Kätlin Konstabel: hulk tegemata meediatööd – kuidas testida presidenti

Kätin Konstabel on psühholoog ja pereterapeut. (Foto: erakogu)
23.09.2016 17:29
Rubriik: Arvamus

”Kui presidendikandidaatide rahvale presenteerijad oleks üritanud mõelda rohkem sellele, kuidas saada kandidaatide olulistest omadustest parimal võimalikul viisil aimu, oleks valimiskogule laekunud nende presidendiks sobivuse kohta oluliselt rohkem väärt infot kui niisama teada-tuntud teemadel küsimuste kordamise kaudu,” kirjutab psühholoog ja pereterapeut Kätlin Konstabel oma arvamusloos.

Mäletate seda stseeni filmist „,Mehed mustas“, kus Will Smithi kehastatud tegelane pannakse koos mitmete tublide ohvitseri moodi inimestega mingeid teste tegema? Nad kõik istuvad äärmiselt ebamugavates toolides, paberi jaoks pole alust ollagi, toimub üldine nihelemine. Smith on ainus, kes tuleb mõttele ruumi keskel leiduv laud enda juurde sikutada, et normaalselt kirjutada saaks. Ühtäkki oli testitegemise tavapärasest olukorrast saanud hoopis tohutult informatiivne käitumiseksperiment.

Presidendivalimiste kampaaniaga seotud saateid vaadates, kuulates ja lehte lugedes olen imestanud ühe asja üle – et kellelgi kajastajatest pole tulnud pähe kontakti võtta personalivaliku- ja otsingu firmadega. Et küsida, kuidas teeks nemad oma suurte kogemuste juures kindlaks, kes oleks see kõige parem president.

Tõesti, see pole tavaline personalivaliku olukord – sest otsuse selle kohta, kes presidendiks saab, teevad ühed inimesed, aga infot, mis selle otsuseni viib, edastavad hoopis teised. Kui personaliotsingufirmadel olla vahel kombeks valituks osutunud kandidaadile, kellest poole aasta jooksul selgub, et ta antud ametisse ikka ei sobi, asendaja leida, siis presidendiga nii teha ei saa.

Seega on päris oluline küsida, et kuidas võiks laekuv info olla maksimaalselt kvaliteetne hea otsuse tegemiseks ja minimaalselt oleks emotsionaalset eksitavat müra.

Mängime personalivaliku mõttega

Presidendile vajalike kompetentside ja omaduste kohta saab aimu, kui vaatame põhiseadusest talle ülesandeks pandud kahtekümmet tegevust.

Lastagu välispoliitika asjatundjatel lisaks kirjeldada lühidalt seda, mis kõige halvemal juhul võib viie aasta jooksul maailmas toimuda ja kuidas tuleks Eesti presidendil seal toimetada. Riigi siseelusse puutuvaga tehtagu samamoodi.

Kui presidendiametist tulenevad kindlad ja võimalikud tegevused on teada, saamegi neist saab tuletada vajalikud isikuomadused, saab koostada hea kandidaadi profiili. Kirja saanud omadused võiksid olla võimalikult selged ja üheselt mõistetavad. Kui öelda näiteks „moraalne majakas“, siis peaks selge olema, kas mõeldakse eeskujulikku isiklikku elu, kõnedesse pandud kõlavaid põhimõtteid või midagi hoopis kolmandat – muidu tekib suur segadus.

Omadusi sai ilmselt täitsa mitu ja küllap mõned neist on vastasmärgilised. Kuna universaalset inimest ei leidu ka presidendikandidaatide seas, siis võiks taas eksperte appi võttes teha omadustest pingerea – ühed on kriitilisemad kui teised.

Järgmine vaatenurk võiks olla see, kas tegemist on muudetava või pigem stabiilse, võib-olla lausa kaasasündinud omadusega. Presidendikandidaat ei pruugi näiteks olla mingi valdkonna valmis ekspert, aga teadmised on omandatavad – seega on määrav küsimus, milline on inimese loomupärane nutikus, õppimisvõime ja ka soov ise targemaks saada.

Edasi

Kui meil on teada vajalikud omadused, tuleks neid kandidaatidel nüüd kuidagi mõõta – see on koht, kus valimiste kajastajad peaksid tegema tõhusat mõttetööd. Sest hindamine ja mõõtmine pole lihtne.

