Viktor Trasberg: mis on väärtus ja kust tuleb lisandväärtus?
Paar nädalat tagasi jäi meedias silma Eesti eduka ettevõtja umbes järgmine arutluskäik: "Kui mul on palga maksmiseks 100 ühikut raha, siis väärtuse loomiseks jääb mul sellest alles umbes 40. Inimestesse investeerimine on väga kallis!" Pole küll päris selge, mis see "40 ühikut raha" on ja kuidas seda arvutatakse, aga ilmselt peetakse silmas summat, mille töötaja netopalgana kätte saab. Aga sisemajanduse koguprodukti arvestuse loogikast lähtudes ei saa paraku tööjõumakse ja lisandväärtuse loomist sellisel kujul kokku panna.
Laiendaksin siinkohal teemakäsitlust ja vaataksin, kuidas maksud üldse SKP arvestuses kajastuvad. See on oluline aspekt nii majanduskasvu kui ka ühiskonna tulude ja rikkuse jaotuse aspektist lähtuvalt.
SKP ehk sisemajanduse koguprodukti suurus on mingi perioodi vältel loodud hüviste rahaline koguväärtus. Eelmisel aastal oli Eesti SKP suurus jooksvates hindades 19,525 miljardit eurot.
SKP suurust arvutatakse mitmel erineval moel, aga kõik needmeetodid peavad kokku andma sama summa. Rahvamajanduse suurust saab leida näiteks nii inimeste, ettevõtete kui ka riigi tulude summana; teiseks võib seda esitada kulude ehk tarbimise kogusuurusena ning kolmandaks loodud lisandväärtuse summana. Siinkohal on oluline rõhutada, et need arvestusmeetodid on omavahel seotud, niisamuti nagu majandustegevus, kus kellegi tarbimiskulud muutuvad teiste tuluks. Õige on ka vastupidi – kui tulu ei ole, siis kulutada ei saa!
Kuidas siis suhtestub ettevõtte makstav sotsiaalmaks lisandväärtusega? SKP arvestuse kohaselt lisandväärtuse alusel ehk tootmise meetodil ei ole tööjõumaksud ja lisandväärtus otseselt mitte kuidagi seotud. Lisandväärtus on toodetud kaupade turuväärtus, millest on lahutatud tootmisprotsessis kasutatud kaupade väärtus. Palga ja sellega seonduvad maksud lisandväärtuse suurust siinkohal ei mõjuta. Küll aga lisatakse SKP arvestuses lisandväärtuse summale tootemaksud ehk mitmesugused tarbimismaksud, mis suurendavad SKP-d.
Samamoodi on lugu, kui arvutame SKP suurust sissetulekute kaudu. Kui tööandaja - eraettevõte või avaliku sektori asutus - maksab töötajale palka, siis kogu palk ja sellega seonduv sotsiaalmaks läheb SKP arvestusse kui tulu. Töötaja tulu on palk, riigi tulu on sotsiaalmaks. Sõltumata sellest, mida töötaja töökohal tegi või ei teinud – kui saab palka, siis loob ta SKP mõttes ka väärtust. Teiste sõnadega, mida suurem on sotsiaalmaksu laekumine, seda suurem on SKP tase. Tehniliselt saab öelda nii, et ühiskond võib ennast ka rikkaks maksustada. Sotsiaalmaksu osa meie rahvamajanduses moodustab umbes 12%.
Vaadelgem kolmandat SKP arvestamise viisi – tarbimiskulutuste alusel. Kui palgasaaja oma kättesaadud raha põlema ei pane, vaid selle hoopis kaubanduskeskusesse viib, siis annab ta võimaluse ettevõtetele toota kaupu ja hüviseid ning teenida kasumit. Eratarbimiskulutused moodustavad Eestis üle poole SKP mahust. Peale eratarbijate teevad kulutusi ka ettevõtted ja avaliku sektori asutused. Ostetud kaupade ja teenuste väärtus sisaldab ka mitmesuguseid tarbimismakse. Jällegi, mida rohkem kulutajad tarbimismaksudega koormatud kaupu ostavad, seda suurem on SKP.
Tulles aga tagasi eelpooltoodud näite juurde: kui tööandja on maksnud palgaks 100 ühikut, siis on ta on koheselt selle võrra suurendanud ka SKP-d. Küsimus on selles, kas ta suudab sellist palka maksta. Tööandja seisukohalt on oluline, mida ta palgatud töötajalt vastu saab. Kui töötaja ei genereeri toodangut, mille müügiväärtus ületab palgakulu numbri, siis kannab ettevõte kahjumit. See kahjum vähendab omakorda ka SKP-d.
Seega, asjad on niipidi seotud, et palgale lisanduvad sotsiaalmaksed suurendavad ettevõtte kulutusi tööjõule. Siinkohal tahaksin olla meie tööandjate kõige suurem sõber ja väita, et sotsiaalmaksukoormus on täna kõige suurem pidur palgatõusu ja ettevõtete konkurentsivõime suurendamisel. Kui ettevõtted ei jõua palka maksta, siis ei saa sotsiaalmaksuga rikkaks saada. Kui töötajate palk on madal ja tarbimisvõime piiratud, siis me ei saa ennast tarbimismaksudega jõukaks maksustada, ehkki see näib olevat valitsuse soov.
Seega vajab Eesti kiiret ja laiaulatuslikku maksureformi, mille peamine eesmärk on tööandja sotsiaalmaksu oluline vähendamine ja selle maksukoormuse kandmine indiviidi ehk füüsilise isiku tulumaksu tasandile.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected].Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Merilin Pärli
Allikas: Vikerraadio päevakommentaar