Toomas Alatalu: Peterburi foorum – Kremli propaganda ja tegelik seis (1)

Toomas Alatalu (Foto: ERR/Ülo Josing)
Toomas Alatalu
21.06.2016 10:37
Rubriik: Arvamus

Euroopa liidrid käisid Peterburi rahvusvahelisel majandusfoorumil selleks, et õhutada Venemaad tegema Ukrainas esimest sammu, kuid õiges suunas, kirjutab poliitikavaatleja Toomas Alatalu oma analüüsis.

Jätkuv kriis ja sõda väsitavad kõiki. Nagu ka nendega kaasnev valetamine või – pehmemalt öeldes – lõputu hämamine. Kuid siiski on on Moskva ja Lääs pärast Krimmi okupeerimist ja Ida-Ukrainas algatatud kodusõda teineteisest vaid mööda rääkinud.

Mullu septembris, kui Venemaa alustas Süürias sõdimist ka kohapeal, tekkis lootus, et ehk ühine vastane – keda tuli küll paljude „omade“ hulgast välja selekteerida – toob suurvõimud kokkuleppele seal ja ehk seejärel mujalgi. Süüria kõneluste laialijooksmise järel aprillis sai selgeks, et „leppimine läbi Süüria“ ei tööta ja siis pandi kokkuleppele jõudmise lootused 16.-18. juunil toimunud Peterburi rahvusvahelisele majandusfoorumile (SPIEF). Täpsemalt selle juubelikogunemisele – üritus toimus 20. korda ja andis Putinile hea võimaluse meenutada, et kogunemise algataja oli toonane Peterburi linnapea Anatoli Sobtšak.

SPIEFi on algusest peale peetud Läänemere piirkonna Davoseks (päris Davos asub Šveitsis ja seal arutatakse iga aasta algul maailma majanduse arengut). Võib väita, et asupaigast tulenevalt on just poliitikud SPIEFile eriti oodatud, paraku on neid Kremli poliitika tõttu viimasel ajal vähe kohale ilmunud.

Mullu esines SPIEFil Kreeka peaminister Alexis Tsipras ja koridorides kõlas palju hiina ja hispaania keelt. Märtsis 2016 toimus isegi SPIEFi väljasõidufoorum Uruguai pealinna Montevideosse, ent Peterburi ilmus vaid kolm märkimisväärset esindust Ladina-Ameerikast.

Hiina ärimehed aga saatsid sedapuhku oma presidenti tema samaaegsel visiidil Serbiasse ja Poola. Seda enam jäi silma Euroopa Liidu esindatus eesotsas üllatustulija, Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga, mis mõistagi tekitas lootusi, et ehk… Kohale tulid ka Itaalia ja Malta peaministrid Matteo Renzi ja Joseph Muscat ja ÜRO peasekretär Ban Ki-moon koos oma eriesindajaga Süürias. (Raske öelda, kas nende jutuajamisel Vladimir Putiniga andis viimane teada, et Vene kaitseminister Sergei Šoigu on parasjagu Damaskuses ehk siis räägiti jätkuvalt „leppimisest läbi Süüria“.)

Nüüd, kus SPIEF on selja taga, jääb tõdeda, et poliitiline vastasseis püsib, kuid laual on ka uued kaardid. Neist suurim on Putini pakutud Suur-Euraasia idee, mis tähendaks Euroopa Liidu, Euraasia Liidu ja Hiina summat. Seda esitledes tõstis Putin esile ainsat tippkülalist Aasiast – Kazakhstani president Nursultan Nazarbajevit, kellele Putin kõigi ees n-ö andis tagasi tavaliselt Putinile omistatava Euraasia Liidu idee. Tegelikult pakkus selle välja Nazarbajev juba 1994. aastal. Liidu keskus oleks idee kohaselt pidanud olema Saranskis, Mordva pealinnas.

Nazarbajev ehitas hiljem endale uue pealinna Astana, kus toimub EXPO 2017 – esimesena kogu endisel NSVL territooriumil. Nazarbajev andiski selgelt märku, et tuli Peterburi eeskätt kõiki Astanasse kutsuma.