Mingis olukorras on see, kui lasta inimesel endal hinnata oma loomujooni (olgu siis isiksusetesti abil või vesteldes), päris hea viis temast pilti saada. Paraku on antud juhul tegemist olukorraga, kus kandidaatidel on kange soov end väga heas valguses näidata. Seega objektiivset pilti enesekohased hinnangud praegu kohe kindlasti ei anna. Saame vaid aimu sellest, kuidas presidendikandidaat arvab, et ta võiks rahvale ja eelkõige valimiskogu liikmetele meeldida – millist käitumist, hoiakuid ja teadmisi tuleks selleks demonstreerida.

Endal ühe või teise ülipositiivseks peetud omaduse rõhutamine annab aimu sellest, et inimene ei häbene ennast kiita, mitte tingimata selle omaduse tõelisest esinemisest. Kõik me teame ka, et arukuse ja teadmiste hindamisel õppeasutused millegipärast ei usu väga sellesse meetodisse, et lihtsalt küsida suurelt või väikeselt õpilaselt, kas tarkust on piisavalt.

Kui inimeste enda arvamist kõrge sotsiaalse soovitavusega olukorras usaldada ei saa, siis tulevad appi teiste hinnangud. Need põhinevad aga alati lünklikul infol, mis on seotud keskkonnaga, kus konkreetse inimesega on kokku puututud või mis allikaist teadmisi saadud (näiteks laste iseloomu hindavad vanemad ja õpetajad ei ole kaugeltki alati selle osas üksmeelel, sest nad näevad last väga erinevates olukordades). Organisatsioonides lastakse inimest hinnata nii sama taseme kolleegidel kui ka alluvatel ja ülemustel, siis saab pilt täielikum.

Seega, oletagem näiteks, et kui presidendile vajalikuks omaduseks peetakse kiiret otsustusvõimet, siis võiks kandidaadi selle omaduse kohta küsida erinevatelt inimestelt – mitte ainult tema abikaasalt või endiselt sõbralt, kellest korraga on saanud suur vaenlane ja kes väga tahab rääkida.

Hea meetod inimese omaduste üle otsustamiseks ja tulevaste käitumiste ennustamiseks on muidugi tema seniste tegemiste vaatamine. Kas konkreetne kandidaat on siiani tegutsenud edukalt olukordades, kus on läinud vaja kas või sedasama näiteks toodud kiiret otsustusvõimet või nutikust? Tõsi, see hindamismeetod ei arvesta, et kandidaadid on erineva vanuse ja kogemustepagasiga – nii saavad kõik, kes Eesti taasiseseisvumise ajal juba aktiivselt tegutsesid, enda isamaalisust, kindlameelsust ja pingetaluvust selle ajaga illustreerida, noorematel taolist võimalust pole.

Kompenseerimaks antud puudujääki võib ühe või teise omaduse või teadmise kindlakstegemiseks panna inimese kujuteldavas personalivaliku protsessis olukorda, milles hakkamasaamiseks on tal seda omadust lihtsalt kiiresti vaja. N-ö laboris loodud olukord pole eales sama kvaliteediga kui reaaleluline, aga mingit infot ikka saab.

Milleks see kõik?

Milleks kogu see mõttemäng, võib nüüd küsida. Selgitan.

Mulle näib, et kui kandidaatide rahvale presenteerijad oleks üritanud mõelda rohkem sellises võtmes (oluline omadus – kuidas me sellest parimal võimalikul viisil aimu saame), oleks võinud saada nende presidendiks sobivuse kohta oluliselt rohkem väärt infot kui niisama teada-tuntud teemadel küsimusi korrates.

Küsimus või kandidaadi ette pandud ülesanne, usutlus kellegi kolmandaga võiks olla kokku pandud selge sihiga – saada teada midagi uut, tõesti olulist selle inimese ja tema arusaamiste kohta. Kui tahetakse teada, kellel kandidaatidest on mingit olulist omadust rohkem või vähem, söödetagu neile ette võrdses koguses vastavale omadusele sihitud küsimusi või kas või mängulisi eksperimente. Muidu meenutab see olukorda, kus ühel inimesel lastakse nutikuse tõestamiseks akadeemilise teste teha, teisele aga antakse kätte aabits (sest testi ei viitsinud kuskilt otsima minna) ja kolmandalt küsitakse, et kui targaks ennast pead.

