selle arvamuste paljususe kasutajad ajakirjanduse esindajaid kusagil sotsiaalmeedias sõimavad. Nii et unustage see väidetav poliitkorrektsuse nõue. Öelge julgesti, mida te mõtlete. Aga olge lihtsalt korrektsed. Elementaarselt viisakad. Näidake, et teil on kombed. Ja mingigi häbitunne puhuks, kui need ununema juhtuvad,” tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli Vikerraadio meediateemalises kommentaaris.

  • foto
    Urmo Kübar: kes on süüdi?
    17.02

    Aarne Mäe Postimehes ilmunud arvamusartikkel “Homofestivali kaval kampaania” sisaldab kaht ekslikku mõttekäiku, millele tahan vastu vaielda.

  • foto
    Kajar Kase: Vene luureafäär võib Trumpile päriselt saatuslikuks saada
    17.02

    Venemaal prostituutide palkamine ei ole isegi ebaseaduslik ja president võib anda välja määrusi, mille kohtud tagasi lükkavad. Aga kui peaks välja ilmuma mõni reaalne tõend Trumpi isiklikust koostööst vene luurega, siis see võib Donald Trumpi presidentuurile saatuslikuks saada, kirjutab ERRi toimetaja Kajar Kase oma kommentaaris.

  • foto
    Rauno Vinni: siseakadeemia kolimisotsus on näide Eesti viletsast poliitikakujundamise kvaliteedist
    17.02

    Sisekaitseakadeemia kaasus on ehe näide – eesmärk on laialivalguv, alternatiive pole tõsiselt kaalutud või avalikkusele selgitatud ja isegi projekti maksumus ei ole üheselt paigas. Kuid koalitsioonis on kolimise otsus eilse seisuga tehtud, märgib Rauno Vinni Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Urmas Vadi: võta endale koduluuletaja
    17.02

    „Paljud võtavad endale kassi, eksootilise ämbliku või lausa boa, inimestele meeldib kellegi lähedus, miks mitte siis võtta endale üks luuletaja majja?” mõtiskleb ERRi toimetaja Urmas Vadi Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Alo Lõhmus: valitsusasutuste koht on pealinnas, aga neis töötamine olgu võimalik ka maakondade elanikele
    15.02

    Vaid riigisisene raudteevõrk suudab linnadevahelisi vahemaid vähendada ning anda inimestele võimaluse osaleda Tallinna tööturul, olgu siis riigiametites või eraettevõtetes, ilma oma kodukohta samal ajal maha jätmata. Realistlik regionaalpoliitika võikski selle endale eesmärgiks seada, tõdeb Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Aivar Hundimägi: miks varjata osalust jäätmefirmas?
    14.02

    Aivar Hundimägi käsitleb tänases Vikerraadio päevakommentaaris Eesti suurima jäätmefirma Eesti Keskkonnateenused omanikeringi, kuhu Äripäeva väitel kuulus suure tõenäosusega Reformierakonna ja IRLiga seotud sõpruskond, kes avalikkuse eest enda ärihuve varjas.

  • foto
    Yana Toom: Uudelepp püüab Keskerakonda rahvuspõhiselt lõhestada
    14.02

    „Eesti suurimal, eri rahvustest inimesi ühendaval erakonnal ei taheta lubada muuta häbiväärset olukorda, kus 6 protsenti elanikkonnast on „tulnukad” – just sõna alien on trükitud halli passi kaanele,” kommenteerib Euroopa parlamendi liige Yana Toom (KE) Annika Uudelepa läinudnädalast arvamuslugu.

  • foto
    Villem Mutt: Narva pole ju Donetsk?!
    13.02

    „Kui juba läinudesmaspäevasest Postimehest võis lugeda, et [Ida-Ukraina] konflikti eskaleerumise taga on eelkõige Ukraina valitsusväed, siis millise vabandusega kasutavad meie välis- ja kaitseminister ning sisuliselt kõikide parlamendiparteide esindajad, kes ammutavad infot ka avalikkusele kättesaamatuist otsekanalitest, rahvusliku telekanali otse-eetrit inimeste desinformeerimiseks?” küsib Villem Mutt oma lugejakirjas.

  • foto
    Rain Kooli: äkki koliks Narva hoopis presidendi residentsi?
    13.02

    Kui tahetakse Põhjamaa olla, siis oldagu Põhjamaa ja rajatagu presidendile residents ilma igasuguste maksumaksja rahaga oma kodu remontimise, ärmatamise ja lühinägeliku pärast mind tulgu või veeuputus mõtlemiseta. Mis aga sisekaitseakadeemiasse puutub, siis hurraaoptimism on riigikaitses kehv sulane ja veel kehvem peremees, leiab ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli.

  • foto
    Annika Uudelepp: kodakondsus – valimiste peapealteema
    10.02

    Jüri Ratase plaan teha kodakondsusest järgmiste valimiste peateema on justkui peapealseis kartulipõllul – efektne vaadata, kuid saabastest nõrgub ikka pori silma, leiab Annika Uudelepp Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Tanel Jan Palgi: kapist välja – miks ma olen Rail Balticu poolt
    10.02

    Euroopa Parlament kaalub igale keskkoolilõpetajale Euroopas ringiseiklemiseks Euroopa InterRaili pileti kinkimist. Paraku pole Eesti, Läti ega Leedu sihtkohtadena InterRaili kaardilgi. Baltikumi kohal asub tühi auk. Hoolimata sellest, et olen andnud oma hääle petitsioonile Rail Balticu vastu, olen Euroopa raudteekaardile jõudmise poolt, kirjutab Austraalia eestlane Tanel Jan Palgi.

  • foto
    Erik Gamzejev: oma elanike laostamine
    08.02

    Olukord, kus Eesti mõistes niivõrd suur linn nagu Kohtla-Järve loovutab riigile 31 mitte kellelegi  vajalikku korterit, illustreerib ühel ajal nii kohalikku haldussuutmatust kui ka riigi regionaalpoliitika läbikukkumist, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio tänases kommentaaris.

  • foto
    Viktor Trasberg: Eesti elanikud pooldavad alkoholireklaami keelamist, aga mitte aktsiisitõuse
    07.02

    Kaks kolmandikku Eesti elanikest on päri alkoholireklaami keelamisega ja peaaegu pool on valmis vähendama alkoholipoodide hulka. Alkoholi aktsiisitõuse pooldab aga vaid kolmandik inimestest, tõdeb Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Efektiivne riik ja kodanike rahulolematus Thatcheri riigi õhendamise näitel
    07.02

    Kui vaadata Ühendkuningriigis eelmisel sajandil toimunud demandariseerimist ja thatcherismi tervikuna, siis see on ajalooline õppetund. Traditsioonidest ja ajaloost eemaldudes ning ideoloogiale keskendudes muutume me kergesti ettevaatamatuteks ratsionalistideks, kes kokkuvõttes võivad saavutada hetkelise edu (mida rahvas justkui ootab), aga pikemas plaanis puudub oskus pöörata lahendused jätkusuutlikuks, kirjutab Tallinna tehnikaülikooli avaliku halduse magistrant Raiko Puustusmaa oma essees.

  • foto
    Mirjam Ruth Loide: tõde lapikust Maast ehk mis Tartu Waldorfgümnaasiumis päriselt toimus
    06.02

    Olen Tartu Waldorfgümnaasiumi 11. klassi õpilane. Kuna viimasel ajal on meedias tekkinud skandaal seoses minu kooli ja portaali Telegram juhi Hando Tõnumaaga, soovin selgitada paari asja.