Kui EL+EAL+Hiina on kõigest idee, siis veel juuni lõpus saavad India ja Pakistan Shanghai koostööorganisatsiooni liikmeteks ja on oodata ka Venemaa-Hiina partnerlusbloki väljakuulutamist. Euroopa ärimeestel oli Kremli Aasia-suunalisi kavatsusi mõistagi huvitav kuulata, ent arusaadavalt oli kõigi peamure Ukrainaga seonduva ületamine ehk sanktsioonide selja taha jätmine.

Paraku pole Vladimir Putini hoiak selles peaküsimuses muutunud. Läks nii, et ta rääkis poolteist päeva jutti ja jõudis end palju korrata. Ta alustas oma esinemisi Ukraina teemaga, jõudis sinna ikka ja jälle tagasi ning tegi seda oma teada-tuntud küsimust esitades: „Miks oli vaja korraldada riigipööre Ukrainas?“

Kremli tsaar on oma lähenemise õigsuses niivõrd kindel, et ilmselt ei märkagi, kuidas antud väide paneb täna teisi rohkem muigama kui mullu. Sest tema alluvad ise on jõudnud Venemaa saladusi avalikustada ja ka vormistada. Parim näide on see, et kui Putini mainitud ”riigipööre” toimus ööl vastu 22. veebruari 2014, siis mõned kuud tagasi vorbiti Venemaal valmis medal Krimmi vallutamises osalenute auks ja seal on peal operatsiooni alguse kuupäevana „20. veebruar 2014“. Elik vastus sellele, kumb alustas ja kes üksnes vastas, ripub nüüd avalikult kümnete tuhandete rinnal.

Mis puutub Junckerisse, siis too ei laskunud poleemikasse ja vastas lühidalt – sanktsioonide tühistamine algab Minski kokkulepete täielikust täitmisest. Noor Itaalia peaminister Renzi, kelle Putin koheselt komplimentidega üle puistas ja kellelt osavalt vastuseid nõutas (mida Vene telekanalid mõnuga näitasid), laveeris küll pikalt, ent lajatas siis vastu: „See, et USA Euroopale tegutsemist ette dikteeris, pole õige, ja teie ka teate, et see oli Euroopa riikide endi otsus.“ (Kusjuures seda Renzi vastust pole näha olnud ühelgi Vene telekanalil).

Renzi arendas loominguliselt edasi samuti kohal olnud ja väliskülalistest esimesena Putiniga kohtunud Prantsuse ekspresidendi Nicolas Sarkozy ootamatult välja käidud mõtte sellest, et Venemaa „kui tugevam, sest Putin on tugev“ võiks esimesena tühistada oma vastusanktsioonid. Peatselt seda ideed kommenteerima pidanud Putin andis mõistagi laveeriva vastuse. Omakorda Putini vastuseid kommenteerinud Renzi tegi aga ühel hetkel oma jutus pöörde, teatas, et ei tulnud rääkima mitte seda, mida saal temalt ootab ja ütles, et sanktsioonide faas tuleb selja taha jätta nii, et „Minski kokkulepete täielik täitmine kulgeks sääraselt, et Venemaa on peategija number 1“.

See oli enam kui selge üleskutse Venemaale teha midagi omapoolset. Sõnum, mis kõlas pärast Putini järjekordset heietust sellest, et Moskval pole asjaga mingit pistmist ja et Kiievil tuleks separatistide nõudmisel teha seda, teist ja kolmandat.

Nii jääbki kokkuvõttes üle tõdeda, et Euroopa liidrid käisid SPIEFil selleks, et õhutada Venemaad tegema Ukrainas esimest sammu, kuid õiges suunas.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.

Toimetas
Rain Kooli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Rain Kooli: kelle naist me siis täna koos peksma hakkame?
    Eile

    „Mis meil viga on? See, miks me oleme vägivaldsed, on iseasi, aga miks me lähisuhtevägivalla olemasolu või ulatust endale tunnistada ei taha?“ ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli käsitleb Vikerraadio päevakommentaaris presidendi kõne lähisuhtevägivalla osa ja selle vastureaktsioone.

