Kätlin Konstabel: hulk tegemata meediatööd – kuidas testida presidenti

Kätin Konstabel on psühholoog ja pereterapeut. (Foto: erakogu)
23.09.2016 17:29
Rubriik: Arvamus

”Kui presidendikandidaatide rahvale presenteerijad oleks üritanud mõelda rohkem sellele, kuidas saada kandidaatide olulistest omadustest parimal võimalikul viisil aimu, oleks valimiskogule laekunud nende presidendiks sobivuse kohta oluliselt rohkem väärt infot kui niisama teada-tuntud teemadel küsimuste kordamise kaudu,” kirjutab psühholoog ja pereterapeut Kätlin Konstabel oma arvamusloos.

Mäletate seda stseeni filmist „,Mehed mustas“, kus Will Smithi kehastatud tegelane pannakse koos mitmete tublide ohvitseri moodi inimestega mingeid teste tegema? Nad kõik istuvad äärmiselt ebamugavates toolides, paberi jaoks pole alust ollagi, toimub üldine nihelemine. Smith on ainus, kes tuleb mõttele ruumi keskel leiduv laud enda juurde sikutada, et normaalselt kirjutada saaks. Ühtäkki oli testitegemise tavapärasest olukorrast saanud hoopis tohutult informatiivne käitumiseksperiment.

Presidendivalimiste kampaaniaga seotud saateid vaadates, kuulates ja lehte lugedes olen imestanud ühe asja üle – et kellelgi kajastajatest pole tulnud pähe kontakti võtta personalivaliku- ja otsingu firmadega. Et küsida, kuidas teeks nemad oma suurte kogemuste juures kindlaks, kes oleks see kõige parem president.

Tõesti, see pole tavaline personalivaliku olukord – sest otsuse selle kohta, kes presidendiks saab, teevad ühed inimesed, aga infot, mis selle otsuseni viib, edastavad hoopis teised. Kui personaliotsingufirmadel olla vahel kombeks valituks osutunud kandidaadile, kellest poole aasta jooksul selgub, et ta antud ametisse ikka ei sobi, asendaja leida, siis presidendiga nii teha ei saa.

Seega on päris oluline küsida, et kuidas võiks laekuv info olla maksimaalselt kvaliteetne hea otsuse tegemiseks ja minimaalselt oleks emotsionaalset eksitavat müra.

Mängime personalivaliku mõttega

Presidendile vajalike kompetentside ja omaduste kohta saab aimu, kui vaatame põhiseadusest talle ülesandeks pandud kahtekümmet tegevust.

Lastagu välispoliitika asjatundjatel lisaks kirjeldada lühidalt seda, mis kõige halvemal juhul võib viie aasta jooksul maailmas toimuda ja kuidas tuleks Eesti presidendil seal toimetada. Riigi siseelusse puutuvaga tehtagu samamoodi.

Kui presidendiametist tulenevad kindlad ja võimalikud tegevused on teada, saamegi neist saab tuletada vajalikud isikuomadused, saab koostada hea kandidaadi profiili. Kirja saanud omadused võiksid olla võimalikult selged ja üheselt mõistetavad. Kui öelda näiteks „moraalne majakas“, siis peaks selge olema, kas mõeldakse eeskujulikku isiklikku elu, kõnedesse pandud kõlavaid põhimõtteid või midagi hoopis kolmandat – muidu tekib suur segadus.

Omadusi sai ilmselt täitsa mitu ja küllap mõned neist on vastasmärgilised. Kuna universaalset inimest ei leidu ka presidendikandidaatide seas, siis võiks taas eksperte appi võttes teha omadustest pingerea – ühed on kriitilisemad kui teised.

Järgmine vaatenurk võiks olla see, kas tegemist on muudetava või pigem stabiilse, võib-olla lausa kaasasündinud omadusega. Presidendikandidaat ei pruugi näiteks olla mingi valdkonna valmis ekspert, aga teadmised on omandatavad – seega on määrav küsimus, milline on inimese loomupärane nutikus, õppimisvõime ja ka soov ise targemaks saada.