See pole lihtsalt see, et oleks kena ja viisakas kandidaate võrdselt kohelda. Eksponeerimise efekt – mida rohkem mingi objekt inimeste silme ees figureerib, seda rohkem kipub see meeldima – ei toimi mitte ainult reklaamimaailmas, ikka mujal ka.

Kui läheb närvi, pole tingimata süüdi

Jah, võib testida ka olulistele kohtadele kandideerijate stressitaluvust. Küsida isiklikke, kiuslikke, miljoneid kordi korratud või ei tea kust tulevaid ootamatuid küsimusi. Ent sellisel juhul peaks olema küsijal ka selgelt endal teada, et just seda omadust ta järele proovida tahabki. Kui küsimuste ainus eesmärk on oma oskusliku sõnaseadmisoskusega eputamine või lootus, et närvi aetud inimese käest saab teada püha tõe mõne tema varjatud eluseiga kohta või õnnestub kätte saada loo pealkirjaks sobiv emotsionaalse fraas, on asi viltu.

Maailma üks psühholoogiastaare Paul Ekman on rääkinud, et kahtlustavad inimesed kipuvad tegema nn Othello viga – nähes kedagi närvilisena, arvavad kohe, et tegemist on suure pettusega ja unustavad ära, et pelgalt pidev aluseta kahtlustamine ja torkimine võib inimese samuti väga endast välja viia. Kui sellise veani viivaid vabavormilisi stressitaluvuse teste liiga palju tehakse ja „läks närvi, ju seal midagi ikka valesti on“ arvamist valija rollis inimeste seas palju on, ei saa oluline ametikoht mitte kõige sobivamale kandidaadile.

Sisuliste argumentide asemele astub sel juhul meediapildi abil loodud emotsionaalne mulje.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Rain Kooli: rahvusringhääling on ühiskondlik lepe
    12:45

    Rahvusringhääling pole midagi vähemat kui ühiskondlik lepe. Selle tegevuse majandus-juriidilised alused on küll seadusesse kirjutatud, aga selle sisulise töö tuum on kogu ühiskonda hõlmav vaikiv kokkulepe, et meil on vaja oma ühiskondlikku meediamaja, mida ei puhu ümber ükski kuri hunt ja mis peab vastu ka vaesustatud uraani sisaldavale pommile, kirjutab ERR-i arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

  • foto
    Andrey Krashevskiy: Prantsusmaa suhtumine Venemaasse võib peagi kardinaalselt muutuda
    03.12

    Prantsusmaa presidendivalimistel on favoriitideks kujunenud kaks Vene-meelset kandidaati. Seega seisavad — hoolimata sellest, kumb neist valimised võidab — Prantsusmaa poliitikas peatselt ees tõsised muutused, mis puudutavad kogu Euroopa Liitu. Isegi kui praegu on veel lahtine, millist rolli tulevane Prantsusmaa hakkab EL-is mängima, võib lähitulevikus vägagi küsitavaks osutuda EL-i ühtne vastasseisukurss Venemaaga, kirjutab ERRi veebiuudiste toimetaja Andrey Krashevskiy.

  • foto
    Annika Uudelepp: Jüri Ratase kolm vaala
    02.12

    Millised on need ”kolm vaala”, millele tuginedes Jüri Ratas õnnestuks nii peaministri kui erakonnajuhina? Poliitikauuringute keskuse Praxis riigivalitsemise ekspert Annika Uudelepp vastab.

  • foto
    Kaupo Meiel: meie maailmavaade on mulgi kapsas
    01.12

    Tänapäeva inimeste jaoks on religioonid, argimütoloogia ning turundus ammu kõik segamini nagu puder ja kapsad. Aga vahest pole laiemas plaanis vähimatki vahet, kas rahu ja rõõmu sõnumit kannab preester või jõuluvana, peaasi, et see kohale jõuab, mõtiskleb kirjanik Kaupo Meiel oma arvamusloos.

  • foto
    Jaanus Kangur: veel Castrost ehk kuubalased ei allu kapitalistlikule õnne mudelile
    01.12

    Kuubalaste hoiakud äsja surnud Fidel Castro suhtes pole mustvalged, vaid sisaldavad mitmeid värve ning seda ühekorraga ja samaaegselt. Kuubalased on muidugi ise sama vastuolulised ning selles mõttes saan ma aru ka Edward Lucase pahameelest Castro surma järgsete reaktsioonide peale. Kuubalased lihtsalt ei allu kapitalistlikule õnne mudelile, kirjutab regiooniantropoloog Jaanus Kangur oma arvamusloos.

