Viktor Trasberg: tehes äri
Maailmapanga uurimisrühm on tulnud välja iga-aastase raportiga Doing Business 2015. Nimetagem seda siinkohal äritegevuse keskkonna ülevaateks, mis hõlmab kokku 189 riiki. Selliste „edetabelite“ puhul on alati põnev jälgida, kuidas suur Eesti väikeses maailmas välja paistab. Päris hästi paistame: asume raporti kohaselt väärikal 17. kohal maailmas.
Ülevaate teravik on suunatud eelkõige riigipoolse regulatiivse raamistiku võrdlemisele erinevates riikides. Neid erinevaid asjaolusid kokku pannes saame igas riigis eripärase businesskeskkonna, mis pidurdab või soodustab äri alustamist ja hoidmist.
Lisaks regulatsioonidele vaadeldaks ka üldisi äritegemise tingimusi, nagu elektrivoolu olemasolu või ärikokkulepetest kinnipidamise tagamine. Muide, elektrivõrguga liikumine on kummalisel kombel raporti kohaselt Eesti äritegevuse üks suuremaid nõrkusi.
Äritegevuse regulatiivne raamistik on koondatud 11 valdkonnaks, mille taset hinnatakse erinevate mõõdikute alusel. Mida soosivam on regulatiivne keskkond, seda kergem on äritegevus.
Ülevaade keskendub peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtete majandustegevusega seotud tahkudele. Ärikeskkonna headust hinnatakse mitmesuguste indikaatorite alusel, mis mõõdavad protsesside lihtsust, kiirus ja kulukust. Nende erinevate näitajate alusel on konstrueeritud äritegevuse lihtsuse indeks, mille alusel ka riike järjestatakse.
Sellised näitjad on ettevõtte asutamise kiirus; ehitusloa hankimise lihtsus; omandi kaitstus, juurdepääs laenurahale; maksukeskkond; piiriülese kaubanduse lihtsus või kohtusüsteemi efektiivsus. Eri maade võrdlemiseks on konstrueeritud iga riigi kohta hüpoteetiline keskmine ettevõte, mis on paigutatud tegutsema riigi kõige suuremas majanduskeskusesse. Ning on püütud ette kujutada, mis selle ettevõttega võiks reaalses ärikeskkonnas juhtuda.
Lähtudes raportist on kõige soodsam ärikeskkond Singapuris, järgnevad Uus-Meremaa, Hong Kong, Taani ja Lõuna-Korea. Esikümnes on veel Norra, USA, Suurbritannia, Soome ja Austraalia. Näeme, et paljuski langeb nimekirja esiots kokku riikide globaalset konkurentsivõime järjestusega.
Kõige kibedamaks on ettevõtjate elu tehtud aga Aafrika vaestes riikides. Nimekirja lõpus asuvad sellised riigid nagu Eritrea, Liibüa, Kesk-Aafrika Vabariik, Tšaad ja Lõuna- Sudaan. Tegemist on nõrga riikluse ja paljudel juhtudel ka sõjas laastatud maadega.
Nagu öeldud, Eesti positsioon 17. kohal on väga hea. Maailmapank ei too Eesti puhul välja mingeid koheselt muutusi vajavaid ärikeskkonnad aspekte, nagu seda näiteks paljude riikide puhul tehakse. Enamus Euroopa riike on meist tagapool, ka näiteks naaberriigid Läti ja Leedu. Viimased õnneks mitte väga kaugel. Kõige nõrgemal positsioonil asuv Euroopa Liidu riik on Malta, olles järjestuses 94.
Vaatame lähemalt Eesti ärikeskkonda mõjutavaid regulatsioone ja võrdleme ennast teiste riikidega.
Ettevõtlusega alustamist peetakse Eestis lihtsaks – vähe protseduure; äriühingu kiire registreerimisaeg ja suhteliselt odav. Globaalses võrdluses on soodne Eestis ka ehitusloa saamine. Kokku võtaks see arveslikult 3 kuud. Nagu öeldud, elektriühendustega liitumine Eestis ei ole ülemäära ettevõtjasõbralik – asume 56. kohal. Üldiselt ei ole nagu kuulnud, et elekteriühendused meie ettevõtjatele mingeid probleeme oleks tekitanud. Aga näe, Maailmapank peab seda probleemiks!
Väga ettevõttjasõbralik on Eestis omandi registreerimine – vähe protseduure ja väike ajakulu. Ka laenusaamise võimalused on Eestis suhteliselt lihtsad. Probleemiks peetakse aga ettevõtete vähemusomanike kaitstust. Eelkõige on tegemist ebapiisava seadusandlusega, mida siis peaksime tõepoolest üle vaatama ja täiendama.
Maksukeskonna tase vastab meie omakuvandile maksude olukorrast. Aga teiselt poolt näitab see ka raporti metoodika piiratust. Tänase seaduse kohaselt on Eestis reinvesteeritud kasum tulumaksust vabastatud. Antud raport eeldab aga ettevõtte kasumimaksu täies mahus tasumist. Seega on meie ettevõtja tegelik maksukoormus raportis näidatust väiksem.
Edasi, väga tugev on Eestis ülepiiriline kaubanduskeskkond. Väikese avatud majandusega Euroopa Liidu riigi puhul on see aga üsna ootuspärane. Nõrgem on olukord lepingute jõustamise ja ettevõtte maksejõuetusega lahendamisega. Keskmiselt võtab pankrotiprotsess aega 3 aastat. Kohtusüsteemi efektiivsus aga on ärikeskkonna seisukohalt äärmiselt oluline aspekt.
Kokkuvõttes, Eesti ärikeskkond on rahvusvahelises võrdluses heal tasemel. Aga veel kord – nagu ka teiste sarnaste edetabelite puhul, ei maksa kohapunkte ülemäära tõsiselt võtta. Oluline on teine aspekt – sellised ülevaated võimaldavad süsteemselt välja tuua ärikeskkonna osised ja neid kriitiliselt analüüsida. Mida parem ärikeskkond, seda rikkam riik!
Toimetaja: Rain Kooli
Allikas: Vikerraadio päevakommentaar