Edasi

Kui meil on teada vajalikud omadused, tuleks neid kandidaatidel nüüd kuidagi mõõta – see on koht, kus valimiste kajastajad peaksid tegema tõhusat mõttetööd. Sest hindamine ja mõõtmine pole lihtne.

Mingis olukorras on see, kui lasta inimesel endal hinnata oma loomujooni (olgu siis isiksusetesti abil või vesteldes), päris hea viis temast pilti saada. Paraku on antud juhul tegemist olukorraga, kus kandidaatidel on kange soov end väga heas valguses näidata. Seega objektiivset pilti enesekohased hinnangud praegu kohe kindlasti ei anna. Saame vaid aimu sellest, kuidas presidendikandidaat arvab, et ta võiks rahvale ja eelkõige valimiskogu liikmetele meeldida – millist käitumist, hoiakuid ja teadmisi tuleks selleks demonstreerida.

Endal ühe või teise ülipositiivseks peetud omaduse rõhutamine annab aimu sellest, et inimene ei häbene ennast kiita, mitte tingimata selle omaduse tõelisest esinemisest. Kõik me teame ka, et arukuse ja teadmiste hindamisel õppeasutused millegipärast ei usu väga sellesse meetodisse, et lihtsalt küsida suurelt või väikeselt õpilaselt, kas tarkust on piisavalt.

Kui inimeste enda arvamist kõrge sotsiaalse soovitavusega olukorras usaldada ei saa, siis tulevad appi teiste hinnangud. Need põhinevad aga alati lünklikul infol, mis on seotud keskkonnaga, kus konkreetse inimesega on kokku puututud või mis allikaist teadmisi saadud (näiteks laste iseloomu hindavad vanemad ja õpetajad ei ole kaugeltki alati selle osas üksmeelel, sest nad näevad last väga erinevates olukordades). Organisatsioonides lastakse inimest hinnata nii sama taseme kolleegidel kui ka alluvatel ja ülemustel, siis saab pilt täielikum.

Seega, oletagem näiteks, et kui presidendile vajalikuks omaduseks peetakse kiiret otsustusvõimet, siis võiks kandidaadi selle omaduse kohta küsida erinevatelt inimestelt – mitte ainult tema abikaasalt või endiselt sõbralt, kellest korraga on saanud suur vaenlane ja kes väga tahab rääkida.

Hea meetod inimese omaduste üle otsustamiseks ja tulevaste käitumiste ennustamiseks on muidugi tema seniste tegemiste vaatamine. Kas konkreetne kandidaat on siiani tegutsenud edukalt olukordades, kus on läinud vaja kas või sedasama näiteks toodud kiiret otsustusvõimet või nutikust? Tõsi, see hindamismeetod ei arvesta, et kandidaadid on erineva vanuse ja kogemustepagasiga – nii saavad kõik, kes Eesti taasiseseisvumise ajal juba aktiivselt tegutsesid, enda isamaalisust, kindlameelsust ja pingetaluvust selle ajaga illustreerida, noorematel taolist võimalust pole.

Kompenseerimaks antud puudujääki võib ühe või teise omaduse või teadmise kindlakstegemiseks panna inimese kujuteldavas personalivaliku protsessis olukorda, milles hakkamasaamiseks on tal seda omadust lihtsalt kiiresti vaja. N-ö laboris loodud olukord pole eales sama kvaliteediga kui reaaleluline, aga mingit infot ikka saab.

Milleks see kõik?

Milleks kogu see mõttemäng, võib nüüd küsida. Selgitan.

Mulle näib, et kui kandidaatide rahvale presenteerijad oleks üritanud mõelda rohkem sellises võtmes (oluline omadus – kuidas me sellest parimal võimalikul viisil aimu saame), oleks võinud saada nende presidendiks sobivuse kohta oluliselt rohkem väärt infot kui niisama teada-tuntud teemadel küsimusi korrates.

