Egle Pullerits: omadused mitmuses
Eesti keeles teeb enamasti ära rohkem ainsuse kui mitmusega. Ühelt poolt kehtib reegel, et lauses peab nimisõna ja tegusõna arv (ehk ainsus või mitmus) kokku minema: mees läheb, aga mehed lähevad. Ja põhisõna arv määrab ka täiendi arvu: naljakas part ja naljakad pardid.
Edasi läheb keerukamaks. Mitmust pole vaja, kui ka ainsusega saab asja ära ajada, näiteks igasugused ained võib rahus ainsusse jätta: jahu (mitte jahud), isegi kui neid on mitut sorti; suuremas koguses (mitte suuremates kogustes), sest kogus on abstraktsõna.
Samamoodi on omadustega: varieeruvate pikkustega sondid – selge, et mitmuses peavad olema sondid. Pikkust on aga igal sondil üks, see on sondi omadus. Kui on mitu pikkust, on tavaliselt ka märgitud, mis osade pikkus on parajasti jutuks. Õige on niisiis varieeruva pikkusega sondid. Nagu näha, ei kehti see reegel, et põhisõna on mitmuses ja nii ka eesolevad täiendid.
Samamoodi on lugu sõnaga aktiivsus, mis on ka omadus. Toimetatavas tekstis pidi olema sondid suure aktiivsusega (mitte: suurte aktiivsustega). Kui mõelda lihtsama näite peale, siis sõidavad ju autod teedel kiiresti, suure kiirusega, suurel kiirusel (mitte suurte kiirustega, suurtel kiirustel).
Kui nüüd tundub, et sooviksite ikkagi selle viimase näite puhul öelda mitmuses, siis lohutuseks olgu kinnitatud: kõnekeeles on muidugi teine asi, seal võib.
Toimetaja: Rain Kooli