  • foto
    Erik Gamzejev: Ida-Viru jaoks unistuste valitsus
    30.11

    Värske valitsus on Ida-Virumaa seisukohalt unistuste valitsus, sest kunagi varem ei ole Toompeal võimul olnud sellist koalitsiooni, kel oleks nii suur Ida-Viru elanike toetus. Loodetavasti ei nurja Ida-Viru poliitikutega seotud skandaalid praegust erakordset võimalust maakonna areng hooga käima tõmmata, märgib peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Viktor Trasberg: (õlle)keisririigi sünd
    29.11

    Eestis käib haarav arutelu õlle aktsiisitaseme üle, millest näib sõltuvat kogu Eesti ja vist ka Läti saatus.

  • foto
    Kindralleitnant Terras: sõda ei ole kunagi ilus
    29.11

    Kuigi 100 aastat tagasi ümbritses sõda parasjagu romantiline oreool, on selle tegelikkus alati immutatud tule, suitsu ja verega. Sõditakse poliitiliste aadete ja eesmärkide nimel, kuid need ei anna tuld, kaeva kaitsekraave ega torka täägiga. Seda tegid ja teevad reaalsed, lihast ja luust inimesed. Mõeldes tänastele probleemidele ja ohtudele on kasuks ja toeks see, kui vaatame tagasi nüüd peaaegu sajandi taha ja ammutame jõudu meie eelkäijate vaprusest ja kindlameelsusest, tõdeb kaitseväe juhataja Riho Terras.

  • foto
    Rain Kooli: sõnavabaduse katkedes on vesi ahjus – või inimesed
    28.11

    Kui sõnavabaduse veniv kumm ühel hetkel pauguga lõhkeb – näiteks siis, kui vihkamine ja verbaalrünnakud viivad demokraatliku riigikorra lagunemiseni –, jäävad sellest lõpuks ilma kõik, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli ja loetleb neli sõnavabadust ähvardavat ohtu.

  • foto
    Mari Öö Sarv: lõputu hoolimise hooaeg
    27.11

    See on juba alanud. Jõulukampaaniad heategudeks. Näiteks tuli minu motoklubi postkasti kiri üleskutsega viia jõulude ajal lastekodulastele kommi. Varsti selgub, mille ostmiseks tänavuse ”Jõulutunneli” annetused lähevad, ja toidupoodide kassadesse tulevad müügile väikesed kellukesed, mille ostmisega toetad beebidele selle masina ostmist, mis teeb “bing!”

  • foto
    Toomas Alatalu järelehüüe Fidel Castrole
    26.11

    Väliskommentaator Toomas Alatalu räägib Kuuba kauaaegse valitseja Fidel Castro rollist maailma ajaloos.

  • foto
    Mari-Liis Jakobson: Reformierakond peab muutuma mänedžerist diskuteerijaks
    26.11

    Opositsioonis ei tööta enam need suhtekorralduslikud knihvid, millega valitsuses harjunud oldi. Samas ei pruugi uue valitsuse maailmavaade Reformierakonnale üldse nii vastumeelne olla kui jutud vasakpöördest aimata lasevad, märgib politoloog Mari-Liis Jakobson oma arvamusloos.

  • foto
    Ester Vilgats: aga kui ei müüks autot juhiloata ostjale
    25.11

    Tõepoolest. Mis oleks, kui teeks sellise radikaalse otsuse, et autot saaks osta üksnes inimene, kellel on juhiluba, täpsemalt öeldes juhtimisõigus. Sest auto selle juhtimiseks vajalike oskusteta inimese käes on niisama ohtlik kui tulirelv, kirjutab ERRi Pärnu korrespondent oma arvamusloos.

  • foto
    Eva Lepik: kes kaitseb loominguvabadust autorikaitsjate eest?
    25.11

    Nn panoraamivabaduse - ehk ehitiste, skulptuuride ja muude avaliku ruumi kunstiteoste vaba pildistamise-filmimise ning nende jäädvustiste jagamise - vastu võitlemine on kasulik eelkõige autorikaitseühingutele, mitte autoritele endile, osutab MTÜ Wikimedia Eesti juhatuse liige Eva Lepik oma arvamusloos.