Küsimus või kandidaadi ette pandud ülesanne, usutlus kellegi kolmandaga võiks olla kokku pandud selge sihiga – saada teada midagi uut, tõesti olulist selle inimese ja tema arusaamiste kohta. Kui tahetakse teada, kellel kandidaatidest on mingit olulist omadust rohkem või vähem, söödetagu neile ette võrdses koguses vastavale omadusele sihitud küsimusi või kas või mängulisi eksperimente. Muidu meenutab see olukorda, kus ühel inimesel lastakse nutikuse tõestamiseks akadeemilise teste teha, teisele aga antakse kätte aabits (sest testi ei viitsinud kuskilt otsima minna) ja kolmandalt küsitakse, et kui targaks ennast pead.

See pole lihtsalt see, et oleks kena ja viisakas kandidaate võrdselt kohelda. Eksponeerimise efekt – mida rohkem mingi objekt inimeste silme ees figureerib, seda rohkem kipub see meeldima – ei toimi mitte ainult reklaamimaailmas, ikka mujal ka.

Kui läheb närvi, pole tingimata süüdi

Jah, võib testida ka olulistele kohtadele kandideerijate stressitaluvust. Küsida isiklikke, kiuslikke, miljoneid kordi korratud või ei tea kust tulevaid ootamatuid küsimusi. Ent sellisel juhul peaks olema küsijal ka selgelt endal teada, et just seda omadust ta järele proovida tahabki. Kui küsimuste ainus eesmärk on oma oskusliku sõnaseadmisoskusega eputamine või lootus, et närvi aetud inimese käest saab teada püha tõe mõne tema varjatud eluseiga kohta või õnnestub kätte saada loo pealkirjaks sobiv emotsionaalse fraas, on asi viltu.

Maailma üks psühholoogiastaare Paul Ekman on rääkinud, et kahtlustavad inimesed kipuvad tegema nn Othello viga – nähes kedagi närvilisena, arvavad kohe, et tegemist on suure pettusega ja unustavad ära, et pelgalt pidev aluseta kahtlustamine ja torkimine võib inimese samuti väga endast välja viia. Kui sellise veani viivaid vabavormilisi stressitaluvuse teste liiga palju tehakse ja „läks närvi, ju seal midagi ikka valesti on“ arvamist valija rollis inimeste seas palju on, ei saa oluline ametikoht mitte kõige sobivamale kandidaadile.

Sisuliste argumentide asemele astub sel juhul meediapildi abil loodud emotsionaalne mulje.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Mariann Rikka: palju õnne, Eesti, inimeste riik!
    24.02

    Eesti riik põhineb algusest peale inimõigustel ja nende alusväärtustel, kirjutab inimõiguste ja õigusteaduse magister Mariann Rikka. Täna avatakse Tartu ülikooli ja ERRi koostöös inimõigusi väga erinevate vaatenurkade alt käsitlev blogi, mille peatoimetaja Rikka on.

  • foto
    Kaljulaid vabariigi aastapäeva kõnes: uus maailm nõuab Eesti-suguselt riigilt tähelepanelikkust
    24.02

    President Kersti Kaljulaid ütles oma vabariigi aastapäeva kõnes, et uus maailm nõuab Eesti-suguselt riigilt tähelepanelikkust pidas oluliseks liitlaste rolli meie julgeoleku tagamisel.

  • foto
    Riho Terras: kaitstakse seda, kes tahab ja oskab ennast ise kaitsta
    24.02

    Avaldame kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase kõne Eesti vabariigi 99. aastapäeva paraadil Tallinnas Vabaduse väljakul.

  • foto
    Rahvusringhääling – kuidas edasi: Erik Roose visioon
    23.02

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Erik Roose tõdeb muu hulgas, et ERRi ellujäämise küsimus on panustamine digimeediasse nii tehnika kui tööjõuga. Lisaks on kriitiline keskastme juhtide roll – nendega peaks töötama oma ala parimad ning osa nende ametikohtadest peaks olema tähtajalisted.