  • foto
    Juhan Kivirähk: poliitikarindel muutusteta
    Eile

    Keskerakonna toetajaskonda on koondunud inimesed, keda pole rahuldanud võimul olnud erakondade poliitika. Loomulikult on neil Keskerakonna võimule pääsemisega seoses väga suuri lootusi, mida Ratase valitsusel vaevalt et õnnestub täielikult rahuldada. Seetõttu võib arvata, et tulevikus Keskerakonna toetus enam oluliselt ei tõuse, küll aga võib ta valitsuse tegevuse käigus langeda, märgib Juhan Kivirähk värske erakondade toetusuuringu kommentaaris.

  • foto
    Mariann Rikka: palju õnne, Eesti, inimeste riik!
    24.02

    Eesti riik põhineb algusest peale inimõigustel ja nende alusväärtustel, kirjutab inimõiguste ja õigusteaduse magister Mariann Rikka. Täna avatakse Tartu ülikooli ja ERRi koostöös inimõigusi väga erinevate vaatenurkade alt käsitlev blogi, mille peatoimetaja Rikka on.

  • foto
    Kaljulaid vabariigi aastapäeva kõnes: uus maailm nõuab Eesti-suguselt riigilt tähelepanelikkust
    24.02

    President Kersti Kaljulaid ütles oma vabariigi aastapäeva kõnes, et uus maailm nõuab Eesti-suguselt riigilt tähelepanelikkust pidas oluliseks liitlaste rolli meie julgeoleku tagamisel.

  • foto
    Riho Terras: kaitstakse seda, kes tahab ja oskab ennast ise kaitsta
    24.02

    Avaldame kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase kõne Eesti vabariigi 99. aastapäeva paraadil Tallinnas Vabaduse väljakul.

  • foto
    Rahvusringhääling – kuidas edasi: Erik Roose visioon
    23.02

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Erik Roose tõdeb muu hulgas, et ERRi ellujäämise küsimus on panustamine digimeediasse nii tehnika kui tööjõuga. Lisaks on kriitiline keskastme juhtide roll – nendega peaks töötama oma ala parimad ning osa nende ametikohtadest peaks olema tähtajalisted.

  • foto
    Plaan ERR-i arendamiseks: Allar Tankleri visioon
    23.02

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Allar Tankler tõdeb muu hulgas, et ERR peaks kõnetama oma sisu ja kaasaelamisvahendite kaudu nooremaid sihtrühmi; prioritiseerima veebikanalite arendamist, olema võimeline paindlikult reageerima inimeste meediatarbimiseelistuste jätkuvale muutumisele ja tõusma Eesti meediamaastikul riskivõtjaks.

  • foto
    Meelis Oidsalu: hoidkem oma erakuid, nad on isamaalisuse tõeline proovikivi
    23.02

    Vabariigi aastapäeva eel on sobilik arutleda patriotismi ja kunstivabaduse vahekorra üle, selle üle kas isamaalisus ja kunst ikka peaksid käima käsikäes ja ühte jalga.

  • foto
    Rahvusringhääling 2027: Mart Luige visioon
    23.02

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Mart Luik tõdeb muu hulgas, et praeguses ERRis sisuliselt puudub personalipoliitika ja leiab, et tuleviku ERR peaks olema tõhusalt tegutsev loominguline labor, mille uksele andekad Eesti meediainimesed peaksid oma uue ideega esimesena koputama.

  • foto
    Georg Kirsberg: kasvav putinism kui irratsionaalne vastureaktsioon valitsevale selgrootusele
    23.02

    Vladimir Putini populaarsuse kasv Euroopas on arenenud juba lubamatult kaugele, olles eriti ohtlik just Eestile, kirjutab reservohvitser ja publitsist Georg Kirsberg (EKRE).

  • foto
    Intervjuu presidendiga: riik saab tagada põhivajadusi, mitte sissetulekute võrdust
    22.02

    President Kersti Kaljulaid ütles vabariigi aastapäeva eel antud intervjuus Vikerraadiole, et ilmselt on inimestele vähe selgitatud seda, et kõik ei ole kunagi kõik võrdsed oma sissetulekutelt ega peagi seda olema.