  • foto
    Alo Lõhmus: millal jõuame kommunismi?
    23.11

    Kas olete märganud, millise innuga püüavad toidupoed viimasel ajal juurutada automaatkassasid? See ongi otse meie silme all arenev robotite pealetung, toonitab Alo Lõhmus oma arvamusloos ja soovib tere tulemast peatsesse tööjärgsesse ühiskonda.

  • foto
    Andres Siplane: eliit eliidi vastu ehk Vilfredo Pareto naerab viimasena
    23.11

    Viimasel ajal on mitmel pool maailmas olnud valimistel edukad valitseva eliidi vastased poliitilised liikumised. Murettekitav oleks justkui see, et haritud ja haldusvõimelise establishment’i asemele trügivad harimatud laamendajad. See tuletab meelde Itaalia sotsiaalteadlase Vilfredo Pareto (1848 – 1923) eliiditeooriat, mille väljatöötaja kahtlemata itsitab seda kõike teispoolsusest nähes pihku.

  • foto
    Peep Nemvalts: teadusmõtte mitmekesisus avaldub keelerikkuses
    22.11

    Kui rahvusvaheline teadussuhtlus saab olla mitmekeelne vastavalt keelteoskusele, on emakeelne teadus oma kultuuri ja hariduse arenguks iga rahva jaoks hädavajalik, leiab Tallinna ülikooli teaduskeelekeskuse juhataja Peep Nemvalts.

  • foto
    Rain Kooli: mesilaspesa nimega Eesti ehk väärtõlgendus vasakpöördest
    21.11

    Eesti pöördub vasakule! Läänemeelne valitsus kukutatud! Kremli-meelne koalitsioon võtab võimu! -stiilis sõnumite kandumine välisriikide meediaväljaannetesse on hea meeldetuletus selle kohta, kui piiratud on tihtipeale meie endi arusaam teistes riikides toimuvast ning sealsetest mehhanismidest, tõdeb ERRi arvamustoimetaja Rain Kooli oma kommentaaris.

  • foto
    Jüri Nikolajev: kas sellist valitsust me tahtsimegi?
    21.11

    Uue valitsusliidu koalitsioonilepe on Narva elanikele pigem pettumus. Vene koolidele eesti keele õppes leevendust ei anta, kodakondsusetuse probleem ei lahene ja vastuseis Venemaaga jätkub, märgib ERRi Ida-Virumaa korrespondent Jüri Nikolajev oma kommentaaris.

  • foto
    Liisi Moosaar: loomadest „hoolimisel“ ja hoolimisel on vahe
    21.11

    Suur osa inimestest nimetab end loomasõpradeks. Kellel on kodus armastatud kass ja kes tõdeb, et naabri koer on täitsa tore; kellele meeldib pidevalt loomaaias käia ja kes külastab hea meelega loomatsirkusi. Pole harvad ka olukorrad, kus maani rebasekasukas proua tormab chihuahuaga tema kaotamise hirmus keset ööd loomade kiirabikliinikusse või tänavatelt kodutuid lemmikloomi päästev perekond sööb pidulikel sündmustel hanemaksapasteeti foie gras´d.

  • foto
    Anu Viltrop ja Laur Raudsoo: mis oleks, kui suhtleks ühel nädalal oma naabritega?
    19.11

    Kui soovid elada täiesti omaette ja eraldi, siis korter suures kortermajas on kõige kindlam valik. Tihedalt üksteisega kõrvuti elades on kergem üksteist mitte märgata ja kaasinimesed tähelepanuta jätta.

  • foto
    Samost ja Hussar: USA gigantidele kuuluv sotsiaalmeedia viib Eestist meeletult reklaamiraha
    18.11

    Facebooki ja Google’i taolistele sotsiaalmeediagigantidele liigub Eestist tohututes kogustes reklaamiraha, mida saaks kasutada Eesti ajakirjanduse arendamiseks. Mida rohkem inimesed traditsioonilise ajakirjanduse asemel sotsiaalmeediasse kanduvad, seda suuremat kasu saavad tegelikult USA päritolu suurfirmad, tõdesid peatoimetajad Lauri Hussar ja Anvar Samost Tallinnas rahuvsvahelisel meediakonverentsil.