  • foto
    Plaan ERR-i arendamiseks: Allar Tankleri visioon
    23.02

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Allar Tankler tõdeb muu hulgas, et ERR peaks kõnetama oma sisu ja kaasaelamisvahendite kaudu nooremaid sihtrühmi; prioritiseerima veebikanalite arendamist, olema võimeline paindlikult reageerima inimeste meediatarbimiseelistuste jätkuvale muutumisele ja tõusma Eesti meediamaastikul riskivõtjaks.

  • foto
    Meelis Oidsalu: hoidkem oma erakuid, nad on isamaalisuse tõeline proovikivi
    23.02

    Vabariigi aastapäeva eel on sobilik arutleda patriotismi ja kunstivabaduse vahekorra üle, selle üle kas isamaalisus ja kunst ikka peaksid käima käsikäes ja ühte jalga.

  • foto
    Rahvusringhääling 2027: Mart Luige visioon
    23.02

    ERR.ee avaldab kõigi hetkel sõelale jäänud ERRi juhatuse esimehe kandidaatide visiooni rahvusringhäälingu positsioonist ja arengust. Mart Luik tõdeb muu hulgas, et praeguses ERRis sisuliselt puudub personalipoliitika ja leiab, et tuleviku ERR peaks olema tõhusalt tegutsev loominguline labor, mille uksele andekad Eesti meediainimesed peaksid oma uue ideega esimesena koputama.

  • foto
    Georg Kirsberg: kasvav putinism kui irratsionaalne vastureaktsioon valitsevale selgrootusele
    23.02

    Vladimir Putini populaarsuse kasv Euroopas on arenenud juba lubamatult kaugele, olles eriti ohtlik just Eestile, kirjutab reservohvitser ja publitsist Georg Kirsberg (EKRE).

  • foto
    Intervjuu presidendiga: riik saab tagada põhivajadusi, mitte sissetulekute võrdust
    22.02

    President Kersti Kaljulaid ütles vabariigi aastapäeva eel antud intervjuus Vikerraadiole, et ilmselt on inimestele vähe selgitatud seda, et kõik ei ole kunagi kõik võrdsed oma sissetulekutelt ega peagi seda olema.

  • foto
    Erik Gamzejev: sisekaitseakadeemia kolimine kui Ratase valitsuse tõsiseltvõetavuse test
    22.02

    Suure tähelepanu alla sattumisega on sisekaitseakadeemia kolimine muutunud Ida-Virumaa arendamise kõrval ka valitsuse tõsiseltvõetavuse küsimuseks. See on Ratase valitsuse test, mis näitab, kas seda, milles on kokku lepitud, ka tegelikult tehakse, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    „Suud puhtaks“ ülevaade: kuus vaadet eestlusele ja patriotismile
    22.02

    ETV väitlussaade „Suud puhtaks“ käsitleb täna õhtul eestlust ja patriotismi. Saate sissejuhatuseks toome teieni ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli valiku viimase aasta jooksul neil teemadel rahvusringhäälingu portaali arvamusrubriigis avaldatud ariklitest.

  • foto
    Heldur-Valdek Seeder: riigi eripensionikohustused kahekordistusid kuue aastaga
    21.02

    „Riigi bilanss peaks olema loetav ka ilma teabenõudeta selle sisu kohta, seega peaks eripensioneid edaspidi riigi bilansis kajastama nende tegelikus väärtuses. Eripensioneid bilansis omavatele ministritele soovitan aga tugevdada kontrolli oma ametnike poolt koostatavate määruste ja seadusemuudatuste sisu majanduslike mõjude üle,“ kirjutab Vabaerakonna õigustoimkonna juht Heldur-Valdek Seeder.

  • foto
    Webinar: tõejärgset ühiskonda lahkavad Lauristin ja Pettai
    21.02

    Toimus infoühiskonna keskuse webinar, mis keskendus tõejärgse ühiskonna teemale, vaadates kuidas see mõjutab nii poliitilisi kui isiklikele otsustusprotsesse.