  • foto
    Erik Gamzejev: sisekaitseakadeemia kolimine kui Ratase valitsuse tõsiseltvõetavuse test
    22.02

    Suure tähelepanu alla sattumisega on sisekaitseakadeemia kolimine muutunud Ida-Virumaa arendamise kõrval ka valitsuse tõsiseltvõetavuse küsimuseks. See on Ratase valitsuse test, mis näitab, kas seda, milles on kokku lepitud, ka tegelikult tehakse, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    „Suud puhtaks“ ülevaade: kuus vaadet eestlusele ja patriotismile
    22.02

    ETV väitlussaade „Suud puhtaks“ käsitleb täna õhtul eestlust ja patriotismi. Saate sissejuhatuseks toome teieni ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli valiku viimase aasta jooksul neil teemadel rahvusringhäälingu portaali arvamusrubriigis avaldatud ariklitest.

  • foto
    Heldur-Valdek Seeder: riigi eripensionikohustused kahekordistusid kuue aastaga
    21.02

    „Riigi bilanss peaks olema loetav ka ilma teabenõudeta selle sisu kohta, seega peaks eripensioneid edaspidi riigi bilansis kajastama nende tegelikus väärtuses. Eripensioneid bilansis omavatele ministritele soovitan aga tugevdada kontrolli oma ametnike poolt koostatavate määruste ja seadusemuudatuste sisu majanduslike mõjude üle,“ kirjutab Vabaerakonna õigustoimkonna juht Heldur-Valdek Seeder.

  • foto
    Webinar: tõejärgset ühiskonda lahkavad Lauristin ja Pettai
    21.02

    Toimus infoühiskonna keskuse webinar, mis keskendus tõejärgse ühiskonna teemale, vaadates kuidas see mõjutab nii poliitilisi kui isiklikele otsustusprotsesse.

  • foto
    Viktor Trasberg: mõisa köis on pikk
    21.02

    „Vaatamata sajandivanusele oma riigile ja üle veerandsaja aasta pikkusele järjestikusele vaba turumajanduse kogemusele väljenduvad inimesed endiselt moel, nagu Eesti polekski meie riik ja meie ühise huvi esindaja,“ märgib Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Rain Kooli: unustage see poliitkorrektsus, jääge lihtsalt korrektseks
    20.02

    „Arvamuste paljusus on väärtus, millest vaba, demokraatliku ühiskonna ajakirjandus kinni hoiab – ka siis, kui selle arvamuste paljususe kasutajad ajakirjanduse esindajaid kusagil sotsiaalmeedias sõimavad. Nii et unustage see väidetav poliitkorrektsuse nõue. Öelge julgesti, mida te mõtlete. Aga olge lihtsalt korrektsed. Elementaarselt viisakad. Näidake, et teil on kombed. Ja mingigi häbitunne puhuks, kui need ununema juhtuvad,” tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli Vikerraadio meediateemalises kommentaaris.

  • foto
    Urmo Kübar: kes on süüdi?
    17.02

    Aarne Mäe Postimehes ilmunud arvamusartikkel “Homofestivali kaval kampaania” sisaldab kaht ekslikku mõttekäiku, millele tahan vastu vaielda.

  • foto
    Kajar Kase: Vene luureafäär võib Trumpile päriselt saatuslikuks saada
    17.02

    Venemaal prostituutide palkamine ei ole isegi ebaseaduslik ja president võib anda välja määrusi, mille kohtud tagasi lükkavad. Aga kui peaks välja ilmuma mõni reaalne tõend Trumpi isiklikust koostööst vene luurega, siis see võib Donald Trumpi presidentuurile saatuslikuks saada, kirjutab ERRi toimetaja Kajar Kase oma kommentaaris.

  • foto
    Rauno Vinni: siseakadeemia kolimisotsus on näide Eesti viletsast poliitikakujundamise kvaliteedist
    17.02

    Sisekaitseakadeemia kaasus on ehe näide – eesmärk on laialivalguv, alternatiive pole tõsiselt kaalutud või avalikkusele selgitatud ja isegi projekti maksumus ei ole üheselt paigas. Kuid koalitsioonis on kolimise otsus eilse seisuga tehtud, märgib Rauno Vinni Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Urmas Vadi: võta endale koduluuletaja
    17.02

    „Paljud võtavad endale kassi, eksootilise ämbliku või lausa boa, inimestele meeldib kellegi lähedus, miks mitte siis võtta endale üks luuletaja majja?” mõtiskleb ERRi toimetaja Urmas Vadi Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Alo Lõhmus: valitsusasutuste koht on pealinnas, aga neis töötamine olgu võimalik ka maakondade elanikele
    15.02