  • foto
    Annika Uudelepp: kaitseventiilivalitsus
    18.11

    Homme peaks olema see päev, kui Keskerakonna, sotsiaaldemokraatliku erakonna ja IRL-i volikogu kiidab heaks uue koalitsioonilepingu. Ükskõik, mis seal kirjas on, nimetavad need kolm erakonda seda mingi särava nimega ning valitsusest välja puksitud Reformierakond manab vasakpööret ja idameelsuse võidukäiku.

  • foto
    Michael Steel: võtnuks meedia Trumpi algusest peale tõsiselt, võinuks valimistulemus teine olla
    18.11

    Meedia suutmatus näha Donald Trumpi valimiskampaania alguses tema eduvõimalust ning teda ka vastava kriitikameelega kohelda võis otsustada USA valimistulemuse, leiab endine ajakirjanik ja strateegilise kommunikatsiooni ekspert Michael Steel.

  • foto
    Juhan Kivirähk: vene valija ei orienteeru enam Savisaare järgi
    18.11

    Võib küsida, kas venekeelne valija enam orienteerubki väga palju selle järgi, mida arvab asjadest Edgar Savisaar. Pigem jälgivad nad, kuhu positsioneerivad ennast uues olukorras Yana Toom ja Mihhail Kõlvart, märgib oma kommentaaris erakondade toetusuuringutele Juhan Kivirähk.

  • foto
    Janek Mäggi: vasak ei tohi teada, mida parem teeb!
    17.11

    Heategevusmaailma võlu on kohati valus isetus. Tunnustuse jagamine ei ole patt, kuid selle lunimine on häbiasi, kirjutab Janek Mäggi oma arvamusloos.

  • foto
    Urmas Vadi: seisev mees
    17.11

    Eesti mees ei tantsi, ei kelguta, eesti mees seisab, kirjutab Urmas Vadi oma kommentaaris.

  • foto
    Lugejakiri: USA küsitlused ei eksinud, vaid hoopis mõjutasid valimistulemust
    17.11

    Kuna valitseb reaalne oht, et USA presidendivalimiste ootamatu tulemus viib Eesti poliitikud ekslikule järeldusele, et Donald Trumpi poolt valimiskampaanias kasutatud lähenemine toimib ning küsitlusi ei saa enam üldse usaldada, siis tasub vaadata seda tulemust nüüd veidi lähemalt.

  • foto
    Erik Gamzejev: leping sigatsejaga − helgema tuleviku nimel
    16.11

    Kas Keskerakonna poolt Tallinnas ja Ida-Viru linnades viljeletud valitsemisstiil saab omaseks ka praegu loomisel olevas uues Eesti valitsusliidus, küsib peatoimetaja Erik Gamzejev oma arvamusloos.

  • foto
    Peeter Järvelaid: riigi- ja auto juhtimisest Eesti poliitilises kultuuris
    16.11

    Eesti liiklusseaduses on kirjas põhimõte, mis kohustab juhti juhtima transpordivahendit vastavalt tee- ja ilmaoludele. Ilmselt samamoodi võiks olla ideaalis riigi juhtimisega: et need inimesed, keda rahvas volitab riigi juhtimisel osalema, oleksid esiteks professionaalid ja need juhid arvestaks juhtimisel kindlasti tähelepanelikult meid ümbritsevate oludega.

täna etv-s

foto
Välisilma dokk Terroristuudiod (Terror Studios, Prantsuse 2016) (2)
Täna 22:10

Oma ootamatu ja kogu maailma šokeerinud ilmumise järel on ISIS suutnud end tõestada kui üks kõige tõhusamaid ning jõhkramaid terroriorganisatsioone, mis kunagi eksisteerinud. Ent ilma efektiivse propagandata poleks see kaugeltki võimalik olnud. Kuidas toimib Islamiriigi propagandamasin? Millist sõnumit soovivad nad oma järgijatele ja maailmale edastada?

täna raadio 2-s

foto
Agenda: Euroopa parempopulistid

Kell 13, saatejuht Eeva Esse

Miks on parempopulistid Euroopas aina suuremat toetust saamas? Selgitab Välispoliitika Instituudi vanemuurija Aap Neljas.

Tartust saab idufirmanduse keskus. Mida see täpsemalt tähendab, räägib sTARTUp Day ürituse algataja Andres Kuusik.

Terves kehas terve vaib tutvustab treener Sandra Raju treenimise advendikalendrit.

R2 aastahiti hääletus