  • foto
    Viktor Trasberg: mõisa köis on pikk
    21.02

    „Vaatamata sajandivanusele oma riigile ja üle veerandsaja aasta pikkusele järjestikusele vaba turumajanduse kogemusele väljenduvad inimesed endiselt moel, nagu Eesti polekski meie riik ja meie ühise huvi esindaja,“ märgib Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Rain Kooli: unustage see poliitkorrektsus, jääge lihtsalt korrektseks
    20.02

    „Arvamuste paljusus on väärtus, millest vaba, demokraatliku ühiskonna ajakirjandus kinni hoiab – ka siis, kui selle arvamuste paljususe kasutajad ajakirjanduse esindajaid kusagil sotsiaalmeedias sõimavad. Nii et unustage see väidetav poliitkorrektsuse nõue. Öelge julgesti, mida te mõtlete. Aga olge lihtsalt korrektsed. Elementaarselt viisakad. Näidake, et teil on kombed. Ja mingigi häbitunne puhuks, kui need ununema juhtuvad,” tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli Vikerraadio meediateemalises kommentaaris.

  • foto
    Urmo Kübar: kes on süüdi?
    17.02

    Aarne Mäe Postimehes ilmunud arvamusartikkel “Homofestivali kaval kampaania” sisaldab kaht ekslikku mõttekäiku, millele tahan vastu vaielda.

  • foto
    Kajar Kase: Vene luureafäär võib Trumpile päriselt saatuslikuks saada
    17.02

    Venemaal prostituutide palkamine ei ole isegi ebaseaduslik ja president võib anda välja määrusi, mille kohtud tagasi lükkavad. Aga kui peaks välja ilmuma mõni reaalne tõend Trumpi isiklikust koostööst vene luurega, siis see võib Donald Trumpi presidentuurile saatuslikuks saada, kirjutab ERRi toimetaja Kajar Kase oma kommentaaris.

  • foto
    Rauno Vinni: siseakadeemia kolimisotsus on näide Eesti viletsast poliitikakujundamise kvaliteedist
    17.02

    Sisekaitseakadeemia kaasus on ehe näide – eesmärk on laialivalguv, alternatiive pole tõsiselt kaalutud või avalikkusele selgitatud ja isegi projekti maksumus ei ole üheselt paigas. Kuid koalitsioonis on kolimise otsus eilse seisuga tehtud, märgib Rauno Vinni Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Urmas Vadi: võta endale koduluuletaja
    17.02

    „Paljud võtavad endale kassi, eksootilise ämbliku või lausa boa, inimestele meeldib kellegi lähedus, miks mitte siis võtta endale üks luuletaja majja?” mõtiskleb ERRi toimetaja Urmas Vadi Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Alo Lõhmus: valitsusasutuste koht on pealinnas, aga neis töötamine olgu võimalik ka maakondade elanikele
    15.02

    Vaid riigisisene raudteevõrk suudab linnadevahelisi vahemaid vähendada ning anda inimestele võimaluse osaleda Tallinna tööturul, olgu siis riigiametites või eraettevõtetes, ilma oma kodukohta samal ajal maha jätmata. Realistlik regionaalpoliitika võikski selle endale eesmärgiks seada, tõdeb Alo Lõhmus Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Aivar Hundimägi: miks varjata osalust jäätmefirmas?
    14.02

    Aivar Hundimägi käsitleb tänases Vikerraadio päevakommentaaris Eesti suurima jäätmefirma Eesti Keskkonnateenused omanikeringi, kuhu Äripäeva väitel kuulus suure tõenäosusega Reformierakonna ja IRLiga seotud sõpruskond, kes avalikkuse eest enda ärihuve varjas.

  • foto
    Yana Toom: Uudelepp püüab Keskerakonda rahvuspõhiselt lõhestada
    14.02

    „Eesti suurimal, eri rahvustest inimesi ühendaval erakonnal ei taheta lubada muuta häbiväärset olukorda, kus 6 protsenti elanikkonnast on „tulnukad” – just sõna alien on trükitud halli passi kaanele,” kommenteerib Euroopa parlamendi liige Yana Toom (KE) Annika Uudelepa läinudnädalast arvamuslugu.