    Vaid riigisisene raudteevõrk suudab linnadevahelisi vahemaid vähendada ning anda inimestele võimaluse osaleda Tallinna tööturul, olgu siis riigiametites või eraettevõtetes, ilma oma kodukohta samal ajal maha jätmata. Realistlik regionaalpoliitika võikski selle endale eesmärgiks seada, tõdeb Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Aivar Hundimägi: miks varjata osalust jäätmefirmas?
    14.02

    Aivar Hundimägi käsitleb tänases Vikerraadio päevakommentaaris Eesti suurima jäätmefirma Eesti Keskkonnateenused omanikeringi, kuhu Äripäeva väitel kuulus suure tõenäosusega Reformierakonna ja IRLiga seotud sõpruskond, kes avalikkuse eest enda ärihuve varjas.

  • foto
    Yana Toom: Uudelepp püüab Keskerakonda rahvuspõhiselt lõhestada
    14.02

    „Eesti suurimal, eri rahvustest inimesi ühendaval erakonnal ei taheta lubada muuta häbiväärset olukorda, kus 6 protsenti elanikkonnast on „tulnukad” – just sõna alien on trükitud halli passi kaanele,” kommenteerib Euroopa parlamendi liige Yana Toom (KE) Annika Uudelepa läinudnädalast arvamuslugu.

  • foto
    Villem Mutt: Narva pole ju Donetsk?!
    13.02

    „Kui juba läinudesmaspäevasest Postimehest võis lugeda, et [Ida-Ukraina] konflikti eskaleerumise taga on eelkõige Ukraina valitsusväed, siis millise vabandusega kasutavad meie välis- ja kaitseminister ning sisuliselt kõikide parlamendiparteide esindajad, kes ammutavad infot ka avalikkusele kättesaamatuist otsekanalitest, rahvusliku telekanali otse-eetrit inimeste desinformeerimiseks?” küsib Villem Mutt oma lugejakirjas.

  • foto
    Rain Kooli: äkki koliks Narva hoopis presidendi residentsi?
    13.02

    Kui tahetakse Põhjamaa olla, siis oldagu Põhjamaa ja rajatagu presidendile residents ilma igasuguste maksumaksja rahaga oma kodu remontimise, ärmatamise ja lühinägeliku pärast mind tulgu või veeuputus mõtlemiseta. Mis aga sisekaitseakadeemiasse puutub, siis hurraaoptimism on riigikaitses kehv sulane ja veel kehvem peremees, leiab ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli.

  • foto
    Annika Uudelepp: kodakondsus – valimiste peapealteema
    10.02

    Jüri Ratase plaan teha kodakondsusest järgmiste valimiste peateema on justkui peapealseis kartulipõllul – efektne vaadata, kuid saabastest nõrgub ikka pori silma, leiab Annika Uudelepp Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Tanel Jan Palgi: kapist välja – miks ma olen Rail Balticu poolt
    10.02

    Euroopa Parlament kaalub igale keskkoolilõpetajale Euroopas ringiseiklemiseks Euroopa InterRaili pileti kinkimist. Paraku pole Eesti, Läti ega Leedu sihtkohtadena InterRaili kaardilgi. Baltikumi kohal asub tühi auk. Hoolimata sellest, et olen andnud oma hääle petitsioonile Rail Balticu vastu, olen Euroopa raudteekaardile jõudmise poolt, kirjutab Austraalia eestlane Tanel Jan Palgi.

  • foto
    Erik Gamzejev: oma elanike laostamine
    08.02

    Olukord, kus Eesti mõistes niivõrd suur linn nagu Kohtla-Järve loovutab riigile 31 mitte kellelegi  vajalikku korterit, illustreerib ühel ajal nii kohalikku haldussuutmatust kui ka riigi regionaalpoliitika läbikukkumist, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio tänases kommentaaris.

  • foto
    Viktor Trasberg: Eesti elanikud pooldavad alkoholireklaami keelamist, aga mitte aktsiisitõuse
    07.02

    Kaks kolmandikku Eesti elanikest on päri alkoholireklaami keelamisega ja peaaegu pool on valmis vähendama alkoholipoodide hulka. Alkoholi aktsiisitõuse pooldab aga vaid kolmandik inimestest, tõdeb Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.