Mart Kase: miks ma enam ei tee Eesti inimestele alkoholireklaame
Olles mõne aja eest elus copywrite’inud ja loovjuhtinud nii mõnegi elustiili alkoholireklaami, mis tõi õlle või siidri nooremale sihtrühmale lähemale, siis ma tean, et elustiilireklaamid Eestis töötavad. Need panevad elustiili ja tootesse positiivselt suhtuma. Ja see pole nii ainult alkoholi puhul, üleüldse elustiilireklaamid Eestis töötavad. Need ei võida kunagi auhindu, aga need töötavad.
Ka šokolaadi nunnus talumajas peitev laps paneb piisava meediaraha olemasolul positiivselt seostama jõule, maalähedust ja magusavalmistajat. Kasvõi neljad jõulud järjest. Üliilus muss taustaks üliilusale reisivale naisele – ning eelkõige suures plaanis neiu vabas olekus võõras linnas – tekitab reisi- ja lennuhimu.
Ühesõnaga, kui tahate Eestis massidele mõnda lihtsat toodet (näiteks šoksi, õlut, jäätist, viina, jogurtit, vorsti, piima vms) reklaamida, siis ärge tehke midagi änksat; tehke midagi ilusat ja näidake seda televisioonis. Tehke elustiili, tehke elustiili nii professionaalselt kui võimalik.
Ja vot see ongi alkoholi elustiilireklaamide tegemise eelis Eestis, et raha nende tegemiseks on veidi rohkem kui teiste reklaamide tegemiseks. Ja see on väga suur asi, kui võttemeeskond saab õiglast palka ja saab kasutada paremat kaamerat ja objektiive jne. Eestis on vähe selliseid reklaamiprojekte, kus on piisavalt raha, et tegijad võiksid end tunda professionaalidena. Just sellepärast ma ei kahetse mitte kunagi, et olen teinud elustiili-alkoholirekaame.
Enam ma ei tee Eesti inimestele alkoholirekaame. Seda on mõnus teha teatud aastad, siis hakkab kõik (rumalus) korduma. Ja mul oleks muidu alkoholi (tele)reklaamist kama seitse, aga need põhjendused, mis toovad reklaami pooldajad, ei ole intelligentsed või sisukad. Ja ma olen lihtsalt veendunud, et mõtlemis- ja analüüsivõimet tuleb ühiskonnas hinnata ja väärtustada alati rohkem kui turundust ja raha.
Keegi ei tea täpselt, kas purjus juhtide ja alkoholi põhjustatud surmade hulk väheneb, kui piirata alkoholireklaame ning tanklates alkoholi müümist. Kuid asjade teadasaamiseks tuleb neid reaalselt hinnata. Vaataks siis päriselt, kuidas asi praktikas on. Vähem teoreetilist juttu, mis baseerub teiste riikide kogemusel – loevad ainult faktid.
Olenemata sellest, kas Reformierakond koos oma käsilastega surub sotsid maha, on praegune diskussioon igati tervitatav. Las arutletakse erinevates seltskondades. Kaotada ei ole midagi, ainult võita.
Lisaks võiks teha nii, et ei pildista, ei jaga, ei levita oma sotsiaalmeedia kontodel enam pilte, kus kellelgi on pokaal või pudel näpus. See on ka alkoholireklaam. Jah, seda ettepanekut võib mõista kui tsensuuri. Isiklikku tsensuuri elustiili-alkoholireklaamile. Sellel oleks tohutu jõud, kui inimesed sotsiaalmeedias kaotaksid pudelid, pokaalid ja pitsid.
Jah, mina joon ka mõõdukalt õlut pärast füüsilist tööd, sest mulle meeldib. Aga ma olen kindel, et nädalast nädalasse korduv telekajalka kava Premier League + kolm Guinessi + Champions League + kolm Heinekeni + Bundesliga + kolm head saksa õlut ei ole kooskõlas inimese pikemaajaliste eesmärkidega. See kõik hakkab korduma ja muutub (ajule) igavaks.
Tehke sporti, füüsilist tööd, jalutage koeraga, sööge kapsast, jooge sõpradega õunamahla, süvenege inimestesse. Elagu selline elustiil!
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.
Toimetaja: Rain Kooli