  • foto
    Villem Mutt: Narva pole ju Donetsk?!
    13.02

    „Kui juba läinudesmaspäevasest Postimehest võis lugeda, et [Ida-Ukraina] konflikti eskaleerumise taga on eelkõige Ukraina valitsusväed, siis millise vabandusega kasutavad meie välis- ja kaitseminister ning sisuliselt kõikide parlamendiparteide esindajad, kes ammutavad infot ka avalikkusele kättesaamatuist otsekanalitest, rahvusliku telekanali otse-eetrit inimeste desinformeerimiseks?” küsib Villem Mutt oma lugejakirjas.

  • foto
    Rain Kooli: äkki koliks Narva hoopis presidendi residentsi?
    13.02

    Kui tahetakse Põhjamaa olla, siis oldagu Põhjamaa ja rajatagu presidendile residents ilma igasuguste maksumaksja rahaga oma kodu remontimise, ärmatamise ja lühinägeliku pärast mind tulgu või veeuputus mõtlemiseta. Mis aga sisekaitseakadeemiasse puutub, siis hurraaoptimism on riigikaitses kehv sulane ja veel kehvem peremees, leiab ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli.

  • foto
    Annika Uudelepp: kodakondsus – valimiste peapealteema
    10.02

    Jüri Ratase plaan teha kodakondsusest järgmiste valimiste peateema on justkui peapealseis kartulipõllul – efektne vaadata, kuid saabastest nõrgub ikka pori silma, leiab Annika Uudelepp Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Tanel Jan Palgi: kapist välja – miks ma olen Rail Balticu poolt
    10.02

    Euroopa Parlament kaalub igale keskkoolilõpetajale Euroopas ringiseiklemiseks Euroopa InterRaili pileti kinkimist. Paraku pole Eesti, Läti ega Leedu sihtkohtadena InterRaili kaardilgi. Baltikumi kohal asub tühi auk. Hoolimata sellest, et olen andnud oma hääle petitsioonile Rail Balticu vastu, olen Euroopa raudteekaardile jõudmise poolt, kirjutab Austraalia eestlane Tanel Jan Palgi.

  • foto
    Erik Gamzejev: oma elanike laostamine
    08.02

    Olukord, kus Eesti mõistes niivõrd suur linn nagu Kohtla-Järve loovutab riigile 31 mitte kellelegi  vajalikku korterit, illustreerib ühel ajal nii kohalikku haldussuutmatust kui ka riigi regionaalpoliitika läbikukkumist, leiab ajalehe Põhjarannik peatoimetaja Erik Gamzejev Vikerraadio tänases kommentaaris.

  • foto
    Viktor Trasberg: Eesti elanikud pooldavad alkoholireklaami keelamist, aga mitte aktsiisitõuse
    07.02

    Kaks kolmandikku Eesti elanikest on päri alkoholireklaami keelamisega ja peaaegu pool on valmis vähendama alkoholipoodide hulka. Alkoholi aktsiisitõuse pooldab aga vaid kolmandik inimestest, tõdeb Viktor Trasberg Vikerraadio päevakommentaaris.

  • foto
    Efektiivne riik ja kodanike rahulolematus Thatcheri riigi õhendamise näitel
    07.02

    Kui vaadata Ühendkuningriigis eelmisel sajandil toimunud demandariseerimist ja thatcherismi tervikuna, siis see on ajalooline õppetund. Traditsioonidest ja ajaloost eemaldudes ning ideoloogiale keskendudes muutume me kergesti ettevaatamatuteks ratsionalistideks, kes kokkuvõttes võivad saavutada hetkelise edu (mida rahvas justkui ootab), aga pikemas plaanis puudub oskus pöörata lahendused jätkusuutlikuks, kirjutab Tallinna tehnikaülikooli avaliku halduse magistrant Raiko Puustusmaa oma essees.

  • foto
    Mirjam Ruth Loide: tõde lapikust Maast ehk mis Tartu Waldorfgümnaasiumis päriselt toimus
    06.02

    Olen Tartu Waldorfgümnaasiumi 11. klassi õpilane. Kuna viimasel ajal on meedias tekkinud skandaal seoses minu kooli ja portaali Telegram juhi Hando Tõnumaaga, soovin selgitada paari asja.